juhtivuse. STRESS Stress-organismi mittespetsiifiline vastus ärritusele( st. kõik põhjustab stressi)( Eustress- pos. pinge.;Distress- neg. pinge). Stressor- stressi põhjustaja H. Selye- organism reageerib ärritusele kahte sorti reaktsioonidega: 1. Spetsiifilised reaktsioonid- iseloomustavad konkreetset haigust 2. mittespetsiifilised reaktsioonid- kõikidele haigustele. stressi kulgemise faasid 1. Alarm e. häire->kokkupuutel stressoriga, inimene võib võidelda/põgeneda(N. ülehomme on bioloogia töö. Vererõhk ja veresuhkur alanevad- > ärevus, faasi lõpul neerupealise koore tugevus aktiveerub-> algab kaitse organiseerimine. 2. Vastupanu > stressorile( N. jõuate kontrolltöö tehtud->olete läbi. ent rahul. Kui stressor püsib kaua-> faas krooniliseks ja jõutakse järgmisse faasi. 3. Kurnatus-> võib olla kurnatud, kuid hakkama saada/kuid võidakse ka loobuda stressoriga võitlemisest-> kehal. haigused.
alata suvalises eas. Tüüpiliselt depressiooni sümptomid arenevad päevade või nädalate vältel. Depressiooni eelses perioodis võivad esineda sümptomid nagu üldistunud ärevus, paanikahood, foobiad, alalävised depressiooni sümptomid võivad eelneda depressioonile mitme kuu vältel. Harvem on järsk haiguse algus ja sellisel korral on tavaliselt tegemist raske hingelise juhtumiga. Depressiooni episoodid tekivad tavaliselt seoses psühhosotsiaalse stressoriga (sagedamini lähedase surm, abielulahutus, olulise suhte lõppemine; harvemini lapsesünd) ja nende kestus varieerub laias laastus - tüüpiliselt ilma ravita 6 kuud ja enam. Depressiooni kordumise risk pärast esimest episoodi on 50% - 85% ja seda valdavalt esimese 2-3 aasta vältel. Kõrgem risk haigestuda depressiooni on püsivate ärevushäirete ja ka paljude teiste psüühikahäirete ja kaasuvate kehaliste haiguste korral.
võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus aga kahjustab organismi. Mis põhjustab stressi? Peamisteks põhjusteks on erinevad katastroofid, elusündmused ning töö. Väga tugevat stressi tekitavad mitmesugused ulatuslikud hädaohuga seonduvad ja tihti ka ettenägematud sündmused: loodusõnnetused, lennu ja autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine jne
Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga) · Häire faas Inimene tajub ärevust, ta peab otsustama kas võidelda stressori vastu või põgenedaja loobuda. · Vastupanu faas Vastuseis stressori mõjule. · Kurnatuse faas Selleni jõutakse kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene loobub stressoriga võitlemast. Positiivne pinge ehk eustress Mõjub inimeselestimuleerivalt ja hõlbustab kohanemist. (ametikõrgendus, abielu,tunnustused jne).
maksta. Tegelikult on ka noortel vaja mitmekordse koormusega toime tulla: kasvamine ja organismi küpsemine, iseseisvumine, enda tee leidmine elus, isiklikud suhted, väsitav ja stressirohke koolielu ja vanemate esitatud nõudmised. 1.2. Stressi kujunemise faasid Stressi kulgemist jaotatakse kolme erinevasse faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Häire faasis ollakse juba kokku puutunud stressoriga. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda, või loobuda võitlemast. Õpilasele teatatakse, et järgmiseks päevaks on tal kaks kontrolltööd, üks kirjand ja retsentsioon vaja kirjutada ja õhtul kella kuuest kaheksani trenni minna. Õpilane on paanikas, arutab ja mõtleb, kas oleks mõtekas tänane trenn ära jätta, et jõuaks kõik kodutööd
d. kõik vastusevariandid on õiged Feedback The correct answer is: kõik vastusevariandid on õiged. Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st 0 qaid=495954&qub 0 Question text 3 Täida lünk õige vastusega. Lazaruse stressi transatksiooniline mudel rõhutab.... olulisust. Select one: a. subjektiivse hinnangu b. subjektiivse, stressori ohtlikkusele antava hinnangu c. subjektiivset, stressoriga toimetulemisele antava hinnangu d. subjektiivset, stressori ohtlikkusele ja sellega toimetulemisele antava hinnangu Feedback The correct answer is: subjektiivset, stressori ohtlikkusele ja sellega toimetulemisele antava hinnangu. Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495955&qub 0 Question text 3 Tervisepsühholoogia uuringute ja rakendusliku tegevuse fookuses on: Select one: a. somaatiliste ja psüühiliste haiguste ennetamine ja ravimine
- kooli lõpetamine - uuele töökohale asumine - abiellumine - lapse sünd jm Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isksuseomadustest. A-tüüpi isiksus (kiired, teevad mitut asja korraga, vihastavad kergesti, kannatamatud, ei oska hästi puhata, on pealiskaudsemad suurem tõenäosus stressile). B-tüüpi isiksus (rahulikumad, põhjalikumad, oskavad puhata, seavad realistlike eesmärke). STRESSI STAADIUMID: 1) Häirestaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada (nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse korteriüüri). Kui inimene tunneb, et ta saab muutunud olukorraga hakkama (nt suureneb ka sissetulek), ülemäärast stressi ei teki. 2) Vastupanustaadium Inimene tegeleb (mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat
-ebastabiilsus ühiskonnas -rahulolematus tööga -teiste liiga suured ootused, nõudmised, nt tööl või koolis, kodus -rollikonfliktid Stressi võivad tekitada ka meeldivad sündmused, millega kaasnevad suured elumuutused ja vajadus kohaneda, näiteks: -kooli lõpetamine -uuele töökohale asumine -abiellumine -lapse sünd Stressitaluvus on individuaalne, sõltub palju isiksuseomadustest. A-tüüpi isiksus B- tüüpi isiksus Stressi staadiumid 1.Häiretsaadium Algab stressoriga kokkupuutumisest. Inimene kogeb ärevust, tunneb, et tal ei ole vahendeid ja võimalusi tekkinud olukorda lahendada(nt saab teada, et järgmisest kuust tõstetakse üüri). Kui inimene tunnem, et ta saab muutunud olukorraga hakkama, ülemäärast stressi ei teki. 2.Vastupanustaadium Inimene tegeleb(mõttes) lahendamata probleemiga, see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus, olukord laheneb ja kolmandat staadiumit ei järgne. 3.Kurnatusstaadium
haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm. Stressi kulgemine: Stressi kulgemise eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga 1. Häire faas inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. 2. Vastupanu faas vastuseis stressorile. 3. Kurnatuse faas - sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. In. võib loobuda stressoriga võitlemast. Stressiga toimetulekuvõimalused. 3 peamist lähenemist stressiga toimetulekuks: 1. Tegevusel- põhinev: stressi põhjustavad probleemid, mida saame lahendada tehes muutusi keskkonnas või situatsioonis. 2. Emotsioonidel- põhinev: meie võimuses pole olukorda muuta, kuid stressiga toimetulekuks võime muuta oma tõlgendust olukorrale ja õppida toime tulema tunnetega. 3. Aktsepteerimisel põhinev: olukorrad, mida me muuta ei saa ja mille üle puudub ka
palju-vähe tööd, uus * Kroonilised sümptomid tehnoloogia jne. * Peaga vastu seina jooksmine Kaua võtab aega Stressiga saab toime tulla: Stressi riskigrupi inimtüüp-A. läbipõlemisest * probleemi lahendamise või Eestis esineb seda inimtüüpi taastumine, mis on ümbernimetamisega üsna palju, ta on üldjuhul läbipõlemise * leppida stressoriga, mida ei edukas. Ta on tööhull, ei oska sümptomid? Ravi? saa muuta puhata, tema töö ja vaba aeg * eesmärgi uuendamisega kattuvad jne. Inimtüübid -B ja -C * läbi huumori ning nende stressiriski Juhi tööstressi ja läbipõlemise suurus. Juhi isiksuse balanss: erinevused erasektoris ning
kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad sündmuse, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad
külastamise sagenemine, pühakirja uurimine ja usuliste väärtuste arvestamine otsustamisel. - Tunnete väljaelamine tähendab stressorikohaste tunnete vallandamist. Nendeks emotsioonideks võivad olla näiteks viha, kurbus, lein, häbi või ka ärevus. Eitamine tähendab toimunu olematuks tunnistamist. Eitamine esineb ennekõike vahetult pärast õnnetusjuhtumit. Tegevusetus väljendub nendest eesmärkidest loobumist, mis on kuidagi stressoriga seotud. Hingeline vältimine puudutab traumaga seotud mõtete ja tunnete vältimist. Alkoholi ja mõnuainete tarbimine võib olla traumaga seonduvate mõtete ja tunnete vältimiseks. Huumor, mis avaldub naljades stressori üle. Kannatuse põhjuse ja kannatuse üle nalja tegemisel võib olla tervendav mõju. Seega on religiooni poole pöördumine üks võimalikest toimetulekustrateegiatest. 12. Abistamiskäitumine, Halastaja Samaariamehe eksperiment.
(Paju, Raudsik 2007) Igasugune stress vallandab keha depoodest tugevatoimelisi hormoone verre. Kui inimese elu on nädalaid, kuid, mõnikord aastaid täis halba pinget ja veres püsib stressihormoonide sisaldus kõrgel, võib see lõppeda haigusega. Põhjused on järgmised: o Kestev pinge (töökohas, perekonnas) süvendab väsimust, muutub südametegevus, tõuseb vererõhk, mis suurendab ateroskleroosi ja müokardi infarkti ohtu. o Kui puudub treenitus kohanemiseks stressoriga, püsib stressihormoonide tase pikka aega kõrgenenuna (eksami sooritamine, esinemine rahvahulga ees, televisioon jms) o Pinge on ammu kadunud, kuid organism pole võimeline end korrastama ja hormoonide eemaldamine kehast on häiritud. Tekib unestud, ollakse närvilised, higistatakse, vererõhk püsib kõrgenenuna. (Paju, Raudsik 2007) Ebaadekvaatne reaktsioon päästab valla kompensatsiooni mõnes teises süsteemis. Kui üks
aktiivsus, uni NB! Palju vastuolulisi andmeid Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu Väsimuse tagajärjed Soorituse langus Õnnetuste risk Elukvaliteedi langus Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) Füsioloogiline ja psühholoogiline stress Organismi kurnatus Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel Situatsioonide erinev hindame Kompetentsuse tunne Sündmuste ennustatavus Sotsiaalne toetus Kontroll sündmuste üle Käitumuslik kontroll Tunnetuslik kontroll
Vajalikud on olnud ka konsultatsioonid arstiga. Vahel on nii raske olukord, et peab kasutama isegi arsti abi. EE 8 (T.Varrak, Ü.Kaevats, Tallinn, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 1995) andmetel on stress organismi pingeseisund, mis tekib välis- või sisekeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused. Need korduvad iga tugeva mõjutuse korral ning rakendavad stressi põhjusega - stressoriga kohanemiseks tegevusse ainevahetuse ressursid,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus). Stressori kordudes kujuneb kestusadaptatsioon: rakustruktuuride ja ensüümimolekulide arvu suurenemise kaudu suureneb vastupanuvõime ning mõjuriga kohandutakse ilma stressi seisundita
Sekundaarne hinnang: süü või au ehk vastutus sündmuse eest. Stressi liigid (kahju, oht, väljakutse) ja nende seos hinnanguga. Kahju kahju või kadu, mis on juba juhtunud. Oht ootus, et midagi halba kohe juhtub. Väljakutse väljakutse, mida inimene tunneb kindlalt, et suudab saavutada. Toimetuleku liigid. Trait-oriented vs state-oriented Trait eesmärgiks varajane individuaalide identifikatsioon, kelle toimetulekuviisid ning võimalused on ebaadekvaatsed spetsiifilise stressoriga olukorras. State reaalne toimetulek, mis on üldisema eesmärgiga. Ehk kuidas toimetulekuviis aitas inimesel stressiga toime tulla. Microanalytic vs macroanalytic Micro suur number erinevaid toimetuleku strateegiaid Macro keskendutakse peamistele konstruktidele Stressi ressursiteooriad. Stressi ressursiteooriad ei keskendu tihti stressi tekitavatele faktoritele, vaid ressurssidele, mis säilitavad heaolu stressisituatsioonides.
tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu · Väsimuse tagajärjed (A. Soorituse langus (B. Õnnetuste risk (C. Elukvaliteedi langus (D. Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) · Füsioloogiline ja psühholoogiline stress · Organismi kurnatus · Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel · Situatsioonide erinev hindame · Kompetentsuse tunne · Sündmuste ennustatavus · Sotsiaalne toetus · Kontroll sündmuste üle (A
millesse ta usub, elab enda tõde siin. ei tähenda et inimene on perfektne v veatu, elutunnetus lis viinud kuskile kõrgemale tasemele. 26. Religioon kui toimetulekuvahend. See, miks ja kuidas inimesed pöörduvad raskustes religiooni poole, oleneb stressori usulise tõlgenduse määrast, usulisest probleemide lahendamise stiilist ja konkreetsetest usulise toimetuleku meetoditest. Religiooni üks psühholoogilisi funktsioone on mõtestamine ja seletamine. Stressoriga toimetulekut mõjutab see, kuivõrd inimene suudab enda jaoks toimunut mõtestada. Üldistatult tuleb tõdeda, et usulised toimetulekumeetodid on seotud inimese sisemaailma ja selle seostega nii iseenda, Jumala, elusündmuste kui ka teiste inimestega. Mõnel juhul võib olla usulistel toimetulekuvahenditel ka elumuutev tulemus. 27. Usulise toimetuleku stiilid. Ennastsuunava stiili puhul inimene tunneb, et probleemi lahendamine on tema enda asi
Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad
Nagu nimetatud, on stressreaktsiooni eesmärgiks organismi kohanemisvõime tugevdamine selleks, et tulla toime stressorist põhjustatud muutunud olukorra või tingimustega. Reaktsioon on suunatud organismi tervise säilitamisele. Kuid ebasoodsatel asjaoludel, eriti aga tugevate ja kestvate ärritajate mõjul võib reaktsioon omandada haigusliku iseloomu ja muutuda ise stressoriks. Sellise iseloomuga vastust nimetatakse distressiks. Stress esitab seega organismile stressoriga toimetulekuks teatud kõrgemad nõudmised. Kuidas organism neile reageerib? Igal üksikul juhul leiavad vastavalt stressori iseloomule aset teatud kindlad piiritletud muutused nagu näiteks veresoonte ahenemine ja ainevahetuse kiirenemine külma korral, higistamise intensiivistumine kuumaga jne. Kuid stressi korral leiavad organismi talitluses aset ka teatud üldised, kõigile stressoritele ühised (mittespetsiifilised) muutused, mis iseloomustavadki stressreaktsiooni. Nendeks
vallanduvad hormoonid. Nende mõjul keha vastupanuvõime suureneb, südamelöögisagedus tõuseb, seedesüsteem aeglustub, lihaspinge tõuseb, higistamine tekib (sest energiat kulub rohkem), verehüübivus tõuseb. Tekib vastupanu: keha üritab kuidagi kohaneda. Oluline on see, et stressori mõju peab jätkuma, muidu on katkestatud. Organism on väga tundlik ja vastuvõtlik. Keha püüab hakkama saada, kohaneda selle stressoriga. Selleks, et kohaneda, on vaja toimetulekustrateegiaid. Kurnatus: Tekivad kahjustused, vastupanuvõime hakkab kahanema, ei jõua enam. Suureneb oht stressist tingitud haiguste tekkeks. Energiavarud on tühjenenud. Selye toimetuleku käsitlust on liiga laialt kasutatud, kuid see ei selgita, millesed faktorid kaitsevad inimest kurnatuse staadiumi eest ning mis mõjutavad toimetulekut stressi situatsioonis. Ehk: stressi situatsioon on palju keerulisem, kui ta esitas
Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad
· Eemaldada või vähendada stressoreid enda elus näiteks, kui stressi tekitajaks on teised inimesed, siis parandada või lõpetada suhted, mis tekitavad stressi, vahetada tööd või muuta töötegemise viisi, kui stressi tekitab töö jne. · Muuta oma suhtumist stressoritesse Sageli ei ole stressori eemaldamine enda elust võimalik. Sellisel juhul on mõistlik püüda muuta mõtlemist stressorist. Kas see on nii oluline, et selle pärast enda tervist rikkuda? Kas stressoriga elamist saab vaadata ka enda valikuna (stressori eemaldamine on paljudel juhtudel küll võimalik, kuid võib nõuda suuri ohverdusi, milleks inimene valmis ei ole)? · Valida endale sobiv viis stressist lõõgastumiseks Levinumateks lõõgastumise viisideks on hobidega tegelemine, sõpradega koos olemine, sportimine, muusika kuulamine. Mõtle, mis võiks olla Sinule meelepärane tegevus, mis aitaks pingeid vähendada? 102. Milles väljendub depressioon?
Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. 1. häire faas- selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. 2. vastupanu faas- seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule 3. kurnatuse faas- sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. 5.2 Stressi põhjused Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Katastroofid- stressi tekitavad mitmesugused ulatusliku hädaohuga seonduvad ja tihti ka ettenägematud sündmused: loodusõnnetused, lennu- ja autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine jne. Niisuguste sündmuste läbielamine võib inimesele jätta jälje terveks eluks. Taluvuspiiri ületavate sündmuste puhul kujuneb aga post- traumaatiline stressihäire. Selle
dissotsiatiivseteks häireteks, Kindla diagnoosi korral peaksid esinema: - Dissotsiatiivsele häirele iseloomulikud tunnused - Kehalise haiguse tunnuste pudumine - Tõendid mis kinnitavad häire psühhogeenset päritolu nt stressor Emotsionaalne stress - Abiellumine - Pantvangis olek - Kooli algus - Ebaturvaline keskkond - Jne Emotsionaalne stress ja psüühikahäired Valdavalt psühhogeense etioloogiaga kuid emotsionaalse stressoriga vahetult mitteseotud ärevushäired - Foobiad - Ärevus - Jne - Dissotsiatiivne amneesia Peamine iseärasus on mäluhäire. Tavaliselt seotud traumeerivate sündmustega. Enamasti osaline ja selektiivne. Kaasuda võivad mitmesugused emotsionaalsed häired. Nõutus, distress, varieeruva astmega tähelepanuotsiv käitumine. Häire algab sagedamini nooremas täiskasvanueas, kõige äärmuslikumad juhud tavaliselt meestel. Ei ole tingitud orgaanilisest ajukahjustusest
Positiivne mõju mobiliseerib inimest tegutsema. Negatiivne mõju rahulolematus iseenda ja ümbritsevaga, närvilisus, häired mõtlemises. Tavaliselt reageerivad inimesed stressile 3 astmelise tsükli järgi: 1. Häirereaktsioon kehas toimuvad füsioloogilised muutused (pupillide suurenemine, vererõhu tõus, seedimise aeglustumine jmt.); inimeses tekib soov võidelda stressi allikaga või vältida seda. 2. Vastuseis keha kohaneb stressoriga või võitleb sellega. 3. Väsimus kui keha ei suuda või ei oska pikaajalise stressoriga, midagi peale hakata, siis ta väsib ja lakkab võitlemast, mille tulemuseks on infarkt, peavalud jmt. Reaktsioon stressile on väga individuaalne ja oleneb isiksusetüübist (vt. ka joonis Z): - A-tüüpi käitumine: range nõudlikkus ja distsipliin enda suhtes; - B-tüüpi käitumine: endasse suhtumine salliv, kiitev ja lõbujanu õigustav (Infarkti esineb enam A-tüübil). Joonis Z
tarvitame vedelikku. Kui meil on nälg, siis me sööme, kui oleme väsinud, magame... – alati on tegemist kohanemisprotseduuridega, mis on vajalikud meie tervise, heaolu või elu kui sellise säilitamiseks. Kui erakorralise meditsiini tehnik jõuab sündmuskohale, peab ta oma tegevused välkkiirelt kohandama eest leitud olukorraga. Tundlikkus stressorite adumisel ja neile reageerimise liigid on individuaalselt erinevad. Kui organism ei suuda stressoriga enam kohaneda, võib see viia kehaliste ja/või hingeliste kahjustusteni. Vahet tehakse normaalsel, tervel stressil (eustress; eu kr ’hea’) ja haigeks tegeval stressil (distress; dis ld ’lahku’). Stressi võib kirjeldada ka kui pingulolekut. Igat tüüpi tegevuse jaoks on olemas optimaalne pinge: liiga väike pingulolek viib keskendumisraskusteni, liiga kõrge pingulolek närvilisuseni. Seejuures mängivad sellised tegurid nagu ülesande liik ja raskusaste, eelnev kogemus ja
annaabi.ee 
