1. Too välja 3 iseloomulikku joont klassikalisele Ateenale ja Spartale Sparta: a) juhtis 2 kungingat, kes pidid üksmeelselt langetama otsuseid b) kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik(vähe lõbusid, kokkuhoidlik) c) poisid võeti perekondadelt 7 a, et treenida nendest sõburid d) maismaariik Ateena: a)mereriik b) arendati välja demokraatia põhimõtted c)kodanikud said osa võtta riigi poliitilisest elust d) kunasti ja kultuuri sümbol 2. Tee rist õige väite ette 1)Õige 2)Vale 3)Õige 4)Õige 5)Õige 6)Õige 7)vale 3
pärslased taganevad VäikeAasiasse ja lõpetavad Kreeka ründamise. Peloponnesosse sõda. Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta taas Kreeka tugevate linnriikide sekka.
Spartas ei tähtsustatud mitte akadeemilisi oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist õpetust. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20-aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Ateena poisid saadeti kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Spartale omase isikliku tugevuse ja iseseisvuse, range korra ja tugeva füüsilise vormi väärtustamise kõrval oli Ateenas seevastu hinnas haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale. Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Sparta kunst oli samuti range, ülekaalus kujutati sõjapidamist,
tohtinud poistest maha jääda. Nemad tegid samasuguseid harjutusi nagu poisidki, et oma keha karastada ja vastupidavaks teha. Nad õppisid isegi oda viskama. Lisaks sellele oli ka tüdrukute õpetuses tähtsal kohal laulmine ja tantsimine. Samuti tütarlapsed võimlesid ja jooksid. Tüdrukutelt oodati, et nad oskaksid ennast ise kaitsta. Kirjutamist, arvutamist ja lugemist õppisid tüdrukud sama väheselt kui poisid. Tütarlapste kasvatuse eesmärk oli suuta tulevases elus sünnitada Spartale palju tugevaid ja terveid lapsi. Tänu sellele kasvatusele oli Spartas palju tugevaid sõdalasi ja Sparta võitis paljud sõjad ning muutus Vana-Kreeka tugevaimaks riigiks. Sparta tütarlaps Sparta poisid treeningutel
Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest viimane oli tihti sõjas teiste riikidega ning kuna korraga valitses ka kaks kuningat võeti vastu ka mõistvamaid seadusi. Üks hea asi veel, mis sellisest süsteemist mulle meeldib on see, et eksisteeris rahvakoosolek, kus oseleda said vaid Sparta täisealised kodanikud. minuarust on see isegi õiglane, sest rahval oli õigus kas siis otsuseid hüüatusega vastu võtta, või tagasi lükata. Range tähelepanu all oli spartalaste kasvatus juba sünnist peale kui
mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said ateenlased. Peloponnesose sõda Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431-404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta taas Kreeka tugevate linnriikide sekka.
viigistas Sparta seisuks 2:2. Teise kolmandiku kuuendal minutil lõi Sparta värava, mis jäi ka teise kolmandiku ainsaks väravaks. Kolmandal kolmandikul hakkas taas juhtuma kõigepealt lõi Diana suurepärasest soolorünnakust 2:4, seejärel vähemuses olles 2:5 ja 5:35 enne mängu lõppu viskasID Spartakad seisuks 6:2. Võit oli nii lähedal, samas oli veel väga pikk maa minna. Seda meelt olid ka vastased, alustades meeletut lõpuspurti alustuseks löödi Spartale 12 sekundiga kaks väravat, seis 4:6, mängu lõpuni oli aega 5:11. 24. sekundiga oli löödud 3 väravat tore mäng see saalihoki. Vastane üritas veel ka kuue väljakumängijaga ja üheksa sekundit enne mängu lõppu said nad ka oma tahtmise. Üheksa sekundit võitlust ja saime käed üles tõsta Sparta naised om Eesti Meistrid. Selles mängus skoori Sparta naistest kasvatasid: Sirli 1+2, Diana 2+0, Merli 0+2, Nea 1+0, Katrin 1+0, Diana 1+0 ning mängu parimad olid Kristel
õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Platon
dialoogivormis ("Pidujooming", "Phaidon", "Riik")*Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Asutas 335 e.Kr. Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale Metafüüsikas arendas Platonist erinevat kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud ideedeõpetust( ideed moodustavad esemete lahutamatu (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), vormi), ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm.
776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete ja usundi põhjal. Seda süvendasid olümpiamängud IV. Klassikaline ajajärk 500-338 a. e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad(499-497 e.Kr.) Kreeka polisedPärsia suurriik [ Dareios I; Xrexes I ] Marathoni lahing 490 a. e.Kr Pärast Kreeka-Pärsia sõdasid tõusis Ateena juhtivaks linnriigiks ka tänu Ateena Mereliidule. Omavahelises võitluses jäi Ateena alla Spartale kaotades Peloponnesuse sõja. Lakkamatud kodusõjad nõrgestasid Kreekat sisemiselt. Samal ajal Makedoonia, kelle valitseja Philippos II purustas Kreeka sõjaväe Chaironeia lahingus (338.e.kr) ja alistas Kreeka Makedoonia ülemvõimule. V. Hellenismi ajajärk 338-30 a. e.Kr. Pärast Chaironeia lahingut algas Makedoonia ülemvõimu aeg. Mak-Kreeka ühendvägi tungis Aasiasse ja hävitas Pärsia suurriigi Aleksander Suure juhtimisel. Sõjakäigule järgnes kreeklaste
Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis
Odys s e u s küsib kus ta on. Karjus vastab. Athena muuda b odys s e u s e vanaks kerjus ek s . 14. laul Eumaio s kutsub Odys s e u s e oma hütti ja pakub talle veini, kuid ta ei tea, et se e Odys s e u s on. 15. laul Tele m a c h o s taipab, et on liiga kauaks Spartale jäänud ja hakkab Ithaka poole s õitma. Ody s s e u s pärib om a p kohta. Tele m a c h o s jõuab Eumaio s e hütti juurde. 16. laul Eumaio s jooks e b Tele m a c h o s e l e vastu. Athen a puutub n õiavitsag a Ody s s e u st ning kallistab rõõ m u st nuttes Athena muuda b Odys s e u s e uuasti vanaks. 17. laul Odys s e u s jõuab om a lossi väravate juurde ja tema koer Argos tunneb ta ära. S e e s viskab
riigimees Antalkidas, sõlmisid kREEKA RIIGID 387/386 a. eKr talve ülleüldise rahuleppe nn Kuningarahu. Kuulutait välja Kreeka riikide autonoomia, millega saadeti laiali Teebale alluv Biootia liit. väIKE-Aasia rannikulinnad anti Pärsia võimu alla ning Pärsia kunindas võttis endale rahu tagaja rolli ähvardades rünnata igaüht, kes lepingut rikub. Pärsiale lisaks oli Kuningarahu kasulik eelkõige Spartale, sest üldise autonoomia nõudest hoolimata jäi Pel lIIT PÜSIMA. Teeba tõus:Leuktra lahing. Sparta ja Teeba vahel 371. a eKr toimunnud lahing Boiootia edelaosas. See on ehk kuulsaim kreeklaste omavaheline lahing. Spartalaste liitlased säilitasid külll võitlusvõime, kuid pidid langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. sellel lahingul oli suur psühholoogiline tähendus: spartiaatide võitmatuks peetud
Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung või sisetülid Peoloponnesose sõja lõpetanud rahu tingimused 1. Ateena võis alles jätta vaid 12 laeva 2. Spartale tuli maksta sõjahüvist 3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike sõnakuulamist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõistlust. 14
Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk
d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr) · Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. · Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased)
Vabad poliitiliste õigustega kodanikud moodustasid umbes 5% elanikkonnast. Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Geruusa (nõukogu) koosnes kolmekümnest üle kuuekümneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat sõjapealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Ateena asus Ateena maakonnas. Sarnaselt Spartale kujunes ka Ateenas kolm ühiskonnakihti: kodanikud (vabad meessoost täisealised koos oma naiste ja lastega), metoigid (vabad kodanikuõiguseta inimesed) ja orjad. Ateenas oli valitsevaks võimuks demokraatia (Soloni reformid). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal vähemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 päeva tagant. Kümme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks. Nemad olid sõjaväe ja laevastiku ülemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk
tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Ateena oli vastupidi demokraatlik riik, mida juhtis Perikles. Sellest sai kreeka suurim linn, kaubandus- ja kultuurikeskus. Omati tugevaimat laevastiku kogu Kreekas. Ateena ja Sparta olid pidevalt vaenujalal ning see päädis pika ja kurnava Peloponnesose sõjaga (431-404 eKr). Sõda sai Ateenale hukatuslikuks, sest spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga ning hankisid nii endale raha ja võimsa laevastiku. Ateena oli sunnitud lõpuks alla andma ning Spartale kuuletuma. Sparta aga omakorda pidi jagama võimu Pärsiaga. Lõpuks tõusis riigis vastuseis ja Ateena suutis tõusta uuesti tugevamate riikide hulka. Liidriks sai aga Teeba, mis võitis Spartat 371 eKr toimunud otsustavas lahingus. Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp Ükski linnkriik ei saavutanud kindlat ja püsivat ülekaalu ning kui üks veidi võimsamaks muutus, liitusid teised tema vastu. Kuigi saadi aru, et ühtne riik oleks mõistlikum, ei suudetud seda teostada
Riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimus iga kümne päeva tagant. Erinevalt Spartale, oli Ateenal koosolekute vahepeal korraldatud elu jaoks 500- liikmeline nõukogu ning rohked riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid.
Riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Nii tagati peale sojalise üleoleku ka kullaltki suur sisemine stabiilsus. Türanniat ei esinenud. Ateena riigikorras valitses demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimus iga kümne päeva tagant. Erinevalt Spartale, oli Ateenal koosolekute vahepeal korraldatud elu jaoks 500- liikmeline nõukogu ning rohked riigiametnikud, kelle hulgas oli 10 tähtsamat vaejuhti. Igal aastal oli ka Ateenal 6000 kohtunikku. Ateenas oli otsene, vahendamata demokraatia- rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 16.Peatükk. Eluolu ja perekond 1.Leida aristokraatliku konkurentsivaimu ja linnriikide poliitilise elu vahelisi seoseid.
Tema karjäär oli elukutseline palgaohvitser, eriti Spartas. Suhtus Ateena demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna Sokrates mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, aga ta on pigem Sparta-meelne. Kirjutajana oli laiahaardeline publitsist. Hea stiil ja populaarne. Ta kirjutas kreeka ajaloo "Hellenika", Hellase ajalugu. Sealt kui Thukydides pooleli jäi (411) ja kirjutas oma kaasajani 362. Ta oli ka Teeba vastane ja mõned asjad vaikis ta maha, mis ei sobinud Spartale. 4 saj keskpaigas Ephoros. Ta kirjutas esimese läbiva kreeka ajaloo. Tema teos pole säilinud. Diodorus kirjutas tema pealt suht maha, kirjutas maailmaajaloo. 5./4. saj osad temalt on säilinud. Aristoteles lisaks filosoofiale kirjutas ka muud. Kirjutas ka poliitika kohta, süsteemne käsitlus Kreeka riigikordadest. Ta otsis alati reaalseid näiteid. "Politeia", riigikordade ajalugu, kokku u 150. Kust me teame daatumeid? Täpselt teada u 5.saj algusest, kust hakkavad allikad
malemaailma oli teostunud üle noatera, kuna Tsentraliseerimine tähendas spordiklubide teda ähvardasid repressioonid sõja ajal Saksa allutamist üieliidulistele hiidklubidele turniiridel mängimise eest. Poliitilistel põhjustel (“Dünamo”, “Spartale”, “Tööjõureservid” jt.). rikuti aga Eesti ühe kõigi aegade andekaima Eesti spordielu arenes sellegipoolest edasi kergejõustiklase, kümnevõistluse maailmarekordimehe Heino Lipu karjäär, keda
Kreeka kaubandus- ja kultuurikeskus. Arhitektuurilistest ansamblitest on silmapaistvam Ateena akropol (akropol oli Vana-Kreeka linnades kõrgendikul asuv kindlus), mis rajati riigitegelase Periklese ajal. Ateena demokraatia hiilgeperiood oligi Periklese aeg aastatel 460-430 eKr. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas. Kuid Sparta ja Ateena omavahelised suhted olid pingelised ning Peloponnesose sõjas (431-404) alistus Ateena Spartale, sai tema sõltlaseks. Hiljem suutis taas oma positsioone taastada. Seejärel tõusis esile Teeba riik, mis 371.a. eKr suutis Sparta ülemvõimule lõpu teha. Peaaegu lakkamatutes omavahelistes sõdades ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ja püsivat rahu. Niipea kui üks neist võimsamaks muutus, et teiste iseseisvust tõeliselt ohustama hakkas, liitusid ülejäänud tema vastu. Ühtsust oleks aga hädasti vaja olnud, sest kreeklaste lähedane
õhtumaise kultuuri hälliks. Kreeka ÜHISKONNAS oli (umb 4. saj eKr) maailma kohta arusaam, 4 et asjad ongi SUHTELISED ning näivad ja tõde pole olemas, ega pole mõtet ka seda taga ajada. Usk sellesse, et kunagi kaua aega tagasi olid kuldsed jumalate ajad, mitte pole head ajad eesootavad, st maailmapilt REGRESSIIVNE. Ateena jäänud sõjalise võimsusega alla teistele polistele, Spartale ja Pärsiale. Valitses DEKADENTS. Antiikühiskonnas puudus näiteks vanematel oma lastega emotsionaalne suhe. Lapsed kuulusid nö riigile, ühiskonnale. Ühikonnal oli õigus ja vastutus nende üle. Kunst on praktiline käsitööga seotud asi. Kunsti peamine roll oli olla MIMEETILINE. Kunstil endal pole mingit mõtet, see peitub jäljendavas objektis. Valitses REPRESENTATSIOONILINE esteetika teooria. Ilu ja esteetika oli sõlteline teistest kvalitatiivsetest omadustest
Ateenlased taastasid oma sõltumatuse ja välispoliitilse jõu. Spartalased sai aru , et nad ei saa pärsia vastu kui see toetab kõiki nende vaenlasi, tegid diplomaatilise pöörde ja hakkasid pärsiaga diplomaatilisi läbirääkimisi pidama. 383 aastal ,,Kuninga rahu“ , Korinthose sõja lõpp., teiselt poolt taastas sparta hegemoonia, taastasid oma liidu pärsiaga , st rahulepingu tagajaks sai pärsia, tingimused olid spartale ülimalt soodsasd, kõiki kreeka linnade autonoomia, mis tähendas et kõik riikide liidud saadeti laiali v.a Peloponnosose Liidu. Selle rahutingimusega müüsid pärslastele maha väike-aasia kreeka linnad. Spartalased muutusid vägagi agresiivseks, hakkasid otseselt segama ennast teiste linnade siseasjadesse. Vallutati kogemata Teeba akropol. Kallutas avaliku arvamise sparta vastu . Teebast pagenesid oligarhia ja sparta vabased, lõpuks kukutati ja selle liidriks oli suhteliselt
hulka kuulusid jätkuvalt ainult Sparta linna ja selle lähiümbruse elanikud, tühise vähemuse riigi elanikkonnast. Nii perioike kui ka heloote oli neist märgatavalt rohkem. Kui perioikide lojaalsusele võisid spartalased nähtavasti enamvähem kindlad olla, siis helootidest, ja eriti messeenlastest, võis karta halvimat. See sundis spartalasi teiste poliste kodanikest rohkem pöörama tähelepanu sisemisele julgeolekule, mis omakorda tõi kaasa spartale iseloomuliku ühiskonnakorralduse nn Lykurgose korra tekke. 14 Pärimuse järgi korraldas Sparta seadusandja Lykurgos riigi juba enne Messeenia vallutamist. On vaieldav, kas Lykurgos on reaalne ajalooline isik või mütoloogiline kuju. Kummalgi juhul ei saa välistada, et osa talle omistatust võttis ilmet juba enne suuremaid vallutusi
See on kindlasti üks põhjus, miks just Ateenas arenes välja poliitfilosoofia. Samas uskusid kreeklased ka seda, et vaid nendel on selline arutlemise and ja ratsionaalne võime, teised rahvad olid loomult orjad (Aristoteles). Ateenlased pidasid ka lugu tavadest, kuid need polnud väärtuseks iseendas. Enne Platoni Suure poliitfilosoofia aeg jõudis tegelikult kätte alles siis, kui Ateena oli langenud Spartale. Ateena vastandus Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. Herodotus (484-425 eKr) kirjutas teoses "Ajalugu": "Monarh kaldub türanniasse, demokraatia teeb kõik inimesed seaduse ees võrdseks. Kuid demokraatia võib muutuda pööblivalitsuseks ning seetõttu on parimate meeste valitsus (aristokraatia) kindlalt eelistatavam. Miski aga ei saa olla parem kui ühe ja kõige parima mehe valitsus."
Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria)
taas endast sõltuvaks muuta sellega, et teeb Ateenale ettepaneku linnale mitte kaitsemüüre ehitada. Kuna spartalastel oli tugevaim maavägi, oleksid nad saanud nii edukalt sekkuda Ateena siseasjadesse. Themistokles lükkas ettepaneku tagasi ja siit hakkas taaselustuma vana vaen Sparta ja Ateena vahel. Ateenas pagendati ostrakismi (killukohus, hääletamine savinõu kildudega) abil Ateena demokraatia juht Themistokles ja võim läks ajutiselt aristokraatia kätte, juhiks Kimon, lähenemine Spartale. Konservatiivse aristokraatia võim ei saanud aga kaua kesta. 60. a. lõpus tõusis rahva hulgas rahulolematus arist. riigikorraga. Uuesti tulid võimule demokraatliku suuna pooldajad eesotsas Ephialtese ja Periklesega. Demokraadid muutsid järsult Ateena välispoliitikat: Ateenlased katkestasid liidu Spartaga ja sõlmisid liidu Sparta põlise vaenlase Argosega. Balkani-Kreekas kujunes tugev Sparta-vastane koalitsioon. Ateenlased saavutasid
Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria)
Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria)
väravad. Propylaios- väravaesine. Kuna ta kaitses ka riiklikust, siis see oli seos oraaklitega. Kuna Delfi oraaklid kinnitasid riigikorda. Kuna ta on noor kuju, siis ta on ka noormeeste kaitsja, kes saavad kodanikuks. Seega oli ta ka noormeeste initsiatsioonirituaalidega seotud. Aga seotud ka noorte meeste surmadega. Pidustused. Need olid Spartas ja seotud kodaniku kasvatusega. Karneia pidustused- tähistas Spartale alguse panemist. See oli suht militaarne, pidusöök nagu väeosade kaupa, sel oli kodanikke distsiplineeriv funktsioon. Samas kuulus sinna ka võistulaulmine, st muusika distsiplineeris Oli ka straphylodramoi (viinamarja) jooks. Gymnopaidia pidustus, kus alasti noored mehed tantsisid terve päev päikese käes. Hyakinthia- oli sellenimeline noormees, ilus poiss luige seljas, keda Apollon armastas. Apollon tappis ta kogemata kettaheitega. Müütiliselt oligi
seal ülemvõimu, enamik liitlasi tasus andmit, millega Ateena täiustas oma laevastikku Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena ja Sparta vahel, spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid laevastiku, said Ateena laevad enda valdusesse, Ateena piirati sisse, pidi alla andma, Mereliit saadeti laiali Sparta ülemvõimu ajajärk, teda toetas Pärsia, kes sai Väike-Aasia lääneranniku linnad, teiste riikide vastupanu Spartale tugevnes, Ateena taastas kaitsemüürid, laevastiku, liidrikohal Teeba, kes võitis Spartat 371 eKr, ülemvõim lõppes Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp linnriigid sõdisid omavahel, võimalus avanes Makedooniale, makedoonlased olid kreeklaste sugulasrahvas, osalesid olümpiamängudel, nende ülikkonnas levisid kreeka keel, kombed, kultuur; 4.saj-l Philippos II ajal (359-336 eKr) muutus Makedoonia ohtlikuks, nende sõjavägi oli võimsaim, kuningas
alistatud Lakoonika elanikud jagunesid vabadeks perioikideks ja orjastatud helootideks. U 730 710 vallutati nn I Messeenia sõja käigus naabermaakond Messeenia. VII sajandi keskpaiku vallandas messeenlaste ülestõus nn II Messeenia sõja, mille käigus spartalased taasalistasid Messeenia ja muutsid selle elanikud helootideks. Selles sõjas innustas poeet Tyrtaios spartalasi üksmeelele ja vaprusele võitluses Messeenlaste vastu. Vallutustega paralleelselt kujunes Spartale iseloomulik riigi- ja ühiskonnakord, mille mille autoriks peeti muistset seadusandjat Lykurgost. VI sajandil kujunes välja nn Peloponnesose liit, mis ühendas Sparta egiidi all valdava enamuse Peloponnesose riike. Liidust jäi välja Sparta põlisvaenlane Argos. Ateena Hiljemalt VII sajandi esimesel poolel kehtis Ateenas aristokraatlik riigikord, mille järgi riiki valitsesid 9 valitsejat (arhooni) ja areopaagi nõukogu.
kui ka mujal arenenud maailmas: · Religioonis: tekkisid maailmareligioonid - hinduism, budism, taoism, judaism · Majanduses: uute maaharimistehnikate kasutuselevõtt, toimus kaubanduse ja jõukuse kasv, linnastumine · Poliitikas: lõpeb Lähis-ida impeeriumide ülemvõim; Kreekas areneb välja demokraatia ja tekivad linnriigid. Suure poliitikafilosoofia aeg jõudis Kreekas kätte paradoksaalselt ajal, mil Ateena oli langenud Spartale ja demokraatlik linnriigi valitsemiskorraldus oli lõppenud. Ateena vastandus seejuures Spartale kui progressiivne riik konservatiivsele, demokraatlik aristokraatlikule. · Õigusemõistmises: varasema ühtse ja ainuõige piirkondliku õigussüsteemi asemel eristuvad nüüd tavad/tavaõigus ja loodus/loomus, millest vaid viimane on universaalne. · Filosoofias: antiik-kreeklaste mõtlemises liikus kõigi nende muutuste tulemusena
annaabi.ee 
