"Kuninglikult untsus" Niki Burnham "Maoli" Nick Hornby "Piraadid" Ilkka remes "Ohtlik armas" Melissa Marr "Neelatud" Simon Holt "Võimumäng" Andreas Schlüter "Härra Ibrahim ja Koraani õied" Eric-Emmanuel Schmitt Emily the Strange "Kaotatud päevad" Rob Reger ja Jessica Gruner "Sigadesaaga/pigtopia" Kitty Fizgerald "Brislinger" Christopher Paolin "Julia mängib Juliat" Juta Treiber "Lapsehoidjad" Melissa de La Cruz "Eragon" Christopher Paolin "Otsetee paradiisi" Allan Keian "Lihtsalt armastus" Brigitte Blobel "Vaigust kiiker" Philip Pullamn "Hurini lapsed" J.R.R. Tolkien "Alaizabel Cray painaja" Chris Wooding "Soovileht" Eoin Clofer "Lõpetamata lood" J.R.R. Tolkien "Rändavate pükste õeskond" Ann Brashares "Mustad harmed" Sam Enthoven "Apelsiinitüdruk" Jostein Gaarder "Golemi silm" Jonathan Stroud "Ptolemaiose väravad" Jonathan Stroud "Operatsioon punane jeeriko" Joshua Mowll "Nii ma nüüd elan" Meg Rosoff "Ah sa pagan" Christine Nostlinger
Kõik olid õllest arust ära. Kalevipoeg hakkas joogise peaga kiitlema, kuidas ta saare piigaga patustanud. Sepa vanem poeg ei luba neidu narritada ja oma kerget meelt kiita. Kalevipoeg kiitleb aina edasi. Tõusis taplus, kus Kalevipoeg haarab mõõga ja sepa pojal pea maha lööb. Kui vennad tahavad kätte maksta, lubab Kalevipoeg nad kõik surmata. Sepp loobub kättemaksust ja jätab selle jumalate hooleks. Sepp sajatab ja neab mõõga ära: selle kandja peab surema omaenda sõjariista läbi. Kalevipoeg, veel joobnud, lahkub sepa talust ja heidab väsimust puhkama. Saare taadi jaeide õuel kasvas tamm nii suureks, et varjas taeva. Taat tamme raiujaid ei leidnud. Kodus näitas eit kotka tiiva alt leitud mehikest, kes lubas tamme raiuda, kui ta kütkeist päästetakse. Õuel hakkab mees sirguma ja kasvab mitme sülla ( süld erinevates maades erinev umbes 1,8 m ) kõrguseks. Ta raiub tamme maha. Tammest saab küll sildu,
ja koos teisega rõõmustada, siis tema väärtus mitmekordistub." "Kas Juhan lilli ikka toob?" haaran viimasest võimalusest õnnelikel inimestel tool alt ära tõmmata. "Viimasel ajal enam mitte." Aus vastus. Kas tõesti esimene nõrk lüli ahelas? Alles paar aastat tagasi joodeldas isand Kajandu hommikupoole ööd sinililledega emanda magamistoa akna all. "Nüüd ta toob krevette," neelatab Krista kuuldavalt. "Ma jumaldan neid ja ta juhtumisi teab seda." Palju õnne argipäevaks, Kati ja Hillar! "Me ei läinud merele oma abielu lappima," kinnitab ligi poolteist aastat abikaasa Katiga ümber Atlandi ookeani seilanud Hillar Kukk. "Äärmuslikes oludes kriisid ainult süvenevad. Ei saa olla kuude kaupa kahekesi inimesega, keda sa viimase hingetõmbeni ei usalda. Sellest reisist kujunes abieluvärskendus - tagantjärele võib küll nii öelda - , aga esialgu läksime lihtsalt unistust täitma." Hillari unistust, kui lõpuni aus olla
Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu algusest ja kirjeldab, kuidas Kristiina pidi olema politseis pärast nukuvargust. Katrin Reimus Katrin Reimus on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Ta valiti ka aasta emaks aastal 2001. Tal on kolmikud pojad Aare, Asko ja Allan ning ka kaks tütart Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib ka lugeda Lindgreni teoseid. Varem on Katrin Reimuselt ilmunud noortejutustus "Eilset pole olemas" ning ta on tõlkinud eesti keelde Sisko Istanmäki "Liiga paks, et olla liblikas" ja Katri Tapola "Kahvatud tüdrukud". Samuti on ta kirjutanud "Kus tramm ei käi" ning "Mardi päris oma auto!" Raamatu tegevusaeg ja -koht
Keskkooli 1988 aastal ja siirus õppima Tartu Ülikooli ajakirjandust 1988-1993. Ja kuigi Kivirähk on tunnistanud ennast ülikooli akadeemiliseks apsakas, kes armastas rohkem õlut juua ja ühiselamus tuletõrjevoolikuid lahti rullida ning veega mängida ning ta visati seepärast ühikast välja. Ta 1991.aastal aastast ka Päevalehes kultuuritoimetaja ametis. Aga märgiline pööre toimus 1993, mil Kivirähist sai pärast ülikooli lõpetamist Päevalehe huumoritoimetaja koos omaenda huumoriküljega. Ta on abielus ka ajakirjankiuga Ilona Martsongiga ja neil on tütred nimedega Kaarin, Liisa ja Teele. Kiviräha kirjanduslik noorus möödus mitmes kohas, aga eriti Pikri kaante vahel(Pikker oli nõukogude satiir- ja huumoriajakiri). Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel, siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992
Tiina meeldib oma klassivennale Villele, kes on samuti Eestist pärit, õigemini tema vanemad on aga Ville ise pole kunagi Eestis käinud. Tiinale tekivad külmavärinad, sest Ville ei hakkaks talle elusees meeldima.Ükskord aga ühel peol nende vahel tekkis midagi. Tiina klassis käib ka üks tuupur, kellel on kõik viied ja kodused tööd on alati tehtud, kuid ta ei suhtle klassist mitte kellegagi ja ei aita kedagi, just seepärast kõik teda põlgavadki. Ta nimi on nimelt Sven Allan. Sven on väikest kasvu ja tal on suured prillid. Svenile meeldib oma klassiõde, kes elab ta vastas, vahel õnnestub tal Ingridiga ühel ajal koos kooli minna. Sven Allani isa on poja üle väga uhke ja uhkustab kõigi ees, Sven on sellest aga väsinud ja ta ei taha enam nii tark ja eeskujulik olla. Ühel hetkel hakkavad Sveniga imelikud asjad juhtuma. Hommikul seisavad kõik Sven Allani kapi juures. Ta kapile on kirjutatud ,, Sa pead
Kuressaare Gümnaasium Navitrolla referaat Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Navitrolla enda eluloo kirjeldus.................................................................................................................4 Navitrolla elu ....................................................................................................................................................................7 Looming.............................................................................................
Rahva Hääles; täiendatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev); vene keeles "" (KPD 2008) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002); läti keeles "Sirli, Sms un noslpumi" (Liels un mazs 2009); vene keeles ", " (KPD 2008) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avze
Ent juba siis moodustasid lõviosa tema mänguasjadest väikesed puust relvad. Last õpetati juba varakult tundma relvade käsitlemist, karastama oma keha, lapsel lasti palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja neid ka armastama. Keelatud oli lapse hellitamine ning 1 Tilk, Maria. Kasvatus eri kultuurides II. AS Trükk. Tallinn 2004, lk. 160. 2 Duby, Georges. Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel. Peatoimetaja Henno Rajandi. Tõlkinud Lore Listra. Varrak. Tallinn 1997, lk. 40-41. 3 Tilk 2004, lk. 163-164. 4 sageli seati laps olukorda, millest pääsemine nõudis julgust ja osavust. Vanemad jutustasid lapsele kangelastest ja rüütlitest, kes pidid poisile eeskujuks olema. Juba maast madalast peale sisendati lapsele rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikuse põhimõtteid, millel rüütliks olemine suuresti tugines.4
Kui nad teavad, et hoolid neist inimestena, asuvad nad sinu eest ka võitlusse. Kui hakkad pidama inimesi kasumist tähtsamaks, oled saavutanud midagi veel enamat nende südame võitmisest. Oled nende usalduse ära(77) teeninud. Usaldusväärsena mõjumise saladus on olla usalduse vääriline. Visioon peab olema ka kokkulangev töötajatega ehk nende huvide ja südametega. Pead neile näitama, et aidates sultulevikusihte saavutada, jõuavad nad ühtlasi ka omaenda tulevikusihtideni. Nad näevad et hoolid nende lootustest ja unistustest ning siis tuleb ka usaldus sinu vastu. Aga usaldusele eelneb ausus, siirus on inimestele juba kaugele tunda. Vabastamine-juht peab olema inimlike annete vallapäästja, mitte piiraja.Ta peab andma võimalikult raskeid ülesandeid, et inimesed saaksid töö kaudu areneda.Kui inimesed tunnevad end suurepäraselt, annavad nad ka suurepäraseid tulemusi.
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
Tm suhtus sellesse käärimisse Tln-s suht külmavereliselt. Ta kolleegide hulka kuulusid "Teataja" toimetaja K. Päts, puutub 1903-'05 kokku ka Vildega. "Teatajas" sai Tms H. Pöögelmanni koha, kes oli väga punane revolutsionäär. 1907 tekkis Tms-l mõte, et tahab veel õppida, astus TÜ õigusteaduskonda. Palus end vabakuulahjana immatrikuleerida, sest gülmn-i lõputunnistusel polnud vanu keeli. Jõuludeks (praktiliselt 2,5 kuuga) lad.k selge, tegi eksami. Võttis ka ingl.k tunde (on tõlkinud Wilde'i), vene keelt nagunii (Dostojevski "Kuritöö ja karistus"). Rahaline virelemine jätkus, kirjutas leheartikleid ja lühemaid lugusid. Tast sai viljakas novellist -> kirjanikukuulsus tuli. Ülik-i aegne seltsielu: astus seltsi "Ühendus" - noor selts, kes kutsus enda liikmeks ka mitte-üliõpilasi. Selles seltsis vastitas Tms selle eest, et seltsi rmtk oleks täidetud. Seltsilt ja J. Tamme õelt sai rahalist toetust. Ülikool jäi lõpetamaa: 5-st eksamist tegi ära ühe
pole mõtet algatada diskussiooni. EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja Jan Andresoo on samuti veendunud, et koosoleku tüübist peab kinni pidama: "Paarikümne osalejaga strateegiakoosoleku ja 4-5 inimesega probleemilahenduse koosoleku ettevalmistus ja läbiviimine erinevad üksteisest nagu öö ja päev ning näiteks infovahetuskoosolekul pole mõtet hakata maailma parandama ja lahendusi otsima." EMT kvaliteedijuhil Hillar Kroonil on nädalas vähemalt viis koosolekut. "Kõige rohkem peetakse meil viie-kuue osalejaga probleemi lahendamise koosolekuid, aga on ka regulaarsed osakondade, juhtkonna, tootenõukogu ja arengunõukogu koosolekud," kirjeldab ta Kutsu optimaalne arv osalejaid Tarmo Salumaa soovitab probleemi lahendamise koosolekust osavõtjate arvu mitte väga suureks ajada. Kuldreegel on, et inimesi peab koosolekul olema nii palju, et nad jõuaksid omavahel reaalajas suhelda
õrn valitsus hoiab nooruse puhta ja auväärsena ning küps iga leab, et tema mõjuvõim juhib ja kujundab iseloomu kuni lõpuni." The Times · ,,Öeldakse, et mees on tugev, valitseb maad ja merd... Kuid jõud, millel võimsam on vägi mehe troonist on jätnud ilma sest hälli kiigutav käsi valitseb tervet maailma." William Ross Wallace · ,,Meie suure õnnistusrikka Taevase Ema pärast ja omaenda väikses maise ema armastuse pärast tuleks igal mehel kogu naissugu õrnalt kohelda ja neid kõigiti au sees pidada." Alfred, Lord Tennyson · [Ema] ,,Selles sõnad sisaldub naisterahva auväärsus ja kalleim ehe." Martin Luther · ,,Meie, naised, oleme alati olnud need, kes on ehitanud ja kokku pannud varjualuse ja pelgupaiga kõikidele oma inimestele oma naabritele, oma perele." June Jordan
" Mis see õigemini tähendab? Minu arusaam sellest on selline, et inimene ja maailm on lahutamatud osad. Kuna inimene omad materiaalseid asju (auto, maja, riided jne), mis kuuluvad ümritsevale maailmale, on seega inimese olemus seotud materiaalsete asjade kaudu maailma olemusega.Olemasolu väljendub asjade omamisega, asjade eest muretsemisega ja teisestküljest kaasinimeste eest hoolitsemisega. Inimene on 2 Law, S. Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tallinn: Varrak, 2008, lk 329. 3 Law, S. Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tallinn: Varrak, 2008, lk 329. 4 sõltuvuses maailmaga, mitte maailm inimesega. Inimene ilma maailmata ei saaks hakkama, maailm ilma inimeseta saaks. 2. OLEMINE JA AEGA Fenomenoloogia oli asjade olemust püüdnud tabada sellisena nagu see tajuvale subjektile ilmub, end näitab
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
elus sageli töökohti ja elupaiku vahetama, tehes seda lausa ligi kolmekümnel korral. Oma tähtsaima teose ,,Tasuja" kirjutas Bornhöhe 17-aastasena Põltsamaal kihelkonnakooli abilisena. Teose lõpetas ta aga Tallinnas, kus see aastal 1880 ka trükiti. Sel perioodil püüdis ta toimetada ka oma kirjanduslikku almanahhi ,,Lindanisa". Bornhöhe sulest pärinevad veel ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Lisaks on ta tõlkinud eesti keelde raamatud ,,Robinson", ,,Reinuvader Rebane", ,,Don Quijote" jm... 13. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) pärit Vändrast. Õppinud Kihelkonnakoolis kirikuõpetaja Karl Köberi juures. Oskas hästi saksa keelt ning mängis klaverit ja orelit. 1857. a. asutas Pärnu nädalalehe Perno Postimees 1864. a. Tartu ajaleht Eesti Postimees 1865. a. lõi ta koos perega laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" ning ta oli ka esimese üldlaulupeo korraldaja
kohanemisperioode, mis kõik ei ole sugugi meeldivad. Nii mõnedki inimesed peavad kohanemisraskusi isiklikuks probleemiks ega julge sellest kellegagi vestelda. Kui aga teatakse, et selliseid probleeme tuleb ette kõigil ja neid osatakse oodata, siis saadakse neist ka kiiremini ja kergemini üle. Talvi Kallasmaa (2003, lk 143) selgitab, et kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid inimese suutlikkuses hinnata olukordi ja omaenda toimetulekuressursse ning toimida vastavalt neile nii, et psühholoogiline heaolu säilib või taastub. See tähendab, et kohanemise seisukohalt on oluline inimese võime analüüsida ümbritsevat keskkonda ja iseennast ning reguleerida oma käitumist, mõtlemist, tahet ja emotsioone. Hille Pajupuu (2000, lk 17) toob välja teise kultuuriga kohanemisel neli perioodi, mille kestus ja intensiivsus oleneb inimesest ja sellest, kui palju teine kultuur enda omast erineb
Ma arvan, et raamat on sihtgrupile väga huvitav. Laps saab raamatu lugemise ja jutukeste kuulamise ajal ka ise aktiivne olla. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle väga meeldib selle raamatu kujundus. Eriti meeldib see, et raamatus on viis jutukest ja need kõik on täiesti omamoodi. 7. raamatu analüüs 8 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) N. Migunoya, tõlkinud Gerda Kroom, "Ustavad sõbrad", 2005. Illustreerinud O. Babkin. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Kutsub. Raamatul on selged ja realistlikud pildid ning tekst on hästi väljatoodud. Tumedas trükis ja trükitähtedega. Tekst on ka kirjutatud luulevormis, mis teeb jutu huvitavamaks. 3. Millest raamat räägib? Raamat räägib Annist, kellel on sünnipäev. Iga tema sõber toob talle kingituse. Sõpradeks on loomad. 4
