5. Ressursside hindamine 6. Lahendamise jälgimine 7. Lahenduskäigu hindamine (kui lahendus pole rahuldav, oleme alguses tagasi, protsess algab uuesti; võimalik minna lahenduse eelnevatele astmele.) Oskuste areng · Eksperdiks kujunemine: Harjutamise jõu seadus harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reegilte kogumikest uued teadmiste kängid (kogumid), mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega. Vigadest õppimine õppimine ebaõnnestunud sooritusest. Vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskused täpsustuvad. · Automatiseerumine ja känkimine: Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks Osaülesandel alaeesmärk: osaülesannete lahendamine ühe-astmeline Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks (Nt lugemisel: tähtede lugemine sõnade lugemine teksti mõistmine Eksperte eristab algajatest:
hindamistulemustele toetudes ja kliinilist põhjendatust arvestades optimaalse füsioterapeutilise sekkumise kava, mis on kooskõlas püstitatud ravi eesmärkidega. Füsioterapeutiline sekkumine on füsioterapeudi käsutuses olevate füsioterapeutiliste strateegiate abil teostatav protseduur, mis koosneb manuaalsest käsitlusest, funktsionaalsest harjutamisest, füüsikalise ravi meetodite kasutamisest, patsiendi/ kliendi verbaalsest või manuaalsest juhendamisest/ tagasisidest sooritusest ja kommunikatsioonist. Sekkumine võib olla suunatud ka puude, kahjustuse või funktsionaalse piirangu tekke ennetamisele, sisaldades indiviidi tervisliku seisukorra, elukvaliteedi ja/ või heaolu parandamist. Füsioteraapia efektiivsuse hindamine on hindamise üks alaliike, mis toimub nii üksikprotseduuri efektiivsuse kui ka lühiajaliste ja pikaajaliste teraapia eesmärkide saavutamise seisukohalt. Hindamistulemused dokumenteeritakse vastavalt kokkuleppeliselt
Probleemi määratlemine 3. Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine 4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine 5. Ressursside hindamine 6. Lahendamise jälgimine 7. Lahenduskäigu hindamine Oskuste areng. Eksperdiks kujunemine · Harjutamise jõu seadus harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reeglite kogumikest uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega · Vigadest õppimine Ohlsson (1996) õppimine ebaõnnestunud sooritusest vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad Oskuste areng. Automatiseerumine ja känkimine · Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks · Osaülesandel alaeesmärk; osaülesannete lahendamine ühe-astmeline · Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse, omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks · Nt: lugemisel: tähtede lugemine ---- sõnade lugemine ---- teksti mõistmine
· Neurootilisus · Avatus Üldiselt on erinevate isiksuseomaduste hulgas on need 5 laialdaselt tuntud ja ära uuritud. Barrick ja Mount uurimus näitab, et need 5 omadust mõjutavad pidevalt inimese inimese individuaalset käitumist. Näiteks keskmiselt saab kõrge ekstravertsusega töötaja hakkama väga erinevat liiki töödega. Organisatsioonides on töö üha enam struktureeritud meeskondadesse ja seega on vaja head meeskonnatöö oskust- ei piisa enam heast isiklikust sooritusest vaid peab olema hea meeskonnamängija. Klimoski & Zukin ütlevad, et on kasvav vajadus leida gruppe arendavaid efektiivseid strateegiaid. Teadlased on küsimuse alla seadnud inimeste individuaalse isiksuse uuringud, sest uurimusi on vaja teha gruppide kohta. Seetõttu on üha enam tarvis uurida isiksuseomaduste väljendumist grupitasandil. Grupisooritus on mõjutatud grupis olevate isiksuste koostööst (Bradley, Klotz). Kui
3. Omab teadmisi spordipedagoogikast ja spordipsühholoogiast ning oskab neid treeneritöös kasutada 4. Tunneb treeningu meetodeid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (10 tundi) 1.1. Õppimine ja õpetamine treeninguprotsessis (2 tundi) Õppimise eeltingimused – motivatsioon ja taju. Taju mõjustavad tegurid: teadmised, oskused, hoiakud, intelligents, temperament, harjumused, eelarvamused, ootused, tunded. Õppimist soodustavad tegurid: teave oma sooritusest, koostöö õpetaja ja õpilase vahel, positiivne ülekanne. Õpetamise organisatoorsed vormid: loeng, vestlus, grupitöö, situatsioo9niõpe, kaugõpe. Õpetamise stiilid: käsutav, treeniv, toetav, delegeeriv. 1.2. Treeneri rollid (2 tundi) Treener kui õpetaja, spetsialist, administraator, teadlane, mänedžer, nõustaja, sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, psühholoog, õppur, sõber, konfliktide lahendaja, kohesiooni (sidususe, kokkukuuluvustunde) kujundaja. Noorte ja täiskasvanute
uurimust huvitavadest küsimusdest. Lisaks on tähtis tulemuse muutuja jaotamine või omadused. Enamustes situatsioonides on võimalik vahet teha pideva tulemuse muutuja ja dihhotoomse tulmuse muutuja vahel (jah/ei muutuja) (Haag 2004). 2.1 Regressionanalüüs Regressioon on enim kasutatud andmete analüüsi tehnika, mis on olemas, et tuvastada tegureid, mis on seotud opitmaalse sportliku sooritusega. Konkreetset tüüpi regressioonanalüüsi kasutus uuritavast sportlikust sooritusest oleneb sõltuvast muutujast. Kui sõltuv muutuja on pidev, piiritlemata ja mõõdetav intervalli või suhte skaalal, siis sobivad tavaline lineaarne või mitmekordse lineaarse regressiooni meetodid. Teisalt kui sõltuv muutuja on kategooriline, siis sobivamateks meetoditeks on logistiline regressioon või diskriminantfunktsiooni analüüs (Atkinson; Nevill 2001). 2.2 Dispersioonanalüüs (ANOVA) Dispersioonanalüüsi eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist
hindamistulemustele toetudes ja kliinilist põhjendatust arvestades optimaalse füsioterapeutilise sekkumise kava, mis on kooskõlas püstitatud ravi eesmärkidega. Füsioterapeutiline sekkumine on füsioterapeudi käsutuses olevate füsioterapeutiliste strateegiate abil teostatav protseduur, mis koosneb manuaalsest käsitlusest, funktsionaalsest harjutamisest, füüsikalise ravi meetodite kasutamisest, patsiendi/ kliendi verbaalsest või manuaalsest juhendamisest/ tagasisidest sooritusest ja kommunikatsioonist. Sekkumine võib olla suunatud ka puude, kahjustuse või funktsionaalse piirangu tekke ennetamisele, sisaldades indiviidi tervisliku seisukorra, elukvaliteedi ja/ või heaolu parandamist. Füsioteraapia efektiivsuse hindamine on hindamise üks alaliike, mis toimub nii üksikprotseduuri efektiivsuse kui ka lühiajaliste ja pikaajaliste teraapia eesmärkide saavutamise seisukohalt. Hindamistulemused dokumenteeritakse vastavalt kokkuleppeliselt
Programmi kohtunik Amanda Holden märkis peale publiku esialgset küünilist suhtumist, et see oli ,,parim ülesse ajav kõne", kuuldes tema esitust. Too video oli laialdaselt kajastatud ja kümned miljonid inimesed vaatasid seda youtubes. Boyle oli absoluudselt hämmingus, nähes sellist reaktsiooni. Peale esinemist, Paige oli väljendanud soovi laulda koos Susaniga duetti. Ta nimetas teda suureks iidoliks kõigile, kellel on unistus. Ta oli ühest neljakümnest sooritusest, mis pääses poolfinaali. Poolfinaalis, 24 mail 2009 ta esines viimasena, lauluga ,,Memory" muusikalist ,,Cats". Publikuhääletuse põhjal oli ta üks, kes sai kõige rohkem hääli ning pääses finaali. Ta oli selge favoriit, et võita finaal, kuid lõpetas paraku teise kohaga, kaotades tantsutrupile ,,Divercity". UK televisioon tegi rekordi, 17.3 miljoni vaatajaga. Pressikaebuste komisjon oli mures pressi aruannetega, mis oli Boyle'i ettearvamatust
konkreetsete eesmärkide saavutamisena). 6. Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? Neli võimalust sõnastamiseks tegevustena: (1) sisu loeteluna, (2) õpetaja tegevusena, (3) õpilase tegevusena ning (4) õpilase sooritusena (e. väljundipõhiselt). (Sageli sõnastavad õpetajad eesmärgid vaid osutades õpitavale sisule, pidades arusaamist oodatavast sooritusest endastmõistetavaks.) 7. Millistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? Soorituslikud (väljundipõhised) õppe- ja kasvatuseesmärgid püstitakse kahemõõtmeliselt: sisu ja sooritus. 8. Nimetage B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad. B. S. Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomia põhivaldkonnad on kognitiivne taksonoomia, afektiivne taksonoomia ja psühhomotoorne taksonoomia. 9
Isiku taju oskust on võimalik arendada ning treeningud muudavad teiste tajumise täpsemaks nagu ka tajuja enda käitumise. Katsetes on välja toodud, kuidas sooritus paraneb peale vastava treeningu läbimist. Näiteks koondati ühte gruppi viletsa sooritusega ja õppeasutusega rahulolematud tudengid ning nad läbisid kursuse, kus tegeleti sellega, kuidas nad oma käitumise põhjusi tajuvad ja mõistavad. Treeningu käigus jagati neile teavet üliõpilaste üldisest sooritusest ja näidati videoklippe intervjuudest tudengitega, kelle sooritus oli õppeaja vältel paranenud. Õppegrupis osalenud tudengite eksamite tulemused paranesid kohe, nende keskmised hinded kerkisid aasta jooksul ning ka väljalangevus vähenes. Neid näitajaid võrreldi kontrollgrupiga, kes vastavas õppeprogrammis ei osalenud ja see tõi erinevused veelgi ilmekamalt esile. Esitatud näide on väga optimistlik ja rõhutab, et tajumise täpsust on võimalik arendada. Kindlasti on mitmeid
asjaoludest, mis ei pruugi olla seotud vaimse võimekusega. - Küsides näiteks ainult silmaringi peegeldavaid küsimusi, mõõdame küll osaliselt üldintelligentsust, aga samas mõjutavad tulemusi märkimisväärselt ka haridustase ning elukogemused. Paludes näiteks inimesel korrata erineva pikkusega numbrijadasid, mõõdame üldintelligentsuse kõrval suuresti ka mälu treenitust. Kui aga võtta erisugust tüüpi ülesannete sooritusest keskmine, peegeldab see kõige paremini just üld intelligentsuse taset. - Intelligentsuse mõõdikud - Binet’-Simoni ja Stanfordi-Binet’ testid – laste ingelligentsuse hindamiseks. 30 erineva raskusega ülesannet; prototüüp enamusele IQ testidele - Wechsleri intelligentsusskaalad – arvas, et liiiga palju sarnaseid ülesandeid; verbaalse ja mitteverbaalse intelligentuse skoorid; mitmesugused ülesanded
kui lamadesasendist. Vahe harjutanud laskuril on raske pusida polveltasendis kogu voistluse kestel. Jalg, saar ning tuharad hakkavad valutama, tahelepanu norgeneb ja laskur kaugeneb keskendunud sooritusest. Harjutamise tulemusena need haired mooduvad, eeldusel, et laskeasend on oigesti omandatud. Laskuri ulakeha on veidi ettepoole kummardunud, nii et keharaskus jaguneb kolmele tugipunktile, milleks on vasak jalg, parem polv ning parem jalg. Olad ripuvad vabalt ning
Sellist organisatsiooni on raskem kontrollida ning nõuab juhtidelt formaalsete protseduuride sisse seadmist. Otsustajate strateegilised valikud - keskkond ei saa olla otsene organisatsiooni struktuuri kujunemise mõjutaja. Pigem mõjutavad seda juhtide otsused ja nende hinnang organisatsiooni positsioonile tema tegevuskeskkonnas. Organisatsiooni sooritus sõltub tema struktuurist ning struktuuri muutmine ühel ajahetkel sõltub otseselt tema sooritusest sel ajahetkel sellest lähtuvad juhtide otsused struktuuri muuta. 2. Mida mõistetakse organisatsiooni disaini all? Struktuure ja protsesse organisatsioonis. 3. Mis on organisatsiooni struktuur ja mis seda iseloomustab? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel. firma efektiivsuse tagamine organisatsiooni eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine
77. Milline on juhi roll kommunikatsioonis suures organisatsioonis? Toetus ja usaldus 78. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Informatsiooni kaotsiminek ja moondumine, liiasus rohkem on parem, aga teatud piirini. Võim. 79. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Ülespoole suunatud kommunikatsioon annab infot organisatsiooni liikmete ja nende eesmärkide kohta, nende tööprobleemidest, tagasisidet sooritusest ning võimalikke tegevusettepanekuid töö paremaks korraldamiseks ehk muutmisettepanekuid. Alt üles suunatud kommunikatsiooni võib vaadelda kui juhtkonna teabe ja tagasiside kogumise võimalusena ning alluvatele on selline suhtlemine tihtipeale motivatsiooni allikaks. Vastuvõtlikkus ... tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt 80. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis?
· Multimediaalsus (palju erinevaid infokanaleid). · Eklektilisus, fragmentaarsus, killustatus info edastamise viisides. · Vastuvõtustrateegiate muutumine: aeglase ja süveneva lugemise taandumine. Teatraalsus (theatricality) näitamise ja vaatamise akti rõhutamine, teatri spetsiifika rõhutamine, teatrina toimimine Tekstuaalsus (textuality) dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus Performatiivsus (performativity) etenduslikkus, sooritusest teadlik olemine, selle näitamine, enesele viitamine Postdramaatilist teatrit iseloomustab: · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) 29. Millised on peamised teatrikunsti liigid?
· Seotuse kadu · Ebaõiglus · Väärtushinnangute konfliktid 379. Teema 9 1. Selgitage talendijuhtimise olemust. 380. Talendijuhtimist on sõnastatud üheks inimressursside juhtimise strateegiaks. See on üksikisikute tegevuse seotus ettevõtte strateegiaga. See on tänapäeva organisatsioonides muutunud järjest olulisemaks ja ettevõtte tulemused võivad otseselt sõltuda värvatud üksikisikute (talendi) sooritusest. Talendijuhtimine on üks osa järjepidevuse planeerimisest ja järjepidevuse planeerimine on omakorda üks osa inimressursside planeerimisest. Talendiks võime nimetada inimest, kelles on olemas vajalik kooslus teatud oskusi, teadmisi, kognitiivseid võimeid ja head potentsiaali (Malikeh Beheshtifar, 2011). Talendijuhtimise lihtsustatud protsess: 381. 1. Tuleb defineerida ettevõtte arenguga kooskõlastatult kesk- ja
Kuid oleta edasi ja see on sama realistlik oletus nagu selle eituski , et Chase on (muutust) pärastpoole kompenseerinud na- gu ilmneb tema käitumisest. Praegu ütleb ta, et suhkruollus, mida me ta keele peale asetame, on magus ja ta ei salli enam lihakastet oma jäätisel. Oletagem, et kompensatsioon on nii täielik, et kõi- kides käitumuslikes ja verbaalsetes testides pole tema sooritus eristatav normaalsete katseisikute omast ja tema enda operatsioonieelsest sooritusest. Kui kogu sisemine kompensatoorne kohandumine on lõpetatud protsessi algstaadiumis intuitiiv- selt, enne kvaale siis on tänaseks tema kvaalid taastatud täpselt sellisena, nagu nad olid (väliste sti- mulatsiooniallikate suhtes) enne operatsiooni. Kui aga teisest küljest osaline või terve kompensa- toorne kohandumine toimub pärast kvaale, siis ei ole tema kvaalid normaalseks tagasi muutunud, isegi kui ta arvab, et nad on
Rõhutatakse ka teatri spetsiifilisust, teatrina toimimist. · Tekstuaalsus dünaamilise tähistamisprotsessi ja kommunikatsiooniprotsessi esiletõus. Tekst on strukturalismis alustatud ja lõpetatud üksus. Tähendus tekib teksti-vastuvõtja protsessis, st see pole paika pandud. Tekste ei looda tavapärasel viisil, esile tõusevad kõne ja esitusviis. Dialoogid on kas väga pikad ja ülepaisutatud või napid. · Performatiivsus etenduslikkus. Sooritusest ollakse teadlik, mida näidatakse ka välja, viidates endale. Kogemuslikkus. Vaadatakse, kuidas etendaja etendust näitab. Postdramaatiline teatritekst dramaturgiline tekst ei vasta traditsioonilise dramaturgia tingimustele. Tekst pole enam lavastusekeskne osa, vaid selle generatiivne maatriks, mis määrab lavastuse tähenduse. Teksti võib kasutada eri viisidel vastavalt lavastaja nägemusele. Tekst on tihedalt seotud teatripraktikaga (lavastuse võivad luua kõik näitlejad koos)
jääb korduvalt negatiivsete tagajärgedeta või karistuseta, hakkab see süvenema. (4) emotsioonide tekitamine - mudeli emotsioonide pealt nägemine võib tekitada pealtvaataja emotsioonides muutusi. Näiteks võib hüppelaualt vette hüppaja hirmuseisundi pealt nägemine tekitada pealtvaatajas samuti hirmu sellelt vette hüppamisel. Sarnaselt, nähes õpingukaaslast rõõmu tundmas raske matemaatikaülesandega toimetulekust, võib pealtvaatajas tekitada samuti soovi tunda rõõmu sellisest sooritusest. 6) A. Bandura sotsiaalse õppimise faasid. Märkamine - selleks, et uut käitumisviisi (hoiakut) omandada on vaja seda märgata. Selleks on kaks äärmust kas jälgitav tegevus pakub huvi või ta ei paku. Meeldejätmine - keerulisemate protseduuride meeldejätmiseks jaotatakse tervikprotseduur komponentideks. Alguses luuakse üldpilt, millistest etappidest või oskustest kogu tegevus koosneb, ja siis alustatakse üksikoperatsioonide meeldejätmist.
Kinkelepingu üheks oluliseks tunnuseks, mis eristab teda teistest võõrandamiselepingutest on vastusoorituse puudumine, st kinkija rikastab kingisaajat oma vara arvelt tasuta. Soov rikastada teist isikut oma isiklikust varast peab kinkijal olemas olema lepingu sõlmimisel. Muuhulgas peab animus donandi ehk kinkimise tahe olema väljendatud ka lepingus. Kui kinkijal puudub tahe kingisaajat tasuta rikastada, pole tegemist ka kinkelepinguga. See, kas kinge on tasuta või mitte, see vastutasu sooritusest ja selle suurusest. Üldjuhul lähtutakse kinkelepingu puhul põhimõttest, mille kohaselt ei ole tegemist kinkelepinguga, kui kingisaaja on kohustatud tegema kinkijale vastusooritusi, mis on tasulised. Samas igasugust vastusooritust ei saa käsitleda vastutasuna kinke eest, mistõttu tuleb vastutasu olemasolu hinnata iga üksikul juhul eraldi. Vastusooritust ei saa käsitleda vastutasuna kinke eest, kui vastutasu tehakse kinkest sõltumata või
Sellisel juhul peab A nõue piirduma ainult 75€ nõudega. Kulutuste summa on maksimum! Kulutuste hüvitamise kohustus saab eksisteerida ainult selle isiku suhtes, kes oli asja omanik sellel hetkel, kui kulutus tehti (3-2-1-136-05). 86. Mida tähendab SK-i eesõiguse (esimuse) põhimõte? Kui isikul on nõue teise isiku vastu SK alusel, ei saa ta esitada nõudeid kolmandate isikute vastu KuluK või regressikondiktsiooni alusel, kuigi see kolmas isik võis alusetust sooritusest ka kasu saada. 87. Missugused on mitteõigustatud isiku tasuta käsutusest tuleneva kondiktsiooni eeldused, kes on kohustatud isikuks ja mida on võlausaldajal õigus kohustatud isikult nõuda? § 1040. Eeldused: esiteks mitteõigustatud isik käsutab võlausaldaja mingit õigust, teiseks käsutus on tehtud tasuta, kolmandaks käsutus on kehtiv. Näiteks: A annab B-le üürile sõiduauto ja B kingib selle C-le. C on saanud siin sõiduauto omanikuks, sest käsutus kehtib
Eeldused: tööandja ja töötaja näite puhul, töötaja põhj III isikule kahju. TA saab pidevalt T-lt sooritusi. Selleks, et võtta TA vastutusele, peab T ise vastutama DÜK järgi. Kontrolli alustatakse sellest, kas teenuse osutaja on III isiku eest vastutav DÜK alusel. § 1054 lg-s 2 sätest teenuse kasutaja vastutus teenuse osutaja delikti eest, kui teenuse osutajat kasutati oma kohustuse täitmiseks. Teenuse kasutaja ei saa pidevalt sooritusi, vaid piisab ka 1x sooritusest teenuse kasutaja kohustuse täitmise eesmärgil. A on kinnisasja omanik, kel kohustus hooldada kõnniteed. Sõlmib lep B-ga, et ta seda teeks ja kui B paneb selle käigus toime delikti, milles kahjustada saab C. Kui kõik DÜK eeldused olemas, siis vastutab selle eest ka A. Mõlemal juhul ei ole oluline teenuse kasutaja enda süü, vaid teenuse osutaja süüline käitumine. 74. Mis eelduste olemasolul vastutab käsundiandja või tellija tema ülesannet täitva
