In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks Inter alia Muu hulgas Iura novit curia Kohus tunneb seadusi jus Õigus Jus cogens sunniõigus Jus gentium Rahvaste õigus Lato sensu Laiemas mõttes Lex Seadus Lex specialis eriseadus Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei kohustata ennast ise süüdistama
33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39. lex specialis derogat legi generali-eriseadus tühistab üldise seaduse 40. obiter dictum (mitm. obiter dicta) muu hulgas öeldu, juhuslik märkus (kohtulahendi osa, mis ei ole selle lahendi jaoks määrav, vaid kasutamiseks kõrvalmärkuses) 41. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 42. sui generis- isesugune, eripärane, omanäoline 43
rakendada.Õigusaktide täiendamise, muutmise ja tühistamise määrab põhiseadus. Keerulisem on olukord siis, kui tühistamine, muutmine ja täiendamine ei toimu expressis verbis, vaid on tuletatav uue seaduse kontekstist. Sellisel juhul on tegemist lex posterior derogat priori (hilisem seadus muudab varasema). Kui meil on tegemist üld- ja eriseadustega, siis rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat generali (eriseadus muudab üldseaduse). Kuid juhul kui lex specialis on pärit põhiseadusele eelnevast perioodist, lex generalis on aga põhiseaduslik seadus, siis muidugi normide konflikti korral lex generalis tühistab lex specialise vastavad normid.Vaidluse korral on lõplik sõna kohtul. LISA Õiguse formaalne ja materiaalne tähendus: materiaalne sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seega õigustloovaks allikaks., formaalne õigusloome, st viisid, kuidas
poolt “kõrgeimat olemust ja sealpoolset maailma” (lk. 29). Kui lähtuda Kanti antud määratlusest, siis on metafüüsika objektide puhul tegemist millegi sellisega, mis peab paratamatult asuma “väljaspool igasuguse võimaliku kogemuse piire …” (lk. 36). Antud juhul kõnelebki Kant senise traditsioonilise metafüüsika objekti-määratlusest. Viimast jaotati tol ajal metaphysica generalis`eks ehk ontoloogiaks ja metaphysica specialis`eks. Ontoloogiat defineeriti sealjuures Aristotelese “esimese filosoofia” eeskujul teadusena oleva olemise kõige üldisematest määratlustest. Metaphysica specialis hõlmas aga omakorda kolme distsipliini nimetustega “ratsionaalne psühholoogia”, “ratsionaalne kosmoloogia” ja “ratsionaalne teoloogia”. Nimetus “ratsionaalne” viitab sellele, et ka metaphysica specialis`e puhul on tegemist
õiguse allikana: Õigusteadlased kommenteerivad seadusi ja annavad praktikutele juhiseid õigusnormide tõlgendamiseks. www.juridica.ee ÕIGUSALLIKATE PÜRAMIID Euroopa Liidu õigus põhiseadus rahvusvaheline õigus seadus määrus kohtuotsus ja õigusteadlaste arvamus Õigusnormide vastuolu Õigusnormide vasutolu lahendamine: lex superiori derogat legi inferiori lex specialis derogat legi generali lex posteriori derogat legi priori Õiguse tõlgendamine Õigusnormisisu selgitamine: grammatiline meetod süstemaatiline meetod teleoloogiline meetod ajalooline meetod
See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda). Süstemaatilisloogiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist
See tähendab, et õiguse rakendamine eeldab erisubjekti kompetentse riigiorgani (haldusorgan või kohus) vastavat tegevust. Õiguse rakendamist, kui tegevust nimetatakse subsumeerimiseks. Õiguse tõlgendamine on õiguse endale arusaadavaks muutmine. Kui kaks normi on vastuolus, võib seda vastuolu lahendada järgmiselt: · õiguskorra hierarhias kõrgemalasuv norm ületab madalamalasuva · erinorm ületab üldise normi (lex specialis derogat legi generalis) · uuem norm ületab vana norm (lex posteriori derogat legi priori) Tõlgendamise klassikalised viisid Grammatiline tõlgendamine uuritakse normi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Tuleb arvestada, et keel nagu õiguski on arenev nähtus (sõnade tähendus võib aja jooksul muutuda). Süstemaatilisloogiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstidevaheliste seoste nägemist
tähenduste lehvik. Tõlgendaja võtab neist võimalustest mõne või mõned, mille tähendust sobib selles olukorras kasutada. Kollisioonide lahendamise (vastuolu ületamise) alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama
Inglismaa seadused on kolme ossa jaotatud: avalik õigus, tavad ja parlamendi otsused 11. Libertas inestimabilis res est – Vabadus on hindamatu asi. 12. Consensus omnium. - Kõikide üksmeel Omnium consensu – Kõikide üksmeelega 13. Omnis ars naturae imitatio est. - Kogu kunst on looduse jäljendamine. 14. Principes mortales, res publica aeterna est – Valitsejad on surelikud, riik on igavene. 15. Lex specialis derogat generali – Spetsiaalne seadus tühistab üldise. 16. Leges omnium salutem sungulorum saluti anteponunt – Seadused eelistavad kõikide heaolu üksikisikute heaolule. 17. Artes liberales – vabad kunstid ( grammatika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia, dialektika(väitluskunst), s.o vabale mehele sobivad teadused vastukaaluks sobimatutele kehalise tööga seostuvaile kunstidele) 18
Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet: lihtsa ehk analüütilise ja keerulise ehk sünteetilise tõlgenduse vahel: süstemaatiline ajalooline 44. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigusnormi koha leidmine: õigussüsteemis, -valdkonnas, -harus. Tähelepanelikult peame jälgima normide liigi. Seadusandlikus praktikas on nii üldised õigusnormid ja aktid ( lex generalis), kui ka spetsiaalsed õigusnormid ja aktid ( lex specialis). Kui üldist õigusnormi või akti omakorda muudetakse, jääb erinorm või seadus ometi jõusse põhimõttel, et üldine eeskiri spetsiaalset ei tühista. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse gradatsiooni õigusnormide seoste uurimise, seda kas: õigusakti ühe ja sama jao või mitme jao piires. õigusakti ühe ja sama peatükki või mitme peatükki piires. eri õigusaktide või seadustike vahel
saj. eKr, kivitahvlile raiutud); *Antiik-Kreekas Soloni seadustekogu; *Platoni ja Aristotelese õigusfilosoofia. Vanaaja tsivilisatsioonile iseloomulik taliooniprintsiip (silm silma, hammas hamba vastu tekitada kurjategijale samasugust kahju kui tema tekitas). Õigusepõhiprintsiibid: 1.Regulatsioon 2. Adressaat 3. Täidesaatmine Normid: 1) Üldnorm 2) Erinorm - mis trumpab alati üldnormi üle. Normi rakendamine: Need on need lex specialis jne. 1) Erinorm trumpab alati üldnormi sita üle. 2) Hilisem norm ületab vanema. Seega kui seadust muudetakse. Kehtib uus ja keegi ei saa jaurata selle vastu. 3) Kehtib ka üle põhiseaduse. Normi rakendatamist liigitatakse: 1. Adressaadi järgi 2. Territooriumi järgi 3. Ajalise kehtivsue järgi 4. Objekti alusel Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: See on ka ühtlasi õigusuhtes toimimise viis. Tuleb eksamile.
ettevalmistus protsessi raames ei mõeldud, et välismaal saab oma kodanikku represseerida vms. Peeti silmas, et riigil on raske kaitsta välismaal. Võttes arvesse reaalsust. Wall of opinion. · Õigusi on võimalik piirata kui riigis valitseb üleriigiline eriolukord, kuid Art 4(2) on loetletud need õigused, millest taganeda ei saa, nt õigus elule, piinamine, orjus, sunniviisiline töö. · Ei lõpeta kehtivust relvastatud konflikti korral- humanitaarõigus on lex specialis, on eelkõige mõeldud inimõiguste kaitseks sõjaolukorras. · Ei nõuta siseriikliku otsekohalduvust. Venemaal praktikas seda otse ei kohaldata. Ameeriklased ei nõustu kunagi rahvusvahelise järelvalvega. Nende ,,Bill on rights" on nii püha, et ei taha konkurentsi. Arvavad, et nende süsteem on palju parem. Ameerikas ei ole selliseid sots garantiisid nagu Euroopas, nt lapsepuhkus.
Üldtunnustatud on ülaltähendatud juhul rahvusvaheliselt levinud printsiipid ehk põhimõtted (vrdl PS § 3), mis omakorda on actus contrarius printsiibi sisuks: 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või -norm on ülimuslik madalama suhtes ehk vastuolu puhul kõrgema ning madalama õigusjõuga õigusakti (-normi) vahel lähtutakse kõrgema õigusjõuga õigusaktist (-normist); 2) lex specialis derogat legi generali - erinorme eviv õigusakt on reeglina ülimuslik üldnorme eviva suhtes ehk vastuolu puhul erinorme (erandeid) ning üldnorme (reegleid) eviva õigusakti juhul lähtutakse erandist selles mahus, milles ta on vastuolus reegli suhtes; NB! : 1) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; 2) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik
ja res extensa. Mõtlev substants ei sisalda mingit ulatuvust, ulatuvuslik substants ei mõtle. Kumbki ei sõltu oma olemasolus teisest. Kuid mõlemad sõltuvad oma olemasolus jumalast kui maailma loojast ja alalhoidjast. Selles tähenduses on üksnes jumal tõeliselt kõigest muust sõltumatu ja niisiis ka ainsana tõeline substants. Need kolm teemat jumal, hing ja loodus saavad järgneva aja filosoofia (metaphysica specialis`e) keskseteks käsitusaineteks. 12 Friedrich Nietzsche (1844-1900) sõnul on euroopalik inimkond kaasajal astumas nihilismi ajastusse. Nihilismi all peab Nietzsche silmas mitte mõnd filosoofilist õpetust teiste seas, vaid euroopaliku tsivilisatsiooni ajaloo üht olulist protsessi. Kõige üldisemalt üteldes on selle protsessi sisuks "eimiski"-kogemus, see et
laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõusolek ning õigusjõud Jõus on iga jõustunud akt, 1) mida ei ole muudetud või tühistatud või 2) mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajaks või 3) mis on jõustunud promulgeerimisnormidega kooskõlas. 1) lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt; 2) lex specialis derogat legi generali - erinormidega õigusakt on ülimuslik üldnormidega õigusakti suhtes ehk vastuolu puhul erinorme ning üldnorme eviva õigusakti puhul lähtutakse erandist selles mahus, milles at on vastuolus reegli suhtes: A) kui erand kummutab mingil juhul kogu reegli, on ta ise uus reegel; B) kui üldnormis või üldaktis selles tähenduses on sätestatud alus, et kõik selles küsimuses järgnevalt vastuvõetud eriaktid või -normid peavad olema kooskõlas
lause ja § 44 lg 4 näevad ette vastavate õiguste piiramise võimaluse lähtuvalt isiku kodakondsusest. Et õigust piirata, peab see õigus kõigepealt olemas olema. Paragrahvi 28 lg 2 kolmas lause, § 29 lg 1 kolmas lause, § 31 kolmas lause ja § 44 lg 4 tähendavad niisiis, et nendes toodud õiguste puhul võib seadusandja vahet teha kodanike ja mittekodanike vahel, põhjendades diferentseerimist ainult Eesti kodakondsuse mitteomamisega. Need sätted on lex specialis’ed § 12 lg 1 suhtes (vt § 12 komm 1.8) ja neid ei tohi segamini ajada paralleelsete kodanikupõhiõigustega. Lisaks kõigi ja igaühe põhiõigustele sisaldab põhiõiguste kataloog kvalifitseeritud subjektiga põhiõigusi. Nendeks on eelkõige kodanikupõhiõigused: § 8 lg-d 3 ja 4, § 13 lg 1 teine lause, § 30, § 36 lg-d 1 ja 2, § 42, § 48 lg 1 teine lause, § 54 lg 2, § 57 lg 1, § 60 lg 1 laused 2, 3 ja 4, lg 2 ning § 124 lg-st 2
muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. Promulgeerimine – õigusakti algatus, arutamine,otsustamine, jõustamine Ex tunc kehtetus – õigusakt on õigustühine algusest peale, ei ole jõustunudki; Ex nunc kehtetus – alates nüüdsest hetkest kehtetu Lex superior derogat legi inferiori – õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga õigusakt või –norm on ülimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali – erinorme eviv on ülimuslik üldnorme eviva suhtes; Lex posterior derogat legi priori – hilisem sama õigusjõuga õigusakt on ülimuslkum varasema suhtes; Lex posterior generalis non derogat legi priori speciali – hilisem sama õigusjõuga üldakt ei tühista, kui teisiti ei ole sätestatud, varasemat erinorme evivat üldakti. Tugevalt kohustavad õiguse allikad – seadused, maa tavad, järgneb sanktsioon, sunduslikud;
Tõlgendamise lähtepunkt on seega antud kaasuse lahendamiseks sobiva õigusnormi väljavalimine kõigi teiste õigusnormide seast ja selle tekstiga tutvumine. Kui erinevad õiguslikud tagajärjed ei lase ennast kooskõlastada, siis pole tegu mitte normide konkurentsi, vaid vastuoluga. Õnneks on vastuolu sageli kergesti lahendatav õiguses üldtunnustatud põhimõtete abil: 1. lex superiori derogat legi inferiori kõrgem seadus muudab madalama seaduse 2. lex specialis derogat legi generali eriseadus muudab üldseaduse 3. lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse Kui uus seadus vaikib sellest, millised eeskirjad muutuvad õigustühiseks, tuleb uue ja vana normi faktilist koosseisu hoolikalt võrrelda. Eventuaalselt on küll vananorm sisuliselt tühistatud (materiaalne derogatsioon). Kui seadused on 3 tingimuses võrdsed, siis on eelistatud see, kumb sobib paremini üldisesse süsteemi
Õiguse üldprintsiibid Kui tavaõigus ja lepingud pakuvad mitu lahendust või nendes on hoopis lünk, siis saab lahenduse leidmiseks pöörduda üldprintsiipide poole. Õiguse üldprintsiibid võivad tuleneda: -‐ loomuõigusest (nt proportsionaalsus) -‐ juristide loogikast (nt lex specialis derogat legi generali) -‐ rahvusvahelisest õigusest (nt avamerevabadus) -‐ riigisisesest õigusest (nt pacta sunt servanda –lepingud on täitmiseks) Kohtuotsused Puudub ametlik pretsedendiõigus. Kohtuotsused on heaks tunnistuseks tavaõiguslike normide või õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta.
Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema
Eesti riik käendab seda lepingut, siis tegemist on ikkagi rahvusvahelise tehinguga, sest 2 osapoolt 3st on juriidilised isiku ehk Rootsi kommertspank ja Eesti ettevõte) sest viimased pole nimest hoolimata rahvusvahelise õiguse allikas. ÕIGUSE ÜLDPRINTSIIBID: Võivad tuleneda: ❏ Loomuõigusest (st proportsionaalsus) ❏ Juristide loogikast (ntlex specialis derogat legi generali) ❏ Rahvusvahelisest õigusest (ntavamerevabadus) ❏ Riigisisesest õigusest (ntpacta sunt servanda- lepingud on täitmiseks kohustuslikud) KOHTUOTSUSED: Kohtuotsustel puudub ametlikult presedendi jõud. See tähendab, et rahvusvahelised kohtud on oma tegevustes vabad. Mõjukad tõendid tavaõiguse ja õiguse üldprintsiipide olemasolu kohta. Nii nagu seal kohtuotsuses
halduse käitumist isiku suhtes. Tegevus on suunatud väljapoole- ehk haldusevälisele isikule Halduse ülesande täitmine ehk halduse funktsiooni täitmine – haldusakt, haldusleping, määrus, toiming (haldusmenetlus ei käsitle siseõiguse akte, millel on organistatsioonisisene toime) HMS §112 lg 2- eriseadusega reguleeritud kohaldatakse käesolevat seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus (lex specialis). Kui eriseaduse regulatsioon ei ole ammendav ja põhjalik, tuleb lähtuda HMS-st. Haldusmenetluse põhimõtted 5 Isiku õiguste kaitse PS § 3 Vormivabadus § 5 lg 1 - menetlustoimingu vormi ja muud üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Eesmärgipärasus § 5 lg 2 - eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt
Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii
fenomeniks. Nii või teisiti näitab just see transformatsioon otsustuse transformatsiooni ulatust; seni kuni on seotud normi transformatsiooniga, hõlmab põhjendamismenetlusi nagu analoogia, induktsioon jne. 4) Kollisioonide lahendamine võib samuti olla otsustuse transformatsiooni sisuks. Kollisioonid võib liigitada: - kollisioonid: vahekord juriidilise pidamiskorra reeglite ja olemiskorra reeglite vahel, lex posteriori derogat legi priori, lex specialis derogat legi gneralis jne), Metanormid, mis sedalaadi kollisiooni väljendavad, peavad olema olemas vahetult õiguse allikatena. Mõnedel juhtudel on lahendus saavutatav õigusnormi transformatsiooniga, mõnedel juhtudel õigusesisese transformatsiooni viisidega. - formuleeritud, võetakse nn eelduslauseks, mis nende tingimuste olemasolul seotakse õiguslike tagajärgedega; - Reeglite ja printsiipide vaheline kollisioon
Nii kinnitab näiteks Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu. Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri, seda siis kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse omadest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 32 D. HUVI KUI KRITEERIUM Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi
4. Blue and white shield/ three blue and white shields 5. Red stripe on a white shield 6. PW or PG (black letters) 7. IC 8. Black and white shield made of 2 triangles, top triangle is black 9. White flag 10. c Lecture 15 Applicable law - At peace time there are human rights and national law. Human rights are generally applicable fully. IHL is not applicable at peace time (so HR are like lex generalis and IHL lex specialis) 1. State of emergency. There are internal disturbances etc. There is national law and human rights, but there can be some restrictions to human rights (derogations). Except jus cogens/ absolute rights. 2. Internal armed conflict, rebels do not control any of the territory. Applicable various human rights, national law (both restricted as in previous), Geneva convention Art 3 (the same in all
Nii kinnitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
Nii kinnitab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad Ringhäälingu nõukogu (RS § 24 lg. 3). Kuid mitte alati ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse aluseks (üheks aluseks) põhikiri. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 57 näeb ette võimaluse, kui juriidiline isik luuakse seadusega või seaduse alusel ning selles sisalduvad sätted erinevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse II osa 3. peatüki sätetest, siis kohaldatakse vastavate eriseaduste sätted (lex specialis derogat generali). Näiteks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, et vallal ja linnal on oma põhimäärus. Selles määratletakse antud valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 4. Huvi kui kriteerium Oluliseks kriteeriumiks avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute eristamisel on nende loomise eesmärk ehk huvi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lõike 1 kohaselt on
süüdistatakse kuriteos, peab olema võimalus end kaitsja abil efektiivselt kaitsta. Kohus tõi välja, et konventsiooni artikli 6 punkti 3 alapunkt c ei täpsusta selle õiguse tagamise viisi, kuid tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla teoreetiline või illusoorne, vaid peab olema praktiline ja efektiivne. 56. KrMS § 45 lõige 4 sätestab üldnormina, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Kuigi üldsätetest saab erinormiga kõrvale kalduda - lex specialis derogat legi generali, ei ole kaitsja kohtumenetluses osalemist käskmenetluses sõnaselgelt välistatud. Vastupidi - KrMS § 252 lõikest 2 tulenev süüdistusakti kaitsjale edastamise kohustus viitab sellele, nagu oleks ka käskmenetluses peetud vajalikuks kaitsja osalemist kohtumenetluses. Kuid nagu ülal välja toodud, tegelikult kaitsjal puudub käskmenetluses roll, seega kaitsja osalemise kohustus on üksnes näilik. 57
annaabi.ee 
