Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stephenie Meyer - ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
edwardi, hindab, vampiir, mõtlesin, põnev, meyer, cullen, tutvub, kooliga, meeldima, alluma, sinus, lauset, uurima, teistsugune, ettekujutus, loost, koguaeg, videviku, üli, haarav, kusjuures, liblikadVidevik I Koostanud: Annabel 5.b Stephenie Meyerist Stephenie Meyer (sünninimega Stephenie Morgan sündinud 24. detsembril 1973 Hartfordis) on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie Meyeri esimene teos oli romaan "Videvik", mis ilmus 2005 aastal. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja romaanisari "Videvik", millele on ilmumas viies osa. Stephenie Meyeri raamatutest on tehtud ka filme. Videviku (I osa) tähtsad tegelased · Isabella Swan (Bella) · Edward Cullen (Vampiir) · Charlie Swan (Bella isa)
205 MRA "Videvik" on ülemaailmselt hästi tuntud. See on üks praeguse aja suuremaid filme, millel on tohutu fännibaas. Ta on võrdväärselt populaarne Harry Potteri saagaga. Ainult, et Harry Potterit loetakse ja filme vaadatakse igas vanuses, aga "Videvik" on põhiliselt teismeliste lemmik. Stephenie Meyer on loonud fantaasiarikka ja romantilise teose, mis on miljonites inimestes huvi tekitanud. Film algab sellega, et peategelane Isabella ( Kristen Stewart) kolib Arizonast oma isa juurde. Isa elab Ameerika ühes kõige vihmasemas kohas, linnas nimega Forksis. Kuigi Bellale ei meeldi vihmased pilves ilmad ja isegi rohelus, ta ikkagi kolib isa juurde, sest ta tahab parimat oma emale. Ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb
Blackilt (vana peretuttav) teada hõimulegendi, hakkab Bella kahtlustama, et Edward ja ta perekond on vampiirid, kes joovad loomade verd inimeste vere asemel. Edward paljastab peagi, et ta tõrjus Bellat sellepärast, et tema lõhn on ihaldusväärne ning peagi Bella ja Edward armuvad. Nende armastus on alguses pisut kummaline. Edward kardab, et võib ühel hetkel kontrolli kaotada ja Bellat rünnata ning ei taha tüdrukuga seetõttu lähedases füüsilises kontaktis olla. Kui Edwardi pere koos Bellaga mängib metsas pesapalli, satub neile peale vampiir James koos kahe teise vereimejaga. Kuna James on jäljekütt, siis Edwardi kaitsereaktsiooni tõttu saab tema kinnisideeks Bella hävitamine. James ründab teda, kuid Edward ja tema pere päästavad Bella. Võrreldes raamatuga on filmis vähem stseene nagu näiteks vereproovide määramine bioloogias, kus Bella ära minestas ja Edward ta arsti juurde viis või siis filmi vaatamine pimedas
"Videvik" Stephenie Meyer Stephenie Meyer on sündinud 24.detsembril 1973 Hartfordis ja ta on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja Romaanisari "Videvik". Tegevus toimub põhiliselt Forksis, kui Isabella "Bella" Swan kolib raamatu alguses Arizonast oma isa Charlie juurde. Bella ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema
Videvik Twilight Stephenie Meyer on kirjutanud 5 raaamatut Videvikust- ,,Videvik" (,,Twilight"), ,,Videviku saaga: Noorkuu (,,The Twilight saga: New moon"), ,,Videviku saaga: Päikesevarjutus" (The Twilight saga: Eclipse"), ,,Videviku saaga: Koidukuma" (,,The Twilight saga: Breaking Down") ja 3. Osa lühi romaan ,,Bree Tanneri lühike teine elu" (,,The Short Second Life of Bree Tanner") Meyeril oli ka plaanis teha raamat ,,Keskööpäike" (,,Midnight sun"), mis räägib videvikust Edwardi versioonist, kuid
"Noorkuu" Stephenie Meyeri Stephenie Meyeri Stephenie Meyeri esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja romaanisari "Videvik". Autorist Meyer kasvas üles Arizonas kuuelapselises perekonnas. Ta lõpetas seal keskkooli ja astus Brigham Youngi ülikooli Utah's, mille lõpetas bakalaureusena inglise kirjanduses. Tegevusaeg Romaani tegevustik toimub peamiselt tänapäeval Washingtoni osariigi väikses Forksi linnas. Inimeste käitumine ja riietus on omane tänapäevasele. Kuid romaani tekst viib ka tagasi minevikku, lausa aastasse 1918. Kõrval- ja peategelastest Tegelaste hulk on selles raamatus suur,
Raamatu kokkuvõte ,,Päikesevarjutus" Stephenie Meyer Tegelased: Peategelane: Bella Swan- tüdruk kes unistab saada vampiiriks, kellel juhtub alati midagi, nimetab ennast ,,õnnetuse hunnikuks". Talle ei meeldi üritustel käia talle ei meeldi kingitused talle ei meeldi, kui tema peale raha kulutatakse. Charlie Swan- Bella isa, on politseiülem Bella emast elab lahus ja elab koos Bellaga. Renee- Bella ema elab koos teise mehega Phil-iga. Edward Cullen- Bella eluarmastus, Vampiir, Elab koos teiste vampiiridega,on nagu perekond
ümber, millised on teised inimesed ja nende välimus. Filmis oli põhimõtteliselt terve raamatu algus 30 minuti sisse pandud, kuid raamatus kulus selle lugemiseks umbes 100 lehte. Mulle film eriti ei meeldinud. Ootasin midagi suuremat, huvitavamat ja kaasakiskuvamat. Lootsin väga, et film tuleb midagi erakordset ja natukene paremat! Raamatut lugedes olin vaimustuses, kuidas keegi üldse midagi nii head kirjutada saab. Mulle meeldis see raamat väga ja peale lugemist muudkui mõtlesin loetud raamatu peale. Raamatu tegi põnevaks see, et tegevus toimub tulevikus ja see, et seal oli väga palju pinget, mis kiskus endaga kaasa lugema ja lehte pöörama, et teada saada, mis edasi juhtub. Algus ainult on natuke igav, ja venis liiga kaua. Põnevusega ootan, millal saan triloogia järgmised kaks raamatut läbi lugeda! 5
Mõned olid väga hellakesed ja hoolivad, teised aga soovisid ainult halba. Just sellised tegelaste vastuolud minule väga meeldisid. Samuti meeldis minule see, et kirjeldati väga kaunilt ja selgelt loodust, mis ümbritses neid kahte majapidamist. Vahest lugedes tekkis selline tunne nagu ma ise viibiksin seal, sest kõike kirjeldati nii täpselt ja raamat oli väga kaasahaarav. See oli selline raamat, mida lihtsalt ei suutnud käest ära panna ja kogu aeg mõtlesin, mis juhutub edasi.Kindlasti ei olnud see raamat ideaalne. Segadust tekitasid ajavormid. Enamus tegevusest toimus minevikus, kus Nelly rääkis, mis Rästapesas ja Vihurimäel oli toimunud paarkümmend aastat tagasi, siis äkki aga oli nagu praegune hetk, kus Nelly ise oli juba vana ja jutustas Mr Lockwoodile ajalugu. Kui romaani mõttega ei lugenud, oli vahepeale tegevustest väga raske aru saada. Mina arvan, et raamatu peamine mõte oli selles, et näidata kui raske võib üks armastus olla
Mari. Krõõt täitis kõiki Andrese käske ja ei kurtnud kunagi oma raske elu üle, kuid Mari hoidis asju saladuses ning nuttis tihti, mis Andresele sugugi ei meeldinud. Krõõta ja Andrese vahel oli armastus ning nad olid ühtne pere, kuid Mari oli just kui kohustusest Andresega koos. Mari ja Krõõt olid väga head emad, alati kaitsesid nad lapsi kui Andres neile liiga või ülekohut tahtis teha. c) Mida hindab Tammsaare Andreses, Pearus, Krõõdas, Maris? Ma arvan, et Tammsaare hindab Andreses, Pearus, Krõõdas ja Maris nende visadust ja töökust. See kuidas nad nägid vaeva selle nimel, et oleks Vargamäel parem elada. Isegi kui neil oli raske, siis nad ei andnud alla, vaid nägid veel rohkem vaeva. Nad oli eeskujulikud töökad inimesed ning ma arvan, et nende tegelastega näitabki Tammsaare eestlaste töökust ja visadust. a) Andres Sarnasused: Pearu
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, seal tegi ka tööd lisaks ,,Raadilehele" ning hakkas kirjutama kuuldemänge. Maailmasõja ajal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Londonisse kus suri . Ta abiellus 1941 aastal
palju asju, kuid ühel päeval avastas naise teda petmas. 9 kuud hiljem selgub et see naine on rase ja väidab et laps on Rochesteri oma. Rochester võttis Adele Thornfieldi, kuigi nägi, et Adele'is pole talle midagi sarnast ja pole arvatavasti tema laps. Sellegipoolest võimaldab ta talle heaks eluks kõik võimaliku, mis annab veel tõendust Rochesteri heast loomusest. Thornfieldis leiab aga aset kummaline sündmus. Jane ärkab öösel imelike häälte peale ja avastab, et Edwardi (mr Rochesteri) voodi põleb ja päästab oma peremehe surmast. Talle räägitakse,et süütegijaks on Grace Pool, kes aga ei näe ennast üldse süüdi tundvat. Rochester kutsub enda juurde seltskonna, kus viibib ka Blanche Ingram, kes on silmapaistvalt ilus ja Jane'i meelest ideaalne. Blanche aga mõnitab Jane, kuna ei salli guvernante. Jane avastab, et on mr Rochesteri armunud, kuid levivad kuulujutud et Blanche ja mr Rochester abielluvad
Francois I. Minu arvamus Frantisek Jileki teos "Mees Vincist" on tõesti kuldaväärt raamat. Nii põhjalikku teost ühest kunstnikust pole ma veel lugenud, tundus, et rohkem detaile välja tuua enam ei saakski. Juba suvel tundsin ma huvi Leonardo da Vinci vastu. Lugesin "Da Vinci koodi" läbi, vaatasin ka filmi ning seejärel lugesin "Da Vinci koodi murdmist". Esimene raamat oli romaan, see oli nõnda põnev ja loomulik, et jäin kõige uskuma. Ent need teosed pole midagi võrreldes selle raamatuga. Ka "Mees Vincist" on ilukirjanduslik teos, ehkki siin on kõik faktid tõepärased. Huvitav ja kerge oli lugeda neid palasid, mis olid lühikesed ja püändiga. Need tekitasid justkui terviku sellest, miks käidus Leonardo just nii ning kust pärinevad tema maalide ideed. Ühtegi pilti ei saa ju teha, kui pole arusaamist ja otsest seost mõne sündmusega. Just neid
August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi
Mari armastas küll lapsi väga ja hoolitses Andrese pere eest sama hästi kui Krõõt, kuid ei armastanud ta andrest. Perenisena ei ole Mari eriti ustav kuna ta jättis oma kallima tahaplaanile et Andrese laste eest hoolitseda, kuniks Mari oma mees Juss enesetapu tegi. Peale seda Hakkas ka Mari väga eeskujulikuks perenaiseks Andrese talus. Aga Mari ja Andrese vahel õiget armastust ei tekkind kuna Mari hakkas süümepiinu tundma Jussi enesetapu pärast. c) Tammsaare hindab Andreses töökustja tugevust, Pearus sihikindlust ja järjepidavust, Krõõdas heasüdamlikkust ja enesekindlust, Maris emalikkustja töökust. 4.Analüüsi Andrese suhet ümbritseva maailmaga. Andres oli küll heasüdamlik aga liigse rivaalitsemise käigus ununes tal kõige tähtsam mis on pere. Andres oli rohkem ametis rivaalitsemisega Pearuga kui hoolitsemisega oma pere eest. Ei tulnud tal aru ka siis pähe kui Krõõt suri Mariga läks asi sama rada edasi. 5
mida soovis, et kõik oli ilus. Kuid raamatu lõppedes sain teada, kuidas asi tegelikult oli olnud. 3 Alexandrina Victoria Pisike Aleksandrina Victoria sündis 24. mail 1819. aastal. Emaks oli tal Saksi-Coburgi printsess Victoria ja isaks George IV venna Kenti hertsog Edward. Aleksandrina oli Edwardi ainuke seaduslik laps. Tüdrukul oli poolõde Feodore, kes oli talle väga meeldiv, ta lausa jumaldas teda, aga üpris suure vanusevahe tõttu nende suhtlemine jäi ema ja lapse tasandile, mitte nagu õed räägivad kõiksuguseid klatse. Veel oli tal poolvend Karl. Kui Briti troonipärijat teda ei võetud, sest oli alles kolmas troonipärijate järjestuses. Hilisemas elus on Victoria öelnud, et lapsepõlves oli ta kurb, armastust polnud tal kellegagi jagada, kuna emaga
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Tekib küsimus, kas Oidipus kahetses rohkem seda, et oli surmanud oma isa, keda ta kunagi polnud tundnud või, et oraakli ennustus oli täitunud? Tunnete omamine ei tähenda veel head inimest. Kindlasti peab tunnistama, et tegu oli ülitugeva natuuriga, kes suutis pärast kõiki neid kannatusi, mis talle osaks said, end elama jätta. (mõtlen siinkohal stseeni, kus Oidipus on oma naise ema surnukeha juures ning selle asemel, et end surmata, torkab ta omal silmad peast). Põnev on lugejal jälgida piinlemist, kõikumist lootuse ja meeleheite vahel. Tänapäevalgi on suureks väärtuseks Oidipusele omane tahe jõuda asjade juurteni, pidadest kallimaks kallimatest tõde. Teeba elanikke ei paistnud Laiose hukk siiski kuigivõrd kõigutavat. Nad tundsid oma (heale?) kuningale kaasa, kui selgus, millega too oli hakkama saanud ning kes on tema naine. See näitab jällegi, et
Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevat materjale. Tutvustama oma teost teistele ning tegema selle referaadi lugemist teistele põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni see sai läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalikke kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi. Terve töö valmis seadmiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin ennem, teised hiljem mis tundusid raskemad.
õppimise eest, töötama kohalikus raamatukaupluses ja hoolitsema oma kodu korrashoiu eest. See kõik tegi teda järjest paremaks ning tugevamaks isiksuseks. Nagu öeldakse, et ,,kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks". Nii see oli ka Regina puhul. Kuid ühel päeval tegi Regina elu tõelise kannapöörde. Leides raamatute seast, mis raamatukauplusesse saabusid, salapärase päeviku, otsustas ta selle endale uurimiseks koju kaasa võtta. Oli see hea mõte? Ei, kuid sellest algaski põnev ning samas ka kõhedusttekitav seiklus. Kahjaööl otsustasid Regina ning ta parim sõber, Aaron Cole, viia läbi rituaali enda hirmudest võitu saamiseks, aga see läks kohutavalt. Nimelt kutsusid nad eksikombel välja neelja, kes tunnetas samas majas viibiva Henry suurt hirmu, ning sisenes tema kehasse. Hinge saatis ta aga Henry hirmumaailma. Kuid mis on hirmumaailm? Hirmumaailm on koht, kus saavad tõeks sinu kõige suurimad kartused ning hirmud. Need kõige õudsemad ja jubedamad,
* Miks mulle meeldib Eestis elada? Eestlased ei tunne oma naabreid ega vaata kellelegi silma. * Kogu maailm on nii tark! Nii tark, et ajab üle. Kõik on nagu mingid backseat driver´id. Muudkui ei-ei, keera paremale ja teine kisab, et keera vasakule ja kolmas, et tagurda ja kõigil on muidugi õigus. Aga minge perse! Mina olen juht! Mina vaatan ise, kuidas rooli keeran. Tegelege oma probleemidega." Minu lemmiktegelane on Gretten Jalowiec- sest kui ma seda raamatut lugesin, siis ma mõtlesin palju kordi sellele, mida mina teeksin, kui minul tuleks elus ette sarnane olukord. Ta suutis igas olukorras toime tulla ja näitas välja, et kõik on hästi, kuid sisemiselt tegelikult ta nuttis. Kuna tegu oli peategelasega, siis põhilised sündmused tiirlesidki tema ümber. Peategelane ise tekitaski sündmusi. Näiteks, kui ta asus Kassi baari tööle, siis ta tutvus Mariga, kellega koos hakkasidki erinevad sündmused juhtuma.
" See on väga tõsi, sest ka tänapäeval juuakse alkoholi ükskõik millal. Siis kui rõõmustatakse (pidudel, tähtpäevadel) ning samuti ka, kui kurvastatakse ehk otsitakse veinist või muust joogist lohutust või abi. Seda ei saa läbi aegade muuta, see oli ning jääb nii. Kümnes raamat ,,Taevakõrguse linn" ,,Seda kõike nägin oma silmaga ja seda näinud, haarasin endal kahe käega peast kinni ja mul oli kõik ükspuha, sest mõtlesin, et inimesest ei suuda tema hulluses parandada ükski jumal." Inimese kujutlusvõime on lõpmatu ning uskumatult lai Sinuhe nimetab seda ,,hulluseks", mis on õige. Sest mitte keegi ei tea, mida uut võib inimesele mõnel päeval pähe tulla. ,,Nii veider on inimese hing ja nii vähe tunneb igaüks oma südant, et sel hetkel oli mu hing jälle vaba ja kerge nagu lind ja ma ei mäletanud kurja, mis oli neil päevadel sündinud
sündmused käima üks mõtlematu soov. Sarnane on raamatutes ka õe-venna temaatika ja balansseerimine tegelikkuse ja unenäolise piiril. Oma uues noorteromaanis avaldub Aidi Vallik kui meisterlik ajaga manipuleerija. Kui senistes teostes on olnud kaks paralleelselt kulgevat ajakategooriat, erinevat lugu, siis nüüd on neid rohkem, ühest sündmusest juhtutakse vahest rääkima ka mitmest perspektiivist. Juba ainuüksi selle jälgimine on põnev. Huvitavad on ka raamatus käsitletud teemad: kadedus, reetmine, üksindus, muutustega toimetulek jne. Niisiis, tulles tagasi alguse juurde minu loo pealkiri oleks ikka pigem ,,Loe ära, loe!" kui liisulugemine ,,Loe ära loe"." (Palm, J. 2008) 9 Intervjuu Aidi Vallikuga See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
täiskasvanu veel ei ole. Meeleldi oleks ta tagasi lapsepõlves koos venna Allie ja õeraasu Phoebega, siis ei ähvardaks veel oht saada suureks ja vajadus leida oma koht maailma halluses. Samas tahaks ta olla juba täiskasvanu, et teda vanemaks peetaks ja seeläbi tõsisemalt võetaks, näiteks kutsub ta sõpru-tuttavaid ,,lapsukesteks", püüdes neist üle olla, baarides aga valetab end vanemaks, et teda tõsiselt võetaks. Ta on pooleldi laps ja pooleldi täiskasvanu, kes hindab inimese sisemaailma ja tundeid, kuid kogedes koolis ja ühiskonnas ainult silmakirjalikkust ja väiklust, ei leia iseennast ja oma kohta seal üles, muutes Holdeni üpriski küüniliseks. Ta ei tea, mida endaga ja edasi teha ning kogu nende paari päeva jooksul, mil tegevus toimub, leiab ta ainult paar asja, mis talle meeldivad jaamakohvikus lauanaabriteks olnud nunnõpetajad, üks endine koolikaaslane ning kodus olev Phoebe. Pisut ka Sally Hayes, ilus, aga
kel unistused, aga need määratud hukkumisele. Annab romaanile psühholoogilise maine ,,Hingede öö"- sürrealistlik romaan I osa surnud mehe maja, mingi vend astub majja. Kõik majas tunnevad teda, tema ei tunne kedagi. Mängitakse tema loodud näidendit. Viibib oma mälestustes, tutvub oma hingesoppidega. Erinevates ruumides erinevalt liigub, negatiivne . jõuab uksele, kuhu minna ei tohi, aga läheb II osa, ,,Kiri proua Agnesele", raamatu keskel kiri lugejale, ennetades, et keegi ei mõista romaani ja kirjaga seletab oma mõtet, miks selle kirjutas jne
õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud
Aga selline tegevus toob perele ainult moraalset naudingut, sest pere elab vaesuses. Noor Clayde Griffits püüab põgeneda perest. Ta läheb tööle apteeki ning töötab seal abimehena ja peale seda hotellis ,, Green Davidson" samuti abimehena. Töö hotellis ei nõua erilisi tööoskusi ja osavust, samal ajal toob head jootraha. Clyde toob oma raha pere eelarvesse ja ise ostab endale riideid. Samal ajal tema töökaaslased kiiresti võtavad teda oma seltskonda. Ta tutvub hea tüdrukuga, kelle nimi on Gorteesia Brigs. Calyde aga saab aru, et see tüdruk ei ole nii hea nagu talle tundub. Vaatamata sellele nüüd tahab tema teha nii, et tema saaks ta tüdrukuks, mis maksab Cladyle päris palju. Clayde, kes on armunud eimesest korda, pimestanud oma armastatusest raiskab Gorteesia peale liiga palju raha. Tema omakorda varsti saab seda aru ja kasutab olukorda. Talle väga meeldis üks jakk, mis oli liiga kallis
Eestisse. Ta põgenes Pasa eest, jooksis, hääletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis, et tal on Eestis sugulane ning arvas, et see on ainus võimalus pääseda prostituuditööst. Nii sattusidki Aliide ja Zara kokku. Algas täielik psühholoogiline mäng: Aliide ei usaldanud Zarat ning Zara kartis oma lugu Aliidele rääkida. Mõlemal oli palju küsimusi, kuid väga vähe vastuseid. Kujunes välja, et Aliide varjas siiski oma kodus Zarat Pasa eest. Aliidele hakkas tüdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda tütar oleks selline olnud. Nimelt Zara oli kodune, teda huvitas see, mida Aliide tegi, aga Aliide enda tütar tahtis ära läände minna, et rikka mehega abielluda ja head elu elada. Kui Pasa Zara asukohast aimu sai, tuli ta Zarat otsima. Aliide pani Zara konkusse peitu. Tüdruk kartis, et kõik tuleb päevavalgele, et Aliide annab ta üles, kuna ei taha sellist inimest oma koju. Aliide eitas Pasale Zara kohalolekut samamoodi, nagu ta oli
edasi. Laps vastab Millised tegelased olid minu loos? Mis küsimustele minuga juhtus? Kus ma komistasin? Mida vanatädi tegi? Mis sa arvad, miks ta mind aitas? Kuidas ma ennast lõpuks tundsin? Mis sa arvad, kas see lugu juhtus päriselt või mõtlesin ma selle välja? Kas sinuga on kunagi midagi sellist juhtunud? Või on mõne sinu tuttavaga midagi taolist juhtunud? Mina rääkisin sulle, mis minuga juhtus. Laps jutustab. Esitan Sina rääkisid, mis sinuga juhtus. toetavaid
taasavastamine. Vilepi puhul lihtsustab paralleelide tõmbamist autori eraeluga ka asjaolu, et tema loominguperekonnas võib kohata pärisperekonnaga sama liikmete arvu ja laste tõelisi nimesid (Liisu-sari, luuletused, jutukogu ,,Lendav õunapuu") 2.2. Heiki Vilepi kirjanduslik kujunemine Heiki Vilep hakkas luuletusi kirjutama algklassides. Niikaua kui ta ennast mäletab, on ta alati midagi sahtlisse kirjutanud. Hulk energiat on läinud laulusõnade tegemisele, mille arvuks hindab ise umbes 300. Paraku ei ole valdav enamus ansamblite kirjule seltskonnale tehtud lauludest säilinud ei teksti ega salvestusena. Sihipärasemalt hakkas Vilep luulet kirjutama kahekümneselt. Sellal kirjutatud luulet ilmus 1980ndatel ajakirjas Pioneer. Esimeseks julgustajaks oligi Pioneeri toimetaja Leelo Tungal, kes soovitas hakata ka raamatu peale mõtlema. Paraku ei jõudnud Vene armees teenitud 18
ütles zhürii ka minu raamatu kohta et see meeldis igas vanuses ja erinevatelt elualadelt inimestele, nii naistele kui meestele. Mõneti aukartustäratav on, et esimene romaan nii hästi vastu võeti nii lugejate kui kriitikute poolt. Tunnen, et pean edaspidi sellevõrra paremini kirjutama, et mitte kedagi alt vedada. Kui ma umbes kuusteist olin ja lugesin 20-aastaste kirjanike kohta, olles ise kirjandusentusiast, mõtlesin, et mida saab nendel elukogemuseta inimestel öelda olla? Aga nüüd võrreldes praeguse aja noorkirjandust Eestis ja kirjanduse vanemat põlvkonda, paistab, et me julgeme palju asju välja öelda, mida Eesti kirjanduses veel ei ole öeldud. Kirjandus oli nii kaua väga tugeva tsensuuri all, kirjanikel oli kohustus kirjutada vaid ühte sorti lugusid ja oli asju, mida inimesi õpetati varjama. Praegune noorkirjandus üritab kiiresti tasa teha seda loomulikku kirjanduse arengut, mis Eesti
..............................................................16 LISA 2................................................................................................................................17 2 SISSEJUHATUS Pidime suvevaheajal lugema ühe kohustusliku kirjanduse, mille kohta tuli ka referaat koostada. Mina lugesin Iris Murdochi kirjutatud raamatut ,,Must prints". Juba algul tundus see raamat mulle väga huvitav ja põnev,aga osutus väga raskeks. Keerulised sõnad ja laused. Raamatu ülesehitus oli ka kuidagi ebatavalisem kui harjund olen. Nimelt peategelane väidab, et loen tema kirjutatud raamatut. Peategelane, aga on meessoost, kuid tegelik autor naissoost. See ajas algul väga segadusse. Kui olin lugemisega lõpule jõudnus ja arvasin, et olen kõigest aru saand, siis avastain, et lugeda on veel vaja järelsõna, kus raamatu peategelased rääkisid asjadest nii nagu nende arvates oli olnud.
annaabi.ee 
