Päikesetuul, magnetväli.
Päikese aktiivsus:päikeselaigud
ja muud ilmingud
Päikesetuul
• Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog,
mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest.
• Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s.
• Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril
1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt.
Pilt 1 – Päikesetuul liigub
maale ja kohtub Maa
magnetosfääriga
Päikesetuulega kaasnevad nähtused
• Geomagnetiline torm ehk magnettorm
• Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad
optilised nähtused.
• Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab
kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JustLooking
Õppematerjali autor
Taevas ja tähtkujud taevakaartidel Linda Helena Saarts 12.a Taevas Taevas ● Taevasfäär ehk taevaskera ● Taevaekvaator ● Päikese päevane teekond ● Taevakoordinaatide süsteem Tähtkujud taevakaartidel Tähtkujud ● Tähtkuju on kindlalt piiritletud taevaala Taevakaardid Taevakaardid ● Rahvapärase nimega ● Rahvusvahelise ● Tähtkuju tähis ● Kassiopeia, Cassiopeia, Cas Mitu tähtkuju on taevas 88 kokku 50 Eestis 11 aastaringi Video Kassiopeia Sünnikaart Aitäh kuulamast! Kasutatud materjalid
Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ennustas 585 eKr päikesevarjutust · Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem (150 pKR) · Nicolaus Cusanus`e oletuse, et Maa tiirleb ümber Päikese ning iga täht on kauge päike (14. saj) Geotsentriline maailmasüsteem Päike astronoomia ajaloos · Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile (16. saj) · Galileo Galilei kinnitas heliotsentrilist maailmasüsteemi (17.saj algus) · Heliotsentriline maailmasüsteem Päikesest · Päike on tavaline G2 täht, üks
Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendidkinnistäht, rändtäht ja langev täht. 3 Päike Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid,komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, tema läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit ja mass 1,9891×1030 kg. Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Temperatuur Päikese pinnal on 5500 °C ja tuumas 15 600 000 °C. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist 92.1% vesinikku ja 7
Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem.
Peale suurt pauku hakkasid tekkima esimesed tähed, nendest omakorda tähekogumikud. Tähekogumikud arenesid galaktikateks. Galaktikate liitumisel tekkisid aina suuremad galaktikad, mida on võimalik tänapäeval taevas näha. Kätlin Kallas F5 Linnutee galaktika on hiidgalaktika, milles asub Päike. Peale Päikese on Linnutee galaktikas üle saja miljardi teise tähe ning tõenäoliselt rohkemgi. Nõrgemaid tähti ei ole näha ning nende hulka saab hinnata kaudsete meetoditega. Kõik pimedas nähtavad tähed asuvad Linnutee galaktikas. Linnutee galaktikas asub üle 50 miljardi planeedi, millest 500 miljonit on tsoonis, kus puudub vesi planeedi pinnal. Ilma veeta puudub ka elu. Linnutee esimeste tähtede vanuseks on hinnatud 13,2 miljardit aastat. Universum on 13,8 miljardit aastat vana.
Päike suurim objekt meie Päikesesüsteemis Fakte Päikesest Umbes 1515. Aastal avastas Mikolaj Kopernik, et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikese kaugus Maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Fakte Päikesest Temperatuur päikese keskel on umbes 15,600,000 K ja pinnal 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 6 miljardit aastat.
Grafiit Grafiit Kristel Kortin Kristel Kortin 2019 Ajalugu • Nime andis Abraham Gottlob Werner • Moodustatud kreeka sõnast γραφειν (joonistama, kirjutama)joonistama, kirjutama) • 16. saj. algul avastati Inglismaal Cumbrias Borrowdale'i lähedal Seathwaite'is maailma kõige puhtam grafiidilade Üldinformatsioon • Mineraal • Süsiniku allotroopne vorm • Esineb enamasti amorfsel kujul, leidub moondekivimites • Koostis on C (Carbon) • Koosneb tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena Üldinformatsioon • Kristallvõre heksagonaalse sümmeetriaga • Grafiidis on sp2-hübriidsed orbitaalid, mis moodustavad σ-sidemeid. • Grafiidil on kaks vormi: 1. alfagrafiit, 2. beetagrafiit Füüsikalised Füüsikalised omadused omadused Musta “rasvase” värvusega Tihedus 1900 ... 2250 kg/m3 Läbipaistmatu Juhib elktrivoolu läbi tasandite Kihtide vahel juhtivus halb Gra
Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber ulatub kuni kahe päikese läbimõõdu kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid