Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Heaoluühiskond - kas jätkusuutlik? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Heaoluühiskond – kas jätkusuutlik?
Me elame ühiskonnas kus inimesed eeldavad, et riik peab meid toetama. See on välja 
kujunenud mitmete aastate jooksul ning seda nimetatakse heaoluühiskonnaks. Praegu on 
ühiskond jätkusuutlik. Valitsus üritab inimeste elu paremaks muuta, aidata erinevatel 
positsioonidel inimesi  heale  järjele. Peale selle saavad Euroopa Li du toiduabi suurpered ja 
vähekindlustatud pered. Aga seda kõike võivad muuta üldised sündmused mis maailmas 
toimuvad. Näiteks erinevad  kriisid  ja sõjad.
Heaoluühiskond püsib sellepärast, et riik teeb kõik selle heaks. Makstakse 
lastetoetuseid,  emapalk , kui töötukassast end arvele võtta makstakse ka ja palju erinevaid 
toetuseid. Sellel kõigele on kaasa aidanud riigi kõrge arengutase ja ri k saab areneda, si s kui 
inimeste arv  teeninduses  on suur. Kui ni  mõelda, si s ma arvan, et heaoluühiskond võiks terve 
igaviku püsida, kui just ulmelised teadus-ja tehnikasaavutused valitsevaks ei saa.
Öledakse ju, et õnn on see kui üks halb on läbi saanud ja teine pole veel alanud. Ni  
on ka majandusega. 2009. aastal oli suur majanduslangus. Peale seda hakkasid inimestel 
palgad  langema ja inimeste rõõm elust langes. Igasuguseid toetusi vähendati või lausa kaotati 
ära, sest riigid olid vaeseks jäänud. Tänaseks päevaks on majandus tõusma hakanud, aga 
inimeste palgad on ikka sama väikseks jäänud ja töötute arv pole ka sugugi langenud. Minu 
arvates pole praegune Eesti eriti heaoluühiskond. Osa inimesi peavad kuu lõpus lugema 
sente, et saada söök lauale. Mis si s veel rääkida riietest ja muudest tarbeesemetest. 
Heaoluühiskond ometigi peaks tähendama, et riik hoolitseb oma rahva eest. Peale selle 
võivad kõiksugu sõjad mis  Aasia  riikdies hävitada üldse heaoluühiskonna. 
Oktoobri  alguses hakkas arstide  streik , kus nad tahavd tervisereformi ja et nende palku 
tõsetaks. Minu arvates on streik igati õigustatud. Ri k peaks kindlsutama inimestele nende töö 
väärilise palga ja kui seda ei suudeta, si s on midagi väga  paigast  ära. Üheks probleemi 
lahendmaiseks oleks tervishoiusüsteemi muutmine – tõsta makse või omal vabal valikul 
tervisekindlustuse tegemine. Siis saaks riik arstide palka tõsta. 
Minu arvates oli kunagi maailmas sõnal "heaoluühiskond" suurem väärtus kui praegu. 
Inimesed teadsid si s, et riik hoolitseb nende eest ja aitab neid kui vaja. Tänu sellele ongi 
Põhjamaades inimesed heal järjel, et riigis on kindlad seadused  maksudel  ja toetustel. Kui 
mõelda praeguse Eesti peale, si s ma arvan, et meil on pi savalt suur arenguruum, et jõuda 
heaoluühiskonnani. Meie riik ei suuda kindlsutada inimeste heaolu. 
Katariina Linde 12
Heaoluühiskond - kas jätkusuutlik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriipsu1juku Õppematerjali autor
heaoluühiskond - kas jätkusuutlik?

Sarnased õppematerjalid

Tööturu ja hõive probleemid Eestis
25
docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad

Makroökonoomika
Majandus õpetuse aasta konspekt
45
doc

Majandus õpetuse aasta konspekt.

Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise va

Majandus
Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

 Jaapani majandus sai hoo sisse 1960ndatel o Tippaegadel ualtus SKT kasv peaaegu 14%ni aastas. Osaliselt tugines see säästude arvel pankadesse kogunenud ressusile, mis ettevõtetele laienemiseks laenati o Ettevõtted muutusid üha rahvusvahelisemaks, suurenes eksport o Arendati infrastruktuuri, paranes inimeste heaolu 14. Lääne-Euroopa arengud. Heaoluühiskond 11  II MS järel taastati enamikus L-E riikides demokraatia: üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitilises elus, naised said mitmel maal valimisõiguse (nt PM).  Sõjas kogetu aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta mis tahes äärmuste eest  Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus erakondlik süsteem (konservatiivid ehk kristilik- demokraadid, sotsiaaldemokraadid, liberaalid, kommunistid)

Ajalugu
Nimetu
41
docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole ?

Antropoloogia
Majanduse artikleid
31
doc

Majanduse artikleid

Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v

Majandus
Loengukonspekt 11 klassidele
30
doc

Loengukonspekt 11 klassidele

19. Sissetulek. 20. Makromajandus ja sisemine koguprodukt(kogutoodang) (SKP) 21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem 22. Tööturg, tööaeg, töötasu. 23. Töö nöudmine ja pakkumine Tööturg 24. Inflatsioon ETTEVÖTLUSE ALUSED 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste 1.2. Ettevötjaks kujunemine 1.3. Naiste eripära ettevötjana 1.4. Väikeettevötte omamise plussid ja miinused 1.5. Ettevötlusega kaasnevad riskid 2. Keskkond 2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng 2.2. Ettevötluskeskkond 3. Ettevötlusega alustamise erinevad vöimalused 3.1. Frantsiis 3.2. Tegutseva ettevötte ost 3.3. Uue ettevötte asutamine 3.3.1.Äriühingu asutamise protseduurid 3.3.2.Äriühingu registreerimistoimingud 3.3.3. Erinevate äriühingute omavaheline vördlus 3.3.4. Ettevötlusvormi valik 4. Ettevötte rajamine 4.2. Olukorra hinnang tegevusalal 4.3. Ärinime valik 4.4. Asukoha valik 4.5. Koduettevöte

Majandus
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
Euroopa ideede ajalugu
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu




Kommentaarid (1)

LiisaKiljak profiilipilt
Lady Gaga: aitas
14:26 20-01-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun