geenist (B) ja see geen asub Z-kromosoomis. Retsessiivse geeni alleel (b) homosugootses olekus pohjustab sulestiku punaka varvuse. Kui on ristatud hallikirjuid plimutroki kanu (B) punakate roodailendi tougu kukkedega (bb), saadakse F1-s koik hallikirjud e viirikud kuked ja punakad kanad. Kukkedel (tibudel) on pea peal valge laik, kanatibudel aga see puudub. See asjaolu lubab koorumisel kohe kukktibud kanatibudest eraldada. Nimetatud toud nimetati autoseksseteks (sulestiku varvus soltub sugupoolest) kanatougudeks. Tanapaeval selliseid touge ei kasutata, sest nad on vordlemisi madala produktiivsusega. Pealegi saab koorunud tibude sugu maarata ka kloaagi kaudu. Siiani vaatlesime naiteid, kus suguliiteline tunnus parandus jarglastele Z-voi Xkromosoomiga. See aga ei tahenda, et Y-kromosoom uldse ei sisalda geene. Naiteks kannab akvaariumis laialt kasvatatav kala -gubbi -oma Y-kromosoomis geeni, mis pohjustab kala seljal oleval uimel musta tapi. Seda tunnust, st geeni kannavad ainult isased
sõltub suguhormoonidest. Nende fenotüübiline efekt on seega limiteeritud (piiratud) ühe või teise sugupoolega. Niisugusteks tunnusteks on näiteks sekundaarsed sugutunnused: erinev sabasulgede kuju kanal ja kukel, isasloomadele iseloomulik temperament ja kehaehitus, imetajatel emasloomade piimanäärme areng, emaslindude munemisvõime, hari kukkedel jne. Esineb ka tunnuseid, mis avalduvad küll mõlemal sugupoolel, kuid mille ekspressiivsus ja penetrantsus olenevad sugupoolest. Neid tunnuseid nimetatakse sugupoolest sõltuvateks tunnusteks. Selliseks tunnuseks on näiteks sarved dorsethorni lambatõul. Sarved on nii uttedel kui ka jääradel, kuid viimastel on nad tunduvalt suuremad ja enam keerdunud kui uttedel. 21. Dihübriidne ristamine - Ristamine, kus jälgitakse korraga kahe tunnusepaari pärandumist ja nendevahelisi kombinatsioone Mendeli III seadus - polühübriidide omavahelisel ristamisel moodustuvad järglastel nende
28. Mis on partenogenees? Embrüo arenemine viljastamata munarakust. Lähterakust sõltub, kas haploidne või diploidne partenogenees. 29. Tunnuse muutlikkus Tunnused: kvantitatiivsed – leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel kvalitatiivsed – värvus, sarvede, kõrvade kuju jms Mittepärilik muutlikkus: modifikatsiooniline (keskkonna tingimuste mõjul, ei kandu edasi) paratüübiline (tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest) Pärilik muutlikkus: kombinatiivne muutlikkus (ristatakse omavahel erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi) -korrelatiivne muutlikkus (ühe organi või koe areng kutsub esile ka teiste, sellega füsioloogiliselt ja anatoomiliselt seotud organite ja kudede arenemise) mutatsiooniline muutlikkus (organismil on tekkinud juhuslik, täiesti uus omadus; tunnus, mida ei ole esinenud tema vanaemail) 30. Rakutsükli faasid
Merikotkas Haliaetus albicilla Liigikirjeldus: Kehamõõtmed suur, väga massiivse kehaehitusega kotkas. Keha üldpikkus on 77 cm, tiiva pikkus isalinnul kuni 65 ja emalinnul kuni 71 cm, tiibade siruulatus kuni 2,3 meetrit. Kehamass isalinnul ligikaudu 3,7 ja emalinnul 5,1 kilogrammi. (Kaalutud vaid 1 isend kummastki sugupoolest.) Merikotkas on meie kõige suurem röövlind. Tema tiibade siruulatus küünib kuni 2,3 meetrini, kahemeetrise siruulatusega linnud pole mingiks harulduseks. Merikotka põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. Pea ja kael pisut heledamad. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. See on kollane ja väga massiivne. Linnu jalad on samuti
toiteväärtust.Nuumajõudlus-lihaveiste ja sigade nuumajõudlust hinnatakse aretusfarmis või katsejaamas.hinnatakse massi- iivet,kasvukiirust,toitumust,kehamassi,söödaväärindustLih ajõudlus-hinnatakse tapa ehk rümbamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.oleneb loomaliigist,toitumusest,vanusest,tõust ja sugupoolest. Jaguneb-nuumajõudlus ja lihajõudlus kitsamas mõttesLiha kvaliteedi hindamine-DFD liha-tume liha,kaasneb rida tehnol. ,majanduslikke ja organoleptilisi probleeme. PSE- hele liha,vesine pH on tähtis liha omadusMunajõudluse hindamine-hinnatakse munade arvu ja nende kogumassi(munamassi)järgi aastas linnu kohta.Villajõudluse hindamine-hinnatakse kvaliteedi ja koguse alusel. Aastane saastavilla(pesemata villa)toodang
modifikatsioone, mis võivad esineda mitmes põlvkonnas. Näiteks: kui looma (vasika) ema oli üles kasvanud väga kehvades söötmis-pidamistingimustes ning loom (vasikas) oli sellepärast tugevasti alaarenenud, siis ka selle looma enda järglane võib kanda mõningaid alaarenemise märke. See avaldab mõju järgmisele põlvkonnale. Kulub mitu põlvkonda, kuni looma tervis ja toodanguvõime normaliseerub. b) Paratüübiline muutlikkus on tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest. Pärilik muutlikkus jaguneb: a) kombinatiivne c) korrelatiivne b) mutatsiooniline 1. Pärilik muutlikkus a) Kombinatiivne muutlikkus tuleb esile, kui omavahel ristatakse erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi või erinevaid taimesorte (taimeliike). Sellise ristamise tagajärjel tekivad uued geenikombinatsioonid; tekivad tunnused ja omadused, mis vanematel puudusid. Kombinatiivne muutlikkus on suure väärtusega, sest ergutab saama uusi loomatõuge ning
meetodid pole täiuslikud. Küll aga näitab pikaajaline arvukuse aegrida usutavat populatsiooni arvukuse trendi. LIIKUMISED (ELUPAIGASUURUS JA-KASUTUS, RÄNDED) Karude kodupiirkondade suurused varieeruvad olenevalt piirkonnast (saadaval olevatest elupaikadest, karude ja inimeste asustustihedusest, toitumistingimustest jmt. sõltuvalt) ja sugupoolest (isastel suurem, emastel väiksem) üsna suurtes piirides: nt. 28 ruutkilomeetrist Jaapanis emastel karudel kuni üle 3750 ruutkilomeetrini Yellowstone's, USAs (see ei ole ilmselt ülemine piir). Seega on samal alal elavate isaste karude kodupiirkond on enamasti vähemalt kaks korda suurem sama piirkonna emaste kodupiirkonna suurusest, eriti on selline erinevus märgatav kevadel ja suvel. Emaste karude kodupiirkonna suurus oleneb suuresti nende reproduktiivsest
Vere üldhulk - 5-10% punalibled atsetoon jt. lahustid· mehhaanilised lümfisõlmedes. · Vastavalt sellele eristatakse A, B, kehamassist. Erinevused tulenevad · Vere viskoossus sõltub vigastused· vale veregrupi vere 22. Leukotsütoos, leukopeenia ja AB ja 0-grupi verd · A-grupi looma vanusest, sugupoolest, hematokritist ja plasma ülekanne· mürkained· leukoos (mõiste, põhjused). verega inimesel esineb rasvkoe hulgast. Vere maht valgusisaldusest hüpoosmootsed lahused Leukotsüütide arvu muutused vereplasmas antikeha (aglutiniin) hoitakse suhteliselt konstantsena
närvitegevuse tsentrum. Pead hinnatakse kuju ja suuruse alusel pikkuse, laiuse ja profiili järgi. Pea lihastuse, naha paksuse ja sarvede jämeduse alusel võib teha järeldusi looma konstitutsiooni kohta. Silmade suuruse, vaate erksuse ning kõrvade ja ninapeegli liigutuste iseloomu alusel võib määrata looma temperamenti. Looma pead tuleb hinnata sugupoole seisukohalt. 2.2 Kael Looma kaela hinnatakse sugupoolest, tõust ja toodangust lähtudes. Pikem kael on piimaveistel ja kiirushobustel, lühem kael lihaloomadel. Kaela hinnatase pikkuse, paksuse ja ülaserva sirguse järgi. Naha paksust hinnatakse kaelal olevate voltide järgi. 2.3 Turi Turi on eesjäsemete kinnituskoha ülemine osa, mis toetub esimeste rinnalülide ogajätketele ja abaluu kõhredele. Turja hinnatakse laiuse, tasasuse ja lihastiku järgi. Hea turi on pikk, tasane ja hästi lihastunud
need nõrgemad, vigased, haavata saanud isendid, mis omakorda muudavad popullatsiooni veelgi tugevamaks. Suguline valik on CharlesRobert Darwini poolt kasutusele võetud mõiste. Kui loodusliku valiku puhul on valiku objektiks indiviidid oma absoluutsete omaduste alusel, siis sugulise valiku puhul ei ole määravaks ühegi tunnuse absoluutne väärtus, vaid selle suhe teise indiviidi (partneri) vastava omadusega nii väidab Wikipeedia. Darwini enda raamatus ja tema sõnadega on see samast sugupoolest isendite, pigem isaste, omavaheline võitlus teise sugupoole ehk siis emase pärast ning loodus soosib tugevama õnne. Kuna tugevamad isendid annavad ka tõenäoliselt suurema hulga ja tugevamaid järglaseid, siis on see ju positiivne areng. Tulemuseks ei ole mitte ebaeduka konkurendi surm, vaid tema järglaste vähene arv või nende puudumine. Võitluseks on vaja olla osav, tugev, omada loodulikke kaitsevahendeid
sest nendega ei kaasne geneetilise info samasuunalist muutumist. Geneetiline informatsioon võib üksikutes rakkudes muutuda vaid juhuslikes suundades, seda niisuguste tugevatoimeliste keskkonnategurite mutageensete faktorite mõjul nagu ioniseeriv kiirgus ja mõned keemilised ained. 16. Mittepärilikkuse vormid Mittepärilik muutlikkus jaguneb: a) modifikatsiooniline-tekib organismidel keskkonnatingimuste mõjul b) paratüübiline-on tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest. 17.Pärilikkuse vormid Pärilik muutlikkus jaguneb: a) kombinatiivne-tuleb esile, kui omavahel ristatakse erinevatesse tõugudesse kuuluvaid loomi või erinevaid taimesorte (taimeliike). Sellise ristamise tagajärjel tekivad uued geenikombinatsioonid b) korrelatiivne-organismi arenemine toimub pärilike faktorite ja keskkonnatingimuste mõjul, nö nende kontrolli all c) mutatsiooniline--kui organismil on tekkinud juhuslik, täiesti uus omadus, tunnus, mida ei ole esinenud tema vanemail 18
pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seemendamisel saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säiliatakse. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 ). Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine - Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud
Y-liitelised geenid enamus seotud vaid isassoo määramisega, päranduvad edasi vaid isalt pojale (tuntuim SRY geen määrab embrüonaalses arengus meessugupoole kujunemise). X ja Y kromosoomi vähesed ühised geenid paiknevad kromosoomide lühikeste õlgade piirkondades, nimetatakse pseudoautosoomseteks geenideks päranduvad nagu autosoomsed geenid. Tunnuste avaldumine seostub sooga: sooga piiratud tunnused avalduvad ühel sugupoolel sugupoolest sõltuva avaldumisega tunnused näiteks kiilasus meestel dominantne (D), naistel retsessiivne (r). 17
toitefaktorite kontsentratsioonimäärasid ) . kvalitatiivne meetod on valdav, hobuste seas veel kasutatakse, kuid vähe. Elatustarve, millest sõltub. Sõltub esiteks energiast - on olemas netoelatustarve ja normaalelatustarve. Netoelatustarve = nälgiva ja lamava looma soojusproduktsiooniga. Ainevahetuse mass - , W eluskaal , Netobaasainevahetus sõltub : organismi vanus ( aretustase mõjutab omakorda) , sugupoolest ( meestel ainevahetus 15% suurem), välistemperatuur ( kriitiline temperatuur, efektiivne kriitiline temperatuur tase, kus loom ei saa söönuks, külmub ära), proteiini elatustarve= endogeensete kadudega. Mineraalelementide tarve = endogeensete kadudega. Toodangutarbe määramisel võetakse aluseks toodangu keemiline koostis ning toitainete konventsioonikoefitsiendid. Loeng 18.11.2008 TRSS TRSS söötmise printsiibid · Ratsioon paberil · Ratsioon söödalaval
Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast, hingetoru ventraalsel küljel asetsevast kitsusest. Kilpnääre on ümbritsetud sidekoelise kihnuga ja ta jaguneb organi sisemusse tungivate sidekoeliste septide varal sagarikkudeks. Kilpnäärme kaal, struktuur ja talitlus erinevad või muutuvad sõltuvalt organismi east, tõust, sugupoolest, sesoonist ning pidamis- ja söötmistingimustest. Paratüreoidnäärmed paratüreoid- ehk kõrvalkilpnäärmed on läätse- või väikese oa suurused lame.ümarad või ovaalsed kehakesed, mis esinevad kilpnäärme kummaski sagaras, sagara naabruses või ühiskarotiidarteri hargnemiskoha läheduses. Paratüreoidnäärmeid leidub tavaliselt kilpnäärme kummaski sagaras kaks, kus nad ümbrusest eristuvad heledama värvusega.
vabapaaritus, isasl, vabalt karjas , paaritab indlevaid emasl. 1pulli kohta 40-50 lehma. Kasut. enamasti mullikatell, sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasut.kunst. seem. Aretuslikust seisukohast õigem kasut. Kunst. S., saab kasut. väärtuslike pullide spermat, (aretusväärtus kontrollitud). TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva,tõuti erinev EHF- 280,EPK ja EK 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. pullvasikas, kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii.. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 11. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE.
varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne. - leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Kvalitatiivsed tunnused - isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Tunnuse muutlikkus ehk variatsioon jagatakse mittepärilikuks ja pärilikuks 26. Mittepäriliku muutlikkuse vormid EI pärandu järglastele edasi. modifikatsiooniline -tekib organismidel keskkonnatingimuste mõjul paratüübiline - on tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest 27. Päriliku muutlikkuse vormid Pärandub järglastele, evolutsiooni aluseks. Jaotatakse kombinatiivne muutlikkus ja mutatiivne muutlikkus. Kombinatiivne muutlikkus - vanemate geenialleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks (meioos – kromosoomide ristsiire*). Kromosoomid ja geenid oma struktuurilt ei muutu. Korrelatiivne muutlikkus - organismi arenemine toimub pärilike faktorite ja keskkonnatingimuste mõjul. Mutatiivne muutlikkus – muutused geneetilises materjalis
Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast, hingetoru ventraalsel küljel asetsevast kitsusest. Kilpnääre on ümbritsetud sidekoelise kihnuga ja ta jaguneb organi sisemusse tungivate sidekoeliste septide varal sagarikkudeks. Kilpnäärme kaal, struktuur ja talitlus erinevad või muutuvad sõltuvalt organismi east, tõust, sugupoolest, sesoonist ning pidamis- ja söötmistingimustest. Paratüreoidnäärmed paratüreoid- ehk kõrvalkilpnäärmed on läätse- või väikese oa suurused lame.ümarad või ovaalsed kehakesed, mis esinevad kilpnäärme kummaski sagaras, sagara naabruses või ühiskarotiidarteri hargnemiskoha läheduses. Paratüreoidnäärmeid leidub tavaliselt kilpnäärme kummaski sagaras kaks, kus nad ümbrusest eristuvad heledama värvusega.
Kilpnääre kilp-ehk türeoidnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe viral hingetoru külgedele. Koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast, hingetoru ventraalsel küljel asetsevast kitsusest. Kilpnääre on ümbritsetud sidekoelise kihnuga ja ta jaguneb organi sisemusse tungivate sidekoeliste septide varal sagarikkudeks. Kilpnäärme kaal, struktuur ja talitlus erinevad või muutuvad sõltuvalt organismi east, tõust, sugupoolest, sesoonist ning pidamis- ja söötmistingimustest. Paratüreoidnäärmed paratüreoid- ehk kõrvalkilpnäärmed on läätse- või väikese oa suurused lame.ümarad või ovaalsed kehakesed, mis esinevad kilpnäärme kummaski sagaras, sagara naabruses või ühiskarotiidarteri hargnemiskoha läheduses. Paratüreoidnäärmeid leidub tavaliselt kilpnäärme kummaski sagaras kaks, kus nad ümbrusest eristuvad heledama värvusega.
rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba mass on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides. Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel. Pullidel ja härgadel (kastraat) on see näitaja suurem kui lehmadel ja mullikatel. I kategooria subproduktid on maks, neerud, keel, ajud, lihalõiked, süda, diafragma, saba ja udar. II kategooria subproduktid on puhastatud vats, kiidekas, libedik, trahhea, põrn, kopsud,
Neid kirjusid vendi on meil viis liiki, kõik peavad sedasama ametit. Kõige suuremal on must kuub seljas teda nimetatakse musträhniks ja pea peal kannab ta veripunast mütsi. Rohelisi vendi on kaks liiki, neist hallpea-rähn palju tavalisem viimasel ajal haruldaseks jäänud roherähnist (punast on hallpea-rähnil peas vähe või pole üldse). Suur- ja väike-kirjurähn näevad oma kirjude kuubedega otsekui lipitud-lapitud välja, punane värvus (kui seda üldse esineb oleneb liigist, sugupoolest, vanusest) on neil seotud pigem pea ja sabaalusega. Rähnidega seostub mõningaid mütoloogilisi kujutlusi nii on musträhnilt (tra- ditsiooniomaselt küll siililt) võimalik hankida imeheina, mis kõik lukud lahti teeb. Kirde-Eestis on iseloomulikuks nimetuseks toonetikas surmarähn. Ühe kirjapaneku järgi on rähn tekki- nud naisest: Jeesus läinud ühte peresse, kus naine leiba teinud. Jeesus käskinud ka oma jaoks ühe kaku teha. Naine ei olnud sellega nõus
Aasta jooksul võib ühelt doonorilt teha mitu embrüusiirdamist. Esimene embrüosiirdamisega saadud vasikas sündis Eestis 17.juunil 1984.a. · TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva). Tõuti on tiinuse pikkus erinev. Nii kestab tiinus eesti holsteini tõul keskmiselt 280, eesti punasel tõul ja eesti maatõul 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub mõningal määral ka vasika sugupoolest. On kindlaks tehtud, et kui sünnib pullvasikas, siis kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii. Erisooliste kaksikute sünni korral on lehmvasikas enamasti sigimatu, mistõttu aretusloomana teda kasutada ei saa. Põhjuseks on asjaolu, et looteperioodil võivad erinevate loodete lootekestad kokku kasvada ning tekivad veresoonte ühendused- anastomoosid
Söötmisnormid jagatakse: 1. Kvantitatiivsed väljendatakse mingit normi looma puhul, sellest pole kasu suurte gruppide ja karjade puhul 2. Kvalitatatiivne toitefaktori konsentratsioon kuivaines Elatustarve mingi toitefaktori tarve ilma toodangut andmata. a) netoelatustarve lamava ja nägiva looma soojuproduktsioon b) normaalelatustarve Elatustarve sõltub looma vanusest, sugupoolest (isasloomadel on ainevahetus 15% kiirem kui emasloomadel) ja väliskeskkonnast (temp', tuul jne). Lootetarve sõltub loote suurusest ning vanusest. Lootetarve jagatase: a) viljastumisproduktidesse ladestunud energia (loode ise ja platsenta) b) udarasse ladestunud energia c) emakasisene soojusproduktsiooni juurdekasv Piimatootmistarve piimatootmistarbe normeerimisel lähtutakse piima koostisest ja toitefaktorite konversiooni efektiivsusest.
sigade ja lihaveiste nuumajõudlust hinnatakse katsejaamades või aretusfarmides: hinnatakse massi-iivet, kasvukiirust, toitumust, kehamassi, söödaväärinust (ainult katsejaamas), on lisandunud ultraheliaparaadiga elupuhune tailihasisalduse mõõtmine. 43. Lihajõudluse hindamine lihajõudlust hinnatakse: tapa ehk rümbamass, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. tapasaagis on tapakaalu suhe tapaeelse kehamassiga protsentides. oleneb loomaliigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. 44. Liha kvaliteedi hindamine PSE-liha (pale kahvatu, soft pehme, exudative vesine); DFD-liha (dark tume, firm tuim, dry kuiv). PSE lihaga kaasneb rida tehnoloogilisi, majanduslikke ja organoleptilisi probleeme: elupuhused (sead on kergesti ärrituvad, stressitundlikud, transpordistressi tõttu on võimalik sigade hukkumine, tekib palju nahavigastusi, kaaluiive madal), pH-väga tähtis lihakeha omadus. 45. Munajõudluse hindamine
Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis %=tapamass kg. / tapaeelse kehamass kg. * 100 Tapasaagis oleneb looma toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. Tapasaagis on suurem kõrgemas toitumuses ja madalam lahjas toitumuses loomadel. Lihatõugu veistel on suurem tapasaagis (55-65%) kui piimatõugu (45-55%) veistel. Pullidel ja härgadel (kastraat) on see näitaja suurem kui lehmadel ja mullikatel. Tapmisel saadavad subproduktid jaot: I kategooria subproduktid on maks, neerud, keel, ajud, lihalõiked, süda, diafragma, saba ja udar. II kategooria subproduktid on puhastatud vats, kiidekas, libedik, trahhea,
Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Veistel eraldatakse veri, nahk, pea, siseorganid, eesjalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Lihakeha massi hulka rasva massi ei arvata. Peekonsigadel kuulub tapamassi hulka ka pea, jalgade, naha ja ploomirasva mass. Lindude tapamassi määramisel kaalutakse lihakeha koos pugude, südame, rasva ja jalgadega. Tapasaagis on tapamassi ja tapaeelse kehamassi suhe protsentides. Tapasaagis oleneb looma liigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest: - pull, härg = 49,7...64,8%, - lammas = 49,4...59,6%, - siga = 74,5...84,6%. TÕU MÕISTE JA KUJUNEMINE Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Tal peab olema kindel levila e. areaal. VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja
gutuse tulemuseks, ebaedu kirjutatakse aga meelsasti häiriva- da erilist kiindumust vastassugupoolest vanemasse. Selline spetsiifiline te välismõjude arvele. Oma edu või ebaõnne õpivad lapsed huvi on tingitud sellest, et umbes viiendal eluaas- Huvi enda tal hakkab hindama tugiisiku tagasiside kaudu. Oluline on anda asjade laps ennast identifitseerima samast sugupoolest seksuaalsuse vanemaga. vastu on aste käigule sõbralik, ent aus kommentaar, keerulise ülesande pu- Tüdrukud tunnevad sarnasust emaga ja poisid isa- ' ga.
annaabi.ee 
