Moona Liisa ja Justuse Seiklus (0)

Põltsamaa Ühisgümnaasium
Moona Liisa ja Justuse seiklus .
Koostajad : Kairit ja Kaisa
Juhendaja : Külli
Põltsamaa 2009
Moona Liisa ja Justuse seiklus
Elas kord Moona Liisa ja Justus .Kes olid head sõbrad . Nad elasid mõlemad üksteisele suhteliselt lähedal , Justus elas Kuningamäel ja Moona Liisa seal lähedal tallis . Ühel ilusal suvepäeval otsustas Moona Liisa seal lähedal olevale aasale lilli korjama minna. Kui ta sinna jõudis oli seal Justus . Nad hakkasid juttu rääkima ja mängima .Nad mängisid ja jutustasid nii kaua kui neil hakkas igav ja otsustasid minna surnuaeda. Surnuaias oli pime ja jube Moona Liisa kartis aga ta ei näidanud seda välja . Nad olid Justuse isa haua juures kui äkki tuli kuskil mingi vanamees . Tal oli seljas must pikk mantel mis ulatus maani ja tal oli meetrine habe ,mis lohises järel .Pärast pikka jutu ajamist selle vanamehega tuli välja et teme nimi oli Aadu ja ta on surnuaia valvur . Ta saatis lapsed tagasi koju ja ütles et nemad enam sinna ei kipuks. Kui Justus ja Moona Liisa olid surnuaiast ära läinud otsustasid minna koju , aga enne koju minekut otsustasid et kohtuvad homme jälle aasal .
Järgmisel päeval kui nad jälle kokku said otsustasid minna hobustega sõitma , kui nad olid juba hobused võtnud ja sõiduks valmis ütles Moona Liisa et käib kähku kodus ära ja võtab neile pikniku korvi kaasa , nii ta läks ja oligi varsti tagasi . Ja siis nad läksidgi . Nad jõutsid välja Lossivaremete juurde ja pidasid seal väikese pikniku. Lossivaremete juurst oli näha ka kaugelt paistvat kiriku torni .Kui nad olid juba poolele teel kodu poole hakkas vihma sadama ja nad läksid esimesse maha jäätud hoonesse mis leitsid . Kui nad seal olid rääkisid nad igasugustest asjadest . Hakkas juba pimedaks minema aga vihm ikka järgi ei jäänud ja otsustasid sinna ööseks jääda . Moona Liisa kartis küll aga nad jäid ikkagi sinna.
Hommikul äratas neid mingi mees keda nad isegi ei tundnud . Mees oli koos oma sõduritega kes võtsid lapsed endaga kaasa . Mees viis lapsed enda majja , mis nägi välja nagu loss ainult et palju väiksem . Mees Andis Lastele süüa ja küsis kuidas nad sinna majja sattusid . Lapsed rääkisid oma loo ära. Ja muide selle mehe nimi oli Juhan . Juhan lubas lasetele et ta aitab nad koju ja seda ta tegi . Juhan koos lastega laste kodu poole hakkas minema tuli tee peal vastu palju maha jäätud lossivaremeid mis olid Moona Liisa arust nii ilusad ja huvitavad aga Justuse arust mitte eriti kuid ega ta ei hakkanud vaidlema . Koduteel juhtus nii mõndagi .Nimelt ühekorra leidis Mona Liisa järsku enda kõrval ühe imearmsa kassipoja ,kes nuttis kui segane.Monal hakkas kiisust nii kahju , et tahtis teda kaasva võtta .Juhan aga ütles : miks asjata vedada koju kaasa võõraid kasse ! Teinekord jälle jäid talle metsmaasikat teepervel silma . Kuid järsku , kuulsid nad tagant haukuvaid koeri , vaatasid taha ja koerad hakaksid nende poole jooksma , koeri oli kokku oma 6 tükki ! Mona ehmus kui segane , hakaks jooksma ja kiljuma , koerad kiiirendasid .Justus ja Juhan võitlesid aga viimase piisani , murdsid koerad maha ning rahustasid Monat . Kui Mona Liisa oli enamvähem rahunenud jätkasid nad enda teekonda . Kui nad koju jõudsid olid nenede vanemad juba väga Rõõmsad et lapsed tagasi tulid . Laste emad ja isad tänasid Juhanit et too lapsed tagasi koju tõi . Moona Liisa rääkis emale kui vapper oli Justus et Moona Liisa eest hoolitses ja ema tänas selle eest Justust ja palus Justusel võtta oma tütar Moona Liisa omale naiseks . Nädala pärast abielusid Moona Liisa ja Justus Õnnelikult kirikus . Ja nad läksid elama oma maja mille Justus ise ehitas.Kui hästi mäletan , said nad pulmakingiks patuudi, millel Justus hüppas igapäev vähemalt 7 tundi jutti koos lastega .Mona Liisale aga meeldis palju poseerida.Ta käis tööl modelliagentuuris,kus teda maaliti .Kuid all olev pilt on temast siiamaani kõige normaalsem välja tulnud ! Perekond kujunes neil suureks. Nad said palju lapsi ja elavad võibolla isegi veel õnnelikult . Selline oligi Justuse ja Moona Liisa Jutuke .