Motacilla flava (lambahänilane) kuuluvad ühte västrikute perekonda. Felis domesticus (kodukass), Canis lupus (hunt) familiaris (kodustatud, perekonna liige) koer. Kui liigi ladinakeelsele nimele on lisatud nimetäht, märgib see esmakirjeldaja nime (nt Hirundo rustika L. suitsupääsuke, esmaavastaja Linné) · Täiustas taimesüstemaatikat, nimetas väga palju taimi ja ka loomi. · Üritas luua loomulikku süsteemi (peaks põhinema sugulusel, põlvnemisel, DNAl), aga see jäi siiski kunstlikuks süsteemiks (õite, viljade sarnasuse järgi süstematiseeris, sest suguelundid arenevad kõige aeglasemalt organitest) Nähtavate suguelunditeta taimed nagu seened, vetikad, samblad jm paigutas taimeriiki, korallid ja käsnad samuti, kõik selgrootud peale lülijalgsete pani usside klassi. Kuni sinnamaani jaotati elusloodus selgelt loomadeks ja taimedeks. 19. Sajandil muutus piir häguseks, sest:
4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)? Rüütliks saamine oli raskem. Rüütli seisus muutub tähtsamaks. Tegevust hakkab reguleerima kirik. (püüdis neid panna teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse) 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2 näidet). Ustavus kuningale kuuluv poliitile ustavus, vasalli ja isanda vaheline feodaalne side, sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Heldekäelisus- Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga Vahvus rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega). Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Sadulast
kalastus ja mereloomade kõttimine. Teisal peeti rohkem tähelepanu suurulukite küttimisele. Paljudes piirkondades oli küttimise ja kalastamise kõrval elatusallikana tähtsal kohal viljade(pähklite) korvamine ja varumine. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Toonaste küttide ja korilaste ühiskondlike olude kohta saab järeldusi teha loodusrahvaste elukorraldse põhjal. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond- sugukond. Peamine tööjaotus käis soo ja vanuse järgi: mehed põhendusid küttimisele ja naised korilusele. Ning saagi varumisele, aga ka lapsed, noored ja vanad täitsid ühiskonnas jõukohaseid ülesandeid.
alla , vastu sai ta maad mida kasutada. Vasall pidi senjööri teenima. Rüütliks saamine- Rüütliks saadi, algselt tänu päritolule, ja hiljem pidi minema 7 aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas. 15 aastasena sai temast kannupoiss, ja 20 aastasena löödi ta rüütliks. Rüütlieetika- Ustavus mis jagunes omakorda kogukondlikkus, feodaalne, poliitiline. Kuningale kuuluv ustavus oli kõige nõrgem, kõige tugevam oli sidemed sugulusel jne. Sõjakäikudel saadud saak tuli jagada perekonnaga. Pidi võistlema vastavalt reeglitele ja sangarlikult. 4. Talupojad ja mõisamajandus: keskaja ühiskond kui agraarühiskond, suhtumine talupoega. Keskajaühiskond kui agraarühiskond- Ühiskond kus elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamiku osa ühiskonna rikkusest tootsid talupojad. Suhtumine talupoega- Talupoega suhtuti põlgusega ja üleolekuga pidades neid
kaugel. 57. golokalisatsioon – globaalsete nähtuste kohandamine kohalikele oludele. 58. Rühm / salk – väike sulgulusel põhinev grupp (ebapüsiv, moodustatakse isklike sidemete alusel, autoriteedi erinaevused võiksed) 59. Klann - hõim, sugukond (pole valitsust, inimese positsiooni määrab sugu vanus ja isikuomadused, üksused – põlvnemisgrupid) 60. Territoriaalne hõimuliit – eristamine riigist tinglik, põhineb sugulusel, poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, sünnijärgne eesõiguste kujunemine 61. Riik – keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur 62. Formalistid – üldiste majandusseaduste pooldajad (kasumiprintsiip); 63. Substantivistid – relativistlik suhtumine majanduse toimimise seaduspärasustesse. 64. anastav majandus - (kalurid, kütid, korilased) 65. viljelev majandus - (karjakasvatajad, põlluharijad) 66
3 MEHHIKO ISELOOMUSTUS Mehhiko on maailmas pindalalt 13. riik. Mehhiko on vahelduva pinnamoega, maastikutüüpidelt kõrbest troopiliste vihmametsadeni ning rannikualast mägismaani. Aastatemperatuurid on mõõdukad ning lund ei saja, kuid erandiks on mägipiirkonnad. Mehhiko majandus põhineb kodumaisel tööstusel ja nafta väljaveol. Need, kel puuduvad sidemed, on majandussfääris äärmiselt kitsendatud olukorras. Paljudes kompaniides on sugulusel keskne koht. Levinud komme on perekonnaliikmeid välismaale kaasa võtta, sõltumata sellest, kas selleks on vajadust või mitte. Perekond on Mehhiko ühiskonna tähtsaim institutsioon. Lapsed elavad tavaliselt oma vanematega koos nii majanduslikel kui traditsioonilistel põhjustel abiellumiseni kuni isegi 30. eluaastani. Kui nad aga jäävad vallaliseks, siis jäävadki koju
Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale (nt Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal). Maaliti mitmesuguseid jahiloomi; maalingud võisid olla seotud ka usku-musega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Paleoliitikumis levis inimasustus ka väljapoole Aafrikat. Mesoliitikumiinimesed võtsid kasutusele vibu (ja nooled), mis aitas neil edukamalt jahti pidada, ning kodustasid koera. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond sugukond. Sugukonnas toimis tööjaotus, mis kujunes vanuse ja soo järgi; mehed tegelesid eelkõige küttimisega, naised aga koriluse ja saagi varumisega. Neoliitikumis toimus inimkonna arengus murrang algas üleminek viljelusmajandusele(põlluharimisele ja karjakasvatusele; seda nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks). Tänu sellele vähenesid näljahädad ja suremus, pikenes eluiga ning kasvas inimeste arvukus
loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest (limakud, Peronosporomycetes jt). Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6 5. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest
mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest (limakud, Peronosporomycetes jt). Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad
ning loomanahkadega kaetud onnides. Järk-järgult täiustus kivitöötlemise tehnoloogia ning senisest enam hakati kasutama loomaluid ja -sarvi keerulisemate tööriistade valmistamiseks (n ahingud, harpuunid, luust õngekonksud jne). Uue jahirelvana võeti paleoliitikumi viimastel aastatuhandetel kasutusele vibu (Aafrikas u 60 tuh a tagasi; Euroopas u 9000 eKr) ning kodustati koer. Tollane peamine inimeste sotsiaalne üksus põhines sugulusel e sugukonnal. Sugukond koosnes võrdsel ühiskondlikul positsioonil olevatest lähisugulastest, kelle tööjaotus tulenes nende soost: mehed tegelesid valdavalt küttimise ja kalastamisega, naised korilusega. 2.3. Vaimse kultuuri areng: Religiooni tekkimise ja arengu kohta pakutud välja mitmeid erinevaid teooriaid ja päris üksmeelele pole tänini jõutud. Religioossed kujutelmad olid olemas juba paleoliitikumis
Kalastamine toimus kalatõkete, võrkude, mõrdade, õngede ja ahingutega. Mesoliitikumi teisel poolel sai rannikupiirkonnas tähtsaks jahiobjektiks hüljes. Kuigi ainsaks märgiks korilusest on asulakohtadest leitud sarapuupähkli koored, söödi ilmselt teisigi taimi. Keskmise kiviaja inimesed võtsid kasutusele vibu ja nooled, mis aitas neil edukamalt jahti pidada, ning kodustasid koera. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond. Sugukonnas toimis tööjaotus, mis kujunes vanuse ja soo järgi; mehed tegelesid eelkõige küttimisega, naised aga koriluse ja saagi varumisega . Algselt muudeti igal jahi-, kalapüügi- ja korjehooajal oma elukohta vastavalt teatava saaklooma parimale püügiajale või taime parimale korjeperioodile. Igale rühmale kujunes välja oma piirkond, mille sees liiguti. Aja jooksul selliste territooriumite suurus kahanes ja püügimajandus mitmekesistus
erinevused on väike väikesed, inimesi peetakse võrdseteks, aga erilised võimad leiavad tunnustamist. Klann/sugukond – pole valitsust, sotsiaalseid klasse ega kohustuslikku poliitilisi otsuseid. Inimese positsiooni määrab sugu, vanus jne. Kõrgemale positisoonile saamine on valikulik, kedagi ei sunnita. Põhilised üksused on põlvnemisgrupid. Territoriaalne hõimuliit – hakkasid kujunema u 6-7k aastat tagasi, eristamine riigist on tinglik. Põhineb sugulusel, juurdepääs elatusmaterjalidele on deferentseeritud. Riik – esimesed riigid tekkisid u 5500 aastat tagasi. Võimalikud tekkepõhjused: niisutussüsteemid, ökoloogiline mitmekesisus, kaubateed, rahvastiku kasv, sõjapidamine, keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon. Intensiivne põllumajandus, linnad, väliskaubandus,
Elati puust või mammutiluudest karkassiga onnides, mis olid nahaga kaetud. Osati tuld hoida ja ka süüdata. Kunsti sünd: uute alade asustamine. U 15 000 a tagasi rändasid inimesed Ameerikasse. Asustuste levik erineva kliimaga piirkondades tõi kaasa spetsialiseerumise. Mitmes piirkonnas arenes kalastus ja mereloomade küttimine. Teisal pühenduti suurulukite küttimisele. Paljudes kohtades oli lisaks elatusallikaks korilus- kõige söödava korjamine. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond. Tööjaotus käis soo ja vanuse järgi. 2.3 Vijelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus. Põlluharimine algas ja esimsed karioomad kodustati 9. Aastatuhandel eKr Lähis-Idas ehk nn. Vijaka poolkuu alal. Metsarikkamates piirkondades levis eelkõige alepõllunduss mets raiuti, põletati ja tuhk jäi väetiseks. Peamine maaharimisriist oli oli pikka aega kõikja kõblas
ainult nime ja ei võtnud vara (testamendiga vabaks lastud orjad ei saanud loobuda). · Hiljem ka võimalus eraldada päritav vara pärija varast. Näide Rooma õiguse arengust · Pojad (filii familias) on avalikus õiguses varakult pereisaga samade kohustuste ja õigustega, võivad olla magistraadid, eraõiguses alluvad pereisa võimule · Klassikalises õiguses muutub perekond poliitilisest ühendusest rohkem eetiliseks ja sugulusel põhinevaks ühenduseks. Naine pole enam võimualune ja pojad saavad iseseisvaks emantsipatsiooni teel, Justinianuse ajal on poeg tsiviilõiguses iseseisev subjekt Perekond · Vanas õiguses kuulusid sinna inimesed, kes allusid ühisele perepeale või alluksid kui ta veel elaks (agnaadid, agnatio) · Veresugulus (kognaadid, cognati) omas vanas õiguses tähtsust ainult abieluõiguses · Preetorite õiguses veresuguluse osatähtsus,
vabadust. Üks episood võtmeinformandiga mõjutas kogu uurimustöö tähendust. Poliitilised süsteemid, sotsiaalne struktuur Alternatiivne poliitteadus välja kasvanud põlisrahvaste ühiskondlike korralduste/poliitiliste süsteemide uurimisest Poliitilised süsteemid (Service 1962): - salk, rühm (band) omane eelkõige küttide/korilaste ühiskonnale - hõim, sugukond (tribe, clan) karjakasvatajatel - territoriaalne hõimuliit (chiefdom) põlluharijatel - riik 1) Salk väike sugulusel põhinev grupp (nt eskimotel). - ebapüsiv, formeerub hooajaliselt - moodustatakse indiviidivaheliste sidemete alusel - ühiskondades, kus sellest kõrgemat poliitilist süsteemi ei tunta - salgas on kõik põhimõtteliselt võrdsed (va eriliste oskustega liikmed) - iga salk on autonoomne, gruppidevaheline suhtlus käib salga esindajate kaudu (eriti tihti salkade vahel siiski suhtlust ei ole) 2) Hõim, sugukond (enamikul põlisrahvastel)
Deterministlik aregnukontseptsioon murdeea "torm ja tung" "Antropoloogiline veto" üks ühiskond, kus pole, seega selle tekitab ühiskond. Poliitiline mõõde relativismi antirassistlik efekt. Võrdsus, naiste õigused. (1920ndateni võimutses USA sotsiaalpoliitikas sotsiaaldarvnism). Poliitilised süsteemid, sotsiaalne struktuur. Ühiskonna ülesehitus on oluline komplitseeritud ühiskonna mõistmiseks. Ühiskondlikud süsteemid Service'i järgi: · Salk, rühm väike, sugulusel põhinev grupp, küttide ja korilaste ühiskonnas, tänapäeval neid ühiskondi vähe (kõrbes, vihmametsades). Ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, moodustub individuaalsete, isiklike suhete alusel. Alati elatakse perekonniti, kuid teatud tööde tegemiseks kogunetakse perekondade salkadesse. Perekondade ühendus, perekonnapead lepivad omavahel kokku. Igal aastal ei pruugi samad perekonnad kokku saada
eeldatud et neist ühel päeval pärija võib saada. Rüütlieetika-Kolm põhimõtet, milles seisnes rüütliseisuse olemus, olid oma loomult täiesti ilmalikud. Esimene neist oli ustavus, jagunes kolmeks peamiseks osaks:kodakondlikuks, feodaalseks ja poliitiliseks. Kuningale kuuluv poliitilise ustavus oli kõige nõrgem, sellest tugevam oli vasalli ja isanda vaheline feodaalne side. Vaieldamatult olid tugevamad siiski sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Rüütelliku sõdalasseisuse tuumaks oli perekond. Seda hoiti koos ja laiendati rüütliseisuse teise aluse abil. Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Mida edukam oli rüütel võitlejana, seda suurem ja ustavam oli tema järgijaskond. See kõik nõudis aga ausust, tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilisi
Poliitiliste liidrite tähistamiseks: Suur Mees: (kuidas saada suureks meheks) a) tapnud palju vaenlasi, peab olema organiseerunud sõjaretke vaenlaste vastu b) on nõid – ei pruugi olla nõid, peab hankima sellise imidži,et teised arvaksid et ta on nõid c) omad palju naisi d) omab palju sigu Territoriaalne hõimuliit. Ideaalnimetus. Selline poliitiline süsteem, kus on korraga rakendatud nii sugulussüsteem kui territoriaalne piiritletus, pole aind sugulusel põhinev, loeb ka territoiraalsus. Raske öelda, kus olulisem territoiraalsus, kus sugulus. *Põhineb sugulusel, aga juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud *Poliitiline strukturr on püsiv, juhtkond on formaalne, võib võimu edasi anda, võim hakkab omandama iseseisvat väärtust *Asustus tihedam ja püsivam kui salga või hõimu puhul. Suunatud selle poole, et rohkem tsentraliseeruda. Riik Territoriaalne. Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku
ehk kui hakkasid esile kerkima mehed ja saavutasid ülemvõimu naiste üle. 4 etapp: apollonlik faas e Kreeka tsivilisatsioon, kus kehtis patriahaalne monogaamia, kesksed olid juba taevased jumalad nt Zeus ja Apollon. Selle eelmise teooria võttis omaks ameeriklane Lewis Henry Morgan (November 21, 1818 Detsember 17, 1881), kes oli tihedalt seotud irokeesidega(indiaanlaste hõim kelle õigusi esindas). Elas nede juures ja sümboolselt nad ,,lapsendasid" ta. Irokeesidel oli sugulusel põhinev org. Suguluse arvestamine oli emaliinis ja naistel oli suhteliselt kõrge positsioon. See juhtis Morgani naiste positsiooni märkamisele ja seostus kohe Bachofeni mõtetega. Samas kirjutas ta evolutsioonilises võtmes. Ühendas evolutsiooni ja erokeesi. Kirjeldas sugukondliku korda. Sugukond ingl.klann- see oli väikseim üksus( eksogeene st naiste-meeste võtmine väljastpoolt) teine fraatria e sugukondade ühendus, mis sõltuvalt suurusest võib olla nii ekso kui ka endogeenne
Mööda seda jaotust muutuvad integratsiooni ja regulatsiooni mehhanismid üha efektiivsemaks. Luuakse reegleid ja püüeldakse selle poole, et kõiki inimesi koondada ühte (riigis); salgas sellist poliitilist püüdlust pole. Selge tendents - salgast riigini liikudes on igas järgmises süsteemis rahvaarv suurem ja hõlmab suuremaid maaalasid. Kõik ongi omavahel seotud, kuna salgas on rahvaarv kõige väiksem ei olegi vaja erilisi poliitilisi regulatsioone jne. SALK Väike sugulusel põhinev grupp: Ebapüsiv (kokkukuuluvus ei ole formaliseeritud), formeerub/moodustub hooajaliselt (ainult kaks sotsiaalset üksust ongi tuumperekond ja salk). Tihti moodustatakse salk tuumperekondades. Aasta vältel elavad koos ainult tuumpered, salk moodustatakse tavaliselt sellisel juhul kui on vaja teostada hooajalisi töid. Sellised salga ühiskonnad on küttide,
- adaptviine radiatsioon ühest eelasriigist alguse saanud kiire uue liigi teke ja levik - 2) evolutsiooniline täiustumine tekivad senisest keerukamad ja täiuslikumad organismitüübid - 3) liikide väljasuremine ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine loodusest Eluslooduse klassifitseerimine Süstemaatika - põhineb organismide omavahelisel sugulusel - taksonoomia organismide rühmitamisega tegelev teadusharu - Carl von Linne 18.saj liigi mõiste, süstemaatika hiearhilisus *suurim üksus on riik *väikseim üksus on liik - ühte liiki kuuluvad sarnaste tunnustega omavahel viljakaid järglasi saavad isendid hunt - perekonda kuuluval liigil, millel on palju sarnaseid omadusi koer - sugukonda kuuluvad sarnaste omadustega perekonnad koerlased
· vähem hulk mehi suudavad edukalt läbi viia matmistseremoonia, hoida oma sugukonna pühasid kive, koostada vaatetornirühma või juhtida sõjasalka; · 2 tähtsamat Suurt Meest, kes võivad juhtida sõjapidamist kohalikus ulatuses ja kes juhivad hõimudevahelisi tseremooniaid; · 1 või 2 tähtsamat Suurt Meest, suuremate hõimuliitude sõjapealikud või Suurte Pidude läbiviijad. Territoriaalne hõimuliit · Pärineb sugulusel aga juurdepääs elatusvahenditele on diferentseeritud. · Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, nende võim püsiv ja pärilik. · Asustus tihedam ja püsivam kui salga/hõimu puhul Riik · Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistusega poliitiline struktuur · Olemas on keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee. · Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus · Ideoloogia
· Mitteuniversaalsed: kultuurispetsiifilised. 8 Ühiskonnatüübid: · L.H.Morgan, Fr.Engels: societas(in teavad, kuidas nad peavad käituma) ja civitas(suur ühiskond) · Ferd. Tönnies: Gesellschaft(ühiskond) ja Geminschaft(väiksem) · F. Boas: culture areas(kultuurielemendid on lähedalpaiknevatel sarnased) · Majandusviisid: kütid-korilased; põlluh-karjakasvatajad salk-hõim-pealikkond-riik Salk: põhineb üldjuhul sugulusel. Staatus baseerub kas isiku positsioonil sugulusvõrgustikus või isiklikel oskustel ja võimetel, näiteks hea kütt. Sellises grupis on kõigil võrdne õigus jõgedele, loomadele, taimedele, maale. Üldiselt naised tegelevad korilusega ja mehed kütivad. Kõige hullem karistusviis on kogukonnast väljaajamine. Surmanuhtluse korral siis üllatusrünnak, kuid seda juhtub üldse väga harva. Tavaliselt pole salgas rohkem kui 50 liiget. Juht on siin primus inter pares (esimene võrdsete seas)
Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel – st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel. Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi – siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri – 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu läänemeresoome
Tänapäeval Euroopas alles kolm suuremat keeleperekonda: · Indogermaanlased u. 700 miljonit (Euroopas 97%) Domineeriv! · Soomeugrilased u. 22 miljonit (3%) · Baskid u. 1.7 miljonit (0.2%) Ürgne. Keelepuu-teooria · 19. sajandil välja kujunenud teooria uurali/soome-ugri rahvaste ühisest algkodust ja hargnemisest ca. 6 000 aastat tagasi. · Põhineb ajaloolis-võrdleval keeleteadusel st. Keelelisel, mitte kultuurilisel vmm. Sugulusel. · Omamoodi reaktsiion indo-euroopa rahvaste keelesugulusele ja -puule. Uurali keelepuu Sameedi siberi ääres, põhja-jäämere ääres Soome-Ugri 1.Ungari 2. Läänemere Läänemeresoome keelepuu Eesti, Soome, Liivi, Karjala, Vadja keel on Põhja-Eesti keelele kõige sarnsasem keel maailmas! Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane Lembit Saarsalu läänemeresoome
on lagunenud). Riigi ja rahvus piirid ei saa ka tulevikus täielikult kattuda. See tõttu jääb rahvuslike õiguste küsimus ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste probleem. Vähemus rahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne.). Hõim - väike algelise kultuuriga etnos. Hõimuliikumised põhinevad rahvaste sugulusel. Hõimuliikumistele andsid olulise tõuke 18.-19. sajandi keeleteaduslikud ja arheoloogilised avastused. Enamasti on nende taga seisnud ka konkreetne poliitiline huvi. Pangermanism - [kreeka keeles pan - kogu, kõik] ühiskondlik poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani, peamiselt saksakeelt kõnelevate inimest ühendamist. Tekkis 19. sajandi lõppus Austria-Ungaris. Propageeris Austria-Ungari ühinemist Saksamaaga ja saksluse itta tungi (trang nach Osten)
Roro hõimul on kombeks alustada tätoveerimist 8-a lapsel ning 15–16 aastaseks saa- des on kogu keha tätoveeringutega kaetud. Namiibi hotendotid annavad initsatsiooni rituaali sissejuhatuseks tüdrukutele s˘aa- kalinahksed riided (muidu tüdrukud riideid ei kanna). Kolm päeva eraldi onnis ja koo- gutas. Thiti on seaduseks meeste vältimine riituse ajal. 8.3 Huvigrupid Sotsiaalne grupp, mille teke ei baseeru eal, sugulusel, abielul, võib tekkida vabatahtli- kult või sunduse läbi (näit armee), ühiste huvide ajel (majand, poliit, hobid, amet). Selliseid huvigruppe leidub ka eelindustriaalsetes kultuurides — näit kultuuri säi- litamiseks (laulud, tants, müüdid). Põhjus võib veel olla ühine elamus või salateadmine — religioossed grupid. Näite- na on toodud Peyóte rituaal indiaanlastel. Hopide vihmategijad. Pueblo indiaanlaste külas Santo Domingos eksisteeris lisaks
perekond, võivad ka lapsed puudu olla jne. binukleaarne perekond- 2 tuumikperekonda, mis on purunenud, nende riismed saavad kokku, lapsed on nt erinevates perekondadest jne, "lapiteki perekond"tänapäeva tegelikkus Suur- e laiendatud perekond - laiem sotsiaalne kooseluvorm, kus perekonna moodustab suurem vere- või võimusugulusgrupp: liitperekond- ei pruugi hõlmata ainult ühte veresugulusliini, baseerub sugulusel, suguluse tõttu on see perekond laiem kui tuumikperekond. polügaamne perekond- mitme naise või mehe pidamine. Mees peab neid naisi ka ülal pidama ja tagama nende heaolu. nn. Majapidamisperekond- põhineb kas abielude paljususel või sugulaste paljususel. Perekonda kuuluvad isikud, kes ei ole omavahel seotud abielu või sugulase kaudu, vaid majapidamise kaudu. 2. Perekonnaõigus Mis on perekonnaõigus
suguluses. Teised inimesed ei uskunud tootemisse, vaid uskusid, et nende esivanemad kaitsevad neid. Neid kujutatakse koondkujudena, kes ei sarnane inimesele. Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist,
annaabi.ee 
