Kuidas aitab bioloogia õppimine mul saada paremaks sportlaseks Bioloogia ei tegele vaid looduse ja loomadega, vaid tegeleb ka muude organismidega kaasa arvatud inimestega. See uurib organismide talitust, kasvu, päritolu ja ka paljunemist ning ka levikut.Lisaks sellele uurib ka organismi orgaanilist koostist ja üldse organisme kui tervikuid. Tänapäeval on bioloogial ja spordil väga palju ühist võib lausa öelda et ilma bioloogiata ei saaks olla maailmas tipp sporti. Kuna sportlased ei tea alati ise mida nende kehal just parasjagu vaja on
Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus Aavo Pikkuus (sündinud 23. novembril 1954 Kaperal) on eesti jalgrattasportlane, olümpiavõitja. Aastatel 19721981 kuulus Pikkuus Nõukogude Liidu koondisse. 1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 102,5 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali (võistkonnakaaslasteks olid Anatoli Tsukanov, Valeri Tsaplõgin ja Vladimir Kaminski, sõidu keskmiseks kiiruseks 47,7 km/h). Ühisstardiga grupisõidus (180 km, 134 osavõtjat)
5 rasket 1)Kes valiti aastal 2007 FIFA poolt maailma parimaks jalgpalluriks? Vastus: Ricardo Kaka 2)19. Mitu pealtvaatajat mahub Lillekla staadionile e A le Coq Arenale? 3622 6578 9692 12 153Vastus: 9692 3)Kes valiti 2012a. Eesti Aasta mees sportlaseks? Vastus: Heiki Nabi 4)Kui palju on kaheksa korda kuus? Vastus:kaks korda ndalas 5 kerget 1)Pleb 7 knalt, 2 puhutakse ra, mitu knalt ji alles? Vastus: 2 knalt, kuna teised plesid lpuni 2)Mitu liiget on Eesti Riigikogus? Vastus: Seda teate te ise ka. 3)Kes on pildil? Kuidas on ta meedia esilehtedele judnud? https://www.facebook.com/photo.php? fbid=420582268057759&set=a.420087511440568.1073741825.420086908107295&type=1&the ater
SPORT Et saada heaks sportlaseks,tuleb selleks käia erinevates spordi kolledzites.Kui lõpetad kolledzi saad oma diplomi.Paljud sportlased kasutavad tihti dopingut kuid paljud sprtlased jäävad selle kasutamisega vahele ja hakkavad bluffima,et pole seda kasutanud.Paljud ekstreemsportlased harrastavad benji-hüppeid.Sportlased peavad sõõma rammusaid toite nagu näiteks borsi suppi ja biifsteeki.Kui sportlased lähevad välismaale võistlema on neil kaasas oma giid kes juhatab teed
Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Tulemused:Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM- il Ramsaus. Andrus Veerpalu on kümnekordne Eesti meister individuaaldistantsides. 19.02.2001 tuli ta Lahti MM-il maailmameistriks 30 km klassikalises stiilis ja on esimene Eesti sportlane, kes on tulnud maailmameistriks suusatamises. Anrdus Veerpalu on valitud 2009 aasta sportlaseks. Andrus Veerpalu on võitnud olümpiamängudel kolm medalit.Kaks kulda 2002 ja 2002'ndal aastal ja hõbe 2002'el aastal.Ta on ka 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on võitnud ka maailmameistri võistlustel kaks kulda aastatel 2001 ja 2009.Ning hõbeda aastal 1999. 16.jaanuaril 2010 sai ta teise koha Otepää Maailmakarika võistlusel. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Veerpalu http://www.hot.ee/filateelia/tervikasjad/ta/ta8.html http://www.epl
Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis POLIITIKUKARJÄÄR 1996.1999. aastal oli ta Tallinna Linnavolikogu liige, 1999. aastal valiti ta
telgitaguseid. Erika ütleb oma raamtus, et "Ma olen saanud armastuses haiget, väga haiget. Olen olnud kogu elu nagu kerratõmbunud siil," Ma olen arvanud alati, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid Erikaga on just vastupidi. Ning eriti eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ma tean inimesi kellele on Erika Salumäe suureks eeskujuks, peale tema raamatu lugemist tunnen ma ennast ka ühe sellise inimesena.
• EESTIST OSALES 11 SPORTLAST KUULSAMAD SPORTLASED MICHAEL JORDAN (KORVPALLUR) BABE RUTH (PESAPALLUR) MUHAMMAD ALI (POKSIJA) JIM BROWN (AMEERIKA JALGPALL) WAYNE GRETZKY (JÄÄHOKIMÄNGIJA) EESTI • SAJANDI ALGUSES ESIMESED SPORDISELTSID (JALGRATTA, JOOKSMINE, VÕIMLEMINE, JALGPALL, POKS, UJUMINE, UISUTAMINE) • EESTLASED OLID OLÜMPIAMÄNGUDEL ESIMEST KORDA 1918 VENEMAA VÕISTKONNAS • 1919 RAJATI EESTI SPORDI LIIT JA EESTI OLÜMPIAKOMITEE • 20. SAJANDI KUULSAMAKS SPORTLASEKS NIMETATI PAUL KERES • ERIKA SALUMÄE (JALGRATTUR) ANTS ANTSON (KIIRUISUTAJA) JAAN TALTS (TÕSTJA) ERKI NOOL (KÜMNEVÕISTLEJA) PAUL KERES (MALETAJA)
Levandi võistles kolmel korral ka taliolümpiamängudel, saavutades 1988. Aasta Calgary olümpiamängudel individuaalse pronksmedali kahevõistluses, sõites 15km. 1980.-90. aastatel tuli mitmel korral ka nii individuaal- kui meeskonnaarvestuses Eesti meistriks. Allar Levandi õppis Tallinna 44. keskkoolis (nüüd Tallinna Mustamäe Gümnaasium). Ta kandis Eesti lippu nii 1994. aasta Lillehammeri ja 2002. aasta Salt Lake City tali-OM-i avatseremoonial. Ta valiti Eesti parimaks sportlaseks aastal 1988 ja Eesti parima võistkonna liikmeks aastal 1994. Töötas Dünamo instruktorina, Lillehammeri SK-s ja Eesti kahevõistluskoondise peatreenerina. Allar Levandi kuulub Eesti Tennise Liitu ja aastal 2001 sai ta Eesti Punase Risti III astme teenetemärgi. Levandi isa Anti on kuulunud aerutamises ja sõudmises Eesti koondisesse ja tegutsenud suusatreenerina ning ema Agnes kuulus omal ajal Eesti paremikku murdmaasuusatamises.
Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aastal 1977. võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974 1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26-
Kristjan Palusalu Maria Liive 2016 12 Kristjan Palusalu, sünninimega Trossmann Eesti maadleja 12-kordne Eesti meister Euroopa meister Olümpiavõitja 10. märts 1908-17.juuli 1987 100 kilo, 184 cm pikk 114-115 kilo (olümpiavõidud) Lapsepõlv Rädi küla Looritsa talu, Pärnumaal Jüri ja Liiso Trossmann 8-heksas laps Õed vennad 16. aastat vana Vägikaikavedu Lapsepõlv Iseseisev treening Varbla ja Vatla Vastased ja õpetajad puudusid 1929-1935 Sõjavägi Garnisani maadlusvõistlus Anton Ohakas "Sport" Esimesed võistlused Eesti meistrivõistlused vabamaadluses 1929-1935 Klubi "Sport" ametlik liige Eesti meistrivõistlused Riia Veelkord Eesti meistriks Ja veel 1929-1935 Riia Eesti meister Helsinki, eesti parim Viimane kaotus kodum...
Maurice Joyant. (kooli/elu.kaaslane) "Klounitar Cha-U-Kao Moulin Rouge'is" 1895 SIHITA TEE 1895- 1899 · Järk- järgult hakkas kunstniku eluviis tema loovust kahjustama. · Vastuolud sõprade- sugulastega sagenesid, võõrandus inimestest. · Lõbusast seltskonnakaaslasest oli saanud probleemne juhtum. VÕÕRAD MAAILMAD · Kui poleks olnud liikumispuuet, oleks Toulouse- Lautrec enda sõnul eelistanud saada kirurgiks või sportlaseks. LISA: Kasutatud materjal: · Raamat "Henri de Toulouse- Lautrec" · Henri de Toulouse- Lautrec. [WWW] www.google.com /Internetis/ (2008) · Toulouse- Lautrec. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht /Internetis/ (2008) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Markko Märtin Markko Märtin on Eesti autorallisõitja. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi. Alates 2002. aastast elab ta Monacos. Ta on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler. Eesti populaarseimad spordialad Jalgpall Korvpall Talisport Tennis Rattasport Jooksmine Eesti kuulsaimad sportlased Gerd Kanter Erki Nool Andrus Veerpalu Kristina Smigun Jaak Mae Aleksander Tammert Täname kuulamast !
Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Lugedes tema raamatut ja teada saades kui palju ta on kannatanud, siis tekib mõte, et ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunanud sporti ning tänu sellel on ta edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas Erika Salumäe üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo
a. Valga linnas · Eesti tõstaja · Esimene olümpiavõitja eestlasest · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit · Surnud 16. novembril 1966 Tallinnas · Valgas on Neulandile püstitatud mälestussammas Elulugu Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Kuna Neulandi pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Alfred hakanud teistele ärategemise eesmärgil sangpommidega harjutama. Tema esimene võistlus toimus Riias, kus ta vaevalt võitis kergkaalus kõik vastased . Riias olnud soodne õhkkond tõstespordi harrastamiseks. Juba viieteistkümneaastaselt tuli ta Riia esivõistlustel kuulsate atleetide hulgas oma kaalus esimeseks ja kõikide
ilusas õpikeskkonnas me ennast harime, kui arenenud on meie tehnika, kui palju on viitele õppivaid noori, mis kohal on meie gümnaasium sügiseti avaldavatel koolide edetabelites. Kas mitte pole oluline see, millised õpilased ja õpetajad meil on, kui paju saame me enda huvide koha pealt arendada, kui isikupärased ja aktiivsed me oleme? Unustame ära tõsiasja, et kõik inimesed on erinevad. Kõigile pole oluline, mitu kolme nad said keemias, sest äkki soovivad nad hoopis saada sportlaseks või kunstnikuks? Äkki ei olnudki need paar kolme keemias, üheksandas klassis nii olulised? Me ei väärtusta neid ameteid, millel pole kindlat igakuist pangale laekuvat sissetulekut. Kui keegi peaks ütlema, et soovib peale põhikooli või gümnaasiumi minna kutsehariduskooli, siis vaadatakse teda imeliku näoga ja küsitakse, et oot-oot, aga kuhu jääb siis ülikool? Mina küsiksin teie käest, et kus käiksite teie oma lemmik juuksuri juures või kus parandaksite oma autot, kui
12. antiik-rooma tähtsamad mängud, juvenalise moto Populaarsed olid kaarikutel võiduajamised, võitlused loomadega elu eest. Gladiaatorite võitlused. Kapitooliumi mängud Antiik-Rooma tähtsamad mängud - 1) ratsamängud 2) kapitooliumi mängud Juvenalise moto - "Paluda tuleks, et terves kehas oleks terve vaim!" Suurim amfiteater colosseum, gladiaatorid 13. millised põhimõtted on muutunud olümpialiikumise ajaloos pärast Coubertin'i 14. keda võib pidada "esimeseks eesti sportlaseks" 15. 4 keh. kunsti 1803. a. TÜ-s 1) vehklemine 2) ujumine 3) tants 4) ratsutamine 16. eesti esimesed profiatleedid (maailmameistrid) 20 saj alguses Georg Baumann kr-rooma maadlus, Alfred Neuland - tõstmine, Saul Hallap - tõstmine, Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos
Minu tulevane perekond Enne kui üldse perekonna loomisele hakata mõtlema, peaks kindlasti kindel töökoht garanteeritud olema. Selleks, et ni oleks ,peavad ka õpingud korras olema, sest ilma heade hinneteta sa head töökohta ei saa. Muidugi on võimalik leiba teenida ka nt mõne spordialaga, kunstiga või muusikaga. Kui sa tahad neid asju tehes raha teenida, pead sa neis päris hea olema.et heaks sportlaseks saada, peaks käima spordikoolis. Tavakoolis on muidugi palju raskem ja peab rohkem vaeva nägema, kuid tulemused oleksid palju paremad, see tähendab töökohad oleks paremad. Kui koolid lõpetatud, töökoht käes ja sul on juba oma silmarõõm siis oleks ilmselt tõesti sobiv aeg perekond luua, abielluda, saada isaks, muretseda sobiv elukoht ja hakata elama pereelu. Sellist elu alustades peab iga inimene endale selgeks tegema,
tähelepanu alla tänu tema erilisele kirele ja tahtele spordi vastu. Erkil oli soov teha kõike andunult, et mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki trumpideks oli väga hea tervis, kannatamisvõime ja võitleja hing. Tänu nendele omadustele ja rasketele treeningutele on Erki nüüdseks võitnud palju erinevaid medaleid, seda vaatamatta tagasilöökidele ja tolleaegsete spordijuhtide ebasoosingule,kes Erkit andetuks ja perspektiivituks sportlaseks pidasid. Lõpuks tuli ka kuldmedal ja 2000 aastal Sydnes olümpiavõit kümnevõistluses millega ta teenis paljude inimeste austuse002E Vapraks inimeseks saamiseks on vaja inimesel palju tahtejõudu, kuna ilma tahtejõuta ei suuda inimene oma unistusi täide viia ja ega tulemused ei kuku inimesele lihtsalt sülle. Unistuste kordasaatmiseks tuleb alati olla aktiivne ja pürgida elus edasi, ükskõik mis takistused ka ette ei tuleks .
Tänapäeva noortel on väga palju võimalusi, kuna Eesti on suhteliselt arenenud riik, kus on võimalik tegeleda väga paljude asjadega. Alustame näiteks spordist. Hetkel saavad noored tegeleda sellise spordialaga mida ise soovivad. Käia trennis niipalju kui jaksavad ja veeta oma vaba aega sportides. Kui nooruk, kes tegeleb alaga, mis talle väga meeldib ja milles on ta andekas, siis tema jaoks on uksed spordimaailmas lahti ja ta võib saada väga tuntuks ja heaks sportlaseks. Hetkel on Eestis professionaalne sportlane väga hea olla kuna Eesti on spordimaailmas väga kõval tasemel ja seetõttu võib see nii mõnegi noore unistused täita. Alati ei pea tegelema füüsiliselt, et täita oma unistused ja jõuda tippu. Nimelt on Eestis ka infotehnoloogia väga kõrgel tasemel. Paljud noored mõtlevad välja programme või loovad interneti lehekülgi, millega saavad edukas ja teenivad raha lihtsalt pikutades teleka ees. Igaühel ei avane selline võimalus nii kaugele
treeneri ja MAADLUSKOHTUNI KUKS ehitustöölisena. ü Kahekordne ü 1948 Eesti olümpiavõitja suri spordiühingutevahe 79 aasta vanuses lisel turniiril 1987. aasta suvel "Spartaki" eest. Tallinnas(ta oli 79- aastane) Lisainfo o Pärast Eesti Vabariigi taastamist (1991), valiti Kristjan Palusalu Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. o Alates aastast 1988 toimuvad Tallinnas rahvusvahelised Kristjan Palusalu mälestusvõistlused Kreeka-Rooma maadluses. o Aastal 1989 sai Kristjan Palusalu nime Eesti Riikliku Merelaevanduse suurim laev (Kristjan Palusalu). o 10. märtsil 2009 avati Tallinnas Kristjan Palusalu mälestussammas
Tema nimel on Eesti siserekord kaugushüppes tulemusega 8.05, millega ta võitis 1970. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused. Tõnis Sahk Tõnis Sahk on eesti kaugushüppaja. Ta tegeleb ka maalikunstiga. Sahki isiklik rekord on 7,99, mille ta hüppas 3. juunil 2008 Tallinnas. Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe on eesti kergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17,35 m. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSV Liidu teenelise treeneri ja Jaagule NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõistluste võitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ja siserekord 17.10. Annely Ojastu Annely Ojastu Eesti kergejõustiklane ja invasportlane, 1996. aasta paraolümpiamängude kuldmedalivõitja. 1976–91 võistles ta Nõukogude Liidu koondises. 1996
4. Jaanipäev, jõulud ja mardipäev - neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse juba sadu aastaid. 5. Ma vaatan telekanalitest peamiselt kolme: TV3, kanal 2 ja ETV . 3. Pane puuduvad liitlause kirjavahemärgid (14p). Küll mul on isaga vedanud, ta on tore ja humoorikas mees. Mihkel õgis nagu ta poleks kunagi varem süüa saanud. Vihma sadas kui oavarrest. Kaarel on pealtnäha rahulik, kuid ta hinges kriipis miski. Mihkel, kes oli eelmisel aastal valitud parimaks sportlaseks, ega Kristi; ei osalenud seekord võistlustel. Ilm oli suviselt kuum ja päike paistis palavalt. Janet ei suutnud oma rõõmu varjata ega tahtnud laulmist lõpetada. Eelmisel aastal käisin saksa keele kursustel viis korda, aga siis jätsin pooleli. Poiss tõstis põidla üles - kõik oli korras. Artur, kes tahtis minna kinno ning urmas kes eelistas vaadata võrkpalli, vaidlesid. Mihkel pani kartulid, keema eemaldas viineritelt kile ja pani need pannile praadima
aasta Moskva mängudelt. Tema treeneriteks olid Ülo Palk, Raimund Pundi, Ivan Dratsov, Nõukogude Liidu koondises Vjatseslav Platonov ja Juri Tsesnokov. Aasta : 1980 Spordiala : Võrkpall Jaak Uudmäe Jaak Uudmäe (sündis 3. septembril 1954 Tallinnas) on eestikergejõustiklane (kolmikhüppaja ja kaugushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal anti Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Aasta : 1980 Spordiala : kergejõustik (kolmikhüpe) Tulemus : 17.35 m
eestlaste parim individuaalne koht nendelt mängudelt. Alates 1999. aastast on Salumäe kuulunud UCI trekikomisjoni, olnud Riigikogu liige ja teinud edukat karjääri poliitikuna. 2004. aastast on Erika Salumäe Eesti Olümpiavõitjate Kogu president. Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis 1. koht trekisprindis 1992. aasta suveolümpiamängud Barcelonas 1. koht trekisprindis 1996. aasta suveolümpiamängud Atlantas 6. koht trekisprindis Poliitikukarjäär 1996.1999
Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja (2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys ja2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos). Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi
Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunad sporti ning tänu sellel on edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas ka tugev naisterahvas üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal. Kuid hoolimata neist
Erika Salumäe Referaat Juhendaja Koostas: Kuressaare 2009-01-09 Sissejuhatus Erika Salumäe on Eestis tunnustatud jalgrattur ja väljapaistev poliitik. Ta on sündinud 11. juunil 1962. Lisaks füüsilisele ideaalsele vormile on sportlane veel ka Eesti olümpiakomitee auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president. Valisin enda referaadi teemaks just tema, et arutleda ja tuua lugejateni põhjalikumalt tema kõrgeid saavutusi spordis . Karjääri algus Erika oli spordist huvitatud juba varases nooruses. Vabal ajal meldis talle ikka spordiga tegeleda. Küll huvitus ta korvpallist, käis kiiruisutamistreeningul, proovis kergejõustikku ja ...
Järgnevalt sooviksin teiega jagada ühe kuulsuse lugu. See kuulsus sattus oma välimuse pärast koolikiusamise ohvriks ning tal oli tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire, mille raviks kulus pea kaks aastat. Lapse õpetaja isegi ütles emale, et tema poeg ei ole andekas ja pole kunagi võimeline millelegi keskeduma. 2012. aasta Londoni olümpiamängudel võitis see ujuja aga 4 kuld- ja 2 hõbemedalit. Sellega tõusis Michael Phelps edukaimaks sportlaseks kolmel järjestikusel Olümpial. Koolikiusamise ohvriteks on langenud ka ilmselt tuntuim supermodell Tyra Banks, edukaim valge räppar Eminem ning noor lauljatar Demi Lovato, kes praegu on kohtunikuks laulutalente otsivas Ameerika telesarjas The X Factor. Kodutuna on pidanud elama muuhulgas sellised kuulsused nagu Jim Carrey, Charlie Chaplin ning Kelly Clarkson. Need on vähesed näited kuulsustest, kes vaatamata raskustele on eluga toime tulnud ja praegu vägagi edukad.
on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud kolmel korral saanud olüpiamängudel medaleid, millest kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal. Sama tulemus on ka maailmameistrivõistluselt. Teiseks kuulsaks sportlaseks võiks nimeteda Kristina Smigun Vähi, kes on samuti, nagu Veerpalu, oma karjääri juba lõpetanud. Ka temal on oma karjääri jooksul edukaid tulemusi ette näidata kolmest taliolmpiamängudest kaks on kuld- ja üks hõbemedal, kuuest maailmameistrivõistlusest üks on kuld-, kolm hõbe- ja ülejäänud kaks pronksmedalid. Minu arvates kolmas edukas Eesti sportlane on Joel Lindpere, professionaalne jalgpallur, kes vaatamata jalgpalluri kohta kõrgele vanusele teeb karjääri USA
Riistvõimlemise populaarsust näitab ühelt poolt see, et võistluste piletid kaovad müügist kiiremini kui soojad saia ja internet on tuubil täis kuulutusi, kus püütakse osta olümpiavõistlustele pääsmeid. Teisalt on mitmed riistvõimlejad oma kodumaal suured rahva lemmikud. Nii näiteks valisid sakslased, kellel oleks kodumaal võtta kõikvõimalikke ülemaailmseid superstaare, eelmise aasta parimaks sportlaseks just riistvõimleja Fabian Hambücheni. Ka on riistvõimlemine ala, mis võib tuua kogu olümpiamängude suurimad kangelased, kelle kael on medalite all lookas. Meestel on võimalus kulda püüda kokku kaheksal ja naistel kuuel alal. Mõlemal on kavas võistkondlik võistlus, individuaalne mitmevõistlus, vabaharjutus, toenghüpe ja rööbaspuud, viimane neist peetakse küll meestel võrdsel kõrgusel olevate rööbaspuudel ja naistel erineval kõrgusel olevatel rööbaspuudel
alal edasi jõuda ning jääb vaeseks. Valides lugemise, võib saada targaks ning selle abil endale leiba teenida. Muidugi ei pruugi ka sellega läbi lüüa, aga kuna kogu maailmas on haritud inimesed hinnatud, siis on see võimalus väiksem. Valides mõlemad, on elu alguses küll palju raskem, kuid hiljem läheb kõik kergemini, seda nii hariduse kui ka tervise poole pealt. Valides spordi, peab olema väga palju tahtejõudu või annet, et oleks tõesti võimalus saada kõrgesti tasustatud sportlaseks. Raha olemasolu on tänapäeval väga oluline ning selleta ei saa paremate tulemuste nimel treenidagi. Spordi valimise põhiliseks puuduseks on oht, et hariduse omandamine jääb teisejärguliseks. Tipptasemel sporti saab harrastada ainult teatud eluperioodil, mis langeb tavaliselt kokku just hariduse omandamiseks sobivaima ajaga. Kui tippspordi tegemise aeg läbi saab, siis on õppimine kannatada saanud ja töö leidmisega võib hätta jääda. Peale
olümpial või aasta hiljemgi Helsingi MM-il, kuid traumad ei lasknud kummagil hooajal võimeid lauale lüüa. Suured koormused olid liig kasvavale organismile, eriti põlvedele ja seljale. ,, Usain on tohutult andekas noor mees, kuid ta keha on liiga palju vattisaanud. Lõpuks palkasime spetsiaalselt tema jaoks massööri ja see andis häid tulemusi," rääkis Mills. Vigastused, uudised meeletutest pidudest ja laiskusest sundisid paljusid Bolti järjekordseks ülemakstud ja rikutud sportlaseks nimetama. Kõigest 17-aastaselt esimese profilepingu sõlminud noormehe mahakandmine osutus ennatlikuks. Aastal 2006 püsis Bolt lõpuks vigastustesr prii. Aastal 2007 jõudis ta esimese medalini täiskasvanute seas, saades MM-il hõbeda. See osutus suureks ja lõplikuks läbimurdeks. Möödusid sügis, talv ja kevad, kus esimesest medalist innustust saanud Boltt treenis rohkem kui kunagi varem. Tulemus? Juunikuus pani Bolt kogu kergejõustikumaailma vakatama, startides kiiruse arendamise
Väike prints Oma mõtestes peab inimene jääma alati nooreks. Noorena on ju igal inimisel olnud suured ja kaugeleküündivad unistused. Kõik on tahtnud saada maailma parimaks: maailmakuulsaks näiteljaks, üle maailma tuntud füüsikuks, uusi seadusi avastada bioloogias, sportlaseks, kes võidab olümpiakulla. Miks siis nüüd on unistused niivõrd mandunud, et paljud meist ei julge enam ülikoolilegi mõelda? On siis tõesti kunagised elu ideaalid tunnistatud puhtaks lapsikuseks? Miks on kõik helged mõtted lootusetult maha maetud? Kas me tõesti hakkame vananema juba enne, kui meie kohta lakatakse ütlemast ,, lapsed" ? Ainult lapsed teavad, mida nad ostivad. Nagu väiksel printsil oli oma imetilluke
rekord kuulitõukes. Kahjuks sündis Heino Lipp valel ajal ja tänu sellele ei saanud temast maailmakuulsat sportlast.1948. aasta Londoni olümpiamängudel oli ta kindel favoriit kuid teda ei valitud Nõukogude Liidu koondisesse. Sama kordus ka 1952. aasta Helsingi olümpiamängudel, kus ta oleks tulnud kindlasti kolme hulka. Miks teda ei valitud NSV Liidu koondises oli lihtne, ta oli punavõimu vastu. See oli piisav põhjus, miks temaga mitte arvestada, hoolimata tema tulemustest. Teiseks sportlaseks tooksin Johannes Kotka, kes oli maadleja. Kuigi Kotkal õnnestus saada 1952. aastal toimunud olümpiamängudele, kus ta sai klassikalises maadluses kuldmedali. Järgmistel olümpiamängudega ei läinud tal hästi. Aastail 1953-1955 oli ta Nõukogude Liidu parim raskekaallane. Ta sai kindla esikoha 1956. aastal toimud rahvaste spartakiaadil, mille võitjad pidid sõitma olümpiamängudele. Siis aga otsustati, et eesti mehele ühest kuldmedalist piisab, ja võistkonda arvati spartakiaadi
Alfred Neuland Alfred Neuland oli Valga linnas sündinud Eesti tõstja. Sündinud 10. oktoober 1895. Kuna Neulandi (mõnede dokumentide järgi Neilandi) pere kolis varsti pärast Alfredi sündi Valgast Riiga, peavad lätlased teda ka oma sportlaseks ja Läti päritolu olümpiavõitjaks. Neulandi pere kolme poja lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Riias. Perekonna majanduslik olukord ei olnud kiita, ometi ei sattunud lapsed ula peale. Neuland on seda aega hiljem ise meenutanud: ,,Võisime oma vaba aja veeta enamasti nii, nagu soovisime. Õnneks oli meil kalduvusi sportimiseks. Tahtsime saada suurteks ja tugevateks." Vanem vend Voldemar oli Alfredi esimeseks eeskujuks ja innustajaks. Esialgu pidi Alfred oma raskejõustikuhuvi vanemate eest
maailmameistriks, seda saavutust korrati 1962. ja 1970. aastal. Pelé säras kõigil turniiridel: ta oli kiire, hea hüppevõime ja hiilgava tehnikaga edurivimees.Pelé on valitud 20. sajandi parimaks jalgpalluriks. Muhammad Ali (pärisnimega Cassius Marcellus Clay juunior, hüüdnimedega The Greatest, The Champ ja Louisville Lip)-1960. aasta suveolümpiamängudel võitis Ali poolraskekaalus kuldmedali. Pärast olümpiamänge hakkas Ali elukutseliseks sportlaseks. Ta pidas 61 kohtumist ja võitis neist 31 esimest. Kokku võitis ta 56 kohtumist, neist 37 nokaudiga. Ülejäänud 5 kohtumist ta kaotas, neist 1 nokaudiga. Amatöörina saavutas Ali 100 võitu 5 kaotuse kõrval. Niki Lauda- Austria vormelisõitja ja ettevõtja, kolmekordne Vormel 1 maailmameister.Vormel 1 sarjas võistles ta aastatel 19711979 ja 19821985. Ta sõitis Marchi (19711972), BRM-i (1973), Ferrari (1974 1977), Brabhami (19781979) ja McLareni (19821985) meeskonnas
maailmarekordi kümnevõistluses. Asutati Eesti Spordi Keskliit (ESK), mille esimeheks valiti Gustav Laanekõrb 1923 ESKL esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist. Toimusid I SELL-I mängud 1924 Pariisi Olümpiamängudelt naasis kuldmedaliga maadleja Eduard Pütsep. "Eesti Spordilehe" küsitlusel valiti Eesti kõigi aegade suurimaks sportlaseks A. Klumberg-Kolmpere. Asutati Eesti Võimlemisõpetajate Selts 1925 Asutati Eesti Kultuurkapitali Kehakultuuri Sihtkapital. Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo 1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse kongress 1927 Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. Asutati Eesti Töölisspordi Liit 1928 ESK esimeheks valiti Johan Laidoner. Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St
Eesti kuulsamad kümnevõistlejad on Mikk Joorits, Madis Kallas, Indrek Kaseorg, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel. Hiljem sai ta rahvusvahelise tunnustuse ka Poola olümpiameeskonna treenerina ning mitmete spordiraamatute autorina. Klumberg sündis 17.04.1899 ja suri 10.02.1958. Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud. Rahvusvahelisele areenile pääsesid juba düünipoiste esindajad. Need Tallinna töölisnoored, kes sajandi
vana tegija. Ta on ka Eestit erinevatel võistlustel esindanud. Samuti on Raigo saavutanud häid tulemusi erinevatel aladel, näiteks tuli ta 2002. aastal Eesti juunioride meistriks mitmevõistluses (Tustit:19). 10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED Kindlasti võib hetkel nimetada Kuressaare Gümnaasiumi nimekaimaks sportlaseks kergejõustiklast Sander Suurhansu. Sander tegeleb nimelt odaviskega ning on oma leivaalaga saavutanud nii mõndagi. Esimesed võidud saavutas Sander Saaremaa tasemel tehes tuule alla kohalikele odaviskajatele. Võisteldes ka Eesti tasemelistel võistlustel on Sander saavutanud häid kohti. Tema parimaks saavutuseks saab vaieldamatult lugeda 1. kohta Saarte Mängudel, kus ta saavutas niiöelda kaks ühes, võites kulla ja visates Saaremaa rekordi (Kivi 2007).
Avinurme Gümnaasium Suustatmine Referaat Koostaja: Joanna Fjodorova Juhendaja: Riina Väät 2014 Sisukord 1. Suusatamine 2. Sõidustiilid 3. Suusatamise maailmameistrivõistlused 4. Võistlusalad 5. Ajalugu 6. Eesti suusatajad Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski tihtipeale suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugita...
Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorterisLausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21.septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010.aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2.juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Tagajärjed - Tervis Murdmaasuusatamist peetakse üheks ohutuimaks rahvaspordialaks. Ehkki kukkudes võib end kergelt nikastada, tuleb tõsiseid vigastusi selles spordis harva ette. Tavaliselt juhtub neid ainult siis, kui murdmaasuusataja läheb sõitma kõrgetele ja järskudele mäenõlvadele. Kuna murdmaasuusatamisega seotud liigutused on sujuvad ja rütmilised, on liigeste ja lihaste ülekoormuse või trauma oht väga väike. Spordiarstid
Ainus Eesti meesjalgrattur, kes olümpiamängudelt medali võitnud, oli Aavo Pikkuus, kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku maanteesõidu. Jalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile (1988 kuldmedali NSV Liidule ja 1992 kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel. 1992. aasta suveolümpiamängudel tuli meeste grupisõidus kaks Eesti sportlast esikümnesse: Lauri Aus oli 5. ja Raido Kodanipork 9. Erika Salumäe Erika Salumäe on Eestis tunnustatud jalgrattur ja väljapaistev poliitik. Ta on sündinud 11. juunil 1962. Lisaks füüsilisele ideaalsele vormile on sportlane veel ka Eesti olümpiakomitee auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president
● 1937 võitis ta kuldmedali Euroopa meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses ● 12-korde Eesti meister Aavo Pikkuus ● On sündinud 23. novemberil 1954 Kaperal ● Jalgrattasportlane ● 1976 võitis ta olümpiamängudel kuldmedali meeskonnasõidus ● 1997 võitsi ta kuldmedali ning 1975 ja 1978 hõbemedali Maailmameistrivõistlustel ● 1977 võitis ta esikoha Rahutuuril ● Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda ● 1974-1978 tunnistati ta Eesti parimaks sportlaseks ● Ta oli edukas ka autorallis, 1983 võitis ta Saaremaa ralli ● 2001 anti talle Eesti Punase Risti 3.klassi teenetemärk Eduard Pütsep ● 21. oktoober 1898 Vastseliina vald - 22. august 1960 Kuusamo, Soome ● Maadleja ● Eesti esimene olümpiavõitja maadluses ● 1924 võitis olümpiamängudel kuldmedali maadluses kärbeskaalus ● 1922 võitis ta hõbemedali olümpiamängudel sulgkaalus ● 1927 võitis ta hõbemedali olümpiamängudel kärbeskaalus
õpilast vastas, et on spordiga tegelenud 3 aastat, 2 õpilast vastas, et on spordiga tegelenud 5 aastat, 1 õpilane vastas, et on spordiga tegelenud 6 aastat, 1 vastas, et on spordiga tegelenud 7 aastat ja 11 õpilast ei andnud vastust.(Joonis 3) Joonis Sporditegevuse kestus Küsimusele Milliste eesmärkideni tahad jõuda? vastas 5. klassi õpilastest 1, et tal pole eesmärke, 1 õpilane vastas, et tahab saada treeneriks, 1 õpilane vastas, et tahab saada kooli parimaks sportlaseks ja 1 õpilane tahab saada heaks tantsijaks ja 6 õpilast ei andnud vastust. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et tahab saada Eesti meistriks võistlustantsus, 1 õpilane vastas, et tahab saavutada edu, 1 õpilane vastas, et tahab saada Londoni olümpia mängudele ja 9 õpilast ei teadnud oma eesmärke. 7. klassi õpilastest 3 vastas, et tahab saada vormi, 2 õpilast vastas, 8 et tahab saada heaks sportlaseks, 1 õpilane vastas, et tahab saada Eesti koondisesse, 1 Õpilane
ei ole võimalik enam rahvusvahelisel areenil esikohta taotleda. Spordi ülesanded · Valmistada inimesi eluks ette · Õpetada ausalt mängima · Väärtustada tervislikku ja sportlikku elustiili · Arendada ilumeelt · Teha inimene vabaks ja rõõmsaks · Avardada riigi ja rahva tuntust · Pakkuda meelelahutust. Tippsport vs tervisesport · Tippsportlasteks või üldsse sportlaseks on võimeline saama ca 2% elanikkonnast · Tervisespordiga võiks tegeleda igaüks · Tippspordis on võimalik ennast kindlustada ka majanduslikult, kui ollakse andekas valitud erialal, ning õnn sattuda hea treeneri käe alla ning vigastusi vältides. · Tervisespordile peame ise tavaliselt peale maksma, õnneks küll sõltuvalt alast, ei pruugi väljaminekud olla märkimisväärsed. Erinevad tervisespordi alad
· Õsakas (Jaapanis) maailmameistrivõistlustel koht 8 viskega 64,33 2008 · Pekingis olümpiamängudel koht 12 viskega 61,32 Aleksander Tammert on püstitanud üheksa korda Eesti rekordit viimane oli 2006 aastal viskega 70,82, mis on ka tema isiklik rekord. Märt Israel Märt Israel on sündinud 22 september aastal 1983 Karksi-Nuias. Kaal: 93 kg Pikkus: 177 cm 2006. aastal läks Märt Ameerikasse õppima ja treenima. Pärast tagasitulekut hakkas Märt tõsiseks sportlaseks. Siis treenis Märt koos Gerd Kanteriga, aga hiljem treenis ta enda jaoks spetsialiseeritud plaani järgi. Märt Israel on lõpetanud Tehnika Ülikoolis logistika õpingud ja praegu õpib ta magistrantuuris ärikorralduse tudeerimist. Märt Israeli esimene treener oli Rein Ahun. Veel on olnud Uno Ojand, Mart Kurs. Praegune treener on tal Vesteinn Hafsteinsson. Saavutused: 2009 · Cottbuses kergejõustikuvõistlustel teine koht viskega 61,94 2008
Mitte ükski teine sportlane pole niipalju kunagi reisinud. Gary on PGA touridelt kogunud 24 võitu ja kokku on ta olnud võidukas oma karjääri jooksul 165 korral. Tiger Woods Kõik tunneme teda kui Tiger Woods nime all, aga tema tegelik nimi on Eldrick Tont Woods. Ta on praegu maailma parim golfi mängija. Kuigi ta on alles 34 aastane, peetakse teda läbi aegade parimaks ja edukamaks golfariks. 2010 aastaga ta teenib 90,5 miljonit dollarit. See teeb ta kõige rohkem teenivaks sportlaseks kogu maailmas. Woods on võitnud 14 Major Championships tiitlit. Sellise tulemusega on ta läbi aegade teisel kohal. Ta on läbi aegade noorim ja kiireim golfar, kes võitnud 50 võistlust turniiridelt. Ta on kogunud PGA touridelt 71 võitu ja karjääri jooksul on ta võitnud 97 touri. Woods on kroonitud PGA aasta mängijaks 10 korral ja see tulemus on läbi aegade parim. Maailmakarikas Maailmakarikas on meeste golfiturniir, kus kaheliikmelised meeskonnad oma riikidest võistlevad omavahel
ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima. Seal hakkas ta harjutama kõrgushüpet Leonid Kuznetsovi juures. Pärast kolmeaastast õppimist Eesti NSV-le ette nähtud kohal hakkas Tarmak õppima Leningradi ülikooli majandusteaduskonnas. Sellest ajast peale ei loetud teda enam Eesti NSV sportlaseks. Esimese Eesti kergejõustiklasena olümpiavõiduni jõudnud kõrgushüppaja Jüri Tarmak alistas maailma paremiku 1972. aasta Müncheni olümpial. Tallinnast Leningradi õppima asunud omaaegse kettaheitja Aadu Tarmaku poeg Jüri Tarmak kinnitas juba olümpia-aasta talvel oma sportlike tulemuste uut kvaliteeti, ületades sisetingimustes 2.22. Ning üritades ka uut maailmarekordit.
olla." Tõnu Pääsuke Tõnu Pääsuke sündis 15. juunil 1949. aastal Tallinnas ning on üles kasvanud Nõmmel. Olles algul ka ise tippsportlane naases Pääsuke 1970. aastal Rootsis Östersundis peetud Juuniorite Maailmameistrivõistlustelt teatesõidu pronksmedaliga. Samal aastal ta ka abiellus. Ka tema naine Aita Pääsuke on suusatreener. Juba järgmisel aastal alustas Tõnu Pääsuke oma treenerikarjääri sportlaseks olemise kõrvalt. 1975. aastal lõpetas Pääsuke tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteaduskonna. Samal aastal loobus Pääsuke tippspordist ning pühendus treeneri ametile. Ei läinudki väga kaua, enne kui sai noppida esimesi tehtud töö vilju. 1983. aastal saabus juunioride MM-lt Even Tudeberg teatesõidu hõbeda ja individuaalse pronksmedaliga. Juba järgmise aasta tiitlivõistlusteks oli veenatud Kaija Parvet ala
annaabi.ee 
