Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Spodiala korvpall". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
korvpall, korvpalli, peatus, palliga, liikuda, viske, tugijalg, vise, visata, korvpallis, kohtunik, viskab, maas, rütm, meistrivõistlused, sööta, määratletud, jalale, spordiala, liikmesmaa, adolfi, reaalkooli, esindatud, vastamisi, meeskonnad, kuulumine, taastati, assotsatsioon, treener, taktika, numbrid, teatamise, keskpunktis, jagab, paus, vile............................... 10 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 11 2 Tutvustus Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal
Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile. Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki,
Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Eesti korvpall 2006. a. möödus 90 aastat korvpallimängu algusest Eestis. Korvpall pääses olümpiamängudele esmakordselt 1936. a. Berliinis ja eestlastele langes au see turniir avada, nad jäid lõpuks jagama üheksandat kohta. Esimesed eestlastest maailmameistrid olid Maret-Mai Otsa ja Ene Kitsing, kahekordseks tsempioniks krooniti Priit Tompson, esimeseks olümpiavõitjaks Tiit Sokk, aga hõbemedalivõitjaid kogunes terve rida Lõssov, Kullam, Kruus, Lipso (viimane on ainus, kel kaks olümpiamedalit kodus).
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng.
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks
Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m
KORVPALL Referaat 2011 KORVPALL Korvpall on pallimäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest korrga on platsil 5. Mängijate vahetuste arv ei ole piiratud. Harilikult mängitakse korvpalli saalis, kuid harva ka välitingimustes. Mängu eesmärgiks on toimetada pall põrgatades reeglitepäraselt vastase korvi ning kaitsta vastastel palli viskamist enda korvi. Korvi visatud pallide pealt arvestatakse punkte ning mängu lõpuks rohkem punkte saanud võistkond võidab. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga. Võistkonda juhib treener, kes valib mängutaktika. AJALUGU Korvpalli leiutas 1891. aastal James Naismith, kes oli Springfieldis (USA) ülikooli kehalise
Gümnaasium Korvpall ja selle populaarsus Eestis Uurimistöö 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Korvpall..............................................................................................................................4 1.1 Ajalugu......................................................................................................................... 4 2. Korvpall tänapäeval............................................................................................................5 2.1 Väljak....................................................................................
Kevin Udso 10.c Korvpall Korvpall on mäng, mida mängitakse kas siseruumis või väliruumis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga
KORVPALL Kool Lühidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil
Korvpall Kadriann Soe 10b klass Korvpall Mängitakse kahe võistkonna vahel, eesmärk saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi Võistkonnas 10 mängijat kellest 5 platsil. Teised mängijad on vahetuseks Kaks 20-minutilist poolaega, mis jaguneb kaheks 10-minutiliseks veerandajaks Veerandaja vaheaeg 2 minutit, poolaja vaheaeg 15 minutit Viigi puhul 5 minutiline lisaaeg Väljak - tasane plats mõõtmetega 15 x 28m mis märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvi rõnga ülaserv on väljaku pinnast 3.05 m kõrgusel Väljaku keskel on 3,6
Referaat Korvpalli ajalugu Jere Robert Hirvi Jakob Westholmi Gümnaasium 9.a Korvpalli sünd Korvpalli leiutas 1891. aastal Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. Elukutseliste korvpall sai alguse 19. sajandi lõpus. Korvpalli mängureeglid Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab meeskonna taktika eest, vajalike andmete (mängijate nimed
lõppemist kui mäng on viigis. Tiitlivõistlustel on kindlasti 2 lisaaega ning peale seda 7m karistusvisked. Kusjuures esmalt peab võistkonna ametlik esindaja määrama viis mängijat, kes karistusviskeid viskama lähevad, kui peale viit viskajat on mäng ikkagi viigis, siis määratakse järgmised viis viskajat ning mäng käib kuni esimese eksimuseni kuni võitja on selgitatud. Karistusviskeid võivad visata vaid need mängijad, keda ei ole mängu jooksul diskvalifitseeritud või kes ei kanna kehtivat 2min karistust st. 2min karistus ei olnud lõppenud mängu teise lisaaja lõpuks) Määrustevastast ja ebasportlikku käitumist, mis leiab aset lõpusignaali ajal (poolaja või mängu lõpus) (määrustevastast, ebasportlikku või väga ebasportlikku käitumist karistatakse mistahes mängu ajal st. kui see juhtub enne mängu algust või mängu ajal vastavalt rikkumise astmele. või
hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija. Korvpall Tutvustus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi.Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte.Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel.Platsil mängib korraga 5 mängijat ning võistkonda kuulub 10 või 12 mängijat(12 mängijat on võistkonnas, siis kui tegemist on turniiriga, kus on vähemalt 3 mängu)
KORVPALL Korvpallist Korvpall sai alguse 1891. aastal USA-s Springfieldis James Naismithi eestvedamisel. Esimese korvina kasutas ta puuviljakorvi, mille naelutas rõdu ääre külge maapinnast 10 jala kõrgusele. Esimene ametlik võistlus korvpallis peeti 1892. aastal, mille tulemuseks oli 1 : 0. Hiljem levis korvpall ka mujale ning 19. sajandi lõpuaastatel pandi alus elukutselisele korvpallile. Kuulsaimad korvpallurid maailmas: Michael Jordan, Kareem Abdul-Jabbar, Larry Bird, LeBron James, Wilt Chamberlain. Kuulsaimad korvpallurid Eestis: Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Indrek Rumma , Margus Metstak, Marek Noormets. Meeskonnad Mäng käib kahe meeskonna vahel
Raimond Lääts Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi
Mängu eesmärk ja korraldus Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika. 3 Mängureeglid Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti. Lisaks on tähtedega A..
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil
.............................................................................................. 14 KASUTATUD MATERJALID:.......................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline
,,Korvpall" Järva-Jaani Gümnaasium 7.Klass Siim Sander Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu eesmärk ja korraldus Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud
.......................................................................................................13 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................15 2 Sissejuhatus Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball
Treenerikoolituse kontrolltöö Küsimused: 1)Mida nim. Korvpalluri liikumistehnikaks? 2)Iseloomusta korvpalluri kehaasendit 3)Milliseid hüppeid kasutatakse korvpallis 4)Nim. Tähtsamad peatumisviisid liikumiselt 5)Mida me mõistame mängija pallikäsitsustehnika all 6)Kirjelda palli hoiet 7)Kirjelda palli söötmist 8)Nimeta kahekäe sööduviisid 9) Kuidas nim. mängija liikumist palliga? 10)Kuidas jaotatakse pealeviskeid? 11)Kirjelda kaitsemängija liikumist 12)Kirjelda palliga ründaja katmist 13)Nim. korvpallimängus kasutatavaid ründeskeeme 14) Nim. korvpallimängus kasutatavaid kaitsesüsteeme 15)Kirjelda mees-mehe kaitsesüsteemi 16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses Vastused: 1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse:
Viskamine Viskamine on korvpallis tähtsaim oskus, kuna kogu mängu eesmärk ja ka suurim atraktiivsus on visata pall korvi. Viskamise õpetamise üldisemad põhimõtted on: Visete tabavusprotsent: Et suurendada oma visete tabavusprotsenti, peavad mängijad õppima: millal visata või sööta mis on nende viskeraadius millistest väljakupunktidest korvile visata. - Keskendumine: Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi. - Enesekindlus: Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid. - Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening, seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
lööb ta selle jõuliselt oma värava alt ära. Palli viimine vastase esimese kaitserivi taha võib olla ka osa ründetaktikast, et sundida vastasmeeskonda oma territooriumile taganema. Söötmine Meeskonnaliikmete vahel palli söötes saab võistkond seda oma valduses hoida. Sööta tohib üksnes tahapoole. Kiire söötude vahetus tekitab avatud kohti vastaste kaitses, võimaldades nii liikuda vastaste väravaalale. Meiterlik sööduoskus on ragbis kõige olulisem. Pildil: Yes näitab kellele tohib sööta ja No näitab kellele ei tohi sööta ning direction of play näitab suunda vastaste väravaala poole Mark (korralik püüdmine) Mängija püüab vastase väljakupoolele jalaga löödud palli või lõikab vahelt vastase söödetud palli (see peab toimuma oma värava ja 22 m joone vahel) ja hüüab "Mark!"
TEHNIKA Jalgpalli tehnikaelementide õppimist alustatakse palli kontrolli omandamisega. Palliga liikumisel on oluline kehaasend keha on kergelt kummardunud ette palli kohale ja mängija on justkui palli peal ja pall tema all. Kui pall pole keha all, vaid eespool, pole pall päris mängija kontrolli all ja vastane võib selle kergesti ära võtta. Olukorras, kus pall pole mängija ees, on keha liiga püstises asendis. Keha peab olema kaldu selles suunas, kuhupoole ollakse palliga liikumas. Tugijalg on palli kõrval, põlvest kõverdatud ja keha raskus on tugijala peal. PALLI KONTROLLIMINE/ TRIBLAMINE Palli kontrollimisel/triblamisel kasutatakse kõige sagedamini jala sisekülge. Oluline on tabada palli õige kohaga. Tugijalg peab olema palli kõrval ja suunatud sinna, kuhu löögijalg palli tõukab. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et löögijalg palli saadaks. Siseküljega vedamisel peaks palli puutuv jalg olema tugijala suhtes 90 kraadise
4) vindiga või planeerivalt. Algajatel on servi eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna. Edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Algajad õpivad tavaliselt servima kõigepealt alt, ülevalt, eest või küljelt. Kui on piisavalt jõudu, et pall ülalt üle võrgu lüüa, võib alt pallingu õppimise vahele jätta. Pallingu õppimine: 1) Pallingu õppimist alustatakse ülesviskest. Tuleb omandada täpne ja stabiilne ülesvise, mida oleks mugav lüüa. Viske täpsust saab kontrollida palli maandumiskoha järgi põrandale. Viset sooritada korduvalt ja ilma löögita. 2) Pallingut on soovitav lüüa algul väiksemalt distantsilt, mitte kasutada liialt jõudu. Eesmärgiks on õige tehnika. Lööke võib sooritada vastu seina, paarilisele, üle võrgu. Järk-järgult liikuda võrgust kaugemale. 3) Kui üle võrgu löömine ei valmista enam raskusi, saab õpilastele anda uusi ülesandeid. Palli lend
Indianapolises, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006 Göteborgis. Edukamad sportlased maailmas: Gail Davers (kahekordne olümpiavõitja), Maurice Greene (kolmekordne maailmameister) ja Usain Bolt(rekordiomanik). Eesti tuntuimad on Marek Niit (rekordiomanik), Mikk Pahapill ja Erki Nool (kümnevõistlejad). Korvpall Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli reeglites on 8 reegli ehk peatüki vahel jaotatud 50 punkti
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused.....................................................
Sest see väljahüütud mängija peab jooksma mauhti! oma vastas seisvast ahelikust läbi. Kui see õnnestub, saab ta kellegi vastaste ahelast oma punti kaasa võtta. Kui ei õnnestu, saab temast endast vastaste keti lüli. Lõpuks on kõik mängijad ühe, võitjate meeskonna rivis. Põrkefrisbi Osalejate arv: vähemalt 8 inimest Vajalikud vahendid: 1 tennisepall Ettevalmistus: Moodustatakse 2 võistkonda Mängu kirjeldus: Mängu eesmärk on saada palliga põrgatades vastase piirist üle. Sööta saab ainult põrgatades vastu maad. Mängu kestuse üle otsustab mängu läbiviija. Leia oma paariline üles Osalejate arv: vähemalt 6 inimest Vajalikud vahendid: mänguhimulised lapsed/noored Ettevalmistus: igaüks peab leidma endale paarilise ja tuleb moodustada kaks ringi (1 sisemine ja 1 välimine) Mängu kirjeldus: Moodustatakse 2 ringi (1 sisemine ja 1 välimine) sama arvu inimestega.
ja kaugete pallide söötmisel, tugev ülavöö , liikumine lõppeb väljaastest eespool olevalt jalalt, järgneb õhulend, põlvest kõverdatud jalad ja puusast tõstetud, käed ette sirutatud, palli mängitakse sirge käe rusika või käeseljaga, maandutakse kätele, libisetakse käte vahelt rinnale libisetakse edasi Laskumine küljele- kiire hoojooks oluline, pikk väljaastesamm, palli söötmine, tugijalg sirutatakse, maanduda jala välisküljele, veere üle puusa küljele, veere üle sselja või õla kükki, tõus püsti, Palling- kollektiivse mängu ainus element, mida mägija sooritab täiesti üksi. Nimetatakse tehnilist võtet, mille abil viiakse pall mängu. Pallinguviise: kehaasendi järgi võrgu suhtes- eestpalling mängija seisab näoga võrgu poole, küljeltpalling seisab küljega
kopsumahtu. Ujumisoskus on vajalik aga ka turvalisuse vaatekohast, kui rohkem eesti elanikkonda oskaks ujuda, väheneks ka uppumissurmade arv. KORVPALL 1.Millega algab korvpallimäng platsil? Sinu vastus oli: Algab lahtiviskega keskväljalt. 2.Mitu mängijat ühest võistkonnast on korraga väljakul? Sinu vastus oli: 5 3.Millised on punktide lugemise põhimõtted? Sinu vastus oli: 2 või 3 punkti vise määratakse just selle koha järgi kust vise toimus. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. 2 punkti saab siis kui on 3punkti joone sees. Vabavise annab ühe punkti. 4.Millal antakse ründajale 1; 2; 3 vabaviset? Sinu vastus oli: 1 vabavise antakse juhul, kui viga on tehtud pärast tabatud mis iganes viset. 2 vabaviset antakse juhul, kui viga on tehtud pärast vealimiidi ületamist või vea korral kahepunktiviske tsoonis.
läbimõõduga vardad, mis on valmistatud fiiberklaasist või sellega sarnasest materjalist. Kui pall puudutab mängus antenni, loetakse see veaks, vastasvõistkond saab sel puhul punkti. Pall on kolmevärviline, tema ümbermõõt peab olema65-67 cm, kaal 260-280 cm. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel kasutatakse Mikasa sini- valge-kollast palli, Itaalia, Saksamaa jt Euroopa juhtivates liigades mängitakse Malteni rohekas-puna-valge palliga, neid mõlemaid toodetakse Jaapanis. Rahvusvahelistes kohtumistes kasutatakse viit palli. Spordisärkidel peavad nii rinnal kui ka seljal olema numbrid (1 kuni 18). Mängu ajal peab väljakul olema kuus mängijat. Algasetus fikseerib mängijate kohavahetuse korra. See kord peab säilima kogu geimi jooksul. Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliiniks ja nad võtavad enda alla väljakualad 4 (ees vasakul), 3 (ees keskel) ja 2 (ees paremal)
annaabi.ee 
