Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud ja muud ilmingud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

PowerPoint Presentation



Päikesetuul, magnetväli. Päikese aktiivsus:päikeselaigud  ja muud ilmingud


Päikesetuul • Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog,  mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. • Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega 450 km/s.
• Esimest korda registreeriti päikesetuule olemasolu 4. jaanuaril  1959. aastal Nõukogude Liidu kosmoseaparaadi Luna 1 poolt. Pilt 1 – Päikesetuul liigub 
maale ja kohtub Maa 
magnetosfääriga


Päikesetuulega kaasnevad nähtused • Geomagnetiline torm ehk magnettorm
• Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinevad  optilised nähtused. • Päikesetuul teeb komeetidele sabad taha ja tekitab  kiirgusvööndeid planeetide magnetväljas.


Magnetväli • Magnetväli on füüsikaline üldmudel  sellest, kuidas toimub  vastastikmõju liikuvate  elektrilaengute ja magnetiliste  omadustega ainete vahel. • Magnetvälja igas konkreetses  punktis on määratud tema suund  ja tugevus. • Vaakumis on laengute mõju kõige  suurem Pilt 2 – Maa 
magnetväli


Päikese aktiivsus: Päikeselaigud • Päikeselaigud ehk päikeseplekid on  tumedad laigud Päiksel, mis on  seotud magnetväljaga. • Tugev magnetväli takistab kuuma  gaasi tõusu fotosfääri ja põhjustab  temperatuuri languse 3000K-4500K. • Laigud näevad välja tumedad, kuna  on ümbritsetud palju kuumema  6000K fotosfääriga. • Päikeselaigud avastas Galilei 1610.  aastal. Pilt 3 – Päikeselaigud 


Päikese aktiivsus: Protuberants • Protuberants on Päikese atmosfääris intesiivne  elektromagnetvälja ja plasma vastastiku mõjul tekkivad  helenduvad gaasijoad ja gaasipilved • Tüüpiline protuberants ulatub välja mitmed tuhandeid  kilomeetreid päikese pinnalt • Protuberants tekib umbes ühe päevaga ja 
   võib püsida seal ühest nädalast kuni mitme
   kuuni Pilt 4 – Päikese 
protuberants


Päikese aktiivus: Loited, faklid ja  flokkulid
• Päikeseloide on kuuma aine  väljapaiskumine Päikesest • Loited tekivad siis, kui protuberantsi  põhjustatud gaasijuga on moondunud  nii, et nad lagunevad ja taasühinevad  teistes punktides. • Fakkel on päikese laikude ümber  olev, taustast heledam kiudja  struktuuriga moodustis. • Flokkul on faklite mõjul helendav  piirkond Päikese kromosfääris Pilt 5 - Päikese kihid


Tänan kuulamast!


Kasutatud allikad • https://www.spaceweatherlive.com/et/abi/paikesetuul.html
• http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/ttg/P2ikesetuul.pdf
• https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/5054#/section/5054
• https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/1423#/section/1423
• https://www.taskutark.ee/harjuta/magnetvali/
• https://opik.kirsman.ee/gymna/g3/elektri-ja-magnetvali/
• https://et.wikipedia.org/wiki/Protuberants
• https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikese_aktiivsus
• https://en.wikipedia.org/wiki/Solar_prominence#:~:text=A%20prominence%20is%20a%20large,outwards%20into%20the%20solar%20corona.
• http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%A4ikese
• https://forte.delfi.ee/artikkel/67582546/uurime-jarele-kuidas-tugevad-paikeseloited-tegelikult-meie-elu-segavad?
• https://et.wikipedia.org/wiki/Geomagnetiline_torm
• https://www.spaceweatherlive.com/et/abi/paikesetuul.html - pilt 1
• https://alkeemia.delfi.ee/artikkel/87226923/maa-poolustevahetus-voib-votta-arvatust-rohkem-aega? - pilt 2
• https://www.nytimes.com/2020/02/25/science/whales-sunspots.html - pilt 3
• https://planetfacts.org/prominence/ - pilt 4 
• https://www.taskutark.ee/harjuta/tahed/ - pilt 5

Document Outline

  • Slide 1
  • Päikesetuul
  • Päikesetuulega kaasnevad nähtused
  • Magnetväli
  • Päikese aktiivsus: Päikeselaigud
  • Päikese aktiivsus: Protuberants
  • Päikese aktiivus: Loited, faklid ja flokkulid
  • Tänan kuulamast!
  • Kasutatud allikad

Vasakule Paremale
Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud #1 Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud #2 Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud #3 Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud #4 Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud #5 Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud #6 Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud #7 Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud #8 Päikesetuul-magnetväli-Päikese aktiivsus päikeselaigud ja muud ilmingud #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor JustLooking Õppematerjali autor
Päikesetuul on päikesest lähtuv vabanenud laetud osakeste voog, mis muutub pidevalt kiiruse, tiheduse ja temperatuuri poolest. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest. Päikesetuul läbib kogu Päikesesüsteemi ja vaibub heliosfääri piiril. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/s. Kui päikesetuule struktuurid saabuvad Maale, puutuvad nad kokku Maa magnetväljaga, kus päikesetuule osakesed suudavad siseneda meie atmosfääri magnetilise põhja- ja lõunapooluse läheduses. Päikesetuule osakesed põrkuvad seal aatomitega kokku, mis annab nendele aatomitele energiat, mida nad aeglaselt vabastavad meile nähtava valgusena.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Taevas ja tähtkujud taevakaartidel
13
pdf

Taevas ja tähtkujud taevakaartidel

Taevas ja tähtkujud taevakaartidel Linda Helena Saarts 12.a Taevas Taevas ● Taevasfäär ehk taevaskera ● Taevaekvaator ● Päikese päevane teekond ● Taevakoordinaatide süsteem Tähtkujud taevakaartidel Tähtkujud ● Tähtkuju on kindlalt piiritletud taevaala Taevakaardid Taevakaardid ● Rahvapärase nimega ● Rahvusvahelise ● Tähtkuju tähis ● Kassiopeia, Cassiopeia, Cas Mitu tähtkuju on taevas 88 kokku 50 Eestis 11 aastaringi Video Kassiopeia Sünnikaart Aitäh kuulamast! Kasutatud materjalid

Füüsika
Päike
20
ppt

Päike

Kreeka filosoofid) · Thales Mileetosest ennustas 585 eKr päikesevarjutust · Ptolemaiose geotsentriline maailmasüsteem (150 pKR) · Nicolaus Cusanus`e oletuse, et Maa tiirleb ümber Päikese ning iga täht on kauge päike (14. saj) Geotsentriline maailmasüsteem Päike astronoomia ajaloos · Kopernik pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile (16. saj) · Galileo Galilei kinnitas heliotsentrilist maailmasüsteemi (17.saj algus) · Heliotsentriline maailmasüsteem Päikesest · Päike on tavaline G2 täht, üks

Füüsika
Päike referaat
6
docx

Päike referaat

Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendidkinnistäht, rändtäht ja langev täht. 3 Päike Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid,komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel, tema läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit ja mass 1,9891×1030 kg. Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Temperatuur Päikese pinnal on 5500 °C ja tuumas 15 600 000 °C. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist 92.1% vesinikku ja 7

Füüsika
Veel üks Päike
3
doc

Veel üks Päike

Päike Üldandmed Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile. ema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem.

Füüsika
Linnutee ja teised galaktikad
5
docx

Linnutee ja teised galaktikad

Peale suurt pauku hakkasid tekkima esimesed tähed, nendest omakorda tähekogumikud. Tähekogumikud arenesid galaktikateks. Galaktikate liitumisel tekkisid aina suuremad galaktikad, mida on võimalik tänapäeval taevas näha. Kätlin Kallas F5 Linnutee galaktika on hiidgalaktika, milles asub Päike. Peale Päikese on Linnutee galaktikas üle saja miljardi teise tähe ning tõenäoliselt rohkemgi. Nõrgemaid tähti ei ole näha ning nende hulka saab hinnata kaudsete meetoditega. Kõik pimedas nähtavad tähed asuvad Linnutee galaktikas. Linnutee galaktikas asub üle 50 miljardi planeedi, millest 500 miljonit on tsoonis, kus puudub vesi planeedi pinnal. Ilma veeta puudub ka elu. Linnutee esimeste tähtede vanuseks on hinnatud 13,2 miljardit aastat. Universum on 13,8 miljardit aastat vana.

Megamaailma füüsika
Päike
10
ppt

Päike

Päike suurim objekt meie Päikesesüsteemis Fakte Päikesest Umbes 1515. Aastal avastas Mikolaj Kopernik, et kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese. Päikese kaugus Maast on 149,6 miljonit kilomeetrit. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass). Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Fakte Päikesest Temperatuur päikese keskel on umbes 15,600,000 K ja pinnal 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päike on eksisteerinud umbes 4,5 miljardit aastat. Päike peaks eksisteerima veel umbes 5 ­ 6 miljardit aastat.

Füüsika
Grafiit
11
pptx

Grafiit

Grafiit Grafiit Kristel Kortin Kristel Kortin 2019 Ajalugu • Nime andis Abraham Gottlob Werner • Moodustatud kreeka sõnast γραφειν (joonistama, kirjutama)joonistama, kirjutama) • 16. saj. algul avastati Inglismaal Cumbrias Borrowdale'i lähedal Seathwaite'is maailma kõige puhtam grafiidilade Üldinformatsioon • Mineraal • Süsiniku allotroopne vorm • Esineb enamasti amorfsel kujul, leidub moondekivimites • Koostis on C (Carbon) • Koosneb tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena Üldinformatsioon • Kristallvõre heksagonaalse sümmeetriaga • Grafiidis on sp2-hübriidsed orbitaalid, mis moodustavad σ-sidemeid. • Grafiidil on kaks vormi: 1. alfagrafiit, 2. beetagrafiit Füüsikalised Füüsikalised omadused omadused Musta “rasvase” värvusega Tihedus 1900 ... 2250 kg/m3 Läbipaistmatu Juhib elktrivoolu läbi tasandite Kihtide vahel juhtivus halb Gra

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Päike
28
pptx

Päike

Temp: 5500 K (pinnal),15,600,000 K (tuumas) Kaugus Maast: u. 150 mln km PÄIKESE EHITUS l Päike on gaasiline keha millel ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. l Valgust tekitav sfäär e. Fotosfäär U. 400 km paksune l Fotosfäärist kõrgemale jääb atmosfäär 2.kihist Kromosfäär ja kroonist l Kromosfääri paksust hinnatakse paarile tuhandele kilomeetrile ilmutab ennast punase sähvatusena enne päikese kustumist l Kroon- ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber ulatub kuni kahe päikese läbimõõdu kaugusel. PÄIKESE EHITUS Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente on 1,67% massi järgi. Päikese keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ ja

Astronoomia ja astroloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun