· Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid,milledel on happe või aluse omadused · Potentsiomeetria · Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F · N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes,väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3,see kogutakse happesse ja tiitritakse kasutamine · Ammooniumsoolad · Nitraadid ja nitritid · Karbonaadid ja nende segud- NaOH,Na2CO3, NaHCO3; · Orgaanilised funktsionaalrühmad- · Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad,amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad,karbonüülrühmad
Järelikult searasv ja oliõli on küllastamata rasvhapped, palmithamme aga küllastanud. Katse 1.3.5. Liebermann-Burchardik kolesterooli määramise test. · Teooria. Kolesterool, reageerides äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas,moodustub tume sinakas-rohelise reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Kolesterool: · Töö käik Kolme katseklaasi lisame valatakse 2 ml erineva lipiidi lahust metüülkloriidis. Meie juhul kolesteroolilahus, searasv, oliõli. Iga katseklaasi lisame 6 tilga äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka konts. väävelhappe. Loksutame Jälgime toimuvad värvusemuutusi. · Töö tulemused. Kolesteroolilahus äädikhappe lisamisel muutus siniseks, teised aga roheliseks.
Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud kuni 20 reaktsiooniprodukti, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: steraanituuma oksüdeerimine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Kokkuvõttes tekib kolesterooli polügeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: kolesteroolilahust, oliiviõli ja searasva lahust. Igasse katseklaasi lisatakse 6 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka konts. väävelhapet ning loksutatakse hoolikalt. Jälgitakse katseklaasides toimuvaid muudatusi ning reaktsioonisegu lõpliku värvuse kujunemist. Tehakse järeldus kolesterooli sisalduse kohta uuritavates proovides.
Kui kolesterooli reageerib äädikhappe anhüdriidiga (CH3CO)2O väävelhappe keskkonnas muutub lahus tume sinakas-roheliseks. Reaktsioon on mitmeastmeline ja tekivad ka punane ja sinine vaheühend. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud palju reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone nagu näiteks steraanituuma oksüdeerumine ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. C17 asendis paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis (kolesteroolilahus, taimse-rapsõli ja loomse rasva lahust-või). Igasse katseklaasi lisasin 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka konts. väävelhapet. Loksutasin hoolikalt. Järeldus:Esimeses katseklaasis oli kolesteroolilahus, teises rapsiõli ja kolmandas searasv. Esimene
polüküllastunud rasvu 32%. Searasvas on vastavad arvud 41%, 57% ja 2%. 1.3.5. Liebermann Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-roheline reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik · Kolme puhtasse katseklaasi valatakse pipeteeritakse2 ml kolesterooli, taimse rasva (oliiviõli) ja loomse rasva (searasva) lahust metüleenkloriidis · Igasse katseklaasi lisatakse 6...7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse · Kolesterooli sisaldav lahus muutus sinakasroheliseks · Oliiviõli sisaldav lahus muutus veidi rohekaks, kuid kuna see on taimne rasv, näitab
Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR- meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes 30 tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis kolesteroolilahust, taimse ja loomse rasva lahust. Esimesse katseklaasi valati kolesteroolilahus, teise oliiviõli lahus ja kolmandasse searasva lahus. Igasse katseklaasi lisatakse 6-7 tilka äädikhappe anhüriidi ja 4-5 tilka konsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse
valguse neelduvust lahuses 590 nm juures. + Valk 2- + + 2- + 0 + - + [CBBG 2H ] [CBBG H ] + H CBBG + H [CBBG- Valk] Punane Roheline Sinine Sinine-CBBGValk (max470 nm) (max 650 nm) (max 590 nm) (max 590 nm) CBBG sisaldab kuut fenüülijääki ja kaht sulfoonhappe jääki ning seostub spetsiifiliselt valgus esinevate positiivselt laetud (Arg, Lys, His), kuid ka aromaatsete (Trp, Tyr, Phe) aminohappejääkidega. CBBG- moodustab mittekovalentse kompleksi valkudega, mis suurendab valguse absorbtsiooni 590 nm piirkonnas. Kuna CBBG kontsentratsioon on tunduvalt suurem valgu kontsentratsioonist, siis suureneb lahuse absorbtsiooni 590 nm piirkonnas võrdeliselt valgu kontsentratsiooniga (Joonis 2). 3
tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Kolesterool Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: kolesteroolilahus, taimne rasv (rapsiõli), loomne rasv (searasv). Katseklaasidesse lisati 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet, loksutati. Tulemus Katse ei andnud oodatud tulemusi
palju küllastumata rasvhappeid (47% monoküllastumata + 2% polüküllastumata rasvhappeid) ja seega vähe kordseid sidemeid. 1.3.5. Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas tekib tume sinas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Katse käik: Valasin kolme katseklaasi 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis. Esimesse katseklaasi valasin kolesteroolilahust, teise katseklaasi rapsiõli lahust (taimne rasv) ja kolmandasse searasva lahust (loomne rasv). Igasse katseklaasi tilgutasin u 7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja u 5 tilka kontsentreeritud väävelhapet. Loksutasin segusid. Tulemus: Kolesteroolilahus säilitas oma tumesinise värvuse ja muutusi ei toimunud. Rapsiõli
Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust ,metüleenkloriidis: 1. Kolesterool 2. Kookosrasv 3. Searasv Igasse katseklaasi lisatakse 6...7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse hoolikalt. Jälgitakse
tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Sinakas-rohekas staadiumis tekkinud reaktsiooniproduktid näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset mitmeid muutusi. Toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Kokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: kolesteroolilahust, taimse ja loomse rasva lahust. · Igasse katseklaasi lisatakse 6-7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet, loksutatakse hoolikalt. Esimesesse katseklaasi panin kolesteroolilahust, mis äädikhappe anhüdriidi ja väävelhappe lisamisel muutus pruunikas-rohekaks.
Mittepolaarsetele – aromaatsed, halogeene või fluoori sisaldavad molekulid, alifaatsed molekulid. Mittepolaarsed eluendid on atseetonitriil, THF, heksaan ning stats.faasid C8, ja n-oktadetsüülsilüül. Pööratud faasi kolonn? Ioonsetele – Ioonvahetus. Laengutevahelised vastasmõjud analüüdi ja ioonide vahel, mis on seotud statsionaarsele faasile. Anioonkromatograafias on stats.faasil "+" laenguga amiinid, katioonkromatograasias "-" laenguga sulfoonhappe ja karboksüülhappe rühmad. Lahutamine pH muutmisega. Kõrgmolekulaarsetele – size-exclusion chromatography. Poori suurusest väiksemad molekulid elueeruvad hiljem, kuna liiguvad esmalt pooride sisse ja siis välja - pikem teekond- ning suuremad varem, kuna ei saa suuruse tõttu pooridesse siseneda. Detektorid HPLCs (nimetage vähemalt kolm, koos tööpõhimõtte ideega) Elektriline signaal proportsionaalselt proovi kontsentratsiooniga.
Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Ning kokkuvõtteks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust: searasv, kolestrerool ja rapsõli. Igasse katseklaasi lisatakse 6...7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutasin hoolikalt. Jälgisin katseklaasides toimuvaid värvuse muutusi ning reaktsioonisegu lõpliku värvuse kujunemist.
tugevate elektrofiilide suhtes võib käituda juba nukleofiilina. Reaksioonis Kasutusalasid vähe, tuntuim ründegaas ipriit. elektofiiliga muutub kolmevalentne väävel neljavalentseks ja tõuseb oksüdatsiooniastmesse VI. SULFOONHAPPED *Neljavalentsel väävlil jagamata elektronpaarid ja nukleofiilsed omadused Süstemaatiline nomenklatuur tuletab sulfoonhappe nimetuse tüviühendi puuduvad, niisugune väävel on keemilistes reaktsioonides elektrofiilne nimetusest liitega sulfoonhape. tsenter. Ühendites saab teda asendada ka nukleofiilga. Sulfoonhapped moodustavad tugevaid vesiniksidemeid. *Kuna väävel võtab lahkudes elektronpaari endaga kaasa, langeb tema Happeliste omadustega ühendid, mis moodustavad mitmesuguseid derivaate.
Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin 2 ml vastava lipiidi lahust metüleenkloriidis kollesteroolilahus, rapsiõli ning või triglütseriid. Igasse katseklaasi lisasin 12 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ning 4 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning segasin hoolikalt. Vaatasin toimuvaid muutusi.
Sulfiidid on vees lahustumatud vedelikud või tahked ained. Lõhn ei ole nii ebameeldiv kui tioolidel. Sulfiidid on tugevad nukleofiilid ja moodustavad halogenoalkaaniga sulfooniumisoola. Oksüdeerumisel annavad sulfiidid sulfoksiide ja sulfoone. Saadakse halogenoalkaanide reageerimisel naatriumsulfiidiga. Kasutusalasid vähe. Sulfoonhapped moodustavad tugevaid vesiniksidemeid. Happeliste omadustega ühendid, mis moodustavad mitmesuguseid derivaate. R-SO3HR-SO3-+H+ Enamik sulfoonhappe sooladest-sulfonaatidest lahustub vees hästi. Küllastunud sulfoonhappeid saadakse tioolide oksüdeerimisel või halogenoalkaanide sulfoonimisel. Sulfoonhapete derivaadid: Olulisemad on sulfonaadid R-SO2-OM või R-SO2-OR1 Sulfonüülhalogeniidid R-SO2-Hal Sulfoonamiidid R-SO2-NH2 Sulfoonhalogenoamiidid R-SO2-NHHal Sulfoonhapete derivaatidele on iseloomulikud nukleofiilsed asendusreaktsioonid süsiniku või väävliaatomi juures
võrreldes liikuva faasiga Lahutamine põhineb suhtelise lahustuvuse erinevustel *Normaalfaasi meetod-polaarne stats.faas ja mittepolaarne solvent; kui proov on vees mitte lahustuv või mitte-polaarne. *Pööratud faasi meetod- mittepolaarne stats. faas ja polaarne solvent; kui proov lahustub vees või ei lahustu aga on polaarne Ioonvahetuskromatograafia põhimõte ja rakendusi: Standartsel faasil on ioonselt laetud pind,laeng on vastupidine määratavale komponendile. Tugev katioonvahetaja-sulfoonhappe rühmad. Tugev anioonivahetaja-kvaternaarne amiin Nõrk anioonivahetaja-primaarne amiin Nõrk katioonivahetaja-karboksüülhappe rühmad. Eksklusioonkromatograafia põhimõte ja rakendusi: Kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil. Lahutumine põhineb molekulide suurusel Statsionaarsel faasil on kontrollitud pooride suurus Suuremad molekulid elueeruvad varem,sest nad ei mahu täidise pooridesse Kasutatakse valkude ja pooride molekulmasside määramiseks.
Kui kolesterooli reageerib äädikhappe anhüdriidiga (CH 3CO)2O väävelhappe keskkonnas muutub lahus tume sinakas-roheliseks. Reaktsioon on mitmeastmeline ja tekivad ka punane ja sinine vaheühend. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud palju reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone nagu näiteks steraanituuma oksüdeerumine ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. C17 asendis paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis (kolesteroolilahus, taimse ja loomse rasva lahust). Igasse katseklaasi lisatakse 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka konts. väävelhapet. Loksutatakse hoolikalt. Järeldused Esimeses katseklaasis kolesteroolilahus, teises rapsiõli ja kolmandas searasv. Esimene
oliivõli ja searasva lahused, muutusid lahused värvituks, mis tõendab, et antud lahused sisaldasid küllastumata rasvhappeid. 1.3.5 Liebermann-Burchard'i kolesterooli määramise test Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas moodustub tume sinakas-rohelise värvusega reaktsioonisegu. See on mitmeastmeline reaktsioon ja lõpliku värvuse kujunemist saab märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsioonideahela lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis. Esimesse katseklaasi lisasin puhast kolesterooli lahust, teise katseklaasi oliivõli ja kolmandasse katseklaasi searasva lahust. · Igasse katseklaasi lisasin 6-7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet. · Loksutasin hoolikalt.
Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üles punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Tekibki kokkuvõttes kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu, kusjuures C-17 asendi süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Töö käik Ilona Juhanson, 123964YASB Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valada 2 ml erineva lipiidi lahust (kolesteroolilahus, rapsiõlilahus, võilahus) metüleenkloriidis. Igasse katseklaasi lisada 6-7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilkga kontsentreeritud väävelhapet. Loksutada hoolikalt.
ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH4, see kogutakse happesse ja tiitritakse, Ammooniumsoolad Nitraadid ja nitritid Karbonaadid ja nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted- Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid;
reaktsiooniga ja lõpliku värvuse kujunemist võib märgata üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil indedifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte. Need näitavad kolesterooli molekulis toimuvaid transformatsioone, milles positsioonis C17 paiknev süsivesinikuradikaal ei osale: 1. Toimub areenituuma oksüdeerumine 2. Küllastus suureneb 3. Sulfoneerumine erinevates punktides 4. Tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu TÖÖ KÄIK: 1. Võtsin kolm katseklaasi. 2. Panin 2 ml kolesterooli 2. Panin 2 ml oliiviõli 3. Panin 2 ml võid 3. Lisan katseklaasidesse 7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi. 4. Lisan 5 tilka k. H2SO4 ja loksutan hoolikalt. Jälgin toimuvaid muutusi
sinakas-roheline reaktsioonisegu. Reaktsioon on mitmeastmeline ning lõplik värvus kujuneb üle punase ja sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil tuvastatud kuni 20 reaktsiooniprodukti, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset palju transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Kolesterooli struktuuris postitsioonis C-17 paiknev süsinikradikaal aga reaktsioonis ei osale. Töö käik · Kolme katseklaasi valatakse 2 ml erinevate lipiidide lahust. · Esimesse kolesteroolilahust, teise oliiviõli ja kolmandasse või lahust. · Igasse katseklaasi lisatakse 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse hoolikalt.
Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3, see kogutakse happesse ja tiitritakse Ammooniumsoolad Nitraadid ja nitritid Karbonaadid ja nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad 32. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted. Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega; 2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest; Sisesfäär- kompleksimoodustaja koos ligandidega, valemis kirjutatakse nurksulgudesse; neutraalne,
Vedelike tõusmine mööda kapillaare on põhjustatud pindpinevusest. Kui vedelik märgab pinda, siis märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. Näiteks:vesi tõuseb 1m-15m, kappilaari raaduius1mm-1,5cm 49. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (seep) - pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näit. happerühm (-COOH), sulfoonhappe rühm (-SO3H). Üks ahela ots on vett tõrjuv (hüdrofoobne), teine veelembene (hüdrofiilne) Alandavad pindpinevust - hüdrofiilne molekuliosa seostub vee molekulidega, nõrgenevad jõud vee molekulide vahel, seega ka pindpinevus -> vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pooridesse. Eemaldavad mustust - hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega, hüdrofoobne ots mustusekübekesega, nii viiakse mustus pesulahusesse
sinise vaheühendi. Reaktsiooni sinakas-rohelises staadiumis on TMR-meetodil identifitseeritud arvukalt (kuni 20) reaktsiooniprodukte, mis näitavad, et kolesterooli molekulis leiab aset rida transformatsioone: toimub steraanituuma oksüdeerumine, mis viib küllastamatuse suurenemisele ja sulfoneerumine erinevates punktides. Lõppkokkuvõttes 29 tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Samas aga positsioonis C17 paiknev süsivesinikradikaal reaktsioonis ei osale. Kolesterool Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis kolesteroolilahust, taimse ja loomse rasva (triglütseriidi) lahust. Igasse katseklaasi lisatakse 6...7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka kontsentreeritud
annaabi.ee 
