Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Moona Liisa ja Justuse Seiklus (0)

1 Hindamata
Punktid
Põltsamaa Ühisgümnaasium
Moona Liisa ja Justuse seiklus .
Koostajad : Kairit ja Kaisa
Juhendaja : Külli
Põltsamaa 2009
Moona Liisa ja Justuse seiklus
Elas kord Moona Liisa ja Justus .Kes olid head sõbrad . Nad elasid mõlemad üksteisele suhteliselt lähedal , Justus elas Kuningamäel ja Moona Liisa seal lähedal tallis . Ühel ilusal suvepäeval otsustas Moona Liisa seal lähedal olevale aasale lilli korjama minna. Kui ta sinna jõudis oli seal Justus . Nad hakkasid juttu rääkima ja mängima .Nad mängisid ja jutustasid nii kaua kui neil hakkas igav ja otsustasid minna surnuaeda. Surnuaias oli pime ja jube Moona Liisa kartis aga ta ei näidanud seda välja . Nad olid Justuse isa haua juures kui äkki tuli kuskil mingi vanamees . Tal oli seljas must pikk mantel mis ulatus maani ja tal oli meetrine habe ,mis lohises järel .Pärast pikka jutu ajamist selle vanamehega tuli välja et teme nimi oli Aadu ja ta on surnuaia valvur . Ta saatis lapsed tagasi koju ja ütles et nemad enam sinna ei kipuks. Kui Justus ja Moona Liisa olid surnuaiast ära läinud otsustasid minna koju , aga enne koju minekut otsustasid et kohtuvad homme jälle aasal .
Järgmisel päeval kui nad jälle kokku said otsustasid minna hobustega sõitma , kui nad olid juba hobused võtnud ja sõiduks valmis ütles Moona Liisa et käib kähku kodus ära ja võtab neile pikniku korvi kaasa , nii ta läks ja oligi varsti tagasi . Ja siis nad läksidgi . Nad jõutsid välja Lossivaremete juurde ja pidasid seal väikese pikniku. Lossivaremete juurst oli näha ka kaugelt paistvat kiriku torni .Kui nad olid juba poolele teel kodu poole hakkas vihma sadama ja nad läksid esimesse maha jäätud hoonesse mis leitsid . Kui nad seal olid rääkisid nad igasugustest asjadest . Hakkas juba pimedaks minema aga vihm ikka järgi ei jäänud ja otsustasid sinna ööseks jääda . Moona Liisa kartis küll aga nad jäid ikkagi sinna.
Hommikul äratas neid mingi mees keda nad isegi ei tundnud . Mees oli koos oma sõduritega kes võtsid lapsed endaga kaasa . Mees viis lapsed enda majja , mis nägi välja nagu loss ainult et palju väiksem . Mees Andis Lastele süüa ja küsis kuidas nad sinna majja sattusid . Lapsed rääkisid oma loo ära. Ja muide selle mehe nimi oli Juhan . Juhan lubas lasetele et ta aitab nad koju ja seda ta tegi . Juhan koos lastega laste kodu poole hakkas minema tuli tee peal vastu palju maha jäätud lossivaremeid mis olid Moona Liisa arust nii ilusad ja huvitavad aga Justuse arust mitte eriti kuid ega ta ei hakkanud vaidlema . Koduteel juhtus nii mõndagi .Nimelt ühekorra leidis Mona Liisa järsku enda kõrval ühe imearmsa kassipoja ,kes nuttis kui segane.Monal hakkas kiisust nii kahju , et tahtis teda kaasva võtta .Juhan aga ütles : miks asjata vedada koju kaasa võõraid kasse ! Teinekord jälle jäid talle metsmaasikat teepervel silma . Kuid järsku , kuulsid nad tagant haukuvaid koeri , vaatasid taha ja koerad hakaksid nende poole jooksma , koeri oli kokku oma 6 tükki ! Mona ehmus kui segane , hakaks jooksma ja kiljuma , koerad kiiirendasid .Justus ja Juhan võitlesid aga viimase piisani , murdsid koerad maha ning rahustasid Monat . Kui Mona Liisa oli enamvähem rahunenud jätkasid nad enda teekonda . Kui nad koju jõudsid olid nenede vanemad juba väga Rõõmsad et lapsed tagasi tulid . Laste emad ja isad tänasid Juhanit et too lapsed tagasi koju tõi . Moona Liisa rääkis emale kui vapper oli Justus et Moona Liisa eest hoolitses ja ema tänas selle eest Justust ja palus Justusel võtta oma tütar Moona Liisa omale naiseks . Nädala pärast abielusid Moona Liisa ja Justus Õnnelikult kirikus . Ja nad läksid elama oma maja mille Justus ise ehitas.Kui hästi mäletan , said nad pulmakingiks patuudi, millel Justus hüppas igapäev vähemalt 7 tundi jutti koos lastega .Mona Liisale aga meeldis palju poseerida.Ta käis tööl modelliagentuuris,kus teda maaliti .Kuid all olev pilt on temast siiamaani kõige normaalsem välja tulnud ! Perekond kujunes neil suureks. Nad said palju lapsi ja elavad võibolla isegi veel õnnelikult . Selline oligi Justuse ja Moona Liisa Jutuke .
Moona Liisa ja Justuse Seiklus #1 Moona Liisa ja Justuse Seiklus #2 Moona Liisa ja Justuse Seiklus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katre56 Õppematerjali autor
Ise tehtud seiklusjutt

Sarnased õppematerjalid

Friedebert Tuglas-Väike Illimar
8
docx

Friedebert Tuglas „Väike Illimar”

kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid kokku, et ühiselt süüa: tädi Liisa, ema, isa, Illimar ning Illimari suur vend Karla. Söödi algul vaikides kuid hiljem hakati päeva asju arutama. Peale sööki läksid kõik peale Illimari natukeseks magama. Niipea kui Illimari isa magama oli jäänud, hiilis Illimar välja. Seal nägi ta Hirmu Juhanit. Hirmu Juhan kutsus teda jooma ning heeringat sööma ning Illimar läkski. Juhan jõu viina, Illimarile anti vett. Illimar veetis seal tükk aega ning varsti peale magamist oligi käes uus päev.

Kirjandus
Turgenev-Aadlipesa
4
doc

Turgenev "Aadlipesa"

Marja ja Sergei Petrovits tõusid püsti. Ta sõitis trepi juurde oma uue ilusa hobusega. Ta palus Lentotskal hobust paitada nind seejärel astus tuppa sisse. Nikolajevits rääkis suurepäraselt prantsuse, hästi inglise ja halvasti saksa keelt. Ta teenis käendusametnikuna Peterburis, siseministeeriumis. Pansin osaks väga hästi klaveril mängida. Lenotska oli temast vaimustuses. Võõrastetoa ukse taga seisis Kristofer Fjodorõts Gottlieb Lemm. Monseieur Lemm tuli Liisale tundi andma. Liisa hakkas ees üles minema, kui järsku Pansin peatas ta ja palus pärast tundi alla tulla, et ta tahab Lizaveta Mihhailovnaga Beethoveni sonaati ette mängida. Ta ütles Lemmele, et Lizaveta oli talle hiljuti näidanud Lemme poolt pühnedatud vaimulikku kantaati. Vanamees punastas kõrvuni. Liisal oli väga häbi ja ta palus Lemmel vabandust. Kristofer Fjodorõts lausus aga Liisale, et kõik on korras, et ärgu tüdruk muretsegu, et Liisa on hea tüdruk. Lemm lahkus

Kirjandus
Ristideta hauad
7
doc

Ristideta hauad

puhtad riided ja organiseeris talle öömaja ühes korteris, mille üks elanik pidi ööseks minema sitma ja teine, kommunistlike vaadetega naine, oli vtme koju unustanud ja ei saanud hiljem sisse - nii et Taavi oli "tühjas" korteris ja öine passikontroll ei hakanud ust lhkuma. Järgmisel päeval läks ta Evaldi juurde, kuid nad avastasid, et maja ümber (ja nagu selgus kogu kvartalis) tiirutasid nuhid, kes arvasid, et ta üritab Arno ja Liisa juurde minna. Evald, kes ei teadnud Selmaga toimuvast midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll

Kirjandus
Raamat Nullpunkt
20
docx

Raamat Nullpunkt

kui on igav, siis aeg venib tohutult. Juhtub esimene ebameeldivus- matemaatika õpetaja küsib mida J närib- nüüd märkab ka J et ta suus on matemaatika õpiku küljest rebitud kiletükk- kuidas see juhtus ei tea, aga võib-olla sellest, et õpeataja jutt oli monotoone ja tuim. Teised saavad võimaluse tema üle naerda. -15.Kuigi J püüab kõigest väest ema haigushoogude eest päästa. Juhtub ikkagi kodus õnnetus. J on koolis küsinud enda kätte Liisa rootsi keele vihiku, et tema järgi J-l kästud rootsi keelne jutt enda tutvustamiseks teha. J jõuab koolist tulles jutu ära teha, jääb siis aga väsimusest magama, ema kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus

Kirjandus
Lydia Koidula - Tammiste küla-veskitondid
5
rtf

Lydia Koidula - Tammiste küla "veskitondid"

Tammiste küla "veskitondid" Oli küünlakuu, väljas oli pime ja tuul puhus. Veskivaremetest, mis asusid Tammistekülast paari versta kaugusel metsas, ei julgenud keegi mööda käia, sest just sel ajal võisid veskitondid liikvel olla. Saardaru küla mäeotsa talu oli vana ja must, kuid enne olid siin inimesed jõudsalt elanud. Seal maa all olevat rikkust palju, kuid keegi ei julgenud sinna otsima minna, kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid maksid kätte nend

Eesti keel
Nimetu
12
doc

Nimetu

talle aga puhtad riided ja organiseeris talle öömaja ühes korteris, mille üks elanik pidi ööseks minema sitma ja teine, kommunistlike vaadetega naine, oli vtme koju unustanud ja ei saanud hiljem sisse - nii et Taavi oli "tühjas" korteris ja öine passikontroll ei hakanud ust lhkuma. Järgmisel päeval läks ta Evaldi juurde, kuid nad avastasid, et maja ümber (ja nagu selgus kogu kvartalis) tiirutasid nuhid, kes arvasid, et ta üritab Arno ja Liisa juurde minna. Evald, kes ei teadnud Selmaga toimuvast midagi ja ei tahtnud naisele pahandusi, tahtis et Taavi prooviks kohe läbi murda. Taavi vihjas talle, et Selmal on jamasid, kuid kndis nuhkidest rahulikult mööda, ilma et need teda ära oleksid tundnud, ja läks jälle Selma juurde. Taavi läks Lilleküla jaama ja sitis sealt maale, Evaldi tallu - judis viimasel hetkel, päev peale tema lahkumist toimus jaamas viimase aja ulatuslikem passikontroll

Kategoriseerimata
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Leonardiga asusid nad metsa varjule. Arvo Mägi ,,Risti riik" See raamat räägib Karvikutest ,kes elasid aastatel1200-1500. Seal kirjeldatakse nende tegemisi läbi aastasadade. Selle aja jooksul vaheldub 15 põlvkonda. See ajastu oli ka sõdade ajastu ,sest sel ajal levitati ristiusku ja sellega puutusid kokku eestlased.Raamat hakkab pihta esimesest Karvikust ,kelle nimeks oli Ool ,kes käis Rootsis röövretkel. Seal juhtus tal aga selline seiklus ,et ta sai ühe vanamuti käest peksa. Üks Karvikutest käis saarlastega rööv retkedel ,sest, nagu teada, on saarlased kõvad röövlid olnud ja röövretkelt tagasi tulles otsustab kapten minna Riiat röövima minna ,aga see ei õnnestu tal ja nende laev lastakse põhja. Üks Karvikutest tahtis saada preestriks, aga see ei lähe tal korda. Üks Karvikutest langeb katku küüsi ja sureb ,sest Eesti mandrile oli saabunud katkulaine. Üks Karvikutest

Kirjandus
Pille riin ilood
7
docx

Pille riin ilood

Mängisid, et sõitisid autoga, autovändaga käivitas ja suretas autot. Ema tuli ja läksid koju. Pille-Riin ärkas hommikul ja märkas, et toas on natuke teisiti. Siis tuli talle meelde, et on maal. Oli rõõmus. Pille-Riin pani selga on õuntega kleidi. Mängis kausi juures kuhu oli külma pandud piim. Nägi enda peegelpilti, piim läks ümber. Nuttis. Tädi Juuli lohutas. Isa ja ema sõitsid linna tagasi. Käisid rongijaamas saatmas. P-R oli üksi kodus maal ja oli perenaine. Liisa (3 aastat vanem) tõi tädi Juulile mune. Said sõbraks. Aitas lõuna ajal Liisal lehmi karjatada. Proovis lüpsta, piima tuli küll, aga eriti ämbrisse ei suunanud. Sügis hakkas vaikselt saabuma, õunad hakkasid valmima. Sõi tooreid õunu. Ei tohi ütles isa, sest õunad hakkavad kõhus karjuma, sest teavad et oleksid võinud veel kasvada. Jäägu P-R nüüd ruttu magama, et õunad kasvada saaksid. Ise läksid emaga välja. Kui midagi kartis siis lohutas Annet. Juuli tuli ka koju ja

Eripedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun