In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus Jus gentium Rahvaste õigus Lato sensu Laiemas mõttes Lex Seadus Lex specialis eriseadus Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei kohustata ennast ise süüdistama
33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39. lex specialis derogat legi generali-eriseadus tühistab üldise seaduse 40. obiter dictum (mitm. obiter dicta) muu hulgas öeldu, juhuslik märkus (kohtulahendi osa, mis ei ole selle lahendi jaoks määrav, vaid kasutamiseks kõrvalmärkuses) 41. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 42. sui generis- isesugune, eripärane, omanäoline 43
rakendada.Õigusaktide täiendamise, muutmise ja tühistamise määrab põhiseadus. Keerulisem on olukord siis, kui tühistamine, muutmine ja täiendamine ei toimu expressis verbis, vaid on tuletatav uue seaduse kontekstist. Sellisel juhul on tegemist lex posterior derogat priori (hilisem seadus muudab varasema). Kui meil on tegemist üld- ja eriseadustega, siis rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat generali (eriseadus muudab üldseaduse). Kuid juhul kui lex specialis on pärit põhiseadusele eelnevast perioodist, lex generalis on aga põhiseaduslik seadus, siis muidugi normide konflikti korral lex generalis tühistab lex specialise vastavad normid.Vaidluse korral on lõplik sõna kohtul. LISA Õiguse formaalne ja materiaalne tähendus: materiaalne sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seega õigustloovaks allikaks., formaalne õigusloome, st viisid, kuidas
“väljaspool igasuguse võimaliku kogemuse piire …” (lk. 36). Antud juhul kõnelebki Kant senise traditsioonilise metafüüsika objekti-määratlusest. Viimast jaotati tol ajal metaphysica generalis`eks ehk ontoloogiaks ja metaphysica specialis`eks. Ontoloogiat defineeriti sealjuures Aristotelese “esimese filosoofia” eeskujul teadusena oleva olemise kõige üldisematest määratlustest. Metaphysica specialis hõlmas aga omakorda kolme distsipliini nimetustega “ratsionaalne psühholoogia”, “ratsionaalne kosmoloogia” ja “ratsionaalne teoloogia”. Nimetus “ratsionaalne” viitab sellele, et ka metaphysica specialis`e puhul on tegemist tunnetusega, milleni sai jõuda vaid puhta mõistuse abil ning arvesse ei tulnud teised võimalikud tunnetusallikad nagu kogemus ja ilmutus. Nende distsipliinide niisugune kolmikjaotus tugineb oleva terviku traditsioonilisele jaotusele
õiguse allikana: Õigusteadlased kommenteerivad seadusi ja annavad praktikutele juhiseid õigusnormide tõlgendamiseks. www.juridica.ee ÕIGUSALLIKATE PÜRAMIID Euroopa Liidu õigus põhiseadus rahvusvaheline õigus seadus määrus kohtuotsus ja õigusteadlaste arvamus Õigusnormide vastuolu Õigusnormide vasutolu lahendamine: lex superiori derogat legi inferiori lex specialis derogat legi generali lex posteriori derogat legi priori Õiguse tõlgendamine Õigusnormisisu selgitamine: grammatiline meetod süstemaatiline meetod teleoloogiline meetod ajalooline meetod
See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda). Süstemaatilisloogiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist
See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda). Süstemaatilisloogiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist
tähenduste lehvik. Tõlgendaja võtab neist võimalustest mõne või mõned, mille tähendust sobib selles olukorras kasutada. Kollisioonide lahendamise (vastuolu ületamise) alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama
Inglismaa seadused on kolme ossa jaotatud: avalik õigus, tavad ja parlamendi otsused 11. Libertas inestimabilis res est – Vabadus on hindamatu asi. 12. Consensus omnium. - Kõikide üksmeel Omnium consensu – Kõikide üksmeelega 13. Omnis ars naturae imitatio est. - Kogu kunst on looduse jäljendamine. 14. Principes mortales, res publica aeterna est – Valitsejad on surelikud, riik on igavene. 15. Lex specialis derogat generali – Spetsiaalne seadus tühistab üldise. 16. Leges omnium salutem sungulorum saluti anteponunt – Seadused eelistavad kõikide heaolu üksikisikute heaolule. 17. Artes liberales – vabad kunstid ( grammatika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia, dialektika(väitluskunst), s.o vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks sobimatutele kehalise tööga seostuvaile kunstidele) 18
Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub riigist kui institutsioonist. ...
saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Õigusepõhiprintsiibid: 1.Regulatsioon 2. Adressaat 3. Täidesaatmine Normid: 1) Üldnorm 2) Erinorm - mis trumpab alati üldnormi üle. Normi rakendamine: Need on need lex specialis jne. 1) Erinorm trumpab alati üldnormi sita üle. 2) Hilisem norm ületab vanema. Seega kui seadust muudetakse. Kehtib uus ja keegi ei saa jaurata selle vastu. 3) Kehtib ka üle põhiseaduse. Normi rakendatamist liigitatakse: 1. Adressaadi järgi 2. Territooriumi järgi 3. Ajalise kehtivsue järgi 4. Objekti alusel Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: See on ka ühtlasi õigusuhtes toimimise viis. Tuleb eksamile.
ettevalmistus protsessi raames ei mõeldud, et välismaal saab oma kodanikku represseerida vms. Peeti silmas, et riigil on raske kaitsta välismaal. Võttes arvesse reaalsust. Wall of opinion. · Õigusi on võimalik piirata kui riigis valitseb üleriigiline eriolukord, kuid Art 4(2) on loetletud need õigused, millest taganeda ei saa, nt õigus elule, piinamine, orjus, sunniviisiline töö. · Ei lõpeta kehtivust relvastatud konflikti korral- humanitaarõigus on lex specialis, on eelkõige mõeldud inimõiguste kaitseks sõjaolukorras. · Ei nõuta siseriikliku otsekohalduvust. Venemaal praktikas seda otse ei kohaldata. Ameeriklased ei nõustu kunagi rahvusvahelise järelvalvega. Nende ,,Bill on rights" on nii püha, et ei taha konkurentsi. Arvavad, et nende süsteem on palju parem. Ameerikas ei ole selliseid sots garantiisid nagu Euroopas, nt lapsepuhkus.
Üldtunnustatud on ülaltähendatud juhul rahvusvaheliselt levinud printsiipid ehk põhimõtted (vrdl PS § 3), mis omakorda on actus contrarius printsiibi sisuks: 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); 2) lex specialis derogat legi generali - erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB! : 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) ...
laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõusolek ning õigusjõud Jõus on iga jõustunud akt, 1) mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajaks või 3) mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; B) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas
RKÜKo 17.03.2003, 3-1-3-10-02, p 27 jj, p 35 jj; RKPJKo 20.10.2009, 3-4-1-14-09, p 18 jj). Kohaldatava põhiõiguse valikul on soovitatav lähtuda järgmistest reeglitest. Kui kõne alla tuleb nii vabadus- kui võrdsuspõhiõigus, tuleb kohaldada vabaduspõhiõigust enne võrdsuspõhiõigust, kuna vabaduspõhiõigus võimaldab riive täpsemalt määratleda ja tagab parema formaalse kaitse. Kui kõne all on ühte liiki põhiõigused, siis tuleb lähtuda reeglist lex specialis derogat legi generali. See tähendab eelkõige, et eriline vabaduspõhiõigus kuulub kohaldamisele enne § 19 lg 1. Ülejäänud põhiõiguste liikide puhul ei ole üld- ja eripõhiõiguste vahekord Eesti põhiõigusdogmaatikas veel lõpuni selge. Kui kõne alla tuleb mitu erilist vabaduspõhiõigust, millel on eri liiki piiriklauslid, on üldjuhul soovitatav rakendada kõige rangema piiriklausliga põhiõigust (§ 26 ja § 27 lg 1 vahekorra kohta nt RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 14).
muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Promulgeerimine – õigusakti algatus, arutamine,otsustamine, jõustamine Ex tunc kehtetus – õigusakt on õigustühine algusest peale, ei ole jõustunudki; Ex nunc kehtetus – alates nüüdsest hetkest kehtetu Lex superior derogat legi inferiori – õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või –norm on ülimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali – erinorme eviv on ülimuslik üldnorme eviva suhtes; Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama õigusjõuga õigusakt on ülimuslkum varasema suhtes; Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem sama õigusjõuga üldakt ei tühista, kui teisiti ei ole sätestatud, varasemat erinorme evivat üldakti. Tugevalt kohustavad õiguse allikad – seadused, maa tavad, järgneb sanktsioon, sunduslikud;
Tõlgendamise lähtepunkt on seega antud kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste õigusnormide seast ja selle tekstiga tutvumine. Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegu mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga. Õnneks on vastuolu sageli kergesti lahendatav õiguses üldtunnustatud põhimõtete abil: 1. lex superiori derogat legi inferiori kõrgem seadus muudab madalama seaduse 2. lex specialis derogat legi generali eriseadus muudab üldseaduse 3. lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse Kui uus seadus vaikib sellest, millised eeskirjad muutuvad õigustühiseks, tuleb uue ja vana normi faktilist koosseisu hoolikalt võrrelda. Eventuaalselt on küll vananorm sisuliselt tühistatud (materiaalne derogatsioon). Kui seadused on 3 tingimuses võrdsed, siis on eelistatud see, kumb sobib paremini üldisesse süsteemi
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema
Eesti riik käendab seda lepingut, siis tegemist on ikkagi rahvusvahelise tehinguga, sest 2 osapoolt 3st on juriidilised isiku ehk Rootsi kommertspank ja Eesti ettevõte) sest viimased pole nimest hoolimata rahvusvahelise õiguse allikas. ÕIGUSE ÜLDPRINTSIIBID: Võivad tuleneda: ❏ Loomuõigusest (st proportsionaalsus) ❏ Juristide loogikast (ntlex specialis derogat legi generali) ❏ Rahvusvahelisest õigusest (ntavamerevabadus) ❏ Riigisisesest õigusest (ntpacta sunt servanda- lepingud on täitmiseks kohustuslikud) KOHTUOTSUSED: Kohtuotsustel puudub ametlikult presedendi jõud. See tähendab, et rahvusvahelised kohtud on oma tegevustes vabad. Mõjukad tõendid tavaõiguse ja õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Nii nagu seal kohtuotsuses
Haldusõigus Avalik haldus Haldusõigusel kui õigusharul peab olema mingi objekt/ese, mida ta reguleerib. Haldusõigus reguleerib neid suhteid, mis tekivad avaliku õiguse sfääris. Haldus – inimlik plaanipärane tegevus kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldus hõlmab kogu haldustegevust. Haldus, mida teostatakse erasfääris ei ole halduse esmaseks ja põhiliseks eesmärgiks. Erasektoris on haldus abivahendiks põhieesmärgi teenimiseks. Avalik haldus vs erahaldus Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele, reeglina puudub kasumisaamise eesmärk ja seda ka juhul, kui halduselt nõutakse säästlikkust. Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahendite...
Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii
fenomeniks. Nii või teisiti näitab just see transformatsioon otsustuse transformatsiooni ulatust; seni kuni on seotud normi transformatsiooniga, hõlmab põhjendamismenetlusi nagu analoogia, induktsioon jne. 4) Kollisioonide lahendamine võib samuti olla otsustuse transformatsiooni sisuks. Kollisioonid võib liigitada: - kollisioonid: vahekord juriidilise pidamiskorra reeglite ja olemiskorra reeglite vahel, lex posteriori derogat legi priori, lex specialis derogat legi gneralis jne), Metanormid, mis sedalaadi kollisiooni väljendavad, peavad olema olemas vahetult õiguse allikatena. Mõnedel juhtudel on lahendus saavutatav õigusnormi transformatsiooniga, mõnedel juhtudel õigusesisese transformatsiooni viisidega. - formuleeritud, võetakse nn eelduslauseks, mis nende tingimuste olemasolul seotakse õiguslike tagajärgedega; - Reeglite ja printsiipide vaheline kollisioon
Seaduses nähakse ette ka avalik-õigusliku juriidilise isiku põhikirja kinnitamise kord. Nii kinnitab näiteks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu. Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri, seda siis kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse omadest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 32 D. HUVI KUI KRITEERIUM Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi
Public International Law is a system of law, different from domestic law. Why is this system unique? Usually law regulates relations between people, people and the state etc, PIL regulates relations between states. Thats why PIL is important for international relation students. PIL influences the life of everybody, it doesn't regulate people directly but indirectly (through the decisions of the states), because it's everywhere. It's like air. E.g. when you want to send a letter to Brazil, you put a stamp from your own country and send it from your post office and the letter gets delivered. Why is this so easy, because there are certain international conventions that regulate postal services. E.g. traffic signs are almost the same everywhere, why? Because of certain int conventions that require the states to have more or less unified traffic signs. States apply international regulations to national regulations and they ...
Nii kinnitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
Nii kinnitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
süüdistatakse kuriteos, peab olema võimalus end kaitsja abil efektiivselt kaitsta. Kohus tõi välja, et konventsiooni artikli 6 punkti 3 alapunkt c ei täpsusta selle õiguse tagamise viisi, kuid tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla teoreetiline või illusoorne, vaid peab olema praktiline ja efektiivne. 56. KrMS § 45 lõige 4 sätestab üldnormina, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Kuigi üldsätetest saab erinormiga kõrvale kalduda - lex specialis derogat legi generali, ei ole kaitsja kohtumenetluses osalemist käskmenetluses sõnaselgelt välistatud. Vastupidi - KrMS § 252 lõikest 2 tulenev süüdistusakti kaitsjale edastamise kohustus viitab sellele, nagu oleks ka käskmenetluses peetud vajalikuks kaitsja osalemist kohtumenetluses. Kuid nagu ülal välja toodud, tegelikult kaitsjal puudub käskmenetluses roll, seega kaitsja osalemise kohustus on üksnes näilik. 57
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