mis oli materjali kogumisel suureks abiks. 3 1. Laulupeo eellugu Eestlased on alati laulurahvas olnud. Seda tunnistab meie rahvalaulude rohkus, laulutraditsioonid ning koorilaulu pühendumus. Eestlastele on laulupeod üks osa rahvuslikust kultuurist ning selle säilitamine on neile väga tähtis. Koorilaul ja orkestrimuusika said alguse eestlaste hulgas 19. sajandi esimesel poolel vennastekoguduse palvemajades, hiljem ka kirikutes ja koolides (Palamets, Hillar 1994:6). Eestlaste koorid tekkisid balti-saksa kooride eeskujul ja nende levimine oli otseses seoses kohaliku hariduselu arenguga. Kooride juhtideks olid koolmeistrid ning köstrid. Linnadesse jõudis koorilaul seoses Jannseni kolimisega Tartusse. Seltside Vanemuine ja Estonia asutamisega loodi kooridele esimesed organisatsioonilised alused. Pillikoorid tegutsesid põhiliselt vennastekoguduste juures (Eesti Kooriühing, 2002). Mitmehäälsus tekkis peamiselt kihelkonnakoolide juures
kroon, mida nimetati Monomahhi mütsiks, riigiõun ja valitsuskepp, rinnarist ja keep ning kaastsaaridele oli tehtud kahekohaline troon.3 Selle kahekohalise trooni taga varjas end valitsejanna Sofia, kes ütles vendadele kuidas käituda ja mida öelda. Nii käisid nad pidulikel vastuvõttudel ja kiriklikel tseremooniatel, mis ei toimunud küll tihti, kuid see-eest olid väga väsitavad. 2 Lindsey Hughes, ,,Peeter Suur inimene ja ajalugu", Tallinn 2005, kirjastus Varrak, lk 33 3 Lindsey Hughes, ,,Peeter Suur inimene ja ajalugu", Tallinn 2005, kirjastus Varrak, lk 35 5 Millega tegeles Peeter aga vabal ajal? Ta õppis kirjatarkust. Hariduse sai ta siiski tagasihoidliku, et mitte öelda kehva.4 Kaksteist aastat pärast Peetri tsaariks kroonimist, 1974. aastal, pärast oma ema Natalja Narõskini surma pidi Peeter riigiasjadega hakkama ise tegelema.
Anthony Burgessi "Kellavärgiga apelsin", mis kuulub zanrilt vaieldamatult ulmekirjanduse hulka, on teos, mille väärtusi möönavad isegi ulmevaenajad. Sedalaadi raamatuid on eelmisel sajandil olnud teisigi näiteks George Orwelli "1984" ja Kurt Vonneguti "Tapamaja, korpus 5". Kui esimene neist maalib sünkmusta pildi totalitarismist ja teine sõjast, siis Anthony Burgess võtab ette kuritegevuse. Rohkem kui 40 aastat tagasi kirjutatud romaan ei ole sobiv nõrgema närvikavaga inimestele. Veidras vene laenudest kubisevas slängis pajatab oma lugu 15-aastane Alex, kelle elu koosneb baarides molutamisest ja omasuguste jõuguga süüdimatute väärtegude kordasaatmisest. Paari päeva mahub bibliofiili läbiklobimine, ühe kirjaniku majja tungimine, mehe vigasekspeksmine, ta naise grupiviisiline vägistamine jpm. Vargusi, autoärandamisi ja jõukudevahelisi arveteklaarimisi ei tasu mainidagi. Lõpuks läheb halvasti politsei satub neile peale ja läbipekstud vanake, kelle majja nad
osalisi, mistõttu on tema mälestused küll väärtuslikud, kuid arvestades, et Trubetsky on isiklike mälestuste koondamise monopoolselt enda kätte võtnud, soodustab see kirjelduse muutumist isikukeskseks ning subjektiivseks. Samas tuleb tunnistada, et ENSV pungi uurimine on näidanud, et kõige väärtuslikumat infot tollaste sündmuste kohta saab just nimelt 1 Trubetsky, Tõnu. 2009. Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s. Tallinn, Varrak. 2 Viires, Piret. 1999. Eesti punkluule. Tuglas-Seura: http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/Eest_punkluule.html (13.01.2013). 3 Sommer, Lauri. 2001. Haaknõela vari. Vikerkaar 2/3. 4 Trubetsky, Tõnu. 2012. Haaknõela külm helk: Eesti punk 1972-1990. Tallinn: Kunst. 3 elulooraamatustest ning isiklikest mälestustest, samuti on informatiivsed tolleaegsed ajalehe-
rääkima alles sadakond aastat tagasi. Musta kasvatuse ja antipedagoogika eestkõnelejad protestisid kirglikult mitte ainult koolikohustuse ja laste isiksuste "väänamise" vastu koolis, vaid taunisid ka kodust kasvatust. Laske lastel kasvada, igasugune sekkumine võib pöördumatult kahjustada lapse iseregulatiivset arengut, loogem soodsad keskkonnatingimused see on kõik, mis meilt nõutakse, sest iga laps sirgub omaenda rütmis ja küpseb omaenda eelduste kohaselt nagu taimed looduses. Kobestage mulda, kastke ja väetage ning laske päikesel hellitada - piltlikult öeldes vajab sedasama inimlapski, sest kõik vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates
Retsensioon [Näljamängud] Suzanne Collins [APRILL 2012] Lugesin raamatut Suzanne Colllinsi "Näljamängud". See on välja antud 2008. aastal, ja eesti keelne versioon on trükitud AS Pakett trükikojas. Raamatus on 304 lehekülge. Raamat on pühendatud James Proimosele. Peatükke on sellel raamatul kolm: "Tribuudid", "Mängud", "Võitja". See on fantaasia zanrisse kuuluv raamat. Suzanne Collins on Conneticutis 1962. aastal sündinud Ameerika Ühendriikide kirjanik. Oma karjääri alustas Suzanne Collins lastele mõeldud telesaadete stsenaristina. 2008. aastal ilmus Suzanne Collinsi raamat "Näljamängud", samanimelise triloogia esimene osa. Teine raamat, "Lahvatab leek", ilmus 2009. aasta septembris; kolmas, "Pilapasknäär", 24. augustil 2010. Ta on kirjutanud kokku 11 raamatut. Eesti keelde on ta teoseid tõlgitud 3: "Näljamängud", "Lahvatab leek" ja "Pilapasknäär". Kuulsuse tõi talle "Näljamängude" raamat, mis sai suureks bestselleriks. Ta on kirjutanud põhili
Tupp (asepresident), Rein Veidemann (sekretär) ja Andrus Ristkok (laekur). Klubi on asutatud määramata ajaks ja lõpetab automaatselt oma eksisteerimise, kui manalateele lahkub selle viimane liige. Klubi liikmed: 2013. aasta 1. veebruari seisuga kuuluvad Klubi liikmeskonda Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Lembit Arro, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Liia Hänni,Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus
skulptuuride põhjal. Avastusest huvitusid muuhulgas Michelangelo, Leonardo da Vinci ja Raffael, viimane on loonud ka esimesed uuemaaegse groteski näited. Nendes on vaevalt veel raasugi sellisest disharmoonilisest pöörasusest, mida hiljem on hakatud sõnaga grotesk seostama. 17. sajandil hakati groteski mõistet kasutama peale kujutava kunsti ka kirjanduses. Selle mõiste teemal on arutlusi kirjutanud Walter Scott, Edgar Allan Poe ja Victor Hugo. 20. sajandil keskendus põhivaidlus groteski üle Wolfgang Kayseri (1906 – 1960) ja Mihhail Bahtini (1895 – 1975) töödesse. Kayseri järgi on grotesk: 1) võõrandunud maailm; 2) mäng absurdiga; 3) katse välja kutsuda ja allutada deemonlikke jõude. Oma monograafias „Grotesk ja selle kujutamine maalikunstis ja kirjanduses“ (1957) vaatles Kayser mõiste kujunemis-, kasutus- ja ilmnemislugu viie sajandi jooksul. 20. sajandist eristas ta
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".............................................................................................................................7 4.1 Raamatu analüüs..........................................................................................................7 4.2 Autor oma teosest......................................................................................................16 5. Kokkuvõte...............................
naiseks võttis ja linna ära viis. Jutustaja küsib, ega see neiu juhuslikult samas majas ei viibi, pidades Bellat just selleks neiuks. Olle kinnitab, et too neiu on tõesti samas majas, ent ei kinnita, et see just Bella on. Olle jutustab, et Bella kihlub sama õhtu jooksul kellegi Allani nimelise noormehega, keda Jutustaja ekslikult ukse juures seisnud sõduriks peab. Üldse on kogu teose vältel segadus 2 nimega Allan. Jutustaja peab Allaniks igat tundmatut noormeest ja ei ole lõpuks isegi kindel, kes on tegelik Allan. Ta armastab üldse tegelasi kutsuda nii kuidas juhtub ja tunnistab seda ise. Tegelaste nimed ei ole antud teoses tegelikult üldse olulised. Nii näiteks nimetatakse Bellat veel Amarülliseks. Jutustaja ja Olle vestlus jõuabki mingis punktis nimede välja mõtlemise juurde. Olle justkui teaks, et Jutustaja armastab nimesid välja mõelda ja heidab seda mõnes mõttes ette
Ent tütarlapsele tuli kuskilt suurest linnast järele keegi noormees, kes ta naiseks võttis ja linna ära viis. Jutustaja küsib, ega see neiu juhuslikult samas majas ei viibi, pidades Bellat just selleks neiuks. Olle kinnitab, et too neiu on tõesti samas majas, ent ei kinnita, et see just Bella on. Olle jutustab, et Bella kihlub sama õhtu jooksul kellegi Allani nimelise noormehega, keda Jutustaja ekslikult ukse juures seisnud sõduriks peab. Üldse on kogu teose vältel segadus nimega Allan. Jutustaja peab Allaniks igat tundmatut noormeest ja ei ole lõpuks isegi kindel, kes on tegelik Allan. Ta armastab üldse tegelasi kutsuda nii kuidas juhtub ja tunnistab seda ise. Tegelaste nimed ei ole antud teoses tegelikult üldse olulised. Nii näiteks nimetatakse Bellat veel Amarülliseks. Jutustaja ja Olle vestlus jõuabki mingis punktis nimede välja mõtlemise juurde. Olle justkui teaks, et Jutustaja armastab nimesid välja mõelda ja heidab seda mõnes mõttes ette
Vilma teeb ta kohmetuks, tunneb tema läheduses viibides, et ta liikmed on puust, keel köies ja pilk purjus; kõik, mida Vilma silme all teeb või räägib, on kramplik, mõttetu ja loll. -> Loll- õnnelik. Vilma on tema jaoks esialgu kõrgemat liiki olevus, pooljumalanna, sest tüdruk meeldib talle, ei aita siin midagi noore mõistuse häbematu vahelesegamine, et Vilma on temast vanem ja et see kõik on lollus. Kinni omaenda kramplikus kapslis, ei leia sõnu, murrab peas mõtteid nagu aiateibaid. Mats Aniluige öeldud ütlemine, mis on läbi aastakümnete rahvasuus edasi kandunud, samal ajal kui tolle väärika vanamehe muudest ütlemistest ja ettevõtmistest ei mäleta keegi midagi. Isegi Jürist, kõige isekamast Aniluigest, ei teata õieti enam midagi. Lk 120 Aeg tuulab mälust välja kõik enam-vähem tähelepanuväärse, ainult paar tähtsusetut pisiasja või mõni juhuslik välkvõte elavad üle aja.
K. «süütus» huvitavat näib). Stseenide sisu edasiandmisel on Kafka stiil maalähedane ja realistlik, kuid arutlustes kohtu olemuse ning seal aset leidva üle vallandub peadpööritav, hullumeelne detailipeenus ja täp- sus, kalduvus spekulatiivsete loogiliste süsteemide rajamisse ja pedantismi. Kui esimeses oma kalduvuses loogilistele spekulatsioonidele sarnaneb Kafka vahest kõige rohkem sümbolistide suurele ees- kujule Edgar Allan Poe'le, siis teda kummitavast pedantismist vaba- neb Kafka siin vaid stseenide ja sündmustiku seosetu, absurdse, otsekui unenäoliselt ja sihitult fataalse lõpu poole triiviva arengu tõttu. See näiline, unenäoloogikast lähtuv vabadus muudab Josef K. protsessi oma detailides ettearvamatuks, ning lõppkokkuvõttes lugejagi jaoks huviga jälgitavaks. Kafka lemmikautorid olid Goethe ja Heinrich von Kleist, eriti viimase stiilist on ta teadlikult õppinud.
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksana, kes töötas Pasa jaoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
