Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.-7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.-6. sajand pKr. Antiikkirjandus jaguneb vanakreeka kirjanduseks ja vanarooma kirjanduseks. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir,epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus .Nimi tuleneb sõnast antiquus, mis tähendab vana ja iidset. Homerosega algab euroopa kirjanduse lugu
Tänapäeva India rahvas kasutab seda sõna viidates "muusikale" kuid see viitab siiski rohkem klassikalisele muusikale või kunstmuusikale. Sõna 'gita' või 'git' märgistab kombinatsioonis teiste sõnadega erinevaid muusika zanre, nagu näiteks filmi git (filmimuusika või filmilaulud) ja lok git (rahvalaulud). Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased. Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika, sangita, kategooriatesse stilistiliste omaduste, instrumentide ja instrumendi tüüpide, religioossete seoste ning tantsu ja näitekunsti järgi; ning mõiste ise on üks mõtte ja loomingu, nagu rütm, emotsioonid ja rituaalid, kategooriatest. Pillid: Sitar-on inda muusikapillidest kõige enam tuntud(kuulus sitar'i mängija on Ravi Shankar) Vina- on näppepill,mida nimetatakse kauni kõla tõttu india pillide kuningannaks. Sarod- on lautotaoline näppepill. Victra vina- meenutab steel-kitarri. Tanpura- on enimlevinud burdoonpill.
Kirjandusvood Aeg Tunnused Näited Antiik 8.-7. kunstiliste kujundite ja stilistiliste Homerose eeposed sajand võtete suur mitmekesisus "Ilias" ja "Odüsseia" eKr Kuni 4.- 6. sajand pKr. Keskaeg 5 saj-14 Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, "Aleksiaad", Anna saj budism). Arenesid välja uued Komnina kirjanduseanrid( nt novell, ballaad).
tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja, viie, kuue, seitsme ja kaheksavärsilisi salme, kusjuures värsside pikkus vaheldub.Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused,kõigi heakõla vahendite rõhutamine, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli väga patriootiline. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle kõrval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid tähelepanekuid, mis jõuavad mõnikord välja ka
ning antiiktragöödia meistrid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtlt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Oluliseimad kirjanikud on Plautus, Tereintus, Seneca, Marcus Porcius Cato Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos,idüll,tragöödia,komöödia,ood) nimetused pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. Eepos Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast [epopoiia], mis tähistas üldiselt
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. -vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. suurel määral mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Zeus-kõrgeim kreeka jumala (Jupiter Roomas) Poseidon- merejumal Hades surnuteriigi valitseja Hera-abielukaitsja Ateena-tarkus,puhtus Aphrodite-armastus ilu jumal. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi e. nümfe. Kujundid härg ja kaksikkirves, mis olid kultussümbolid
(Orjusplve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist svendades kneleb Koidula, kuidas rahva valust knelevad linnud, pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste snastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderhulised laused, apostrofeerimine, kigi heakla vahendite rhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked vrdlused ja metafoorid. lesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalrika krval on Koidula luule teiseks thtsamaks alaks looduslrika, mida luuletuste arvult vib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise kujutlemine, kuid selle krval leidub ka teistelt aladelt mitmekesiseid
Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste
küündinud.Jumalatel on normaalne, täiuslik keha. Olümposel on nende kodu, kus toimub mõnus perekondlik kooselu. Kreeklased teadsid, mida seal söödi- joodi, kes keda kellega kuidas pettis, kes on selle daami lapse isa jne. Kreeka mütoloogia ime seisneb selles, et see on humaannne maailm, milles puudub hirmuäratav irratsionaalsus. Jumalad on inimlikult ilusad, seega ei kohuta. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest.Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust. 3 2. Kreeka teater
Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Antiikkirjandusel on tänapäevani esteetiline väärtust. Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega
rm) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde esilepuhkemise
zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on Von Krahli Teatri trupiga tehtud ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi". Unt võttis aluseks Peet Vallaku külarealistliku novelli ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika
kivitöötlus. Mitte vähem oluline on asjaolu, et need struktuurid loodud valitsevaid sotsiaalseid suhteid Eestis ajalooliselt iseloomulik tema saatus. Vaatamata oma välimust selliste ehitiste, eelkõige lossid, peeti sümbolid vihkas välisriigi ülemvõimu, arhitektuurimälestiste on saanud osa keskkonnast, milles nad elasid ja elavad eestlased ja mis sajandeid on osaleda ise oma esteetiline maitse ja arusaamad ilust nende kodumaa. Kunsti stilistiliste keskaegse kunsti Eestis oli osa suure pere kultuurid Lääne-, Kesk-ja Põhja- Euroopas, mille arendamine kulges ladina-gooti vormides. Eriti oluline oli tihedalt seotud Tallinna ja teiste Eesti linnade Hansaga. Kujunemise kohta keskaegse kunsti, arhitektuuri mõjutanud maa-Reini Vestfaali ja Gotlandi saarel; mõjutatud ning sattumist kõrgelt arenenud kultuur lähinaabrid - Pskov ja Novgorod. Kiriku arhitektuurile Eestis XIII sajandil olid omased lapidary lihtne disain ja raske iseloom.
kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Herodotos komöödia. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim iseseisvalt arenenud kirjandus. Vana- Rooma kirjandus hakkas arenema 3. saj eKr Kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujul. Saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete mitmekesisus. Keskajakirjandus 9 13 saj Kangelaseepos lühem jutt või laul, milles 1.,,Rolandi laul" rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ja prantsuse kuulsaim suurematest kangelastest. kangelaslaul. Rolandi ülemäärane rüütliuhkus
iseloomu joontest (kujundiline keel), keelteoskus. Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). žanr - Kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: Esteetiliste võtete summa. Arusaam struktuurist ja ainesest Päritolu → Aristoteles, Planton, mimeetiline printsiip a) imiteerimise laad, kes kõneleb b) objekt, mida LÜÜRIKA: jäljendatakse, Lüürika (luule), žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka c) esitamise meedium
o Kirjandustekstide semantilisi ja süntaksilisi eripärasid Mis on žanr? Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Millised on kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Milline on žanri roll tänapäeva kirjandusuurimises? Milline on žanri roll nn populaarkirjanduse sfääris (nt kriminullid, põnevikud, armastusromaanid, fantaasiakirjandus). Žanr – kirjanduse (või muu) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil Žanri areng – lihtsamatelt vormidelt keerukamatele, žanripuhtus – tänapäeval žanridünaamika Žanri tähtsus – esteetiliste võtete summa, arusaam struktuurist ja ainesest Antiikaja põhižanrid: lüürika, eepika, draama Lüürika o Sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka o Tähtsus suurenes romantismiperioodil o Luuletaja kogemuse vahendus
inimestevahelise suhtlemiseks tuleks slängi, professionaalseid mõtteid jne. vältida, asendades neid sünonüümidele, lihtsustades edastatud teavet nii palju kui võimalik. (Шакуров 2001: 6-7). 3) Stilistilised tõkked - kommunikaatori kõne stiili ja suhtlemise olukorra lahknevus. Nii teaduslik kõne stiil ei sobi suhtlemises töötajatega, kõne ametlik äri stiil - konfidentsiaalse vestluse olukorras. Kui vaatleme stiilile nagu edastatud info vormi suhele tema sisule, siis stilistiliste kommunikatsiooni barjääride ületamiseks on vaja, et vorm oleks sisule adekvaatseks, st on vaja retsipiendile hästi kavandatud ja struktureeritud teavet edastada. (Тищенко 2008: 109). Retsipient mitu korda paremini saab aru ja jätab meelde teavet, kui see mingile loogilisele struktuurile skeemile oleks vastavalt. Näiteks, luuletust meeldejäetakse kiiremini kui proosa; lause kiiremini kui sõnakogumi, sõna kiiremini kui tähti komplekti, jne. Psühholoogid ka tõendanud, et
Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega, nagu tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid. Ülesehitus on sageli kontrastiprintsiibiline ning tihti avaldub ka patriotismi. Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika, mida luuletuste arvult võib asetada isegi esikohale. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevadtunde
teatraalsus. Tema lavastused on sisulisest küljest mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele. Unt armastas liikuda mängu ja tõelisuse piirimail, ähmastades nende vahejoont. Reaalsus pole tema lavastustes terviklik ja usaldatav, vaid ebakindel ning muutlik. ,,Stiil ehk Mis on maailma nimi" (2003), Von Krahli trupiga. Aluseks võetus Peet Vallaku külarealistlik novell ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. See lihtne lugu etendati filosoofiliselt, modernselt, vulgaarselt, unenäoliselt, hüüatuste ning anagrammide abil, teatud tekstitüüpide moodi, nagu ametlik kiri, annotatsioon, ülekuulamine jne, vahepeal aga arutlesid näitlejad eri stiililaadide üle. Nii tõusis suurde plaani stiil kui nähtus, mõtted juhiti stiilipidudele ja rollimängudele päriseluski. 21.Nimetage uusi lavastajaid nüüdisteatris. Võrrelge Hendrik Toompere jr ja Elmo Nüganeni reziid.
Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjanduse uurimiseks on vajalikud: Teadmised kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; Žanritest ja kirjanduspraktikatest; Kirjanduse analüüsimeetoditest; Kirjanduskeele iseloomulikest joontest. Keelteoskus Võime tajuda intertekstuaalseid seoseid; Kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid. Mis on žanr? Kirjanduse või mõne teise kunstiliigi kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisil ja/või ainese käsitlemise viisil. Tähtsus: 1. Esteetiliste võtete summa 2. Arusaam struktuurist ja ainesest Kuidas on žanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Ajalooliselt: žanripuhtus Tänapäeval: žanridünaamika Žanr areneb kergematelt vormidelt keerukamatele. Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned? Antiikkultuurist pärit põhižanrid: lüürika, eepika (proosa), dramaatika
Impressionism ei ole vastuolus realismiga, vaid selle stiililine edasiarendus. Tema viis on tabada asju ja asjaolusid esimese põgusa, pinnapealse pilguga ja anda edasi ainult saadud üldmuljet tõetruult. Novellid ,,Valge maja" 1898 ja ,,Hall maja" 1901. Tema teised tuntud teosed on: ,,Lootusetud suguvõsad" (1978, eesti k. 1912), ,,Vaiksed eksistentsid" (1886), ,,Teine" (1889), ,,Mikael" (1904), ,,Isamaatud" (1906). Teised osalt stilistiliste ja süvenenud kunstiliste huvidega, osalt naturalismi ja positivismi jätkavad kirjanikud sellest põlvest on Karl Larsen (1860-1931)- ,,kunst kunsti pärast" kalduvustega esseist ja jutustaja; Peter Nansen (1861-1918)- dekatentsne Kopenhaageni kujutaja; Carl Ewald (1856-1908)- tuntud oma romaanide ja juttudega ning eriti evolutsiooniõpetusele rajatud muinasjuttudega; satiirik Gustav Wied (1858-1914) ja
Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Lydia Koidula luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil koos sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega. Näiteks tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon ja veel rohked võrdlused ja metafoorid. Isamaalise üürika kõrval on Lydia Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduse üürika. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevade ja selle tunde esiletuleku 10
Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub suhteliselt pidevalt. Erinevalt teistest luule stiilidest on isamaaluules selgelt tunda agiteerivat intonatsiooni. Lydia Koidula luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil koos sellele iseloomulikele stilistiliste vahenditega. Näiteks tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon ja veel rohked võrdlused ja metafoorid. Isamaalise üürika kõrval on Lydia Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduse üürika. Loodusmeeleoludest kõige silmapaistvaim on kevade ja selle tunde esiletuleku 14
7. Selgitage historistliku kunstiteooria erinevust esteetilisest kunstiteooriast. Historistlik kunstiteooria: x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti tegemise viisidega jms). Kunstiajalugu – seos – kandidaat teos. Kaks versiooni: 1) internalism – side kunstiajalooga luuakse läbi konkreetse kunstniku kavatsuse (?) 2) eksternalism – side ajalooga luuakse läbi väliste (stilistiliste, formaalsete jms) tunnuste Historistlik kunstiteooria loobub taas kunsti defineerimisest (nagu anti-essentsialismis), aga definitsioonist loobumine ei tähenda, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. Küsimust „mis on kunst?“ ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes – st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Esteetiline kunstiteooria püüab kunsti defineerida aga esteetilise kogemuse mõiste kaudu.
