mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse.
Instinktiteooria William McDougall (1871 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste instinktide hulka kuuluvad näiteks: vanemlik hool, uudishimu, toidu otsimine, vastumeelsus, sümpaatia, seltsivus jne. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiobioloogia (evolutsiooniline psühholoogia) Inimese käitumine sõltub suurel määral meie esivanematel miljonite aastate jooksul evolutsiooni käigus kujunenud geneetilistest kohastumustest. Need kohastumused (adaptations) aitasid meie esivanematel ellu jääda ja järglasi saada ning mõjutavad meie käitumist ka tänapäeval. Mõned inimese sotsiaalse käitumise aspektid, mis on ilmselt geenide poolt mõjutatud ja on seega kohastumused:
igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise Sotsiaalse vahetuse teooria inimene tahab võimalikult palju naudinguid ja vähe kannatusi. Lähisuhtes tahetakse psühholoogilisi hüvesid ning saamiseks peab vastu andma Psühhoanalüüs Freud alateadvus ja isa kuju kui jumalus Ratsionaalse valiku teooria inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad ja püüavad saada kasumit Sotsiobioloogia inimese käitumine on määratud geenide poolt Sotsioloogia kui institutsiooni ajalugu Algas Yale Ülikoolis Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus õpitakse sotsiaalse koosluse liikmeks olemiseks vajalikke reegleid kultuuri omandamine Desotsialiseerimine protsess mille käigus pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobume õpetatakse uued reeglid
iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest. Eelarvamust seletavad teooriad individualistlikku või sünnipärasuse mudelit (võimukas isiksus, sotsiobioloogia, sotsiokultuurilised seletused, mille hulka kuulub patuoinaks tegemine ning sotsiaalne samastumine). Tühusad toimingud eelarvamuse vähendmaiseks põhinevad viiel tingimusel: võrdne staatus, isikliku tutvumise potensiaal, kontakteerumine mittestereotüüpsete indiviididedega, sotsiaalne toetus gruppidevahelises kontaktides ja ühise jõupingutuse vajadus. Hiljutsed kollektiivse käitumise uurimused näitavad, et indiviidid rahvahulgas tajuvad oma tegusid erinevalt
Meie käitumine on tingimise tulemus. Oleme bioloogilised masinad, mis teadlikult ei tegutse, vaid reageerivad stiimulile. Selline idee on vastupidine piibli vaatega inimesele. · Biheiviorism õpetab järjekindlalt, et me ei vastuta oma tegude eest. Kui me olemegi lihtsad masinad, ilma mõistuse ja hingeta, reageerime vaid stiimulile ja tegutseme vastavalt väliskeskkonnale, siis kõik mis me teeme on vältimatu. Sotsiobioloogia, üks biheiviorismi alaliike võrdleb inimest arvutiga-prügi sisse, prügi välja. · Biheiviorism on manipuleeriv. See mitte ainult ei taha mõista inimese käitumist, vaid seda ka ette ennustada ja kontrollida. Skinner leiutas "vormimise" isee. Kontrollides tasu ja karistust, saab vormida teise olendi käitumist. Biheiviorismi puudused: Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel
Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit “väljastpoolt” sotsioloogiat – psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Sellega on tihedalt seotud ka nn. Chicago koolkond sotsioloogias. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3
Kultuurirelativism: uuritavat maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad vastava ühiskonna liikmed. 21. Millised on tõendid selle kohta, et eksisteerib globaalne kultuur? Millised on vastuväited? Tõendid: 1. Kaupade vood esineb, 2. Infovood esineb, 3. Inimeste vood esineb. Vastuväited: Kõik need vood on ebaühtlased, eeldavad ostuvõimet kaupade omandamiseks, erinevad tähendused (GLOKALISEERUMINE). 22. Kuidas seletab kultuuri strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sotsiobioloogia? Too välja ka nende vaatenurkade kriitika. Strukturaalne funtsionalism: Kultuur on strateegia/käitumissüsteem ühiskonna liikmete vajaduste rahuldamiseks. Kultuuri keskmeks on jagatud väärtused. Kultuuri funktsioonid ja kultuuriuniversaalid. Kriitika: eirab kultuurilist mitmekesisust, vähendab muutuste olulisust, kultuurisüsteemid ei ole nii stabiilsed ega universaalsed. Konfliktiteooria: Kultuur on süsteem, mis annab osadele inimestele teiste ees eelised. Kultuuri keskmeks on
Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused. b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e. kultuuriökoloogia uurib seda, kuidas erinevad ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga, kus nad asuvad.
kõik teised peale tema loobuvad selle kasutamisest. Sotsiaalse korra probleem (problem of order) Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö?, miks pole kõikide sõda kõikide vastu?, miks inimesed täidavad sotsiaalset lepingut ja alluvad reeglitele? Hobbes "kõva käsi" (riik) valvab korra järele, karistab lepingu rikkujaid. Talcott Parsons inimesed alluvad sotsiaalsetele normidele kuna nad on need internaliseerinud. Sotsiobioloogia inimliigi esindajatel on evolutsiooni jooksul kujunenud kaasasündinud vastumeelsus teiste petmise vastu, kuna selline vastumeelsus on soodustanud inimeste võimet liigikaaslastega koos elada. 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Robert Axelrod koostöö võib tekkida ka ratsionaalsete indiviidide vahel ilma, et
populatsiooni suurenemist. Tiheliolek muudab agressiivseks. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Testosteroon. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina. Hiljem
Lapsepõlve tähtsus inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. 29. Gary S Becker ratsionaalse valiku teooria: majandusteaduslike lähenemiste rakendamine sotsiaalsetele eluvaldkondadele. Eeldab, et inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad ja on maksimaalse kasumi peal väljas. Inimkapital on inimese kogemus, teadmised, haridus, oskused, kogemused jne. Abielu ja perekonna majanduslik teooria, abieluturg. 30. Edward O Wilson sotsiobioloogia. Inimese käitumise uurimisel rakendatakse Darwini evolutsiooniteooriat. Inimeste sotsiaalne käitumine on suuresti määratud geenide poolt. Aitasid kaasa esivanemate ellujäämisele ja paljunemisele. 31. Erik H Erikson inimene areneb ja sotsialiseerub terve elu. Inimese elukäik seisneb üldinimlike probleemide lahendamises (neid on 8). Elukäigu uuringud uuritakse inimeste kogu eluteed (tähtsate elusündmuste ajastamist, nende järjekorda ja
mehhanismide kompleks on tal nimetatud küpsemisena küpsemisteooria. Suund bioloogia peale. Peamine Geselli väide on et ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Geselli huvitas motoorika ja taju areng ning neid pidas ta möödapääsmatuks ja automaatseks. 1914-1927 pandi alus empiirilisele baasile arengupsühholoogias st teeme kellegi peal mingi uurimuse. Enamasti empiiriline baas kvantitatiivne. Arenesid sotsiobioloogia ja etoloogia. Arengupsühholoogia oli mõjutatud ...(???) Õppimisteooriate kujunemine (Pavlov). Pavlov oli füsioloog, kes tegeles tingimatute ja tingitud refleksidega (kellukesehelina peale tekkis koeral isu, stiimul oli kellahelin). J.B. Watson (1878-1957) oli psühholoog, kes oli keskkonnateoreetik. Locke ütles, et kk kujundab inimese teadvus (algul oli tabula rasa). Watson hirm loomade ees on õpitus ja see ei saa olla kaasasündinud. Watson ütles: psühholoogia peab olema
location, distance, and direction meem, - Meem on idee (eelistus, teadmine, viisijupp, programm vms), mida inimesed edasi paljundavad evolutsioonipsühholoogia Eksampüüab seletada inimese psüühilisi omadusi loodusliku valikuga, taandades kõigi käitumuslike omaduste põhjused reproduktiivsetele tunnustele ja sugulisele valikule sotsiobioloogia - teooria, mis püüab seletada organismide sotsiaalsete suhete päritolu loodusliku valiku kaudu Andmebasidest: andmebaas - hulk tõeseid väiteid reaalse maailma kohta, mis on salvestatud mingis keskkonnas mis on andmebaasisüsteem - Tarkvara, mis: võimaldab andmebaase luua ja hallata ja on nagu müür mille sees on andmebaasid (nagu aiad) ja värav/väravavaht, läbi mille peab toimuma igasugune nende andmebaaside kasutus.
Mõni näide · Oidipuse konflikt poeg soovib isa kõrvaldada ja ema endale saada. See esineb iga poisi individuaalses arengus, aga on ka kultuuri aluseks. · Ürgkari isa ajas pojad karjast minema ja hoidis naised endale · Isatapp pojad ühinesid, tapsid isa ja sõid ta ära · Kahetsus tekkis süütunne isatapu pärast · Religiooni teke hakati austama mingit looma (tootemit) kui isa sümbolit · Abielureeglite teke keelati abielu sugulasega Sotsiobioloogia Edward O Wilson (1929-...) · Charles Darwini evolutsiooniteooria rakendamine inimese uurimisel · Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud · Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek 01.10 Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine ühiskonna liikmeks saamine, rollide ja reeglite õppimine. Suurim sotsialiseerumine toiumb lapsepõlves.
reeglid b) Moraalsuse juured on inimsuhetes, millel on kolm komponenti: - emotsionaalne- tegeleb psühhoanalüüs - kognitiivne – tegeleb kognitiiv-käitumuslik - käitumuslik – tegeleb käitumuslik Moraalse arengu teooriad Võib jagada kolme fundamentaalse suuna alla: 1. Moraalsuse juured on inimloomuses – bioloogiline perspektiiv Jaean Jacques Rousseau – lapse olemus on hea, suunab sümpaatia, hoolimine Sotsiobioloogia. Tugineti etoloogiale. Kooperatiivsus, aitamine, eneseohverdamine, empaatia jt prosotsiaalse käitumise liigid on kõikidel liikidel sünnipärased. 2. Moraalsus on kohanemine sotsiaalsete normidega S. Freud ja biheivioristid; Freud – teadvus juhib moraalset kohanemist; Oidipuse/Elektra kompleksi lahendamine; Superego koosneb kahest komponendist: südametunnistus (5-6.a) ja ego ideaal
suurenemist. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina
suurenemist. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele. Selle spektri teises otsas on seisukohad, millel on vähene bioloogiline sisu ja mis üldjoontes lähtuvad eeskätt inimese käitumisest, mitte võrdlevatest uurimustest teiste liikidega, ning mis ulatuvad eksperimentaalsetest uurimustest puhtteoreetiliste seisukohtadeni. - frustratsiooni-agressiooni hüpotees: Selle teooria algses formuleeringus nähti frustratsiooni agressiooni ainsa motivatsioonilise süsteemina
Altruismi teema peamised uurimused: 1) Aitamiskäitumine - seoses asjaoludega, mille puhul me aitame aktiivselt keagi teist, kes on raskustes. 2) Koostöö erinevate asjaolude puhul - kas inimesed võtavad kasutusele koostöö- või võistlusstrateegia. - Kõrvalseisja sekkumine - mööduja või muu asjasse mittepuutuva inimese abipakkumine neile, kes näivad seda vajavat. Huvi pakub, millal ja millistel asjaoludel on ta selleks tõenäoliselt valmis. Sotsiobioloogia väidab, et kõigi elusolendite, kaasa arvatud inimolevused, põhitungiks on oma geenide põlistamine, tagamaks nende ellujäämise paljunemise kaudu, kui võimalik. Altruislikud aktid juhtuvad sellepärast, et altruism lubab indiviidi aidata kindlustada oma suguvõsa kui samade geenide edasikandjate ellujäämist. - Bioloogiline determinism - reduktsionistliku mõtteviisi koolkond, mis väidab, et bioloogilised tegurid võivad olla igasuguse olulise inimliku tegevuse ja mõtlemise
Abielu, laste saamise, kuritegevuse, uimastisõltuvuse majandusteaduslik analüüs. Seda teooriat rakendatakse ka mujal teadustes. Psühhoanalüüs. Esindaja S.Freud (1853-1939). See on väga mõjukas 20.sajandi teooria. Üldine teooria: alateadvus, tungid, kompleksid, seksuaalne tähtsus, lapsepõlve tähtsus. Pakkus välja ka üldisemad spekultsioonid kultuuri ja ajaloo kohta kultuuri tekke ja ajaloo käsitluste kohta. Sotsiobioloogia (uus teooria).. Esindaja Edward O Wilson (1929-). Lähtub C.Darwini evolutsiooniteooriast, mida rakendatakse inimese uurimisel ja ühiskonna uurimisel. Inimese sotsiaalne käitumine on suurel määral geneetiliselt määratud. Geenid on taganud meie esivanemate ellujäämise ja paljunemise. Iga elav inimene on evolutsiooniline kordaminek. V loeng 30.09 (ptk 5) INIMESE ARENG JA SOTSIAALNE KESKKOND
muutused on vahepeal olnud kiiremad, kui evolutsioon neile järgi jouab. Loomulikult pole mõeldav keskkonnamuutuste ennustamine. Nii kannatavad tänapaeval paljud liigid inimmõju järsu suurenemise all, millega nad pole veel kohastunud. Iga organism pärineb oma vanematest ja saab oma vanemate geenid. See on paratamatus. Üldjuhul ei saa omandada geneetilisi tunnuseid, mida meie vanematel pole. Nii ei saa kaelkirjak endale kihvu isegi siis, kui see väga kasulik oleks. 46. Mis on sotsiobioloogia? Väga paljud loomad on grupilise eluviisiga, reeglina on tema grupikaaslased ka samast liigist. Grupieluviis võib olla mõnel liigil ka ainult teataval arengujärgul või ajal. Näiteks kuldnokad toituvad väikestes gruppides, ööbivad suurtes parvedes kuid pesitsemisajal elavad nad paarikaupa ja kaitsevad teiste kuldnokkade eest oma territooriumi. Paljud liigid aga elavadki ainult gruppidena. Näiteks kõik termiidid ja sipelgad ning paljud mesilased, herilased ning paljud sõralised.
mõista abstraktseid küsimusi, mis nõuavad eeldamist. Mis määrab inimese arengu? Nature vs Nurture. Mõtlemine toimub eri kultuurides erinevalt. Loogiline Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, mõtlemine tekib eelkõige koolihariduse mõjul, ent milline on tema kaasasündinud potensiaal. praktilises elus pole sellist mõtlemist vaja. Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub Sotsiobioloogia käsitleb samuti inimese arengut ja keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture). mõtlemist. Edward O. Wilson inimkäitumine on Filosoofias on sensualism, empirism teadmine on pärit eelkõige mõjutanud inimeliigi evolutsiooni jooksul kogemusest (Bacon). kujunenud geneetiliste kohastumuste poolt. Tänapäeval Naivism, ratsionalism teadmine on pärit mõistusest on selle sünonüümiks evolutsiooniline psühholoogia
areng- seda pidas ta normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistööd. 1914-1927 - Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest). - Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz, Tinberger) ja sotsiobioloogia Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast?? - I.Pavlov- füsioloog. Õppimisteooriad - Tähelepanu koondamine õppimise seaduspärasustele. - Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud tööd J. B. Watson- 1878-1957- keskkonnateoreerilist lähenemist (keskkond vs bioloogia). Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.).
thought Birds may play tit-for-tat games Forgiving principle is most likely to be replaced by excuse principle Personality plays important role in cooperation among animals Käitumisökoloogia rakendusi inimesele pudemeid evolutsioonilisest psühholoogiast P. Hõrak 28.11 (otsi googlist tema konspekti) Evolutsioonilised käitumisseadused · Sotsiobioloogia · Inimese käitumisökoloogia · Evolutsiooniline ökoloogia · Selgitavad inimkäitumist ja inimloomust (human nature) kui adaptsioonis (kohastumusi), mis evolutsioneeruvad vastuseks loodusliku ja sugulise valiku survele. Evolutsioonilised käitumisseadused · Vastanduvad standardsetele sotsiaalteaduse mudelile, mis esmatähtsustab keskkonna (st kultuuriliste faktorite ning õpitud sotsiaalsete normide) mõjutusi
seletada omaaegse lihtsa kõikehõlmava motivatsiooniteooriaga kasutavad selle asemel palju uusi teadmisi närviprotsesside kohta, mida on vahepeal avastanud neurobioloogid. See käitumisteaduse suund elas hiljuti läbi tormilise arengu seoses mitmete uudsete ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul. Tänapäeval on see kujunenud etoloogia kõige mahukamaks uurimissuunaks, mida kutsutakse käitumisökoloogiaks. Selle eriharud on sotsiobioloogia (uurib sotsiaalse käitumise ehk kooselu evolutsioonilis-bioloogilisi aluseid) ja evolutsiooniline psühholoogia (uurib inimese psühholoogia evolutsioonilis- bioloogilisi aluseid). Mingi konkreetne käitumine saab jääda püsima siis, kui sellel on teatav adaptiivne funktsioon (annab isendile teatava eelise loodusliku valiku tingimustes). Käitumisökoloogid ületähtsustavat geenide, pärilikkuse osa käitumise
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering Inimesel on peaajunärve 12 paari, seljaajunärve 31 paari; Elektroentsefalograafia (EEG) on aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektrootidega. Bioloogilise psühholoogia meetodite hulka kuuluvad ajukahjustusega patsientide psüühika uurimine, aju elektriliste kogupotentsiaalide mõõtmine ja moodsad ajukuvamismeetodid
Key "Lapse aastasada" ilmus juba 1900. aastal), jõudsid ka kõige revolutsioonilisemad ja pöörasemad mõtted praktikasse mõni aeg hiljem ning võidutsesid pea nelikümmend aastat. Minu arusaamise järgi ilmusidki indigolapsed kui romantilise (tegelikkusele mittevastava) lapsekesksuse õied ja viljad, sest ignoreeriti lapse arengu loogikat ja arengut toetavaid tegevusi - kasvatust. Arengu loogika Psühholoogias on mitmeid tuntud arengumudeleid: küpsemise mudel - etoloogia ja sotsiobioloogia psühhoanalüütiline mudel käitumuslik mudel - sotsiaalne õppimine kognitiivne mudel - inimese tunnetuslik aktiivsus sotsiokultuuriline mudel Põhimõttelisi vastuolusid neis lapse arengu loogika osas pole. Just seepärast ei pea me analüüsima neid kõiki, vaid piisab ühest. Võtame näiteks Lev Võgotski (2006) sotsiokultuurilise mudeli ning vaatleme väikelapse arengu seaduspärasusi. Tuletame meelde,
annaabi.ee 
