Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõprus on lihtne, aga hädavajalik tunne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
häbi, maiad, sõltuvast, piirkonnast, vanusest, edust, hindavad, siirad, teiselt, niikaua, sõprussuhe, populaarne, aasia, enkidu, aastatest, roomlased, teenrid, aegadel, orjad, mehhikos, kõnni, kaaslane, sundida, vahepeal, ajaga, noorel, vanemaks, sirgub, filosoof, aristoteles, oskarMõtteteri Sõprusest Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal. Ilma sõpruseta pole elu midagi väärt. Parim, mis sõber teha võib, on sõbraks jääda, Tõelised sõbrad ei hooli su puudustest ja ei kadesta su edu. Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. Sõber kuuleb su südame laulu ja kui sa peaks selle unustama, siis laulb ta sulle seda ise. Üks sõber on suur asi, kaks on palju ja kolm peaaegu võimatu. Sõpruseta pole elu magus. Vana sõbra saamine nõuab aega. Õiged sõbrad teevad su õnnelikuks ja edukaks. Hea sõber on odavam kui arstiabi. Sõber on see, kes usub ja usaldab sind. Sõber on looduse ime. Sõprus on lõng, mis köidab südamed kokku. Tõeline sõber on õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu... ...ning igavene. Head sõbrad on kui maailma inglid. Sõbrad täidavad su elu rõõmuga, hinge päikesepaistega ja südame armastusega. Et omada sõpru, ole s�
Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8 Armastus religioonis.........................................lk. 9 Sõprus...............................................................lk. 10 Kokkuvõtte..........................................................lk. 11 Kasutatud allikad...................................................lk. 12 Armastus Kõikidel aegadel inimesed püüdsid teada saada, mis on armastus, sellest on kirjuta
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielulahutusi on rohkem kui abi
1) Aristoteles aust ja eneseväärikusest - au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele - au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. - eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes - eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal. - suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem. 2) Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3) Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Esimene kristlik voorus on enesealandamine. (vastupidiselt variseridele) Aquino Thomas: au ja kristliku enesealanduse lepitamine. Püha Paulus või Franciscus Assisist kristlik pühak on haaratud oma vääritusest ning nõrkusest kõiges, välja arvatud talle osaks langenud Jumala arm.
selle asendamist tõelise 'loomuliku' e armastusel põhineva kogukonnaga. AU 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest. * Au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele. * Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida mõõdukalt. * Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes. * Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline * Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem 2. Cicero vabariiklase aust. Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4. Feodaalne au. Vallutaja au, millest saab järkjärgult õigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5
“ Õnn võib olla tunnetatav eelkõige kolmel viisil: ● Enamus peab õnneks naudingut – kõige labasemad. „Enamus inimesi paistab olevat täiesti orjalikult madalal tasemel, eelistades elada kariloomadena, ja nad leiavad ka põhjenduse selles, et nad, nii nagu paljud võimumehedki, jagavad Sardanapallose tundeid“ - ainult söömine, joomine on midagi väärt. ● Poliitikaga tegelejad kuulsust või loomutäiust. „Hästikasvatatud inimesed ja tegutsejad hindavad kuulsust, sest poliitikaelu jaoks see ongi arvatavasti eesmärgiks. Kuid see paistab olevat taotlemiseks liiga kergekaaluline, sest ta sõltub rohkem neist, kes kuulsust jagavad, kui neist, kellele seda jagatakse: me eeldame ju, et hüve on midagi päris omast, mida on raske ära võtta.“ „Edasi, paistab, et kuulsust püütakse saavutada selleks, et ennast oma tubliduses veenda, püüda endale kuulsust võita just arukate meeste silmis ja leida nende juures tunnustust oma
arutelu ning harjutamise teel. Mõõdukas aupürgimus-laidetakse auahnet inimest, sest ta ajab au taga rohkem kui peab, ja seal, kus ei pea, aga samas laidetakse ka auahnuseta inimest, kuna ta ei taha, et teda austatakse isegi üllaste saavutuste pärast. Eneseväärikusest- "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." "Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärikus-täielik loomutäius enese suhtes Õiglus-täielik loomutäius teiste suhtes. 2. Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3. Kristlus ja au *"Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvepaelad laiemaks ja palvetupsud suuremaks. Nad armastavad esimesi kohti
Seadumused =loomulikud eeldused + harjutamine. Aupürgimus, -ahnus peab olema mõõdukas. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes. Õiglus täielik loomutäius teiste suhtes. Eneseväärikas on inimene, kes peab end suurte asjad vääriliseks ja ka on seda. Eneseväärikas inimene ei tee ennast muust sõltuvaks kui sõpradest, sest oleks muidu orjameelne. Au on eneseväärikusega seotud. Väärikad inimesed hindavad kõige rohkem au ja teevad seda õigustatult. 2. Cicero vabariiklase aust ambitsioon ja privaatsus on mõlemad valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus on erinev auahnusest. Seda iseloomustab põlgus väliste asjade suhtes, aulise ja suurepärase taotlemine; suurte ja kasulike tegude tegemine. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline
EUROOPA IDEEDE AJALUGU METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy) ideed on tsüklilised, ei ole progressi, probleemid on universaalsed ja ideed ajatud; ideoloogiad tulenevad ,,ideedeühikutest"; autori uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu
Aristoteles eneseväärikusest · Eneseväärikus täielik loomutäius enese suhtes; õiglus täielik loomutäius teiste suhtes · "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal." · "Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärika inimese toimimisviisid · Kuidas suhtub · Auavaldustesse? (ei ole samaväärne tegelikku loomtäiusega) · Auhaavamisse? (ei ole oluline) · Ohtudesse? (juhtnööriks mõõdukus, au nimel peab olema valmis ennast ohverdama) · Heategudesse? (tasub proovida neid teistele teha (näitab tsipa üleülekut), aga
Varane Platon leiab, et vaid voorusest ei piisa, hilise meelest piisab. Aristotelese meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust). Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu 1. Need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes. 2. Need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu. 3. Need, kes hindavad voorust (arete) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu. Poliitika eesmärgiks on õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine. Filosoofid vajavad polist, st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid:
instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil.
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles täiusliku õnne ja
Õnne (eudaimonia) olemus antiigis. Keskne küsimus : kuidas ma peaksin elama? See küsimus puudutab eesmärke. Antiikfilosoofid ütlesid, et õnn ongi meie lõpp-eesmärk. Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus? Platon (ca 428-348 eKr) Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab
neid tundma sellistena, nagu nad on. Nende olemus pole vähem kaunis kui nende välimus, ehkki selle hindamiseks on vaja peenemaid organeid. Teaduse silmis ei ole taime juur inetu, ehkki pärgade ja vanikute punumiseks lõikame selle varre otsast maha. Ja ma pean riskima tuua nende võluvate meeliskluste sekka alasti fakti, isegi kui see osutuks egiptlaste kolbaks meie pidusöömingul. Inimene, kes on oma mõttega ühtne, näeb end oma vaimusilmas suurejoonelisena. Ta on teadlik üldisest edust, olgugi see ostetud pidevate konkreetsete nurjumiste hinnaga.2 Mingid eelised, mingi vägi ja võim, mingi kuld ega jõud ei ole talle vääriliseks vastaseks. Mul pole valikut, pean usaldama omaenese vaesust rohkem kui sinu rikkust. Ma ei saa tõsta sinu teadvust enda omast kõrgemaks. Ainult täht pimestab: planeedi kiirgus on mahedam, kuutaoline. Ma kuulen, mida sa ütled tema, keda sa ülistad, imetlusväärsete
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksua
Romaani põhimeeleolu on sisendanud Koitjärve ümbruse kontrastne maastik. Paukjärve- äärselt künkalt avanes vaade kaunile männimetsale, mis meelestas romantiliselt; vastassuunas avanev rabamaastik sisendas aga argipäevast meeleolu. Veel enam tihenesid kunstitõeks ligi seitsme Koitjärve aasta kestel kogunenud tähelepanekud talurahva eluolust, vaadetest ja iseloomust. Siingi saame kontrasti: ühelt poolt metsade vahele suletud külaidüll oma traditsioonide ja monotoonse elurütmiga, teiselt poolt ühiskonna liikumine järjest intensiivsemale kapitalistlikule arenemisteele, mis nõudis ettevõtlikkust ja vanadest elunormidest üleastumist. Nii Koitjärvel kui ka kirjaniku kodupaigas Albus olid ärksamad peremehed juba algust teinud maaparandustööde, kraavide kaevamise ja kivide tõrjumisega. Sellega kaasnes rikastumis- ja spekulatsioonikirg, mille äratas hiljuti lõppenud Esimene Maailmasõda. Need on Tammsaare romaani tõsielulised lähtekohad.
Peab olema truu ning õiglane. Õiglus on veel kõrgem printsiip kui enda või isanda kaitsmine. Õiglus avaldus mitmes suunas: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste ees 2. kohustused Jumala ees (nt Püha Graali otsimine) 3. kohustused naiste ees. 16. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Mandeville vastandas kaks erinevat au mõistet: antiikaegse au (ülemklasside enesesalgamine), mis põhineb tegelikul voorusel eneseväärikal toimimisel, suurte tegude tegemisel-, ja teiselt poolt germaani au (elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine), mis on feodaalau aluseks. Mandeville ütles, et ka germaani au puhul (mis oli tema ajal) pidi kindlates asjades ennast piirama, peab vastama au nõuetele, ning et selline enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga (saad kätte elumõned). Mandeville'i sõnul enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi" (isekaid inimesi, kes ei arvesta teistega, kuid samas peavad kinni nö otsestest
Solon: “Polise hävitavad suurmehed, nende rumaluse tõttu orjastatakse ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal.” lihtrahvas. “Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on Soloni reformid Ateenas. “Isonomia”. Ka Spartas ->jagas inimesed klassidesse auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda varanduse järgi. õigustatult.“ Kreeka tragöödia aust Eneseväärikas inimene suhtub: Teemad: indiviidi suhe kogukonda, moraalsed konfliktid (nt Euripidese Auavaldustesse
hirmuvalitsusest. Au 1.Aristoteles aust ja eneseväärikusest * Au on loomutaiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele.* Au saab pohineda ainult voorusel. Aust endast tuleb hoolida moodukalt.* Eneseväärikus taielik loomutaius enese suhtes.* Enesevaäärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline.* Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures koige rohkem *2.Cicero vabariiklase aust Au saab põhineda ainult voorusel. Aust endast ei tule hoolida. 3.Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust. Esimene kristlik voorus on enesealandamine. Au võib taotleda ainult Jumalale, pühakute erilised teod on tehtud Jumala nimel. Au ja kristliku enesealanduse lepitamine. 4.Feodaalne au Vallutaja au, millest saab järkjärgult oigluse ja usu eest seisja ja nõrgemate kaitsja au. 5
see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles. Mistahes grupp on nõrgem kui üksik mees, kui neid pole just treenitud perfektselt koos töötama Jätad korra tegemata, jätad ka edaspidi. Mitte miski ei pane mõistust selgemini tööle kui teadmine, et sind homme hommikul puuakse Ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Ka üks inimene võib kõike muuta. Me elame, et võita endale veel üks murelik päev Elu on nool ja vibu on inimese enda käes - kuhu noole lased, sinna ta ka lendab! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Ülipalju armastan , ülekõige vajan, ülirohkem igatsen , surmani ootan ! Elu on sibul. Seda kooritakse kiht-kihilt ja vahel ajab ta nutma.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õn
Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata p�
seadmused (= loomulikud eeldused + harjutamine) ehk mõõdukad, kindlad käitumisviisid. Eneseväärikus on täielik loomutäius enese suhtes (õiglus sealjuures täielik loomutäius teiste suhtes). "Eneseväärikas on selline inimene, kes peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi nende vääriline. Kes seda teeb, ilma et oleks vääriline, on rumal". "Paistab ilma loogilise arutelutagi, et suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest au hindavad väärikad enda juures kõige rohkem, ja seda õigustatult." Eneseväärika inimese toimimisviisid: · Auavaldus · Auhaavamine pole oluline, sest eneseväärikas inimene teab niigi oma väärtust. · Ohtudesse ei torma, kuid ellujäämine pole väärtuseks. · Heategusid tuleb proovida teistele teha, ent neid ise mitte vastu võtta. · Hinnatud asju taga ei aja, v.a suure au korral. · Ta ei tee elu millestki muust sõltuvaks kui sõpradest, sest muidu oleks ta
universumis on see, et keegi neist pole meiega kontakti võtnud. 76. Taevas ei ole ida ja läänt - inimesed mõtlevad need välja ning usuvad siis nende tõelisusesse. 77. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 78. Rusikas käega ei saa võtta ega ka anda. 79. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva. 2 80. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. 81. Keegi pole nii vaene, et tal pole midagi anda. 82. Kannatus pole karistus, kannatus on tagajärg. 83. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teise nõrkust. 84. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 85. Üks koer haugub varju peale, sada koera hauguvad haukumise peale. 86. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel on ainult soovid. 87. Mida tehakse lastele, seda teevad nemad ühiskonnale. 88
või õigemini, sellest hoolimata. V. Hugo Polügaamia on see, kui sul on üks naine üle, monogaamia on sama. O. Wilde Esimene abielu on kujutlusvõime võit mõistuse üle, teine abielu on lootuse võit kogemuse üle. O. Wilde Blondiinidel on lõbusam, aga brünettidel on rohkem aega. M. Smith Mitte armastada tähendab mitte elada või elavana surra. Tundmatu Olla armunud tähendab tõusta iseenesest kõrgemale. O. Wilde Mees võib iga naisega õnnelik olla niikaua, kuni ta teda ei armasta. O. Wilde Ei kirg, ei himu, ei ahvatlus, vaid ainult unistus, ainult igatsus, ainult äratatud aimus, patusem kui kirg, himu ja ahvatlus - see on armastus. S. Kierkegaard Naine on niisama originaalne nagu koopiamasin. L.J. Peter Kui neiu abiellub, vahetab ta paljude meeste tähelepanu ühe mehe ükskõiksuse vastu. H. A. Rowland Naine, kes arvab, et ta on tark, nõuab võrdsust mehega. Naine, kes teab, et ta on tark, seda ei tee. Colette
Otsides paremat, kaotad ka selle, mis oli hea! When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you. Having a guy dump you and say "We can still be friends" Is like having your mom say "Your dog died but you can still keep it" A friend is someone, who knows the song in your heart and can sing it back to you, when you have forgotten the words. See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund.
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
291. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 292. Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad 293. Inimeste maailmas ei ole midagi enesestmõistetavat. 294. Ei loe mitte see, mida sa ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. 295. Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema eksib teisi hinnates. 296. Inimene, kui tal on hea olla, mõtleb harva 297. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõnigi olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib 298. Rumal on karta seda, mida ei saa vältida 299. Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta 300. Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii 301. Oskus meeldida on tegelikult oskus petta 302. Kriitik on jalutu, kes õpetab teisi jooksma 303. Elu on raske. Millega võrreldes? 304
same. Naerata alati väikestele lastele vastu, nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea. Naeratus ei maksa midagi, kuid loeb palju. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. A friend is someone, who knows the song in your heart and can sing it back to you, when you have forgotten the words. See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib. Elu on nagu peegel, kui sina naeratad, naeratab tema vastu. Muutumine, millega juba algust täna ei tee,ei alga kunagi. Inimesed ei sünni, vaid saavad selliseks, nagu nad on. (Helvetius) Pole inimest, pole probleemi. (Jossif Stalin) Trust me- I'm liar. I always forget to forget you, no matter what i do. Inimene ei armasta täiuslikkust... ta teeb täiuslikuks selle mida ta armastab. (J.P.Chenet) Ma pole sinu tüüp
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning va