Monarhia on riigivalitsemisevorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla piiratud, piiramatu või sümboolne. Unitaarriik on riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksuseid. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Eesti Vabariik kui unitaarriik on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. Filosoofia Teema: Sotsiaaldarvinism Näidisküsimus: Milline seos on sotsiaaldarvinistlikel ideedel klassikalise liberalismiga? Mille poolest erineb vasakpoolne poliitika parempoolsest? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html 1) Seos sotsiaaldarvinistlikel ideedel klassikalise liberalismiga on see, et mõlemil on sarnane suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse. Sotsiaaldarvinismi järgi
Max Weber Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste Positivism – filosoofia vool mis rõhutab teaduse olulisust Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika Ühiskonnaarengustaadiumid Teoloogiline (-1300 a.) Metafüüsiline(1300-1800) Positiivne (1800-) Herbert Spencer (1820- 1903) Evolutsionism Evolutsioon tasandid - anorgaaniline - orgaaniline - sotsiaalne Evolutsiooni olemus - kasv - diferentseerumine Sotsiaaldarvinism Suvival of the fittest –tugevamate ellujäämine See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism Tänapäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid Organism ja ühiskond ORGANISM –rakk, kude, skelett, vereringe, närvisüsteem, toitumine ÜHISKOND – inimene, grupp, tee, ehitised, hüvede jaotus, käskuste, majandus Materialism
Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx, Emilie Durkheim, Max Weber Auguste Comte · sotsioloogia mõiste autor · positivism Ühiskonna arengustaadiumid · teoloogiline(-1300 a.) religioon on allikaks · metafüüsiline(1300-1800)abstraktsed ideed · positiivne(1800-) Herbert Sepncer · evolutsionism · evolutsiooni tasandid- anorgaaniline,orgaaniline,sotsiaalne · evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine(osadeks jagunemine) Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest-tugevamate ellujäämine · See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism- tänapäeval on see sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid. Karl Marx · Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog · Dialektiline materialism Materialism- elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted,soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse.
Sotsiaalliberalism: · Positiivne vabadus (inimene on suuteline ka omakasupüüdmatuteks tegudeks). · Sotsiaalne vastutus teiste ees. · Riigi roll oluline (reguleerib ka majandust) · Võrdsed võimalused (sotsiaalne abi) · Eesti Keskerakond Liberalism: · Negatiivne vabadus (inimest ei tohi piirata täielik vabadus) · Minimaalne riik (õhuke riik, ei sekku majandusse, kontrollib seadusi, Laissez-faire (prants ,,las minna") · Võrdsed võimalused · Sotsiaaldarvinism inimene vastutab ise oma heaolu eest, võitlus ellujäämise nimel. · Eesti Reformierakond Kolmas tee: · Modernne sotsiaaldemokraatia. · Segu vasak- ja parempoolsusest. · Suured erinevused USA ja Euroopa põhimõtetes. USA kaldub rohkem liberaalsusesse. · Võrdsed võimalused. · Ettevõtlikkus. · Õigused koos vastutusega. · Rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel, ,,elada, et käia tööl". · Hõive maksimeerimine. · Avalike kulude kokkuhoid.
Sajandivahetus: rahvuslus; Marxi töölisliikumine; naisliikumine; linnastumine; vastandati tsivilisatsioone, rasse, rahvusi ja klasse, uut vanaga; sotsiaaldarvinism; Nietzsche üliinimeseteooria; juudivaenulikkus; naturalism; ilu väärtustamine/ tegelase sisemonoloog; huvi psühholoogilisel reaalsusel; subjektiivsete tajuelamuste registreerimine; luules sümbolism. I MS: dadaism (kasvas välja sürrealism); irratsionalism; ekspressionism; biheiviorism (inspiratsiooni sai E.Hemingway); konservatiivsed liikumised. Sõdadevaheline aeg: 1920ndad olid meelelahutuse ja massitarbimise aeg; jazz; kino;
H.Spencer - Sotsiaaldarvinism J.A. De Gobineau Antropoloogiline suund sotsioloogias B.Malinowski Funktsionalism kultuuris R.Steinmetz - Sotsiograafia A.Comte Positivism P.Nartop - Sotsiaalpedagoogika A.Ferguson - Evolutsioon P.Sorokin Sotsiaalne mobiilsus E.Fromm Psühhoanalüütiline koolkond sotsioloogias W.F.Ostwald Mehanistlik teooria sotsioloogias 5 romaani keelt kõnelevat rahvust: itaalia keel, prantsuse keel, hispaania keel, portugali keel, rumeenia keel. 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust: vene keel, ukraina keel, poola keel, bulgaaria keel, serbia keel. 3 koosluse tüüpi: 1.Esmased ehk primaarsed grupid-liikmeskond on piiratud (perekond, sõpruskond); Teisene ehk sekundaarne grupp-suurema liikmeskonnaga, suhtlemine on formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kat...
Riik ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile. Sellise iseregulatsiooni tingimustes ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Laissez-faire (eesti keeles 'lase minna', 'lase olla') doktriini kohaselt ei tohi riigil olla mingisugust reguleerivat rolli majanduses. Varaste liberaalide usk vabasse turgu laienes ka rahvusvahelisele suhtlusele: vabakaubanduse idee kohaselt peavad kõik riigid kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Sotsiaaldarvinism (suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse)- sotsiaalse õigluse tagab vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib. Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest- igaühele vastavalt tema võimetele. Herbert Spencer rakendas Darvini evolutsiooniteooriat inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht kus inimesed võitlevad omavahel, seega on tugevatel ja elujõulistel paremad väljavaated. Kuigi klassikalise liberalismi kõrgaeg oli 19
Vaba turu ideede kõrgpunktiks on laissezfaire (eesti keeles "lase minna" või "lase olla") doktriin. Selle järgi ei tohi riigil olla mitte mingisugust majanduslikku rolli. Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele. Põhimõtteks sai vabakaubandus -- idee, et kõik riigid peavad kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Veel üheks klassikalise liberalismi omapäraks on sotsiaaldarvinism -- suhtumine vaesusse ja sotsiaalsesse võrdsusse. Selle järgi garanteerib sotsiaalse õigluse vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib. Niisugust lähenemist võiks nimetada -- igaühele tema võimete järgi. Samuel Smiles on lausunud: "Heaven helps those who help themselves." (Eesti keeles öeldakse: "Aita ennast ise ja siis aitab sind ka jumal.") Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest. Kõige olulisem sotsiaaldarvinist oli Herbert Spencer
ümbruse välimus mõjutab kultuuri: looduse ilu või laastav jõud stimuleerib inimese kujutlusvõimet ning pärsib ka ühiskonna arengut. rahulik keskkond soosib ratsionaalse intelligentsi arengut. 2) Charles Darwin “looduslik valik” ja “tugevamad jäävad ellu” taimedel/loomadel on paremad võimalused konkreetsetes keskk.tingimustes ellujäämiseks. Ellujääjad annavad oma omadused edasi järglastele. Sotsiaaldarvinism – teatud ühiskondlikud omadused seavad mõned grupid eelissseisu keskk.tingimustes vastupidamiseks. Arenenumad ühsikonnad on vastupidavamad loodusjõududele. Teaduslik rassism: eugeenika (tõutervishoid, propageerib inimkonna genofondi parandamist) ja sotsiaaldarvinism-arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele 3) Ellsworth Huntington osutas seostele kliima ja tervise, energia ja vaimsete protsesside nagu
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust
tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga. Materialism elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määras ära teised ühiskonna osad. Ühiskonna osad Marxi järgi: a) Baas 1
tuntuim esindaja Karl Kaups, üritasid leida kuldset keskteed revisjonismi ja marksismi vahel; 4)anarhistid diktatuuri ei ole vaja, riiki ka pole vaja, endale ebasobivad poliitikud tapeti maha, ka Venemaal, Lääne-Euroopas oli väga levinud. Kõik nad arvasid, et nende meetodiga liigub maailm edasi. Filosoofiad: individualism kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest; sotsiaaldarvinism ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr. Nietsche sõja ja jõu ülistaja, oli eeskujuks Hitlerile. Igapäevaelu oli küllaltki raske, ka noored olid vaimustunud, sest rutiin hakkas lõppema. Üks võimalus oli soda. Suurriikide blokkide kujunemine: 1872 Kolmekeisriliit: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari; leping Prantsusmaa vastu, probleemid põrkusid Balkanil. Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 1882, hiljem liituvad Rumeenia, Bulgaaria.
lammutamist revolutsiooni teel, 20.sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Kõik need liikumised uskusid progressi. Samas olid arusaamad väga erinevad, mis viiks progressini. Ühed nägid seda hariduse arendamises, teised vägivaldses võitluses. Kristlik kogukondlus hakkas Euroopas üha enam nõrgenema. Sotsiaaldarvinism ning mitmed sellele tuginevad filosoofilised suunad kuulutasid kristluse iganenud, valeks ja kahjulikuks. Looduses, mis tugines looduslikule valikule, pidi ellu jääma tugevaim. Sõja ülistamine muutus järjest populaarsemaks. Tuntud Saksa mõtleja Friedrich Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. 5. Imperialism. Koloniaalimpeeriumid
· Anarhistid pooldasid küll kodanliku korra kukutamist, kuid ei pooldanud mingisugust diktatuuri. Ainus viis selle saavutamiseks oli atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik need liikumised uskusid progressi. Samas olid arusaamad väga erinevad, mis viiks progressini. Ühed nägid seda hariduse arendamises, teised vägivaldses võitluses. Kristlik kogukondlus hakkas Euroopas üha enam nõrgenema. Sotsiaaldarvinism ning mitmed sellele tuginevad filosoofilised suunad kuulutasid kristluse iganenud, valeks ja kahjulikuks. Looduses, mis tugines looduslikule valikule, pidi ellu jääma tugevaim. Sõja ülistamine muutus järjest populaarsemaks. Tuntud Saksa mõtleja Friedrich Nietzsche imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu. Sõjas nähti väljapääsu igavast argipäevast, mille purustav ja puhastav toime lõpetaks kõik sõjad. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDI ALGUL
näiteks sotsiaalsete suhete üldisi vorme. 4. Charles Wright Mills sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate ellujäämine. 7. Karl Marx materialist, materialistlik ühiskonnateooria: ühiskond jaguneb kaheks: baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni
Omavahelised majanduslikud sidemed on takistuseks sõjapidamisele. Anarhismi käsitluses peaks rahu jaoks kaduma riik. Masside laiaulatuslik osavõtt rahuliikumises peaks tooma kaasa igavese rahu. b) Bellitsism (lad. k. Bellum - sõda) Tekkis vastukaaluks patsifismile. Esimest korda võttis "totaalse sõja" mõiste kasutusele Clausewitz, keda peetakse ka selle suuna rajajaks. Sotsiaaldarvinism näeb sõda kui üht olelusvõitluse kui elu üht vormi. Seega on see täiesti normaalne. Tõlgendused a) Konstruktivism b) Realism c) Liberalism d) Feminism e) Marksism Sõjakunst a) Strateegia ja taktika b) Tehnoloogia 1. Sõdiv pool a) Riik vs riik b) Rohkem kui kaks riiki c) Organisatsioonid Nt. PVO vs. Iisrael d) Erasõjad Zeligowski e) Linn 2. Relvastus 3
Objektiivne õigus rõhub indiviidi ja riigi vahelistele suhetele ja sellesse suhtus Comte positiivselt ja leidis, et õigusel on täita oluline roll ja tuleb reguleerida üksikisikute ja institutsioonide vahelisi suhteid. Comte seisukoht õiguse mõttes: 1. Seadused peavad sündima kogemustest mitte aga tunnetusväliselt. 2. Õigusest rääkides eelistas Comte lähtuda ühiskonnast mitte aga niivõrd indiviidist. 19. sajandil hakkas arenema veel erinevaid sotsioloogilisi suundi. Sotsiaaldarvinism seondub loodusteadustega. Keskendutakse Darwini seisukohtadele. Selle suuna keskseks uurimisobjektiks on seosed elusa ja eluta looduse vahel ja paralleelide otsimine ühiskonna ja bioloogilise organismi vahel. Tuntud esindaja on Inglise sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) sotsiaaldarvinism rajanes Darwini teosele ,,Evolutsiooniteeoria"; Inglise majandusteadlase Malthus´i teosele ,,Liikidevaheline võitlus
- Militaarne ühiskond on sõjakas, riik on tsentraliseeritud ja ei võimalda inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, KOOLIASJAD onenote Page 7 inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, kuulekust. - Industriaalne ühiskond on rahumeelne, detsentraliseeritud, inimeste tegutsemisvabadus on suur, inimese juures hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust. Sotsiaaldarvinism Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause "survival of the fittest" (tugevamate ellujäämine). Seega tugevamad inimesed (ja ühiskonnad) tõrjuvad aja jooksul välja nõrgemad. See on loomulik protsess, mida riik ei tohi takistada. Sotsiaalne organism Ühiskond on mitmes mõttes nagu organism : indiviid ühiskonna jaoks = rakk organismi jaoks; grupp = kude; teed ja ehitised = skelett; hüvede jaotus = vereringe;
...........................11 Sotsiaalprobleemide ajalugu............................................................................. 11 Ühiskonna käsitlus antiikajal..........................................................................11 Sotsiaalprobleemid keskajal...........................................................................12 Realistid......................................................................................................... 12 Sotsiaaldarvinism........................................................................................... 12 Eugeenika...................................................................................................... 12 Idealistid......................................................................................................... 13 Poor Law 1601................................................................................................ 13 Tööstuslik revolutsioon.........
ei tekitaks segadust ja vana eluviis jätkuks edasi. Tema järgi vaid aaria rass (germaanid) on võimeline looma kultuuri. Tema teooriat hakatakse edasi arendama, aga sealt tuleb ajaloo areenile aaria rassi teema. Gobineau paneb aluse rassiteooriale, ta on mõjutanud ka Wagnerit ja Nietzchet, kes arendavad seda edasi. Charles Darwini puhul on oluline, et tema lõi evolutsiooni teooria, olelusvõitlus. Olelusvõitlust hakatakse ühiskonnas edasi arendama, tekib sotsiaaldarvinism. Sotsiaaldarvinism rakendab olelusvõitluse teooriat inimkollektiivi tasemel. Väheväärtuslikul indiviidil/rassil/rahvusel pole õigusi. Nietzche üliinimese (übermensch) õpetus ja uus võimumoraal. Nietzche uue moraali aluseks olid Antiik-Kreeka eeskujud. Kristlikust moraalist loobumine oli tema üliinimese võimumoraali jaoks oluline. Tema arvates oli kristlik orjamoraal jama. Tema arvates olid demokraatia, sotsialism, naisõiguslaste liikumine ja patsifism orjamoraali asjad.
Tema teooriat iseloomustas üldine globaalne evolutsionism. Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon. Evolutsiooni olemus on kasv (evolutsiooni käigus asjad muutuvad suuremaks) ja diferenteerumine (jagunevad osadeks; tekivad erinevad ühiskonnavaldkonnad). Temaga seoses nimetatakse mõnikord ka mõistet sotsiaaldarvinism. Tähendab, et darvinistlikud evolutsiooniseadused (olelusvõitlus) kehtib ka ühiskonnas. Kasutas mõistet survival of the fittest tugevamate ellujäämine. See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes. Tänapäeval on sotsiaaldarvinism saanud natuke nagu sõimusõnaks, natuke nagu rassistlik tähistab rassistlike ideid Tema teoorias on veel selline mõiste nagu orgaaniline metafoor. Organism ja ühiskond:
o eestlastel tekkis 20. saj alguses Kultuuriline rahvuslus oma keel; tekkis Ida- ja Kesk-Euroopas Kujunesid koloniaalimpeeriumid, koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid aga otsa saama 20. saj alguseks -> vastuolud suurriikide vahel suurenesid, tehti katseid valdused ümber jaotada, eriti huvitatud oli SM Lävepaku teooria väiksemad rahvad ning kultuuris polnud vähesuse tõttu suuremate kultuurrahvaste tasemele jõudma Uued filosoofilised suunad, nt sotsiaaldarvinism tugineti maailmas looduslikule valikule ehk ellu pidid jääma vaid tugevamad Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna, kes hakkas järjest energiliemalt oma õigusi suurendama; töölisliikumisel oli selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud võimalik seda ignoreerida 50 a. eest oli Karl Marx rajanud kommunistliku partei ja revolutsioonilse sotsialismi õpetuse proletariaadi diktatuur ja eraomandi kaotamine
Tootmissuhted määravad ära hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust. tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel. Tootmisvahendid ja tootmissuhted moodustavad kokku tootmisviisi. 2.Pealisehitus Sotsiaaldarvinism Sellised nähtused nagu seadused, riigikord, religioon, Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kunst jne. Pealisehitus on mõjutatud baasi poolt, samas kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause "survival ise mõjutab baasi vähe. of the fittest" (tugevamate ellujäämine). Seega tugevamad Klassid
· Suurbritannia kaldus sotsiaaldarvinismi; · Saksamaa läks piltlikult organismi sisse, raku tasemele (solidarism); · Venemaal asuti eitama liigisisest konkurentsi (sotsiaaldemokraatia). 20 Toodud näited Inglismaa, Venemaa ja Saksamaa puhul on üldistavad, alati oli ka erandeid, ,,saksapäraselt" mõtlejaid leidus Venemaal jne... 33 Suurbritannias, kus oldi maailma valitsejad, pääses valdavalt võidule nn sotsiaaldarvinism, lähenemine, milles nähti ka inimühiskonda dzunglina, kus ,,ellu jääb tugevam" (mugandus Darwinist, kes rääkis paraku kohastunumatest). Darwini abil sai õigustada laissez-faire kapitalismi, jm individualismi. Siin sünnib toetus kaasaegsele liberalismile. Sotsiaaldarvinismi ,,isaks". peetakse H. Spencerit. Manipuleeriti küsimusega, mida tähendab kohastumus ühiskonnas. Mõisted fit ja unfit said sotsiaalses kontekstis kuritarvituste objektiks
· Sotsioloogia termin ei olnud tema ajal veel tuntud · Evolutsionism · Evolutsiooni tasandid evolutsioon toimub kõikidel tasanditel 1. Anorgaaniline 2. Orgaaniline elu areng 3. Sotsiaalne inimühiskonna areng · Evolutsiooni olemus evolutsiooni märksõnad 1. Kasv objektid kasvavad suuremaks 2. Diferentseerumine jagunevad osadeks. Diferentseerumine peaks toimuma kõikides evolutsioneerivates süsteemides Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest tugevamate ellujäämine (autoriks Spencer). Nõrgemad süüakse välja, trambitakse. See on loomulik protsess, vahele sekkuda ei tohi. See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes. · Tänepäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid. Organism ja ühiskond Organism Ühiskond Rakk inimene Kude Grupp
Vaba turu ideede kõrgpunktiks on laissez–faire (eesti keeles lase minna või lase olla) doktriin. Selle järgi ei tohi riigil olla mitte mingisugust majanduslikku rolli. Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele. Põhimõtteks sai vabakaubandus — idee, et kõik riigid peavad kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Veel üheks klassikalise liberalismi omapäraks on sotsiaaldarvinism — suhtumine vaesusse ja sotsiaalsesse võrdsusse. Selle järgi garanteerib sotsiaalse õigluse vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib — igaühele tema võimete järgi (Heaven helps those who help themselves - aita ennast ise ja siis aitab sind ka jumal). Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest. Kõige olulisemaks sotsiaaldarvinistiks on Herbert Spencer. Ta võttis aluseks Charles Darwini evolutsiooniteooria ning rakendas seda ka inimühiskonna kohta. Ühiskond on
See hinnang kujuneb mitmetahuliseks. Tsehhov on radikaalsete hinnangute vastu. Teine peategelane tegelebki just nende hävitavate radikaalsete hinnangutega. Teine tegelane on von Koren. Lajevski laiskleb ja laastab teisi inimesi moraalselt. Von Koren on aga teadlane, zooloog. Ta tuleb Kaukaasiasse uurimuse eesmärgil ta on väga sihikindel, raudse tahtega. Koren nimetab Lajevskit ja Nadezdat makaakideks, laisklejateks. Sellised inimesed on vaja tema arvates tappa. Sotsiaaldarvinism Darvini õpetus projitseeriti ühiskondlikele protsessidele. Olemas on loomulik valik ja ellu jäävad parema kohastumusega, tugevamad inimesed. Jutustus lõppeb von Koreni lüüasaamisega täiesti ootamatult ilmneb, et Lajevski ja Nadezda on võimelised muutuma. Nad hakkavad tööle. Von Koren kinnitab, et ta eksis, kuid ta ei tea, mis neist edasi saab. Ta ütleb lõpuks, et keegi ei tea tegelikku tõde (see peegeladab ka Tsehhovi seisukohta). ,,Palat nr
Emile Durkheim`i (1858-1917) koolkond Georges Gurvitch (1899-1964) o Inimühendusel on kolm vormi: 1)mass, 2)ühing, 3)organisatsioon. o Õiguses eristab: 1)organiseeritud, 2)paindlik, 3)spontaanne, 4)intuitiivne. USA õigusõpetus Oliver Wendell Holmes (1841-1935) o Kehtiv õigus on sulam arhailistest ajaloolistest traditsioonidest ja nende kaasaegsetest kohanemistest uute vajaduste ja väärtuskujutlustega. o Sotsiaaldarvinism- tugevamate õigus o Iga sotsiaalne seos toob esile vastava reeglistiku, asjaosalistelt ei oodata midagi muud kui nende individuaalsete huvide järgimist. William Graham Sumnern(1840-1910) o Kõik sotsiaalsed normid kasvavad välja kogemustest. Inimesed otsivad teid, kuidas elu vajadustega toime tulla, ning õpivad otsimise ja eksimise kaudu. o Kõik normid ajapikku muutuvad: 1)kaotavad jõu, 2)kaovad seoses sotsiaalsete
Herbert Spencer · Ta oli sotsiaalsete reformide vastu, mis aitaksid vaeseid, kuna see rikub loomulikku valiku-protsessi. · Individualist · Võrdse vabaduse seadus:"Iga inimene on vaba tegema kõike, mida ta soovib, juhul kui ta ei riku teise inimese võrdset vabadust" Herbert Spencer · Strukturaal-funktsionalistliku analüüsi looja · Sotsiaalne areng sõltub võitlusest ja kõige tugevamatest, nn sotsiaaldarvinism. So teooria loomulikust valikust, mida Darwin kasutas looduse kirjeldamisel 17 · Ebasobivate indiviidide kiire elimineerimine ühiskonnast on rassile bioloogiliselt kasulik Herbert Spencer Esitas oma nägemuse ühiskonnast: · Ühiskond eksisteerib kui organism · Toimub sotsiaalne evolutsioon Analoogia bioloogilise organismiga = Sotsiaalne tervik Herbert Spencer
Vene majandusteadlased on ironiseerinud, et ükski demokraatlik riik poleks Araali mere hävitamisega hakkama saanud. Aga NSV Liidu käsumajandus sai. Seetõttu on parem loota siiski turumajandusele ja iseregulatsioonile. Majanduspoliitika kandjate suhetest ja demokraatiast rääkides peaks käsitlema ka sellist nähtust nagu eliit (ühiskonna väljavalitud, privilegeeritud osa). Juba sotsiaaldarvinism õpetas, et inimühiskond on nagu looduslik keskkond ja seal toimub looduslik valik – tugevamad jäävad ellu ja sigivad. Selle pinnal on ehitatud kõikvõimalikke sotsiaalseid konstruktsioone. Näiteks et inimene, kes on sotsiaalse redeli tipus, on sinna jõudnud mingi valiku läbi ja tal on õigus teiste kohal troonida, teisi ekspluateerida. Kuid eliidi olemus ja kujunemine on suuresti just moodsa ühiskonna probleem
annaabi.ee 
