Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "STOKES´I MEETOD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulike, sisehõõrdetegur, vedelikus, liikumiskiirus, voolamise, reynoldsi, stokes, takistusjõud, gradient, määramiseks, lõpmata, anumas, langemisel, füüsikainstituut, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter, teoreetilised, sisehõõre, omaduses, kusjuures, kihina, lõpmatu, raskusjõud, raskuskiirendus, üleslükkejõud, kiirendusegaTöö eesmärk Töövahendid Vedeliku sisehõõrdeteguri Klaasanum uuritava määramine toatemperatuuril. vedelikuga, kruvik, ajamõõtja, mõõtejoonlaud, areomeeter. Töö teoreetilised alused Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud dv F = S dx , (1) kus on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S- dv vaadeldava vedelikukihi pindala, dx - vedelikukihtide liikumise gradient, so vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga S. Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju
Töö teoreetilised alused: dv F = s dx Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks,
Eriti kardinaalne vahe on jäisel pinnal sõitmisel, kus hõõrdetegurid on vastavalt µ s =0,2 ja µ = 0,1. Nüüd erinevad pidurduskiirendused kaks korda, mis tähendab, et pidurdusteekond pikeneb bokeerunud rataste korral kaks korda. 7 Näidisülesanne 7. Kui suur on 50 cm pikkuse nööri otsas horisontaaltasandis tiirlevale kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud, kui kuulikese mass on 50 g ja kuulike teeb täistiiru 1 sekundiga? Lahendus. Teeme joonise, mis kujutab Antud: kuulikese tiirlemist nööri otsas.. m = 50 g = 0,05 kg r = 50 cm = 0,50 m T=1s F=? Kuulikesele mõjuv kesktõmbejõud arvutatakse valemiga v2 F =m . r Mass ja raadius on antud, puudu on kuulikese joonkiirus. Selle saame lihtsalt arvutada, kuna
nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I0(dB). 21.Rõhk vedelikes Rõhk jõud pinnaühiku kohta.Pascali seadus kõik vedelikud ja gaasid annavad neile avaldatava rõhu edasi võrdselt igas suunas.p=F/S (N/m 2 ePa) latm=105Pa .Rõhk on skaleerne suurus ,mis näitab pinnaühikule mõjuvat pinnaga risti olevat jõu suurust. Üleslükkejõud- on = keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. 22.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine voolukiirus(v) vedelikus on pöördvõrdeline toru ristlõikepindalaga(S).Voolujoonte tiheduson võrdeline voolukiirusega.S 1v1=S2v2 Reynoldsi arv Re=rvD/ -viskoosus .Temperatuuri tõusul gaasides viskoosus suureneb,aga vedelikes väheneb.Ideaalne vedelik-puudub sisehõõre ,pole kokku surutav. 23.Bernoulli võrrand kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel
F) + (k2.F2) 42.Mis on rõhk? Rõhu ühikud. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. Ühikuteks on Pa või mmHg. 43. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk on tasakaalus oleva vedeliku pinnaga risti mõjuv pinge. p = gh, h vedeliku samba kõrgus, vedeliku tihedus, g 9.8 m/s² Dünaamiline rõhk p = v²/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab. 44.Kuidas liigitad vedelik voolamise järgi? Laminaarne voolamine kui vedelik jaguneb kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes. Turbulentne voolamine kui vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. 45.Mis on Reynoldsi arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas. Alates Re teatud väärtusest muutub liikumine turbulentseks. Re = vl/, v keskmine kiirus ristlõike ulatuses, l ristlõilõikele omane suurus (ruudu külg, raadius, läbimõõt). 46. Mis on vedeliku voolutugevus
- torustiku pikkus - torustiku ristlõige - torustiku pinnakaredus - liidete arv torustikus Sele 2.12 Vedelikusamba kõrguse - vedeliku voolukiirus sõltuvus rõhust - vedeliku viskoossus Hõõrdekaod ja rõhulangus torustikus Vedelike voolamise tüübid Seni oleme vaadelnud loodusseadusi Tähtsaks teguriks hüdrosüsteemide arvestamata, et igas süsteemis esinevad energiakadude uurimisel on vedeliku ka takistusjõud nii torustiku pinna ja voolamise uurimine. Käsitletakse kahte vedeliku vahel kui ka vedeliku enda tüüpi voolamist: kihtide vahel. Praktikas on võimatu - laminaarne voolamine ülekanda hüdroenergiat ilma kadudeta. - turbulentne voolamine.
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud,
Põhimõisted: Põhioperatsioonid on tootmisprotsessi astmed või osad, mis põhinevad sarnastele teaduslikele printsiipidele ja mille teostamiseks kasutatakse ühiseid meetodeid (G. Davis, 1887). Põhioperatsioonide printsiib kujutab endast äsja mainitud tehnoloogilise protsessi jagamist põhioperatsioonideks. Põhioperatsioonideks loetakse järgmiseid protsesse: 1. Fluidumi voolamine käsitleb nii vedelate kui ka gaasiliste ainete voolamist, voolamise tekitamiseks kasutavat tehnikat, samuti selle mõjutamist erinevate objektide poolt. 2. Hüdromehhaaniline separeerimine uurib tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete lahutamist teineteisest mehhaaniliste meetoditega, nt. filtrimine, sadenemine, jms. 3. Soojusvahetus uurib (soojusliku) energia ülekandmist ühelt soojuskandjalt teisele, selle akumulatsiooni printsiipe ning võimalusi seda mõjutada. 4
Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Impulsimomendi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulsimoment on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 22. PÖÖRLIIKUMISE JA KULGLIIKUMISE ANALOOGIA. 23. RÕHK PAIGALOLEVAS JA LIIKUVAS VEDELIKUS (GAASIS). PIDEVUSE VÕRRAND. BERNOULLI VÕRRAND. AERODÜNAAMILINE TÕSTEJÕUD. BERNOULLI VÕRRAND: Pidevuse võrrand kirjeldab liikuva vedeliku- või gaasimassi jäävust – ruumielementi sisseja väljavoolava massi erinevus väljendub ruumiühikus oleva aine tiheduse muutumises (vaikne eeldus – ruumielemendis puuduvad allika- ja neelukohad). Bernoulli võrrand: seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja
dx 1 1 = ln x + c = * 2 sin x * cos x (xm)`=mxm-1 z=sin2x=(- x sin z sin2x)-2*2sin*cos x (z-1)´=z -2 1.5.2. Matemaatiline pendel: See on idealiseeritud süsteem, mis koosneb raskusjõu mõjul venimatu niidi otsas võnkuvast kuulikesest, massiga m , mis loetakse punktmassiks, kuna kuulikese mõõtmed ei ole võrreldavad niidi pikkusega. Kuulike pannakse jõu f mõjul harmooniliselt võnkuma. Alghälvet põhjustava jõu tasakaalustab raskusjõud, kuna süsteem on praktiliselt mehaaniliselt isoleeritud,sellest tulenevalt seal mõjuvate konservatiivsete jõudude summaarne moment on võrnde nulliga. Järelikult pendli äärmises maksimaalses hälbe asendis paigalseisu hetkel on võrdesed võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment ja raskusjõu moment
surub gaas silindrit jõuga F. o Magnuse efekti kasutatakse tennises ja lauatennises. · Voolamine anuma külgavast. o u = (Torricelli valem). o Ideaalne vedelik voolab sügavusel h asuvast avast niisama kiiresti kui sealt kõrguselt vabalt langev keha või mööda kaldpinda hõõrdevabalt libisev keha. · Staatiline ja dünaamiline rõhk. o Dünaamiline rõhk (½ u²) eksisteerib ainult liikuvas vedelikus või gaasis. o Staatiline rõhk (p) eksisteerib nii liikuvas kui seisvas veslikus/gaasis. Mõõdetakse manomeetriga. o Summat (½ u² + p) nimetatakse kogurõhuks. o Kui voolavasse vedelikku paigutada manomeeter, siis kaotab vedelik oma kiiruse (dünaamiline rõhk = 0), seega staatiline rõhk ongi kogurõhk. · Sifoon. o Sifooniks nimetatakse üle anuma serva kõverduvat toru, mille sisendava
Keskkonna osa, milles seaduspärasuse järgi võnkumine sumbuvuse tegur on aja pöördväärtus, mille algselt tekitati, nimetatakse laineallikaks. vältel amplituud kahaneb e = 2,72 korda. Sõna "lainetus" tuleneb sellest, et seoses 2.Tegemist on elastsusjõu mõjul sumbuvalt võnkumise levimisega on keskkonna osade võnkuva süsteemiga.Sumbuvuse põhjustab hetkeline asetus laineline. Kõik keskkonna takistusjõud: keskkonnaosakesed f ¯(t-all)=-rv ¯ ei võngu samas faasis. Laineallikast kaugemal asetsevatesse punktidesse jõuab v-võnkuva keha kiirus võnkumine hiljem. Seal korratakse allika võnkumisi hilinemisega, mahajäämisega r-keskkonna takistustegur
Veeauru sisaldust õhus nimetatakse õhuniiskuseks. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse niiskusega, mis võib väljendada õhus oleva veeauru massiga. Ûhes kuupmeetris õhus oleva veeauru massi grammides nimetatakse absoluutseks niiskuseks. Igapäevases elus kasutatakse suhtelise õhuniiskuse mõistet. Suhteline ehk relatiivne niiskus näitab, kui ,,kaugel'' on veeaur antud tingimustel küllastusolekust. Suhtelise õhuniiskuse määramiseks kasutatakse seadet ,mida nimetatakse psühromeetriks. Psühromeeter koosneb kahest termomeetrist, millest üks on katud märja esemega (harilikult on selleks riie) ja see termomeeter näitab üldiselt vähem, kui on ruumi temperatuur (mida näitab teine termomeeter -kuiv termomeeter) Kuiva termomeetri ja kuiva ja märja termomeetrite näitude vahe kaudu määratakse psühromeetrilistest tabelitest õhu suhteline niiskus. Inimesele on kõige sootsam parasvööndis suhteline
Kehade igasugune paigalolek ja liikumine on suhteline. Üks ja sama keha võib ühes taustsüsteemis paigal seista, kuid teises süsteemis kiirendusega liikuda. 11 12 6. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F = m a. Keha kiirenduse määramiseks on vaja teada kehale mõjuvat jõudu ja keha massi: F a= . m Kiirendusvektori suund ühtib alati jõuvektori suunaga. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on jõuühikuks jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kg m kiirenduse 1 m/s2. 1N=1 . Seda valemit ei saa käsitleda formaalselt
Ülekandenähtused Ülekandenähtusteks nimetatakse tasakaalustamata süsteemis toimuvaid protsesse. Tasakaalustamata on aga selline süsteem, kus temperatuur, rõhk, molekulide tihedus jne. punktist punkti muutuvad. (1) Difusioon. Difusiooni korral toimub massi ülekandumine ühest ruumi-osast teise. Difundeerunud aine mass dM avaldub Fick'i valemiga d d M =- D dS d t , (10) dx kus D - difusioonitegur, d/dx - tiheduse gradient, dS - pinna suurus, läbi mille aine kandub. Miinuamärk tähistab seda, et aine kandub tiheduse kasvule vastupidises suunas, st. suurema tihedusega osast väiksema tihedusega piirkonda. Difusioonitegur avaldub 3/2 2k R T D= , (11) 3 d2 3 µ p kus d on molekulide efektiivne diameeter . Selle all mõis-tetakse kokkuleppeliselt kaugust,
Nagu ruumi ja massi, nii defineeritakse ka aega mõõtmise kaudu. Ajaühik 1 s (sekund) defineeritakse praegu ajavahemikuna, mis on võrdne tseesiumi isotoobi 133 Cs põhiseisundi kahe peenstruktuuri nivoo vahelise ülemineku 9 192 631 770 perioodiga. Aja tähis: t tuleneb inglise keelsest sõnast ,,time". kiirus füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust kas keha olekus või asukohas. Liikumiskiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Kiirus liikumiskiiruse mõttes võib tähendada keskmist kiirust antud ajavahemikus või hetkkiirust (iseloomustab erinevalt keskmisest kiirusest keha liikumist ühel hetkel, mitte ajavahemikus). Mõlemal juhul võidakse kiiruse all mõelda vektorit (kolmemõõtmelises ruumis), mille suunaks
Kas luukude on komposiitaine? Miks? Komposiitaine= bioloogiline aine, mis koosneb orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest. On küll, sest luukude koosneb 2/3 ulatuses hüdroksüülapatiidist, mis omakorda koosneb anorgaanilisest Ca, P, H ühenditest. 34. Millest sõltub luu, naha ja veresoonte elastsus? Sõltub valgu( kollageen, elastiin) sisaldusest. 36. Reoloogia mudelid. Mis on viskooselastsus? a) laminaarne-vedelik jaguneb kihtideks, mis üksteise suhtes libisevad. b) turbulentne- vedelikus tekib kihtide energiline segunemine, osakeste kiirus muutub korrapäratult. Bioloogiliselt tahked ained on viskooselastsed( luud, lihased, nahk) 37. Mis on reoloogia? Reoloogia ülesanded. Reoloogia on vedeliku liikumine. Reoloogia uurib, kuidas on seotud mehaaniline pinge ja suhteline deformatsioon 38. Töö, võimsuse ja energia ühikud. 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd
toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune. Vesi avaldab vees olevale keha pinnale rõhku. Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Fü= gV Tiheduse ja ruumala korrutis annab massi, aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass. Kuna massi ja teguri g korrutis on Maa külgetõmbejõud, siis võib teha kokkuvõtte. Vedelik lükkab temasse sukeldunud keha üles sama
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem
tekib kavitatsioon. Hüdrostaatikaks nimetatakse hüdraulika osa , mis käsitleb vedelike tasakaalu seadusi ja nende praktilist kasutamist. Vedeliku tasakaaluks nimetatakse olekut ,kus vedeliku osakesed üksteise suhtes ei liigu. Tasakaaluolek võib olla kahesugune : nn. "absoluutne "tasakaal ,kus vedelik asub liikumatus anumas ,mis ise on liikumatus olekus, ning suhteline tasakaal ,kus vedelik on liikumatu anuma suhtes ,mis ise liigub. Iga aine osakeste vahel mõjuvad molekulaarjõud. Vedelikus on nad teiste jõududega võrreldes väikesed ja pääsevad mõjule alles siis ,kui vedeliku maht on väga väike . Hüdraulika seaduspärasuste tuletamisel on nad tähtsusetud ja jäetakse arvesse võtmata. Hüdrostaatiliseks rõhuks ehk surveks nimetatakse taskaalus olevas vedelikus mingi mõttelise tasapinnale mõjuva jõu intensiivsust ehk hüdrostaatiline jõud on pinnale jagatud jõud. P= d F / d A Hüdraulilisel rõhul on kaks omadust
üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajavahemike mõõtmiseks peab taustkeha juures olema kell. Taustkeha koos koordinaatide süsteemi ja kellaga nimetatakse taustsüsteemiks. Üldjuhul võib kehade liikumine olla küllalt keeruline. Kaks lihtsaimat liikumisviisi on kulgliikumine ja pöörlemine ümber fikseeritud telje; kõik keerulisemad liikumised on vaadeldavad kui nende lihtsaimate liikumiste kombinatsioonid
g) Paramagnetiliste soolade magnetilised omadused: -273..-270oC. 7 h) jne. 1.5. Rõhk ja rõhu mõõtmine F Mehaanikas on rõhk määratud kui pinnale mõjuva jõu F ja selle pinna pindala S suhe: p= . S Rääkides gaasis või vedelikus mingis punktis mõjuvast rõhust, siis selline definitsioon enam hästi ei sobi (punkti pindala on 0). Seega peaks defineerima rõhu järgmise seose abil: F p=lim . (1.11) S 0 S Kasutatakse jägrmisi rõhuühikuid: N 1 Pa=1 , (1.12) m2
deformeerib. Elastsusjõudu kirjeldab Hooke'i seadus, mis väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k – jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ –hõõrdetegur 10,* Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise
kaviteerimisohu vähendamise võimalused . Kui vedelik süsteemis liigub kiirelt, võib vedeliku rõhk mingis süsteemi osas langeda alla tema aurumise kriitilist rõhku, mis on ligikaudu võrdne küllastunud auru rõhuga. ( Küllastunud auru rõhk on rõhk, mil vedelik kuumutamisel antud temperatuuril aurustub,s.t. hakkab keema.) Vedeliku aurustumine alarõhu osas toimub normaalsest keemistemperatuurist palju madalamal temperatuuril. Vedelikus tekivad auru mullid, mis segunevad vedelikuga. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Vedeliku homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. Vedeliku voolu pidevus katkeb, tekib nn. kavitatsioon. Kavitatsiooni tingimustes võivad õhu- ja aurumullid kanduda koos vedelikuga kõrgema rõhu piirkonda, kus need kondenseeruvad. Kondenseerumisel tekivad tühikud. Ümbritsevad vedelikuosakesed paiskuvad moodustuvatesse tühikutesse (lad
4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel. 6.2 Impulsimoment 6.3 Impulsimomendi jäävuse seadus. 6.4 Inertsimoment 6.5 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand 6.6 Steineri lause 6.7 Mõningate lihtsamate kehade inertsimomentide arvutamine 6.7a Homogeense varda inertsimoment varda keskpunkti suhtes. 6
Aine ülekanne allub samadele seaduspärasustele kui soojuse ja elektri ülekanne. Difusioon on soojusliikumisest tingitud isevooluline ioonide, molekulide või dispergeeritud osakeste kontsentratsioonide ühtlustumine süsteemis. 1855.a. näitas Fick, et ajavahemikul dt läbi pinna s valitud suunas x difundeerunud aine mass dm on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga dc/dx: dm/dt= -Ds*(dc/dx) Kui kontsentratsiooni gradient dc/dx on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja t jooksul kandub mass m: m = - sD*(dc/dx)t Difusioonikoefitsient D väljendab arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise kontsentratsioonigradiendi korral. Vaatleme joonisel kujutatud ühikulise ristlõikega toru, milles lahustatud aine kontsentratsioon c kahaneb ühtlaselt vasakult paremale x telje suunas. Valime torus lahusekihi paksusega dx. Kontsentratsioonid erinevad mõlemal pool seda kihti dc võrra.
keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt. Edasi tuleb määrata objekti koordinaadid – suund ja kaugus. Objekti suuna määramiseks kiirgab lokaator impulsi rõhttasandis paikneva kitsa kiirena. Objekt avastatakse siis, kui kiire (antenni) pöörlemisel osutub kiir suunatuks objektile, sest ühtlases keskkonnas, milles toimib raadiolokatsioon, säilitab kiir oma sirgjoonelise levisuuna. Objekti kauguse saab määrata aja t põhjal, mis kulub impulsi väljakiirgamise hetkest kuni selle tagasijõudmiseni – kujutamiseni kuvaril. Et raadiolainete levikiirus on konstantne ja võrdne 3*10 5 km/sek,
Millise energia arvel auto liigub ? 5. Pühajärv asetseb umbes 115 m üle merepinna. Kui suur on seetõttu Pühajärve vee potentsiaalne energia merepinna suhtes, kui järve vee mass on ligikaudu 1,3 x 10 8 kg ? 6. Suusahüppaja mass on 80 kg ja kiirus äratõukel 90 km/h. Milline on suusahüppaja kineetiline energia sellel hetkel ? 7.Pall visatakse vetikaalselt üles algkiirusega 20 m/s. Kui kõrgele tõuseb pall ? 8. Maa mass on ligikaudu 6 x 1024 kg ja liikumiskiirus umbes 30 km/s. Milline on Maa kineetiline energia ? 1.2. Perioodilised liikumised. 1.2.1. Ringliikumine Tiirlemine on keha liikumine kinnisel trajektooril. Trajektoori keskpunkt asub väljaspool keha. tiirlemise tajektooriks võib olla mistahes kinnine kõver, sealhulgas ringjoon , ellips jne. Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese ja teeb täistiir ühe aastaga.
liikumise trajektoorid. Jäikade kehade uurimisel tuleb nendele lisada veel jäiga keha pöörlemise nurkkiiruse ja nurkkiirenduse. Aeg võetakse sõltumatuks muutujaks, kõiki teisi muutuvaid suurusi vaadeldakse aja t funktsioonidena. Liikumist uurides määratakse alati kindlaks aja lugemise algus. Punkti liikumisseaduseks nimetatakse niisugust võrrandit mis võimaldab mistahes ajahetkel üheselt määrata selle punkti asukoha antud taustsüsteemi suhtes. Punkti asukoha määramiseks piisab punkti kohavektori teadmisest. Sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava punktini P, nimetatakse punkti P kohavektoriks antud taustsüsteemis. Tähis r Sirgjoonelise liikumise korral on punkti kohavektoriks tema nihe (nihkevektor) r s . Teades punkti algasukohta ja nihet saame määrata punkti asukohta . Sirgjooneline liikumine
teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada. Füüsikalist suurust saab mõõta (on arvväärtus), sellel on mõõtühik ja tähis. Gaaside ja vedelike voolamisel kehtib seos: Sv = const. , kus S on voolutoru ristlõike pindala ja v voolamise kiirus. Mida suurem on voolu kiirus, seda väiksemat rõhku avaldab voolav aine toru seintele. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so. suurus, mis määrab võnkeoleku, ühik on nurgaühik 1 radiaan). Heli on keskkonna võnkumisest tekitatud laine, mille sagedus on vahemikus 16 Hz 20 kHz. See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu.
Projekteerijal ei ole vaja tegeleda katsetamisega vaid ta saab vajalikud omadused tabelitest. Vastutusrikkamatel juhtudel ehitusel tehtavad üksikud katsed (näiteks betooni tugevuse määramiseks) tehakse kontrolli eesmärgil. Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus. See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne projekteerimine kasutavad pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi.
4.Töö, võimsus, energia, impulss, ..........................................................................19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine........
2)mat pendel kõige lihtsam võnkuv süsteem. Punktmass mis on riputatud niidi otsa. Ta on füs pendli erijuht. kui tähistame l'=I/ml, saame matemaatilise pendli võrrandi. See on füüsikalise pendli redutseeritud pikkus. T=2l/g Mat pendel võngub harmooniliselt väikeste võngete korral. 15. SUMBUVAD VÕNKUMISED: Harmooniliste võnkumiste võrrandi tulemusel oletasime, et võnkuvale punktile mõjub ainult kvaasielastsusjõud. Reaalses võnkuvas süsteemis esinevad aga ka takistusjõud mille mõjul süsteemi energia kahaneb (läheb soojuseks näiteks). Kui aga energia kahanemist ei kompenseerita välisjõudude töö arvel, hakkavad võnkumised sumbuma. Kui võnkumised on vabad siis süsteem mis on välisjõudude poolt tasakaalust väljas või on saanud välisjõududelt algtõuke on jäetud vabaks ning temas mõjuvad vaid keskkonnatakistus ja kvaasielastsusjõud. Takistav jõud f=-rv=-rx' on takistustegur ja v on võnkuva keha kiirus
annaabi.ee 
