Intercultural communication What is business English? Loosely defined, BE refers to the Engl lg used in international trade or business. Loosely defined, BE refers to the Engl lg used in international trade or business. It is a specialized area of the Engl lg learning and teaching largely attributed to non-native English speakers Aim to enhance their chances of doing business with companies from English speaking countries. BE can refer to the study of business Engl voc used in the fields of trade, business, finance, or international relations. If the study focuses on techniques on business presentations, negotiations, correspondence, writing and other skills needed for business communications, then it can be classified as the study of Business English communication skills in the workplace. Both are important and used usually together. Culture. Barriers to Intercultural communication Synergy (from Greek for "working together") means ...
Ta oli üks maailma kõige silmapaistvamaid poliitikuid 1930. aastatel ja üks vähestest, kes nägi Saksamaad suure ohuna. Ta sündis 2 kuud enne oodatud aega oma esivanemate kodus, seega ta jätkus samas vaimus tal oli alati kiire, kuid tal oli päeva lõpus alati energiat üle. Ta oli vahetanud oma parteid elu jooksul 3 korda (alustades konservatiividest läks üle ta liberaalidele ning siis tagasi konservatiividele). Enne I Maailmasõda oli ta kaubandus-, sise- ja mereminster, ja ka osales ohvitserina koloonia sõdades. Peale poliitika tegeles ta veel ka kirjandusega ning 1953. aastalsai ta Nobeli kirjanduspreemia. II MS-i ajal tegeles ta Suurbritannia peaministrina Hitleri-vastase liidu loomisega ja, et teda võita, oli ta isegi nõus võtma oma vana vastatse, Nõukogude Liidu, oma liitlaseks. Tema üks tuntumaid kavalusi oli see, et kui sakslased tulid Suurbritanniat pommitama, ta lülitas Londonis elektri välja, et pommitajad ei näinud mida pommit...
Tuntumad kirjamehed Peamiselt ladina ja kreeka kirjanikud Tuntum Platon, Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios. Teoste sidumine loogikaga Teos ütles üht, mõistus teist. Arvamus, et papadel on juba kõik kirja pandud. Teoloogia Usuteadus Kõrgem positsioon keskajal teistest teadustest. Tradsiooniliselt mainitakse neid ka nimestikes esimesena Aquino Thomas (1225-1274) Usu kaks tasandit, mõistuslik & ilmutuslik Tema nende vastuolu ei näinud. Kirik suhtus temasse algul umbusklikult. Hiljem kuulutati ta pühakuks ja ta õpetus võeti katoliikluse aluseks, " Tomism" Miski mida pole olemas pole olemas. Kõik sünnib läbi millegi Roger Bacon (1214-1294) Olulisem matemaatika, Aristoteles pidas seda loogikast selgemaks. Suhtus skolastikutesse kriitiliselt Unistas iseliikuvates sõidukitest. Vastuolu kiriku ja autoriteetidega viis ta elu lõppuperioodil vangi. Seisukoht aluseks loodusteadusele. Loodust saab
MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on panustada sõjatööstusse põlgusega Allumine diktaatorile · Endine valitsus oli argpükslik ja saamatu Vara peab kuuluma ühisomandisse, ettevõtted riigile · Suhtus halvustavalt demokraatiasse ja sõnavabadusse
Kafka 1. Kuidas suhtus Kafka tööandja Kafkasse? Mida juhataja talle ette heitis? Kafka tööandja julgustas Kafkat healoomulisel moel olema vähem tundlik ja muutma oma käitumist, mis meenutas tööandjale rohkem üksikut hunti kui funktsioneerivat inimest, heites Kafkale ette tema vaikset olemist ja üksildast eluviisi. 2. Kes olid Kafkale lähedased inimesed filmis? Kafkale oli kõige lähedasem inimene filmis tema töökaaslane ja hea sõber Edward Raban
kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus erineb juba a) artisti personaalsuse b) ajastuvaimu c) stiili d) materjali valiku jne poolest. Tähtsamaid esindajaid 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? Platon polnud oma ajaga rahul: Sokratese surm, demokraatia vastasus, mütoloogia polnud enam usutav, selle asmele tuli sofistika (kõike on võimalik tõestada), Ateena oli sõdade tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei
pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev. Ometi oli kaval ning kiire taibuga, harjunud saama kõik, mida tahab ning oma kasu huvides muutliku meelega. Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati olla meelepärane. Matilde, Vestmani vanem tütar, oli peen daam, kandis kübrat ning loori. Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk
Ometi oli kaval ning kiire taibuga, harjunud saama kõik, mida tahab ning oma kasu huvides muutliku meelega. Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati olla meelepärane. Matilde, Vestmani vanem tütar, oli peen daam, kandis kübrat ning loori. Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk.
Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt. Remargid iseloomustasid teose tegelase olekut, käitumist ja hetkeseisundit. 3. Iseloomustage tegelasi. VESTMAN- Ta oli tark, kriitiline, enesekindel ja härrasmehelikku käitumisega ärimees. Kõnelaad oli erinevate inimestega muutuv, kuid otsekohene ja nõudlik. Äripartneritega ja tütardega mahedal toonil, Sandriga karmilt. Teised tegelased suhtusid temasse lugupidavalt. Ise ta aga suhtus ainult oma tütardesse ja Piibelehesse hästi. Välimuselt nägi vana välja, kuid nagu rikkale inimesele kohaselt kandis ta kallist ülikonda ja oli kammitud. Tundus vaimselt keskpärane. SANDER- Sõbralik ja abivalmis. Käitumine on hea, aga vihastades muutub agressiivseks. Oskas valida igas olukorras erinevat kõnekeelt. Suhtus teistesse positiivselt, kuid loo lõpuks oli ta kõikide tegelaste peale pahane. Temasse suhtuti hästi, kuid naine ja äi pidasid teda laiskvorstiks
ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud; välja veninud taskud. On ka kirjeldusi ja tähelepanekuid tegelase harjumuste kohta, et moodustada tast parem üldpilt lugejale, nagu näiteks: Piibeleht näkisb alati vestlemise ajal päevalilleseemneid. 3. Vestmann- Uhke ning võimukas ärimees, kes oli harjunud saama, mida tahab. Teistest üleolev ning auahne. Ta kõnelaad oli üpriski jäik, kuid kindel. Suhtus teistesse kriitiliselt, eriti Sanderi vastu, sest Vestmann pidas õige mehe tööks ehitus- ja äritegevust, mitte aga kirjanikuks olemist. Vestmann tähtsustas väga rahanduslikku edu ning kuulsust ning talle oli tähtis, mis temast mõeldakse. Teised suhtusid Vestmanni arvustavalt, ta käitumise ja otsekohesuse pärast, kuid pidasid teda väga auväärseks inimeseks. Ta riietus alati soliidselt, kandis suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, et näidata, kui võimukas ta on.
Samuti iseloomustavad remargid selles teoses tegelase olekut, hetkeseisundit ja käitumist. 3. Vana Vestman Tark ja kriitiline kõige ja kõigi suhtes ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Tema kõnelaad oli suhteliselt otsekohene ja nõudlik. Teised tegelased suhtusid temasse erinevalt - kord positiivselt, kord negatiivselt. Ta nägi välja vana ja kõndis ringi hõbenupuga kepiga. Matilde Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Suhtus teistesse positiivselt ja samuti temasse. Vaimne tase oli tavaline. Pani oma sõna maksma. Laura Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi . Lonkas paremat jalga. Piibeleht oli temasse armunud ja tahtis teda naiseks võtta. Kõik tegelased suhtusid temasse tolerantselt aga temale ei meeldinud Piibeleht. Ludvig Sander Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis
Mina, Mortimer Birk Rohelend Kas Mortmer oli pigem rõõmus või kurb, et Phil enesetapu tegi? Mortimer oli alguses kõigepealt Phili peale solvunud, et too talle oma plaanidest ei rääkinud. Hiljem oli Mort muidugi kurb, et oli ilma jäänud enda nii heast sõbrast, kuid samas oli Mort ka Philile tänulik, sest tänu Phili enesetapule leidis Mort aega oma elu ja tegude üle järele mõelda. Kuidas suhtus Mort sellesse, et tema ema ja tema sõber Ash hakkasid üksteist armastama ja plaanisid kokku kolida? Alguses oli Mortimer muidugi ehmunud ja kuri ja see tundus kõik väga imelik. Kuid Mortimer oli tähele pannud, et ta ema oli peale Ashiga tutvumist muutunud palju nooruslikumaks ja elurõõmsamaks ja Mortimer leidis, et tal ei ole nende suhte vastu midagi. Kuidas suhtus Mortimer erinevatesse tüdrukutesse?
Kahekümne aastase nääklemise järel on küll juba üht-teist saavutatud,kuid sellegipoolest ei saa kellelegi hingetümbamiseks puhkust anda.Andrese unistuste realiseerimisele mõjusid ebasoodsalt rahapuudus,pidev kemplemine Oru Pear- uga,viletsad maad,palju soid ja Krõõda surm.Oma töödes ja tegemistes ei anna Andres armu ei endale ega sulastele.Ta suhtub töötegijatesse mõistvalt,humaanselt,nagu võrtsetesse.Arvan,et Andres on romaanis loova matsi kuju.Ta armastas oma maad,suhtus sellesse austusega,ei narrinud põldu.Kogu oma elu pühendas ta maaharimisele,võitlusele maaga. Teine peremehetüüp on Pearu Murakas.Ta oli saanud talu isalt pärandusega.tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab kergem põli olema kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased
Hamlet keerulises inimsuhete maailmas Hamlet, kui raamatu keskne persoon suhtleb läbi raamatu väga erinevate inimestega, erinevatel viisidel ning erinevates situatsioonides. Kõikidesse inimestesse suhtub hamlet erinevalt. Kirjandis käsitleksin hamleti ning teiste tegelaste suhteid. Terve teose vältel oli hamletile vaid üks tegelane, kellesse ta suhtus peaaegu algusest lõpuni samamoodi. Selleks osutus tema kadunud isa vaim. Hamlet algul suhtus temasse küll umbusklikult, kuid ajapikku õppis hamlet teda usaldama ning uskus kõike, mida ta rääkis. Kuna vaim oli talle rääkinud, et ta polnud surnud mitte ussi hammustuse tõttu vaid ta oli hoopis tapetud. Selle peale lubas hamlet välja uurida, kuidas asjad olid ning mõrvarile kätte maksta. Pika teose jooksul, otsides tõendeid, et tema isa oli siiski mõrvatud tuli hamletil läbi käija vägagi paljude inimestega. Suhteid teiste tegelastega oli seinast seina
Samal leheküljel on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades". See näitab seda, et Matilde on väga kindlameelne ja karm. Väga palju kasutatakse selliseid remarke nagu ,,ohkab", ,,ohates" jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust 3. Vestman - Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Kautab erinevat kõneviisi Sandriga kõneleb karmilt, aga oma tütre ja äripartneritega mahedal toonil. Suhtus hästi Piibeleht ja oma tüdardesse, aga Sanderit vihkas. Vaimselt tasemelt tundub üsna keskpärane. Kannab kallist ülikonda ja kammitud. Rikkale inimesele kohaselt. Sander - insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. Temasse suhtuti usna normalselt. Naine ja ka äi pidasid teda laiskvorstiks ja priisööjaks. Lõpuks oli ta peaaegu kõikide tegelaste peale pahane
Miks? George Gordon Byron ujust ühelt mandrilt teisele. Euraasiast Aafrikasse. Tahtis näidata, et legend vastab tõele. 14. Kes on loonud teose: "Õpetusi kõuts Nurri sulest vms"? Hoffmann 15. Nimeta Vendade Grimmide eesnimed. Jacob ja Wilhelm 16. Kelle auks loodi teos "Poeedi surm"? Aleksandr Puskini 17. Kelle auks loodi teosed: "Mees, kes naerab" ja "Hüljatud"? Heidikute- mis mõttes??? :D 18. Kes romantikutest sõdis Kaukaasias? Mihhail Lermotov 19. Kuidas ta suhtus kaukaaslastesse? Vastastesse e. kaukaaslastesse suhtus sümpaatiaga. Tegelikult oli nende poolt. 20. Mehe nime all kirjutav naine? George Sand 21. Romantiku abikaasa kirjutas teose "Frankenstain". P.B.Shelley
koostööd tegi. Peale mitmeid rööve tappis Jose Carmeni abikaasa ning lõpuks ka Carmeni enda. Ta pandi vangi ning hiljem ilmselt poodi üles. Jose käitus täpselt nii nagu Carmen teda palus. Ta oli pimestatud armastusest Carmeni vastu ning oli valmis kõigeks, et Carmen teda armastaks. Ta püüdis käituda kaine mõistuse järgi, mis käskis tal keelduda mitmetest tegudest, kuid lõpuks sundis siiski Carmeni palve teda meelt muutma. Oma sõjaväe töösse suhtus Jose suurima lugupidamisega ning austusega. Ta kaitses meeleldi seda riiki, kus ta elas. Ta pürgis järjest kõrgemate auastmeteni. Oma kaaslastesse suhtus ta enamasti nii nagu nemad suhtusid temasse. Kuigi Ükssilma tappis ta vaid palavast armastusest Carmeni vastu. Enamikel juhtudel püüdis Jose siiski oma kaaslaste eest võidelda ning nendele toeks olla. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline.
Kas ta ehk lõpuks oleks tulnud ja avastanud, et maja on pooleks? Kas Popi ja Huhhu elud lõppesid selle plahvatusega või neil õnnestus siiski pääseda? Seda kõike ei tooda konkreetselt välja, lugeja peab selle üle arutlema ja mõtisklema. Jutustaja oli selles toeses heterodiegeetiline ehk ta ei olnud loo tegelane, domineeris 3. isik, jutustaja omas juurdepääsu sündmustele. Teos on jutustatud jutustaja vaatepunktist, kuid teose tegelased on kirjeldatud Popi vaatenurgast. Jutustaja suhtus Popisse kaastundlikult ja oli tema poolel, seega suhtumine lähtus Popi tunnetest. Jutustaja vaatepunkt on Popi poolde kaldu ja see mõjutab vägagi teksti tähendust. Popi pidas Isandat heaks ja hoolivaks, talle meeldis, et Isand tõi talle turult värsket liha, Popi tundis hoolivust, sellest oli teoses palju kirjutatud. Huhuu veetis oma päevad puuris, Popi arvas, et ta oli puuris seetõttu, et ta on halb. Me ei saa aimu, millised olid Huhuu tunded või mõtted. Küll aga näeb lugeja Huhuu
Keskmise adramaa suurus oli umbes 10 hektarit. Adramaa juurde kuulusid talu kasutuses olnud heina- ja karjamaad, metsad jms. 2. Kanna tabelisse, kuidas kujutatakse filmis järgmisi tegelasi. Tegelane Iseloom Riietus Käitumine Välimus Autori suhtumine Eesti Eesti Lihtsa Üsna lihtsad ja Käitumine polnud Välimus polnud Autor suhtus talupoeg iseloomuga, tavalised riided, kõige viisakam, kõige puhtam, neisse huumoriga: (sõltlased, pidutsesid ning midagi uhket polnud, söödi matslikult, kuid nad polnud neil juhtus vabad) jõid ja laaberdasid samas olid riided kombeid polnud. ka räpased (välja kentsakaid
mõnes mõttes julm ja mitte väga Tumedapäine, väike, noor. hoolitsev. Suhtles teiste külaelanikega. Vana, hallipäine, habemega. Kõige rohkem suhtles Santiagoga. Ei suhelnud eriti teiste külaelanikega. Armastas ka väga kalu ja kalapüüki. Kõige rohkem suhtles Manoliniga. Santiago oli poissi väiksest saatai merel Kaladesse ja teistesse loomadesse kaasa võtnud. suhtus hästi. Eriti armastas ta kalu. Suhtus rahulikult olukordadesse. 2. Vali järgmistest küsimustest üks ning arutle teosele toetudes ja tavaeluga paralleele tuues selle üle umbes 100-sõnalises essees. Kumb on väärtuslikum, kas see, mis mul on või see, mis mul oli? Kumb on väärtuslikum, mis on või oli? Minu arvates tuleb rohkem väärtustada seda mis mul on. Santiago ei väärtustand seda mis tal on. Milleks väärtustada rohkem seda mis on juba
kaupmeeste ja käsitööliste hulgad suurenesid, kuna nad asusid elama ning said kodanikeks Narvas. 4)Miks arenes keskajal Tallinnas kaubandus paremini kui Narvas? -Tallinnasse toodi sisse palju kaupa hea sadama tõttu. KIRIK JA VAIMUELU 1.Luteri kirik Eestis 1)Milliste raskustega puutus luteri kirik oma töös kokku Rootsi aja algul? -Koolide vähesus, polnud õpetajaid, puudus kirjandus 2)Kuidas suhtus Rootsi kuningavõim kirku muredesse? Põhjenda vastust. -Suhtus hästi, kuna see aitas kaasa rootsitamisele 3)Mida saavutas luteri kirik Eestis Rootsi aja lõpuks? Võrdle üle-eelmise küsimusega. -Hariti pastoreid, ehitati üles kirikuid, enamikul kirikiõpetajatel oli Rootsi aja lõpuks ülikooliharidus, oskasid jutlust pidada eesti keeles, koguduse majandusasjadega tegelesid vöörmündrid, kes valiti talurahva seast. Eestis sai luterlik maa. Kõik varasemad probleemid said lahendatud. 3.Millega on Eesti kultuurilukku läinud järgmised isikud? B
väga palju kleite. Tema mõte oli et kui temaga midagi juhtub nt nagu Veneetsias, siis see vähendab tema elada jäänud päevi, raha jääb elamata päevade arvelt üle ning ta võib selle eeest endale rohkemat lubada. Aga samas ta ei soovinud laostuda, sest et ta poleks kujutanud elu ette onu juures elades, kellega ei olnud tal eriti head suhted. Rahast ja varandusest mitte huvitumist tuli välja ka siis kui Clerfayti õde peale venna surma tuli tema varandust endale saama, siis Lillian suhtus sellesse väga külmalt, et võtku kui tahab. Ta ei saanud võidusõitjatest aru, tema jaoks oli vastuvõetamatu, et inimesed riskivad vabatahtlikult oma eluga. LK 130, 134 Samuti häiris teda see et inimesed tahavad teisiti elama hakata lk 158 Teose lõpus pöördus Lillian sanatooriumisse tagasi ning seal ta kahe nädala pärast surigi. Boris Volkov Lilliani armastatu, kes elas samuti mägedes.. Ta oli väga hoolitsev isegi natukene
seda kalli hinna eest. Sealt tuli tema tulu ja rikkus. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Vauquer arvas, et ta olevat üks naistemees. Kui tal oli mõni noorem sõber siis võttis ta teda kui oma last. Ta proovis aidata teisi kui see oli võimaik. Temaga suhtles üks noormees nimega Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega. Rastignac oli armunud Isa Goriot ühte tütresse. Ta taipas, et tütred Goriot ei armastanud ja ,et neil plaanis mõlkus isa raha. Isa Goriot suhtus oma tütardesse vägagi hästi. Ta toetas neid rahaliselt. Armastas oma tütreid ja palus, et need teda ikka ja jälle vaatamas käiksid. Ta oli valmis tegema kõik, et tütardel oleks hea elu. Loomulikult lootis ta neilt vanaduspäevil abi ja hoolitsust. Kõik, mis ta praegu oma laste jaoks teeb tuleb hiljem samamoodi tagasi
riietatud. Nt:(Ludvig Sander- sigar suus, istub sohval, proua Matilde tema põlvedel), Piibeleht(Istub sohvale ja pistab taskust jutlemise jooksul taoti päevalilleseemneid suhu), Sander(Kargab püsti, küüned juustes). 3. Vestmann- Oli ärimees. Minu arvates oli ta hea tegelane, kellelegile ei soovinud midagi halba. Mõnikord oli ainult vihane ja võis isegi karjuda. Ainult oma tütredega ja Tiit Piibulehesse suhtus hästi. Tahtis, et kõik tegeleksid ainult äriga ja ehitustöödega, talle ei meeldinud, et Sander luuletusi kirjutab. Välimus oli tal soliidne: suvepalitu, kübar ja hõbenupuga kepp. Sander- oli väga kaval, tahtis saada väga kergesti kõik kätte. Tema naine Matilde tahab, et Sander kirjutaks raamatu, ja väikse kavalusega saabki Sanderil raamatu kirjutatud. Püüab meeldida Vana Vestmanile, sest tal on palju raha. Välimus oli tal tavaline. Suhtub hästi teistesse tegelastesse.
Ta ei tundunud erti haritud inimene, kuna tahtis jätta muljet, et teda huvitab luule, et parem teiste silmis olla. Laura on Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Käitus nii nagu rikkad daamid käituvad. Kõnelaad tundus kohati naiivne. Ta ei mõelnud eriti enda sõnade üle järele. Näiteks siis kui ütles, et võib isa abita Piibelehega edasi elada. Teistesse suhtus Laura hästi, kuna ei osanud halba karta. Teistega sai ta hästi läbi, tundus heasüdamlik ja optimistlik tüdruk. Teised suhtusid temasse positiivselt, eriti Piibeleht. Välimus oli kena, tänu isa rikkusele sai endale ilusaid riideid lubada ja hoolitses enda enda eest. Vaimselt tasemelt oli normaalselt arenenud. Luule huvitas teda. Ludvig Sander on Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel
,,ohates" jne, mis näitavad tegelase nördimust ja hoolimatust. Remargid annavad lugejale ettekujutuse sellest, millised on tegelase zestid ja liigutused, kuidas ta käib ja mida uhugi asetab, mõnikord ka näoilmeid. 3. Vana Vestman- Käitub väga härrasmehelikult. Vihahoos siiski läheb käitumine natuke käest ära. Kõnelaad on erinevate inimestega muutuv. Oma tütardega ning kasulike äripartneritega räägib mahedal toonil. Sandriga aga karmilt ning püüab teda igal viisil maha teha. Suhtus ainult oma tütardesse ja Piibelehesse hästi. Sandrit ta aga vihkas, hoolimata ta ,,suurepärastest" saavutustest. Kõik tegelased suhtuvad temasse aupaklikult, sest tal on palju raha. Sandrile ta tegelikult ei meeldi. Välimus tundub jutu põhjal hea. Kannab kallist ülikonda ja kammitud. Rikkale inimesele kohaselt. Vaimselt tasemelt tundub üsna keskpärane, isegi alla keskmise. Mis puutub luulesse, siis see talle ei meeldi või ei saa ta sellest aru. Siiski on ta kõva käsi äris.
Enda nõrkuste üle naermine ei ole enne võimalik kui inimene teab missugused on tema nõrkused, seega annab oskus enda üle nalja teha märku, et inimene teab, kes ta on. H.Hesse romaanis ,,Stepihunt"on peategelase Harry Halleri kõige suurem probleem leida endas üles rõõmsameelsus, naer ja optimism. Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama muusikat mis teised ja olles kõigiga ühtemoodi hall mass. Harry suhtus endasse väga kriitiliselt ja ei suutnud leppida oma mittetäiuslike omadustega. See aga, kui ei suudeta endaga leppida, takistab pidevat vaimset arengut. Endasse ei saa suhtuda ainult kriitiliselt, ennast pidevalt maha tehes kaobki elutahe ja tahe midagi saavutada. Selleks, et elus kuhugi jõuda peab inimene endale tunnistama, et ta ei ole ideaalne, leppima oma nõrkustega ja proovima neis midagi positiivset leida. Harry Haller vihkas ennast ja kavatses juba pikalt enesetappu
Erinevused: Tõnisson toetas Tartu liberaale, Saksameelne. Päts aga toetas Tallinna Radikaale Venemeelne. 8. Nimed, daatumid? Johann Voldemar Jansen- Möldri poeg, käis Vändra köstri ja kihelkonna koolis. Ta oli Vändra köster ja Pärnu vallakooli õpetaja. Laulis kirikukooris ja tõlkis juturaamatuid. Lehetoimetaja ,,Esimene nädalileht" ,, Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Oli Luterlane ja kirikuga lähedalt seotud. Suhtus Sakslastesse pooldavalt. Elu edendamiseks tarvis kokku leppida nii sakslaste kui venelastega. Korralda 1. Laulupidu, 1865 Vanemuise laulu ja mänguselts, põllumeeste selts. Carl Robert Jakopson- Sündis Tartus elas Tormas. Simse Seminari kooli õpetaja. Ta oli kooliõpetaja Tormas, Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, ,,Sakala ajaleht".Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu. Pooldas koostööd Venelastega. 3 isamaa kõnet.
V: Kooris metsas kaskedelt tohtu ja müüs need külas ehitusmaterjaliks, raha eest ostis toidumoona. 3. Millised probleemid olid Iisakul? V: Tal olid loomad aga ei olnud kedagi kes neid talitaks. Tal oli vaja naisterahvast majja. 4. Kuidas sattus Inger Iisaku juurde? Milline ta oli? V: Inger pidi üle mägede minema aga jäi Iisaku juurde puhkama ja jäigi sinna. Inger oli jänesemokaga lopsakas tüdruk, sõstrasilmadega. 5. Kuidas suhtus Inger Iisakusse? V: Inger suhtus Iisakusse väga suure austuse ja imetlusega 6. Kes oli Oliine? V: Oliine oli Ingeri sugulane üle mäe. Vana lapi naine. 7. Miks Inger tahtis üksi sünnitada? V: Ta kartis, et sünnib ka jänesemokaga laps ja häbenes seda. 8. Mis juhtus Ingeri kolmanda lapsega? Miks? V: Inger tappis oma kolmanda lapse, sest laps sündis jänesemokaga. Inger mattis lapse metsa. 9. Kuidas tuli välja mida Inger lapsega tegi
Andrese ja Pearu koostöö ei õnnestunud, sest nad mõlemad olid nii kangekaelsed isiksused, salavimm oli nende vahel ka veel seepärast, et 1) Pearu armastas Krõõta ja 2) Andres oli Pearu peale kade, kuna tal sündisid ainult pojad. Pearu tahtis, et Vargamäel poleks ühtki püsivat peremeest. Kassiaru Jaska ja Hundipalu Tiit ei saanud samuti omavahel läbi, kuna nad väärtustasid täiesti erinevaid asju. Tiit oli intelligent ja Jaska materialist. Pearu suhtus oma teenijaskonda üleolevalt, samas kui Andres kohtas neid enam-vähem võrdselt ja vahel tegi neist isegi rohkem tööd. Pearu teenijaskond suhtus Pearusse halbasti ning Andrese teenijaskond temasse jällegi aupaklikult. Saunatädi ei sallinud Mari, kuna ta ei tahtnud, et Marist perenaine saaks. Lambasihver suhtus Marisse normaalselt, kuid sisimas pidas end temast veidike paremaks. Haridusse suhtusid peremehed jällegi erinevalt. Eriti väärtustas seda Hundipalu Tiit, Andres oli
selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. Viitamisel võid kasutada ridade ees olevaid numbreid. 1. Kuidas mõistad Viivi Luige mõtet „Raamatu kirjutamine on mingis mõttes maailma toimimise mudel. Elu mudel”? (10 punkti) 2. Mille devalveerumine ja miks Viivi Luigele muret valmistab? Too selle kohta 2 näidet tekstist. (10 punkti) 3. Kuidas suhtus Viivi Luik arvutisse (internetti) varem, kuidas nüüd? Põhjenda tekstile toetudes, miks on Viivi Luige suhtumine muutunud. (10 punkti) 4. Miks ei või Viivi Luige arvates iga inimene raamatut kirjutada? Kuidas hindad Viivi Luige seisukohta? (10 punkti) 1) Viivi Luik tahab sellega öelda, et üllatus esineb raamatu kirjutamisel, nii nagu inimestel elus neid ette tuleb. Kui kirjanik alustab uue teose kirjutamist, siis tavaliselt ei tea ta, kuidas see lõpeb.
.. Ülesanne on seepärast määratu. Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama? Ma arvan, et kirjanik sai endale püsitatud ülesandega hästi hakkama, kuigi maailmas ei ole olemas täiusliku inimest, sest keegi meist ei ole täiuslik. Igal ühel meist on olemas midagi, mis ei tee meid täiuslikuks. Mõnel inimesel on selleks paksus, kõhnus, liiga pikk, liiga lühike jpms. Raamatu peategelane vürst Mõskinil puudus ka täiusliku inimese jooned, kuna ta suhtus kõigisse ühtemoodi ja eelarvamuseta. Ei saa arvata kõikidest inimestest ühtemoodi ja ilma eelarvamuseta. Just see ei teegi temas täiusliku inimest. 2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? Vürst Mõskin tundus mulle romaani peategelasena sellise hea ja ausa mehena,kes suhtus kõigisse ühtemoodi ja eearvamuseta, mis on halb, sest kõigisse ühtemoodi ei saa suhtuda, peab olema oma arvamus igast asjast. Ta põgenes armastuse eest, kuid ta
Esimeses Puunia sõjas, mis toimus 264-241 eKr, käis põhiliselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlaste jõud käis üle, pidi Kartaago osa oma valdusi Roomale andma. Teises Puunia sõjas, mis toimus ajavahemikus 218-201 eKr, tahtsid kartaagolased oma jõudu ja positsiooni taastada. Siin juhtus sama asi, mis esimeses sõjas, roomlased olid liiga tugevad ja selle tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, valdused väljaspool Aafrikat ja oma sõjalise tähtsuse samuti. Aga, kuna Rooma suhtus ikka veel Kartaagisse umbusklikult, päästis Rooma valla ka Kolmanda Puunia sõja. Kartaago suudeti lõplikult vallutada lõpuks aastal 146 eKr. Kuna Rooma laiendas veel oma maid ja võimu, oli Rooma võim jõudnud ka Aasiasse ja seega oli Roomast saanud Vahemere valitseja. Roomas oli riiklik kord kindlalt paika pandud. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja igasse ametisse valiti korraga
kokkuleppest sõltumatut. ja vältida vigaseid järeldus Õpilane pidi ise mõistmiseni jõuda, õpetaja võis teda ainult suunata Uskus, et hüve on igavene ja Oma õpetaja Platoni mitmete muutumatu sellepärast, et põhineb seisukohtadesse suhtus Arist Kes on jõudnud teadmiseni voorusest, igavestel ja muutumatutel ideedel. kriitiliselt. Ta ei pidanud õige see ka käitub vooruslikult, sest Platoni ideedeõpetust. mõistab et halb tegu kahjustab ka toimijat ennast Kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel on täiuslikud
elukogenud ja haritud mees. Haritud sellepärast, et talle meeldis väga raamatuid lugeda. Tema abivalmidus ja hoolivus paistsid silma sellega, et talle meeldis inimesi ravida, ta tundis oma patsientide tervise vastu alati huvi. Ma arvan, et tal oli nõrk iseloom kuna ta ei suutnud oma sõna maksma panna kui teda hulluks tembeldati. Mulle ta meeldis sinnamaale kui ta paigutati palatisse ja öeldi, et ta hull on. Ta andis alla. Minu arust oli Mihhail Averjanõts äkilise iseloomuga kuna ta suhtus inimestesse väga erinevalt. Mõnega suutis ilusti rääkida, mõnda suhtus jämedalt ja oli tõrges. Doktor Raginit ta austas, oma austust väljendas ta sellega, et viibis tema matusel. Tema juures meeldis mulle eriti see kuidas ta rääkis Raginiga ja plaanis minna koos temaga reisile. Mulle tundus, et Ivan D. Gromov oli keerulise iseloomuga. Ta oli väga tihti ärritatud, ärevil ja pinges. Ta ärritus vägagi kiiresti ja tal kulus kaua aega, et hakata inimesi usaldama.
RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mis oli Ronja ema ja isa nimed? 2. Kui palju oli röövleid Mattise jõugus? 3. Kuidas nimetati kuristikku, mis Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaaeg oli, kui suri Kolu Per? VASTUSED: 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8. Kelm ja Metsmüristaja 9. Kisas ja puhkesid raevupisarad 10. Hilissügis
ISELOOMUSTUSKIRI Tartu, 26.11.2012 Katrin Murumets, Tartumaa, Annelinn, Anne 92-88, 56565656. Töötamist alustas antud ettevõttes 21.08.2011. Töötaja tööülesanded nägid igapäevaselt välja sellised: klientidega suhtlemine: nendest arusaamine, erinevate võõrkeelte tundmine, ettekandja töö: söögi lauda viimine, koristamine, administraatori töö: erinevate failide avamine, broneerimine, hinnapakkumiste tegemine. Katrin Murumets suhtus tööle väga hästi, kõik oli alati korrektselt tehtud ja mingeid probleeme meil Temaga ei esinenud. Katrin on väga kohusetundlik naisterahvas ja positiivse ellusuhtumisega. Katrin sain väga hästi hakkama tööülesannetega, alguses esinesid väiksed probleemid arvuti kasutamisega, kui see laabus peagi. Katrini positiivsed küljed: rõõmsameelne, hea suhtlemisoskusega, suurepärase keeleoskusega, annab alati endast maksimumi.
mail 1799. aastal Moskvas, põlisaadliku Sergei Pushkini ja tema naise Nadezda Ossipovna pojana. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast, ta oli Peeter I kasupoeg. Peale tema oli peres veel neli last: vanem õde ja kolm venda. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu. Ta ei olnud perekonnas lemmiklaps, teda peeti käpardiks ning vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Sellepärast ta ei maininudki oma luuletustes oma ema ega isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjatesse. Üsna noorelt 1811. aastal saadeti Pushkin lütseumi. Lütseum asus keisri suveresidentsis Tsarskoje Selos, Katariina lossi tiibhoones. Lütseum oli Pushkini elus oluline, kuna seal hakkas ta tundma end luuletajana ja sai palju uusi sõpru. 1817. aastal lõpetas Pushkin lütseumi ning sai tööd välisministeeriums. Kuid töösse suhtus ta külmalt ja tegeles peamiselt luuletööga. 1820. aastal süüdistati Pushkinit poliitika vastaste luuletuste tegemises. 6
M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi. Selles teoses on kogu M elu ja muusikalise arengu kogemus, isiklik elufilosoofia. Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok. solistid, orkester. Requiem aeternam (igavest rahu) algab pingelise polüfoonilise lõiguga, Kyrie on fuuga koorile, Dies irae (vihapäev, viimne kohtupäev) - teose kõige dramaatilisem osa, väga tuntud on Lacrimosa ( pisarais) Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, loonud üle 20 lavateose
5.Athena(Minerva) Athenat peeti Vana-Kreekas tarkusejumalanna. Ta oli ainult Zeusi tütar ning Zeus usaldas tema kätte oma egiidi ja piksenoole. Zeusi suhtus temasse kui lemmiklaps, ema tal puudus. Ta hoidis ühiskonnas alati õiglust. Minerva oli ka uhke sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Lisaks oli ta veel kudumise
Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit .Üks Olümpose kolmest neitsist.Lisaks kõigele oli ta veel kudumise ju kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket
Romaanis on read, mis kirjeldavad Oneginit kui külma mõistusega inimest kuid samal ajal ka kui tahtmatult unistustele andujat. Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta kohe teha ümberkorraldusi pärisorjade elus asendades teoorjuse koorma kerge raharendiga, mis oli muidugi kergendus orjapõlve pidavale maarahvale. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Algul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks.Omavahelistes vestlustes jõudsid nad alati teemadeni, mis puudutasid kultuurset ühiskonda. Ometi olid nad vastand- tüübid: Onegin oli külm ja pettunud inimene,
Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. 5. Kuidas iseloomustab Tatjanat see, et ta kirjutas esimesena Oneginile kirja? Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust. Väga julge. 6. Kuidas iseloomustab Oneginit see, kuidas ta Tatjana kirjas pakutud armastusest ära ütles? Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse. 7. Tatjana ütles kirjas, et talle on tagatiseks Onegini au. Kas Onegin käitus pärast Tatjanalt kirja saamist aumehena? Põhjenda! Onegini äraütlemine oli üsna küüniline, avaldamata oma tunnete õiget poolt. Tatjanat valdas häbi- ja pettumustunne, teda valdas suur segadus. 8. Miks toimub Onegini ja Lenski vahel duell?
Kasutas täistoon helirida ja suurendatud kolmkõla, mis välistavad tunglevuse muusikas. Lisaks kasutas polütonaalsust ( kahe akordi kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis head viskit, järgis trendikat moejoont, imetles ja hindas idamaa kunstiesemeid. Ta oli väga järjepidev, pühendunud, astus 10 aastaselt Pariisi konservatooriumisse. Ei teeninud oma eluajal suurt raha. Teda ei huvitanud oma loomingu käekäik. Suhtus ükskõikselt oma kuulsusesse. Kuulsamad teosed Süit bergamasque, koosneb neljast osast millest kuulsaim kolmas : clair de lune (kuuvalgus). Debussy kirjutas süidi 28 aastaselt, kuid avaldas selle 15 aastat hiljem.
pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev. Ometi oli kaval ning kiire taibuga, harjunud saama kõik, mida tahab ning oma kasu huvides muutliku meelega. Teisti hindas ta samuti enda järgi, pidades ainuõigeks pratilist karjääri, luuletajad olid tema jaoks lihtsalt logardid, kes ei viitsinud tõsist tööd teha. Ise ta raamatuid ei lugenud ning leidis, et kõik vajaliku saab teada ajalehtedest. Vestmani kõnelaad oli sarkastiline ja kohati ebakorrektne. Teistesse suhtus ta üleolekuga ning kohati enesekeskselt. Seevastu teiste suhtumine temasse oli aupaklik üritati olla meelepärane. Matilde, Vestmani vanem tütar, oli peen daam, kandis kübrat ning loori. Ta oli oma käitumise poolest isasse, kelle jaoks oli tähtis majanduslik heaolu ja kuulsus. Iseloomu poolest oli ta ülbe, kergesti ärrituv ja kasutas teisi oma huvides ära. Ometi oli ta paiguti siiras ning tundeline. Käitumine kaldus äärmusest äärmusesse. Ta kõnelaad oli kõrk
Euroopat ringi ja annab live esinemisi, ta ei tee koostööd plaadifirmaga ja tal ei ole produtsenti. Tema juures meeldib mulle kõige rohkem see et ta ei tee hääli mingisuguse bändiga vaid kõik hääled mis ta teeb, teeb ta suuga. Ma ei mäleta küll selle laulu nime, aga see oli minuarust Dub Fx-i poolt parim lugu, sound oli sellel hea ja kõik oli korras. Ainuke asi mis oleks võinud parem olla oli valgustus. Sellel üritusel meeldisid mulle ka teised dj-d näiteks dj Trigga vms. Publik suhtus esinejate vastu hästi, sest pooled inimesed kes seal olid laulsid kaasa.
Tema vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Perekond oli pidevalt laostumise äärel ning lapsi kasvatasid pärisorjad, ammed ja hoidjad. Hiljem palgalised guvernöörid ja guvernandid. Veidike sarnane oli ka olukord Lermontoviga. Veidi pärast Lermontovi sündi lahkus ema kodust oma rikka ema juurde. Ta suri kui Lermontov oli umbes 3-aastane. Isa ning vanaema, kes üksteist vihkasid, hakkasid Lermontovi pärast võitlema. Vanaema armastas last kirglikult, kuid isa suhtus pojasse silmnähtavalt ükskõiksusega. Isa lasi vanaemal poisi ,,ära osta", millest Lermontov ise kunagi teada ei saanud. Tänu prantslasest guvernöörile valdas Puskin juba varakult vabalt prantsuse keelt. Ka koduseks keeleks oli prantsuse keel. Kuna Lermontovi vanaema osutas suurt tähelepanu tema haridusele, valdas ka Lermontov varajases eas nii prantsuse, saksa kui ka inglise keelt. Kumbki, ei Puskin ega ka Lermontov polnud välimuselt ilusad, kuid olid siiski naiste
toodud Laura headus ja siirus. Tegelastel palju omapäraseid omadusi, igaüks on omamoodi karakter, kõik on teineteisest väga erinevad ja suhteliselt vastandlikud. 3. Ludvig Sander- Otsis erinevaid võimalusi, et saada jõukaks ja rikkaks, seega püüdis oma äiale ja Matildele meelejärele olla, sest nad olid rikkad. Täitis kõik Matilde soovid. Vestmaniga rääkis alandlikult. Oli libekeelne ja lubas asju mida ta täita ei suutnud, seda tegi ta valetades. Vestman suhtus temasse üsna halvasti ja üleolevalt, sest talle ei meeldinud luuletajad. Matilde suhtus temasse nagu mängukanni, kamandas teda pidevalt ja esitas nõudmisi. Matilde- Auahne, natuke ülbe, pidi alati saama oma tahtmise, seega oli ära hellitatud. Oli huvitatud jõukusest ja kuulsusest. Ka oma välimuses oli ta uhke ja väljapeetud, kandes alati kauneid rõivaid. Suhtumine teistesse oli üleolev, kamandas nii Sanderit kui ka oma õde, kes ka alandlikult ta soove täitsid
vabanduseks see, et ta näpud valutasid. Ka Prillupit häiris Marit tavapäratus, tema trots, nn sõnakuulmatus. Nii leidis mees, et isegi puu vastab rähnile, kui too puud koputab, kuid vahepeal ei saanud Mari käest sõnagi välja kangutatud. Lisaks võrdles Tõnu teda lapsega, kellest vahepeal üldse aru ei saa. Prillup pidas Marit teose algul lapsemeelseks naiseks, sest Mari jaoks ei olnud probleem talituste kõrval mängida lastega kurni. Töösse suhtus Mari kergelt, tegi, kui vaja, kuid võis ka keset päeva pikutada või magada, mis kindlasti ühele tõsisele pereemale polnud kohane. Prillup hakkas Maris naist nägema pärast Mari Kremeri juures käimist, kui ta ise oma nõusolekust teatas. See ajas Prillupi segadusse, sest iga kord, kui Tõnu oli üritanud Marit nõusse rääkida, et too Kremeri juurde läheks, vastas teine nõnda kavalalt või keeras jutu
( tutvustas ennast troskat laenates ise Holmesina) 2.10. Miks hakkas Watson kahtlustama Barrymore´? ( salapärased, naine nuttis, mees vilgutas küünalt aknal, suhtles sunnitöölt põgenenud Selderiga) 2.11. Millal kuulis Watson esmakordselt koera ulgumist? (Stapletoniga kohtumise päeval) 2.12. Kuidas elasid Jack ja Beril Rõõmuorus? Mida nad tegid? ( elasid küllalt jõukalt, Jack püüdis liblikaid, huvitus loodusest, Beril- Jacki õde ( tegelikult abikaasa) oli kodune 2.13. Kuidas suhtus Beril sir Henrysse. Miks lubas Jack Berilil Henryga suhelda? ( Beril armus tegelikult Henrisse, kuid see oli Stapletonide plaan, et nii meelitada Henry nendega lähemalt lävima) 2.14. Kuidas kohtusid Watson ja Holmes Devonshires esimest korda? Kuidas nad kokku said? ( esimest korda nägi Watson mehe siluetti künkal, kokku said siis, kui Watson läks juttude põhjal, et kiviküngastel elab veel üks mees peale sunnitöölise asja uurima) 2.15. Kes oli L
annaabi.ee 
