Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi regulaarseteks süsteemideks on sisenõrenäärmed ja kesknärvisüsteem. Organismi talitluse regulatsioonil on tasakaalustatuse põhimõte. Mindit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist/vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon toimub kogu organismi ulatuses, sest parameetrit suurendavad/vähendavad tegurid võivad olla ruumiliselt üksteisest eraldatud. Ärritaja toimel erutus avaldub rakul aktsioonipotentsiaalina, kui raku välispind omandab negatiivse, raku sisemus aga positiivse laengu. Mööda närvikiudusid leviv aktsioonipotentsiaal on närviimpulss. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Närviraku jätked, aksonid ja dendriidid, moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi - sünapseid. Erutuse ülekanne sünapsis määrab närviprotsesside arengu ja levimise närvisüsteemis.
Saba- rasvhapped. Lisaks fosfolipiididele leidub membraanis teisigi lipiide- glükolipiidid nt TSERAMIID ja ka suuremas osas hüdrofoobne kolesterool, mis aitab teha membraani läbipääsmatuks väikestele veeslahustuvatele molekulidele, ka veele, ning hoiab membraani painduvana. Valkude ja lipiidide suhe on eri membraanides erineb. Plasmamembraanides 1, müeliinis 0,32 ja mitkondrite sisemembraanides 3,2. Mida rohkem valku, seda aktiivsema metabolismiga rakk. Maali-Liina, jaanuar 2012 Membraanide ül: Tänu lipiidsele kaksikkihile saavad membraanid eristada erineva keemilise koostisega regioone. Membraani läbivad rasvlahustuvad molekulid. Membraanides endis toimuvad keemilised reaktsioonid. Membraanides olevad TRANSPORTVALGUD ja RETSEPTORVALGUD. Vahendavad suhtlemist eri rakkude vahel, ka kudede moodustumist.
mööda erutatava koe membraani, nn depolarisatsioonilainet, mis on närviimpulss kui kiireim levinuim informatsiooni edastamise viis. Aktsioonipotensiaali depolarisatsioonifaasi pikkus u 0,5 m/s, millele järgneb aksioonipotensiaali repolarisatsioonifaas. Peentes närvikiududes on erutslaine kiirus 0,3-3m/s, müelliinkattega kiududes diameetriga 1-22mikromeetrit levib erutus hüppeliselt müelliinkatteta sooniselt teisele müelliinkattega soonisele 3-130m/s. Rakult-rakule levib erutus sünapsi vahendusel, mis on moodustunud närviraku aksonite ja dendriitiide vahel, ja rakusoomadega ühendused. Erutuse ülekandemehhanismid on kas keemilised või elektrilised. Elektrilise sünapsis on naaberrakkude membraanidevahelised ühendused nii tihedad, et takistus nende vahel ei erine ülejäänud membraani omast.Raku erutuyse korral avanevad Na+ voolukanalid põhjustades teise raku depolarisatsiooni, mis võib teises rakus esile kutsuda aktsioonipotensiaali
Treenitud süda töötab madalama löögisagedusega Erutuse teke ja levik südames Südame tööd teostavateks elementideks on südamelihaskiud. Ehituslikult ja funktsionaalselt võime eristada kahte tüüpi südamelihaskude A kodade ja vatsakeste töömuskulatuur moodustab südame massist peamise osa ja teostab mehhaanilise pumba tööd. B. spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad edasi südames endas tekkinud erutust. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib edasi kogu müokardile. Südame eritudes kehtib kõik või mitte midagi seadus. See tähendab, et erutusele vastavad kas kõik südamelihasrakud kontraktsiooniga või kui tegemist on liiga nõrga erutusega, ei reageeri sellele ükski rakk. Südame automatism. Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Erutuse levik südames
väljahingatud, või pärast maksimaalset väljahingamist sissehinatud õhu ruumala. Tiffenenau`indeks forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu suhe vikaaalkapsiteetiga protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine. Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne)
lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid.
Niisuguseid retseptoorseid moodustusi nim kõõlusorganiteks. Kõõlusorganis registreerivad lihase pinget. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. AP allub kõik-või-mittemidagi-seadusele! Infot edastatakse närvikiududes AP sageduse ja impulssmustriga. Tugevamale ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. Ärriti- mingi elektriline stiimul või impulss, mis erutuvates kudedes on AP vallandaja. Tekitab potensiaali muutuse. Ärritus- reageerimine mingile stiimulile depolariseerumisega lävitasemeni või üle selle. Erutus- läve juures tekkiv ja iseeneslikult edasi arenev membraani laengu kahanemine. Enamasti kestab see 1ms. Erutuvus- koe võime vastata ärritajale erutuse , s.t. rakumembraani pidi leviva AP tekkega. Rakumembraanil on voltaas tundlikud ioonkanalid, mis avanevad ja sulguvad sõltuvalt elektrilistest signaalidest
suurenemist. Erutuvuse - närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vstata ärritusele erutuse tekketekkega. Erutuvate kudede - koed, mis vastavad ärritusele erutuse tekkega (närvi-, lihas- ja näärmekude) Erutuse- keerukas energiatarbimisega seotud vastureaktsioon ärritajate toimele, s.o protsess, mille käigus muutub nii ärritusele allunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldised ja spetsiifilised tunnused erinevates kudedes. DEPOLARISATSIOON - erutuse üldiseks tunnuseks kõigi erutuvate kudede puhul on rakumembraani ioonne nihe. DP e puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. LOKAALNE ERUTUS - tekib, kui ärritaja on nõrgatoimeline (alalävine), seda iseloomustab rakumembraani nõrk ja paikne depolarisatsioon. LEVIV ERUTUS - kui depolarisatsiooniprotsess saavutab teatud
intronjärjestusi: · Intronid lõigatakse välja ja eksonite otsad ühendatakse splaisingu teel (splicing) Translatsiooni alustamise koodon on tavaliselt AUG: · Kodeerib metioniini · Translatsiooni lõpetamise koodoneid on kolm: UAA, UAG ja UGA Alguspunkti otsimist nimetatakse scanning. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. V: Neuronil on puhkeseisundis membraanipotentsiaal. St, et membraan on elektriliselt laetud ja selle tasakaalu kontrollib Na-K pump. Neuroni ärritamine kutsub esile muutuse ioonide läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi
kontsentratsiooni gradienti. 32. Na-K-pump toimib järgmiselt: Na-kanalid avanevad > rohkem Na-kanaleid avaneb > Na-kanalid sulguvad > K- kanalid avanevad > K- kanalid sulguvad. 33. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. 34. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on K+ spontaanne difusioon (hajumine) rakust välja, Na+/K+ pumba töö. 35. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potentsiaalide järsk muutus rakumembraanil, põhineb membraani kanalite läbitavuse muutustel. 36. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskonna muutus. 37. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: AP levib hüppeliselt, kuna ioonide liikumine toimub ainult Ranvieri sooniste kohal. 38. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on kiirus ja liikumise trajektoor : müeliinkesta olemasolu puhul
põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele. Lihasraku ehituslikud iseärasused Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb Lihaskoe põhitüübid: · Skeletilihased
4) cGMP-st sõltuv proteiini kinaas defosforüleerib müosiini ning põhjustab silelihase lõõgastuse Kaltsiumikanalite blokaatorid · Dihüdropüridiinid Nifedipiin · Peamine efekt on vasodilatatsioon selektiivsed veresoonte silelihaste resteptorite suhtes · Benzotiasepiinid (benzothiazepine) Diltiasem · Fenüülalküülamiinid Verapamiil · Kardioselektiivsed pärsivad SA ja AV sõlmede juhtivust Kaltsiumi kanalite blokaatorid Nifedipiin kasutatakse peamiselt depoopreparaate · lõõgastab veresoonte silelihaseid ja laiendab nii perifeerseid kui ka südame pärgartereid tugeva veresooni lõõgastava toime tõttu kutsub esile süstoolse ja diastoolse vererõhu languse; vähendab südame koormust perifeerse vastupanu vähendamise tõttu, tulemusena väheneb südamelihase hapnikutarve; otsene südame pärgartereid lõõgastav ja neis verevoolu suurendav toime · P.o
Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%
Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest.
Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning rakumembraani valikuline läbilaskvus Na + ja K+ ioonide suhtes. Puhkepotentsiaal on ca 70 mV (millivolti). Membraani puhkepotentsiaalist oleneb membraani läbilaskvus ainete suhtes, seal esinevate ensüümide aktiivsus, võime erutust vastu võtta jne. Orgaanilisi anioone (A-), mida rakus on tunduvalt rohkem, kui väljaspool, membraan läbi ei lase. Need pôhjustavadki negatiivse laengu püsimise rakus. Lisaks sellele on raku sees 30 - 50 korda rohkem K+ ioone kui rakust väljas. Rakuvälises vedelikus on ca 10 korda rohkem Na + ioone ja ca 50 korda enam Cl- ioone kui raku sees. Puhkeolekus läbivad Cl - ja K+ rakumembraani suhteliselt hästi, Na+ aga halvasti. Selline ioonide ebavôrdne jaotus hoitakse alal ATP energia varal, nõndanimetatud Na - K pumba abil: Naatrium-kaalium "pump"
köitraagude reaktsioon. Heliotropism õite ja lehtede pöördumine valguse suunas. Tingitud turgori muutustest nende kinnituskohtades. Nüktinastia õite avanemine ja sulgumine, lehtede asendi muutus, mida kontrollib bioloogiline kell ja fütokroom. Ei sõltu valguse suunast. Tigmonastia lehtede asendi kiire muutus puudutuse tagajärjel, näit. mimoositehtedel ja putuktoitulistel taimedel (huulhein). Taimede elu rütmid: Tsirkaadne rütm aktiivsustsükkel ca 24-tunnise perioodiga. Fotoperiodism Taimede arengu sõltuvus valgus- ja pimedusperioodi vahekorrast. Eristatakse lühipäeva- ja pikapäevataimi, vastavalt kuni 10-tunnise ja min. 14-tunnise valgus- perioodiga, ja päevapikkuse suhtes neutraalseid taimi. Seejuures on olulisem pimedus- perioodi pikkus. Taimsed hormoonid ehk fütohormoonid sünteesitakse taime erinevates rakkudes, mitte spetsiifilistes kudedes või organites. Auksiin:
Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse hemolüüsiks? Hemolüüs on punaliblelahustus, erütrotsüütide lagunemine ja hemoglobiini eraldumine. See võib toimuda nii kehasiseselt kui väliselt. Füsioloogiline hemolüüs toimub organismis seoses erütrotsüütide vaanemisega pidevalt. Patogeense hemolüüsi põhjuseks võivad erinevad tegurid: · Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt; · Mao mürk; · Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine (mehaaniline hemolüüs) · Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs); · Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs. · Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahuse
(erütrotsüütide pinnal asuvad antigeenid nt). Kokkuvõtvalt: põhilipiidid on fosfolipiididest fosfatidüülkoliin, fosfatidüületanoolamiin ja sfingolipiididest sfingomüeliin. Vähem esineb fosfatidüülseriini/inositooli/glütserooli. Esineb lisaks glükoproteiine ja glükolipiide ja kolesterooli. Müeliinis on rohkem PE kui PC, kuid plasmamembraanis on PC rohkem kui PE – fosfolipiidide sisalduse erinevus eri membraanides. Membraan sisaldab ka E vitamiini, koensüüm Q ja karotenoide. Biomembraanide üldomadused: * asümeetrilisus - sise- ja välispind ei ole identsed → valgud paiknevad membraanis asümmeetriliselt (süsivesikosa väljapoole jne). * voolavus- membraan on dünaamiline - pinnakihis liiguvad külgsuunas lipiidid ja valgud; üksiklipiidid võivad hüpata sisekihist välimisse ja vastupidi (flip-flop). Rasvhapete hüdrofoobsed sabad võivad teha ka membraanisiseseid pöördeid (rotatsioonid). Voolavus
5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni tüübid. Lihaskontraktsiooni energeetika. Lihase väsimus. Üksik- ja mitmik-üksus silelihased. Silelihaste funktsionaalsed iseärasused. Elektromehhaaniline sidestus. Presünapsi vesiikulitest vabaneb atsetüülkoliin → seondub postsünapsi membraani N- kolinergiliste retseptoritega → Na-iooni kanalid aktiveeruvad → Na-ioonide sissevool depolariseerib postsünapsimembraani → tekib lõpp-plaadi potentsiaal (LPP) →ülelävine LPP kutsub esile aktsioonipotentsiaali → levib Na-kanalite kaudu t- 13 torukeste süsteemi → aktsioonipotentsiaal vallandab sarkaplassmaatilisest retiikulumist Ca-ioonid. Kui depolarisatsioonilaine jõuab retseptorini, avanevad Ca-kanalid ja Ca-ioonid difundeeruvad tsütosooli. → Ca-ioonid seonduvad
efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koorodinatsiooniks. KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivad mõju. KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Lihasraku membraan on polariseeritud, et saaks tekkida tegevuspotensiaal. See tekib nii, et raku sees on rohkem negatiivseid laneguid ja K + ning rakust väljas pool on positiivseid laengud ja Na+ rohkem. Lihaskoe põhitüübid on skeletilihased, silelihased ja südamelihased. Lihasrakk koosneb lihaskiududest. Membraani laeng on positiivne väljaspool ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on tagatud potentsiaalide vahe ehk membraani polariseeritus, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Müoneuraalne
motoorse närvi kaudu leviva Aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini.Motoorse lõpp-plaadi (presünapsi) vesiikulitest vabaneb atsetüükoliin seondub postsünapsi membraani retseptoritega,selle tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid-depolariseerib postsünapsi membraani-tekib lõpp-plaadi potentsiaal.Potensiaal levib potensiaalsõltuvate Na+kanalite kaudu T-torukeste süsteemi.AP vallandab sarkoplasmaatilises retiikulumist Ca2+.Ca2+ Kui depolarisatsioon retseptorini(T-torukeste membraanis),avanevad Ca kanalid ja Ca2+difundeeruvad tsütosooli,Ca seonduvad troponiiniga.Lõõgastunud lihasel ristsildasid blokeerinud tropomüosiin nihutatakse asendist,ATPst vabanev energia läheb müosiinile-müosiini aktiivne vorm,ristsillad aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ja lihas lüheneb.Lihase lõõgastumine algab uuesti kui Ca ATPst saadavad energiaga lõpptsiternidesse tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas
Sarnasus silelihasega avaldub selles,et müokardi kokkutõmbed algatvad südames endas tekkivad impulssid. (automaatsus,töötab ka väljaspool organismi kui sobiv temp ja toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja atrioventikulaarsõlm,His`i kimp,His`i kimbu sääred ning Purkyne kiud. Sinuatriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus,mis levib mööda muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventikulaarsõlmeni. Sealt edasi läheb erutus His`i kimpu,selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele.Erutuse tekke ja levikuga kaasneb südamelihse kokkutõmme e süstol. Elektrokardiograafia-südametegevusega kaasnevate elektriliste nähtuste registeerimine.Tavaliselt registeeritakse EKG kätele ja jalgadele kinnitatud elektroodide abil. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi
Peaaju koosneb suurajust (jaotunud paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, välispinda nimetatakse ajukooreks, ajukoor juhib nii inimese kehalist kui vaimset tegevust, ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu), väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik, mille keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, välimise kihi moodustab valgeaine. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid). Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Erutusi juhitakse elektriliste signaalidega, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline
Ärritus on ärritaja toime eluskoele, jaguneb: alaläviärritus reaktsioon ärritajale avaldub nõrga lokaalse vastusena, läviärritus minimaalne vastureaktsioon, mille puhul avaldub funktsionaalne efekt, üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus. Erutuvus on närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuse üldiseks tunnuseks on rakumembraani depolarisatsioon puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine. Erutuse spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulsi teke ja levik, lihaskoel kontraktsioon ja näärmekoel sekreet. Pidurdus on erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse vähenemine või lakkamine ärritajate toimel. Eristatakse kahte vormi: otsene pidurdus seotud pidurdavate neuronite ja sünapsitega (pre ja
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna
Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid 1 nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas.Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks.Atrioventrikulaarsõlmelt liigub erutus edasi hisikimpu, mis jaguneb kaheks sääreks vasakuks ja paremaks. Hisikimbu sääred
loome e. erütropoees Embrüol rebukotis, lootel maksas, põrnas ja lümfisõlmedes. Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Punaliblede ja nendes oleva hemoglobiini sisalduse langemist allapoole füsioloogilist piirväärtust nimetatakse aneemiaks. Aneemia võib olla mitmete haiguste sümptomiks. 7. Hemoglobiini ehitus, ülesanne, kontsentratsioon veres ja selle määramine. Aneemia mõiste
Sissejuhatus 1.)Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad: Gram pos rakusein koosneb peptidoglükaanide kihist. Omane on teihoiinhape, ioonide liikumine ning kaitse, antigeenne spetsiifilisus. Gram pos rakuseinaga on nt Bacillus anthracis, Lactobacillus sp. jne. Gram neg bakterite rakusein koosneb peptidoglükaanist. Olemas on välismembraan. LPS= endotoksiin. Kaitse. Poriinid. 2.)Prokarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 1-10 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) mükoplasma 3×105 batsill 3×106 E.col 4×106 i 3.)Eukarüoodi raku ja genoomi suurus: Rakk on 5-100 mikromeetrit. Genoomi suurus (bp) Seened: pärm 2×107 Drosophil Loomad: 2×108 a kana 2×109 inimene 3×109 Taimed: uba 9×109 Trillium 1×1011 4
Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas. Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks.Atrioventrikulaarsõlmelt liigub erutus edasi hisikimpu, mis jaguneb kaheks sääreks vasakuks ja paremaks. Hisikimbu sääred jagunevad peenikesteks kiududeks, mida nim
vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite talitlust kui ka vere hingamisfunktsiooni. Vere vormelementide arvu määratakse kambrimeetodil visuaalse loendamisega mikroskoobi abil. 7
1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast
( positiivse laenguga aminohapped seostuvad fosfolipiidi negatiivse laenguga peaga) Perifeersed valgud kinnituvad reeglina vesiniksidemete või ioonsete vastasmõjude kaudu integraalsete valkude või lipiidide polaarsete peade külge. 9. Nimetage membraanivalkude funktsioone. - Väliskeskkonna poolsed valgud osalevad tavaliselt rakk-rakk äratundmises ja signaalide ülekandes. Taimedes näiteks ka tselluloosi sünteesis rakuseinas. - Integraalsed valgud osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis. - Tsütoplasma poolsed valgud osalevad tsütoskeleti sidumises membraaniga ning signaalide ülekandes. 3 10. Kirjutage lahustunud ühendi elektrokeemilise potentsiaali võrrand ja milliseid suurusi võrrandi liikmed tähistavad. Millistes ühikutes elektrokeemilist potentsiaali mõõdetakse. µ = µo + 2.3 RT log a + zFE
Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus organismis. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi kuuluvad sinuatriaal ja atrioventrikulaarsõlm, His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism) Erutusimpulss- kudede võime erutust edasi kanda närvide kaudu. Automatism- koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. Südame tsükkel Südame tsükli moodustavad süstol ja diastol. Diastoli ajal täitub süda verega ja süstoli ajal tühjeneb süda verest. See moodustabgi südame tsükli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