Teiseks seletab eeldusi ja väärtusi, millele toetuvad kirjanduskriitika eri vormid. 6.1. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Päripäeva lugemine tõlgendus, mis lähtub sellst, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. Zanr 7.Mis on zanr? Zanr ehk tüüp, liik. Kirjanduse (või mõne teise kunstiliigi) kategooria, mis põhineb teatud stilistiliste tunnuste esinemisviisi ja/või ainese käsitlemise viisil. Zanri tähtsus: see on esteetiliste võtete summa, kujundab selle iseloomu; annab arusaama struktuurist ja ainesest. 7.1. Kuidas on zanripõhine kirjanduskäsitlus ajalooliselt muutunud? Ajalooliselt on olnud zanri puhul oluline zanripuhtus ning hübriitsete vormide kriitika, znrihierarhiad (tragöödia ja eepika enam hinnatud). Tänapäeval tähelepanu pigem
ettepoole. See pole tekst, mis jutustab sulle mingit lugu, vaid nägemuslik kirjeldus sellest, kuidas tegelane maailma tajub. Siin on aga ka üks erand 1998 aastast pärit raamat ,,Kogu moos". Selles raamatus näeme ka natuke teistsugust Sauterit selle kogu lood on küll klassikalise kompositsiooniga novellid, kus on nii algus, keskpaik kui lõpp. Sauter selles raamatus nelja novelliga tõestab, et ta suudab kirjutada ka klassikalist tegevust arendavat teksti. Sauterlikkus See on stilistiliste võtete kogum, mis eesti kirjanduses paljuneb ja eesti kirjandusele järgnevatel kümneditel omaseks saab. Eriti iseoomustab see aastatuhande vahetuse kirjandust. See kirjandus proovib oma keele ja kirjutamislaadiga lõhkuda kirjanduslikke või sotsiaalseid tabusid ja stereotüüpe. See on see, mis ühendab neid noori kirjanikke Sauteriga. Nende vahel on aga ka äärmiselt suur erinevus. Sauter toonitab, et kõik, mis ta teeb, ei ole ikka päris
tingib informatsioonilise pinge teade on liiane ka denotatiivsete tähistatavate tasandil. Tahes-tahtmata tekib küsimus: Kas roos ikka on roos? leksikoodide tasand, mis on seotud erinevate teaduslike ja filosoofiliste definitsioonidega. Me teame, et nii ei määratleta midagi. allegooriliste ja müstiliste leksikoodide tasand. Roos on alati kandnud mingit sümboolset tähendust -- siin seda eitatakse järsult stilistiliste leksikoodide tasand -- me oleme harjunud, et roos tähendab ilu jne Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Thure von Uexküll 3 semioosi informatsiooni või signifikatsiooni
(nt „Sügisball”). Subkultuursus. Kõik on lubatud. See on üks PM-i olulisemaid jooni. PM julgustab kunstnikku tabusid ületama ja murdma. PM-i võib vaadelda kui liikumist seisundi poole, kus pole enam jäänud mingeid reegleid, mida purustada. Globaliseerumine. Tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Nt Hollywoodi filmid nii USA-s kui Eestis. PM-likku kirjandust iseloomustab ka temaatilist, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka žanride lõikes. („Sügisballis” Laura seebikad, ameerika jope, õhupall). Urbanism (orienteerumine suurlinnadele). Riigipiiride kadumisega kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugusele veidrusele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka PM-s raamatute, filmide jne sagedasim tegevuspaik.
avaldatakse surnud kirjanku fiktiivseid teoseid. Levinud viited popkultuurile. Vahet tuleb teha kavatsusliku ja varjamatult intertekstuaalse teose ning intertekstuaalse tõlgenduse vahel, kus autor seda polegi teadlikult kasutanud. 7. Globaliseerumine tänapäeval on kogu maakera kultuuriruum rohkem kui kunagi varem käsitatav ühtsena. Näiteks Hollywoodi filmid nii USAs kui Eestis. Postmodernistlikku kirjandust iseloomustab ka temaatiliste, stilistiliste ja sisuliste erinevuste kadumine: vähenevad ja kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel, seda nii kirjanduses tervikuna kui ka zanride lõikes. 8. Urbanism riigipiiride kadumised kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugustele veidrustele. See on ka põhjuseks, miks suurlinn on ka postmodernismis raamatute, filmide sagedaim tegevuspaik. Postmodernism Eesti kirjanduses oli 90ndate algul. Eitab ja jätkab modernismi
annaabi.ee 
