Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat töötamiseks. Tehnoloogia arenguga suureneb jõudsalt elektrienergia tarbimine, mille tulemusena elektritootjad omakorda tõstavad vajaliku elektrienergia hinda. Energiahindade tõusuga omandab energiasääst järjest suurema tähenduse. See võimaldab tarbijal oluliselt määral elektrile kuluvat raha kokku hoida ja säästa loodust. Suur tarbimine majapidamises ja kõrge elektri hind, annavad tugeva löögi tarbijale, kes peab suure arve oma väikese rahakotiga tasutud saama. Suure elektriarve vältimiseks on tegelikult väga palju mooduseid, kuidas säästa elektrienergiat koduses majapidamises. Elektrienergia säästu võimalutega tuleb lihtsalt tutvuda. Säästu võimalustega tutvudes võime leida väga palju lihtsaid nippe, kuidas energiat säästa, ning oma rahamajandust balansis hoida
Viimsi Kool Rauno Leppik VEE KOKKUHOIU VÕIMALUSED KODUSES MAJAPIDAMISES Uurimistöö Juhendaja: õp Alge Ilosaar Viimsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vesi on eluks kõige vajalikum osa. Inimkonmd on seda kasutanud samakaua kui on eksisteerinud. Kuid tänapäeva teadlased on uurinud välja, et joogikõlbliku vett ei ole väga palju, kõigest 1 protsent kogu maailma veest. Selle vähese vee tõttu on hakatus vett säästma ja säästmine on üha tõusev trend
pindadelt erinevate valemitega. Veetarvet on võimalik arvutada ka päevade kaupa ET= k*PET mm, kus k on bioloogiline tegur. 15. Kastmisreziimi põhinäitajate (kastmisnorm, niisutusnorm. kastmisajad) iseloomustus ja praktiline sisu. Orienteeruvad kastmisnormid on määratud keskmiste mulla omaduste järgi. Neist lähtutakse niisutussüsteemide projekteerimisel. Ühekordse kastmisega antavat kogust nimetatakse kastmisnormiks. Mida kuivem on aasta, seda rohkem kordi tuleb kasta. Korrutades kastmisnormi kastmiste arvuga, saame aasta niisutuseks vajaliku veekoguse, mida nimetatakse niisutusnormiks. Niisutusnorm M= n*m (mm) või m³/ ha. M= niisutusnorm, n = kastmiskordade arv m= kastmisnorm mm või m³/ ha. Kastmist tuleb alustada siis, kui mulla niiskus on langenud lubatava alampiirini, järelikult tuleb jälgida mulla niiskusolusid. Tänapäeval hinnatakse niiskust visuaalselt, instrumentaalselt või arvutuslikult
tükki. Manuaalfilter on puhastatava elemendiga. Õhu eemaldamiseks filtritest on mõlemil üleval õhutuskraanid ja sette eemaldamiseks korgid põhjas. Teine filter on paigutatud peamasinatest tuleva lekkekütuse trassile. See on tavaline kahepoolne käsifilter puhastatavate filterelementidega. Vesi eemaldatakse filtri põhjakorgi kaudu. Filtrist tulev puhastatud kütus juhitakse tagasi deaeratsioonipaaki. Kütuseseparaatorid on laeval firmalt Alfa Laval. Tüübiks S851. Tootlikkus on 1100 kg/m3. Ettenähtud suruõhk on 8bar, käivitusaeg 5-6min, peatumine piduriga 6-7min, tarbitav võimsus 12,5kW ja tühikaal 1620kg. Selliseid separaatoreid on laevas 3tk. Raskekütuseseparaatorid AlfaLaval Trumli kere ja kaan kinnitatakse omavahel lukustusrõngaga. Trumli sees on alustaldrik, taldriku hoidja ja taldrikud. Taldrikud kinnitatakse trumlikaanega. Liikuv trumli põhi moodustab sisemise trumli põhja. Trummel suletakse ülevalt
Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrrandi kaudu Kui oleks võimalik tekitada pumbas absoluutne vaakum , siis vesi , mille tihedus on 1000 kg/m3 tõuseks imiktorus 10,33 m. Teiste vedelike imemiskõrgus, mille tihedus on veest
torite veojõudu. Ruumikas, vaikne, mugav juhikabiin VariCool jahutussüsteem Paindlikkus ja kontroll. Mugavus ja usal- Rohkem hoiulaekaid ja pistikupesi dusväärsus. Kõrge tootlikkus ja madalad Integreeritud CAN-bus elektroonika ülalpidamiskulud. 8R seeria traktorid on Lihtsalt loetav nurgapostimonitor Võimsad tagumised rippsüsteemid ideaalne valik talunikele ja teenusepakku- Mugavad CommandARM juhtseadmed jatele, kellel suur hulk kohustusi
vedelike pumpamisel õhktõstuki abil. Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Jõud rakendub selle mahu keskmesse , s.o. rõhukeskmesse . Laevaasjanduses nimetatakse seda punkti veeväljasurvekeskmeks. Hüdrodünaamikaks nimetatakse hüdraulika osa , mis käsitleb vedelike voolamist. Kui seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks (hüdrostaatika ) piisab rõhu määramisest igas vedelikupunktis ning vedeliku enese iseloomustamiseks üksnes tema tiheduse tundmisest ,siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ( u ) ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust. Üks vedeliku voolamisega seotud tegureid on aeg ( t ) . Sellist liikumist , milles nii kiirus u kui rõhk p millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast , nimetatakse muutuvaks e. ebastatsionaarseks voolamiseks
· Filter peab olema mehaaniliselt tugev pidama vastu pinnase survele ja taluma lööki paigaldamisel Filter satub ainult ühte pinnaveekihti! 4. Puurkaevu settetoru: on kuni 5m pikkune umbtoru filtri alumises osas. Settetorusse satub pudi ja sodi, mis ikka satub filtrist läbi. Puurkaevu katsetamine - Puurkaevu olulisemad näitajad: · Staatiline veetase so põhjavee pinna asend siis kui vett ei pumbata · Puurkaevu suurim tootlikkus so vee kogus mida on võimalik saada puurkaevust · Dünaamiline veetase so veetase mis kujuneb suurima tootlikkuse puhul · Alandus so põhjaveevõtuga veepinna alanemine, mis võrdub dünaamilise ja staatilise veepindade vahega · Vee keemiline koostis Meenutusi füüsikast Vooluhulk ühik l/s ; m3/h (Voolu)kiirus tähis v, ajaühikus läbitud tee pikkus! m/s, km/h. Veemajanduses ka cm/s ja m/h Rõhk - tähis p, pinnaühikule mõjuv jõud
..40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest.
MUSTUS Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Kust on mustus pärit? Veest (lubjasete, lubjaseep) Inimestelt (rasv, kõõm, mikroobid, eritised) Inimeste tegevusest (toiduvalmistamine, kosmeetikatoodete kasutamine, kütmine) Materjalidest (kemikaalide aurud, kulumine) Loodusest (loomade ja taimede jäägid, muld, õietolm, mikroobid) Liiklusest ja tööstusest (nõgi, õlid, rasvad) Mustus laskub pinnale (tolm laskub mööblile, tuletikk kukub põrandale) mustem pind puutub
Suurpuhastuse käigus eemaldatakse pinnalt Puhtusaste mustus, samuti vajadusel kaitseained. Suurpuhastuse abil taastatakse ruumis soovitud puhtusaste.
Abikatlad jaotatakse põhiliselt 3 liiki: 1.tule e.leektorukatlad 2.veetorukatlad 3.kombineeritud katlad-enamasti utilisaatorkatel, kus lisaks peamasinalt ära töötanud väljalaskegaasidega küttele on mõeldav katlakütmine eraldipihusti abil juhul kui peamasinad ei tööta. Tööparameetrid: 1.töörõhk katlas - auru piirrõhk katla normaalse tööreziimi juures (kgf/cm2,bar, Pa),abikateldes 1,5 MPa 1MPa =1000000Pa =10kgf/cm2/1atm=0,1MPa=0,98bar 2.auru tootlikkus - auru kogus, mille toodab katel normaalse tööreziimi juures 1h jooksul(kg) 3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2) 4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind) (m2) 5.auru eritootlikus - auru kogus kg-des, mis toodetakse katlas ühel ruutmeetril küttepinnalt 1h jooksul (kg/m2h) 6
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läbi katla järjestikku lülitatu
EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevat�
Seejärel kurnatakse välja alles jäänud mass ja vormitakse sellest paber. Ärge unustage, et kott ei ole veel valmis. Siiani oleme kulutanud päris palju energiat kasutatud on nii keemilist, elektri- kui ka fossiilkütustel põhinevat energiat. Sageli valmistatakse ja turustatakse paberist kotid erinevates riikides. Seega lisanduvad veel kulud transpordile. 5.1.1 Mis saab paberkotist? Kui te olete osturetke lõpetanud ja kasutanud paberkotti majapidamises vajamineval viisil, siis edasi tuleb kotti käidelda. Kui kotti on vähe töödeldud (kott on ilma kirjade, piltide ja kileta) või ta on muudest taimsetest materjalidest (soja, banaanikiud vms), siis saab seda kompostida. Muudel juhtudel tuleb see tagastada vanapaberina või visata tavalisse prügikasti. Seda viimast me ei soovita teha. Pruuni kiletamata paberkotti võib ka põletada. Kui te panete koti komposti, siis kõduneb paber paari kuuga. Paber liigub tagasi aineringesse
Peamiselt trikootoodete tarbeks segatakse lambavillaga ka polüakrüülnitriilkiudu. Pesemine On levinud arvamus, et pesemata lambavilla võib säilitada kasvõi kümme aastat ja seejärel puhtaks pestes saab sellest head lõnga teha. Ega see arvamus nüüd läbinisti vale ei ole: kindlasti saab sellisest villast lõnga teha, aga kas ka säravvalget lõnga, mis oleks tugev ja läikiv? Aja jooksul vill kuivab ja villasoomuste vahele kristalliseerub villas olev mustus (villavaha ja jääkained rasu, uriin), mistõttu vill tõmbub jäädavalt kollakaks ning kaotab elastust, tugevust, läiget. Kaua seisnud villa on võimalik küllaltki valgeks pesta, kuid see eeldab tugevatoimeliste pesuvahendite kasutamist, mis aga vähendavad villa kvaliteeti. Parima lõpptulemuse saamiseks tuleks villapesu ette võtta võimalikult kiiresti pärast lammaste pügamist.Villa pesemine peab toimuma viisil, et materjal säilitaks oma keemilised ja füüsikalised omadused
18 - ülerõhu tekitamiseks tankides ülesõidul. Tankerite inertgaaside süsteemile esitatavad nõuded määrab SOLAS 74 II peatüki 62. reegel. Reegel 62 § 2.2 Süsteemi võimsus peab olema piisav selleks, et iga tanki ükskõik millises osas säilitada niisugune gaaside koostis, kus hapnikku ei oleks üle 8 % mahust ja tankis valitseks ülerõhk igal ajal sadamas ja merel, välja arvatud juhud, kui tank peab olema degaseeritud. § 3.1 Süsteemi tootlikkus peab olema vähemalt 125% maksimaalse lossimise mahust tunnis. §3.2 Süsteemi poolt toodetavas inertgaasis ei tohi hapnikusisaldus ka maksimaalse tarbimise korral ületada 5 %. Ohutusmeetmed inertgaasi süsteemi avarii korral on määratud Meresõidu Ohutuse Komisjoni ringkirjaga 353 ( Maritime Safety Committee). Kui inertgaasisüsteem pole rikke tagajärjel võimeline tootma nõutavas koguses gaasi või hoidma tankides ülerõhku tuleb pumpamisoperatsioon otsekohe lõpetada ja tarvitusele
TAMSALU GÜMNAASIUM AS TAMSALU KALOR UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: ANDRES KASEKAMP 11. KLASS JUHENDAJA: MAIE NÕMMIK TAMSALU 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 4 1. AS TAMSALU KALOR.................................................................................... 6 1.1. AS-i TAMSALU KALOR LOOMINE, RAHASTAMINE JA TEGEVUSÜLESANDED..................................................................................6 1.2. TAMSALU KATLAMAJA............................................................................8 1.3. AS-i TAMSALU KALOR TÖÖKOHAD JA TÖÖTAJATE ARV AASTATE LÕIKES .................................................................................................................. 10 2. TAMSALU KATLAMAJA KATLASÜSTEEM......................................................12
töö teostaja vahel. Joonis 2. Koolimaja korpused välisvaates. Foto L. Padu Olulised tegurid on tööetappide õige ajajaotus, tolmuvabad töömeetodid, vajalike töövahendite olemasolu ja kasutamine. Ehitusaegse koristamise hulka kuulub ehitusjäätmete eemaldamine ja ruumide puhastamine. Jäätmete kohapealne sorteerimine vähendab jäätmetega reostatust ja levikut ehitusplatsi ümbruses. Joonis 3. Remondiaegsed ehitusprügi kondeinerid. Foto L. Padu Töö lõppfaasis on mustus eemaldatud nii nähtavatest kui silmale nähtamatutest kohtadest. Raskesti ligipääsetavad kohad on näiteks mööblitagused ja alused ning kaetud pindade tagused. Oluline on hea ruumiõhu saavutamine. Joonis 4. Ventilatsioonitorud. Foto L. Padu 1.1.2 Tööpaiga puhtuse säilitamine Ehitusega seotud koristamist võib jagada kolmeks: 1. ehitusaegne koristus, eesmärgiks takistada pindade määrdumist ja kahjustamist, vähendada tolmu levikut. 2
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
temperatuuri. Mootori käivitamisel on jahutusvedelik külm ning termostaadi klapp on suletud jjahutusvedelikku ei lasta jahutusradiaatorisse. Jahutusvedelik soojeneb mootori plokis piisava temperatuurini (85-95) siis avaneb termostaadilapp ja jahutusvedelik suunatakse jahutusradiaatorisse, kus toimub vedeliku jahtumine. Termostaadi klapp sulgub ning jahutusvedeliku temperatuur jällegi tõuseb. Selline protsess toimub mootoris lugematuid kordi, et tagada mootori ühtlane temperatuur. 35. Radiaatorikorgi klapid Korgi otstarbeks on hoida radiaatoris vajalikku rõhku jahutusvedeliku temperatuuri suurenemisel ning vedeliku paisumisel. Kui kork oma eesmärki ei täida, on probleem kerge tulema. Rõhk radiaatoris langeb ning jahutusvedelik võib üle kuumeneda või isegi keema minna. Surveklapp. 36. Liigõhuteguri arvutus ja segukoostise piirväärtused
väntvõlli laagrites. Õli lisandite abil saab kulumist vähendada. 3. Piirmäärimine Tekib siis kui vedelikuline hõõrdumine enam ei toimi kiirused liiga väikesed või õli liiga paks. Kokkupuude paljudes kohtades. Tekib näiteks järsul koormuse suurendamisel aga ka hammasratasülekannetes. Metallide puhul kuivhõõrdetegur 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 e. hõõrdumine on kümneid kordi väiksem. Vedelikulise hõõrdumise teke sõltub: · detailide pinna siledusest, · kasutatavast õlist, · detailide pöörlemiskiirusest , · koormusest, · temperatuurist jne. (vt. Stribecki kõver joonisel) Mis on määrdeaine? Määrdeaine on tehnikas kasutatav aine mis: · vähendab hõõrdumist, kulumist ja kuumenemist · väldib sööbimist · pikendab kasutusiga Jagunevad päritolu järgi:
rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul. Selle alaliigi modernseks ekvivalendiks on matkelaev e. turismilaev (ajakirjanduses ka läänepugejalik kruiisilaev, õigem oleks siis juba reisiristleja). Joonisel 1.11 kujutatud laeval on puhkajatele ja turistidele pakutavad teenused ülimal tasemelavarad salongid, restoranid, ballisaalid, promenaaditekid e. jalutustekid, solaariumid, ujulad jne. Need laevad on kujunduselt e. disainilt pilkupüüdvad. Laevad on varustatud
rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul. Selle alaliigi modernseks ekvivalendiks on matkelaev e. turismilaev (ajakirjanduses ka läänepugejalik kruiisilaev, õigem oleks siis juba reisiristleja). Joonisel 1.11 kujutatud laeval on puhkajatele ja turistidele pakutavad teenused ülimal tasemelavarad salongid, restoranid, ballisaalid, promenaaditekid e. jalutustekid, solaariumid, ujulad jne. Need laevad on kujunduselt e. disainilt pilkupüüdvad. Laevad on varustatud
ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul. Selle alaliigi modernseks ekvivalendiks on matkelaev e. turismilaev (ajakirjanduses ka läänepugejalik kruiisilaev, õigem oleks siis juba reisiristleja). Joonisel 1.11 kujutatud laeval on puhkajatele ja turistidele pakutavad teenused ülimal tasemelavarad salongid, restoranid, ballisaalid, promenaaditekid e. jalutustekid, solaariumid, ujulad jne. Need laevad on kujunduselt e. disainilt pilkupüüdvad. Laevad on varustatud
majapidamises. Elektrifitseerimine algas 19. sajandil, kui gaasilaternaid hakati asendama elektrivalgustitega nii tänaval kui tööstuses. Sellest perioodist alates sai alguse globaalne elektrifitseerimine, kui elektrit hakati kasutama ka kodumajapidamistes. Kodus hakati kasutama elektroonikat ja olmetehnikat, mis vajasid toiteks elektrit. Need vahendid aitasid lihtsustada igapäevaseid kodutöid, vähendasid oluliselt ajakulu ja lõid telekommunikatsiooni, mille abil sai kiirelt informatsiooni vahendada. Tänu sellele progressile hakkas tarbimine inimese kohta suurenema ja teeb seda tänapäevani. Eelmise sajandi põhilisteks ressurssideks olid fossiilkütused. Orgaanilistest maavaradest eralduvad ühendid on aga saastavad, millega kaasneb üks suurim probleem - globaalne kliima soojenemine. Lisaks süsihappegaasile eralduvad atmosfääri taastumatute energiaressursside põletamise tagajärjel ühendid nagu CO
See osa pingest põhjustab deformatsioone ja mõjutab pinnase tugevust. Seepärast nimetatakse teda efektiivpingeks . Vee poolt vastuvõetav pinge ehk poorivee rõhk ei mõjuta otseselt pinnase käitumist ja setõttu nimetatakse neutraalpingeks. Kuna pinnase osakesed on küllalt väiksed, siis selline pingete käsitlus ei põhjusta vastuväiteid, kuigi tuleb pidada silmas, et tegelike terades esinevate pingete maksimaalsed väärtused võivad ületada keskmist pinget sadu kordi. Samuti peab teadma, et teradevahelised kontaktpinged mõnedes punktides võivad ületada hõõrdejõu, samal ajal kui tervikuna pinnase nihketugevus ei ole ammendatud. Ülesande praktiliseks lahendamiseks eeldatakse klassikalises pinnasemehaanikas lineaarset seost pingete ja deformatsioonide vahel. Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on ühtlane ja isotroopne poolruum. Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse mõjul tekkivad pinged elastsusteooria meetodite abil.
Probleem – kasulikkuse mõõtmine Kauba väärtuse paradoks Kuidas saab teemantide hind olla nii kõrge ja vee hind nii madal, kui vesi on meile hädavajalik kaup ja teemandid mittevajalikud Kauba väärtuse paradoks Vee hind on madal, sest vett leidub väga palju, vee pakkumine turul on väga suur ja seetõttu ka on hind madal. Kuna vee hind on madal, siis tarbitakse seda suurtes kogustes ja sellisel viisil, mis annab väga vähe täiendavat heaolu (näiteks autopesu vms.) Seega madal hind tähendab madalat piirkasulikkust ehk viimase kasutatava ühiku madalat hinda, nagu näitab joonisel lõik BE Teemantide puhul on vastupidi, nende hind on väga kõrge, sest neid leidub looduses väga vähe, teemante on väga kulukas toota, seetõttu saab neid turul pakkuda ka väga kõrge hinnaga. Teemante ostavad isikud, kelle jaoks piirkasulikkus on piisavalt kõrge.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
Iga höövelhammas koosneb tegelikult kahest lihtlõikurist külgterast ja põhjaterast. Külgtera ülesandeks on laastu lahtilõikamine saetee servast, põhjatera lõikab laastu lahti saetee põhjast. Sae ökonoomse töötamise eeltingimuseks on, et laast ei tohi olla ülemäära õhuke, sest siis me ei kasuta ära sae ressurssi maksimaalselt, kuid ta ei tohi olla ka ülemäära paks, sest siis peab sae mootor kulutama lisaenergiat ja tulemuseks on madal tootlikkus ja sae kiirenenud kulumine. Kaasaja Lääne mootorsaagide saeketi höövelhamba saagimissügavus on 0,6...0,65 mm, selline laastu paksus on optimaalne. Et laastu lõikamisel oleks energiakulu minimaalne, on aja jooksul kujunenud välja höövelhamba terade optimaalsed nurgad. Külgtera taganurga suurus on 2º. See väike nurk välistab külgtera seljaku hõõrdumise vastu saetee seina. Külgtera eesnurga suurus on 30º. Sellise nurga all peab saeketi teritaja
soojusenergia levib erineva lainepikkusega elektromagnetkiirgusena, mis osaliselt neeldub küttepindades, osaliselt aga peegeldub neilt. Kiirguse teel ülekantav soojushulk sõltub soojuskandja temperatuurist ja küttepindade mustsusest. Mustsus iseloomustab kiirgussoojuse neelduvust küttepinnas. Mida väiksem on küttepinna mustusaste, seda enam peegeldab see kiirgust tagasi. Praktikas ei valmista vedelkütusel töötavate katelde küttepindade mustus erilisi probleeme, sest gaaside poolelt kattuvad need tahmaga, mis on peaaegu ideaalselt must, kuid samas ei tohi tahmakiht olla paks, sest tahm juhib halvasti soojust ja tahmaga tugevalt saastunud küttepindadega katla kasutegur langeb. • Kiirgussoojusülekande intensiivsus on võrdeline soojuskandja temperatuuri neljanda astmega. • Küttepinnad mis võtavad vastu kiirgussoojust nimetatakse ekraanideks • Kiirgussoojusülekanne hakkab toimima 1000 K Konvektiivne soojusvahetusprotsess
Kuna harimise käigus mullapinnale toodud kivid surutakse mulda tagasi,siis kaob nende korjamise vajadus. Harimiseks sobivad kõik rullrandaalid, mis on komplekteeritud mulla tihendus rullidega. Kiirestitihenevate ja väljakujunenud tihesega muldade harimiseks tuleks kasutada täiuslikemaid mullaharimismasinaid, kus lisaks pindmiselt mulda segavatele ketastele on ka kobestuskäppade lüli, mis võimaldaks kobestada 15.18 cm-ni. Kõikide nende agrekaatide iseloomulikuks jooneks on suur tootlikkus (5-7 ha tunnis). Veovõimsuseks tuleks arvestada 35-40 hobujõudu töölaiuse meetri kohta. Küntud alade külvieelseks harimiseks nii kergetel, keskmistel kui ka rasketel muldadel sobivad põimagregaadid, mis koosnevad labasilurist ja tihendusrullisest või kobestuskäppadest ja tihendusrullidest. Esimesena mainitud agregaat sobib sügisel küntud alade kevadiseks külvieelseks mullaharimiseks. Teisena mainitud agregaati võib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