alaetapi lahendusele st alustavad lahendamist lõpust – kuidas siia jõuti Eksperdiks kujunemine võib võtta kuni 10 aastat. (Ericsson) - Harjutamise jõu seadus (algselt taju uuringutest – harjutamisel väiksematest teadmiste ja reeglite kogumikest moodustatakse uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega - Vigadest õppimine (ohlsson) – õpime nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud sooritusest, vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad Oskuste omandamisel liigutakse deklaratiivsete teadmiste kasutamiselt protseduuriliste teadmiste kasutamisele (Andersoni kognitiivse arhitektuuri mudel) Olulised komponendid: - Deklaratiivne mälu – omavahel semantiliselt seotud mõistete võrgustik (erinev aktivatsioon), esitatud känkidena, kasutamine sõltumatu kontekstist
seda, kui ta sai või pidi teada saama olulisest lepingurikkumisest. Taganemisõiguse teostamise tagajärjed a) nõuete ja kohustuste lõppemine – VÕS § 188 lg 2 vabastab lepingust taganemise mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Alles jäävad aga lepingust enne taganemist tekkinud õigused ja kohustused, nagu kahjuhüvitamisnõuded, teatamiskohustused, konkurentsikeelud, sooritusest hoidumise kohustused jne. Samuti võivad lepingust taganemisel kehtima jääda kõrvalkohustused. Lepingust taganemisel ei lõpe ka kahjuhüvitamisnõuded, mis on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimmistest (VÕS § 14). b) Lepingu alusel üleantu väljaandmine –VÕS § 189 lg 1 kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu
· Destruktiivselt mõtlejad teevad negatiivse tulemuse saamisel üldistavaid järeldusi oma mina kohta. Nende enesehinnang langeb, nad on depressiivsed ja abitu hoiakuga tulevase soorituse suhtes. Täpselt samad sümptomid iseloomustavad depressioonis olevaid inimesi · Destruktiivse mõtlemise lätted võivad Epsteini arvates olla seotud minaskeemiga enesestmõistetavas minateoorias · Kui halva soorituse eest jäetakse laps armastusest ilma või kui armastus on tehtud heast sooritusest sõltuvaks, kujuneb lapsel osana minateooriast uskumus, et vead või halb sooritus põhjustavad armastusest ilmajätmise. · Kuna armastusest ilmajäämine on lapsele üks laastavamaid kogemusi, osutub kehv sooritus lapse jaoks palju tähendusrikkamaks kui ta olema peaks. Isegi täiskasvanuna on meil tihti raskusi õigemini reageerima õppimisega isegi siis, kui mõistame, et meie reaktsioonid on kohatud
asjaolusid: 1. Inimesed on pidevalt suhetes end ümbritseva keskkonnaga. Seega mõjutab iga inimene end ümbritsevat keskkonda samal määral, mil see keskkond teda ennastki mõjutab. 2. Vaatlusõppimine võib toimuda ilma igasuguse vahetu kinnituseta. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 47 2. Õppimist ja teadmiste omandamist tuleb selgelt sooritusest eristada. Kinnitus ei pruugi käitumise omandamiseks vajalik olla, ent see on oluline igapäevaste toimingute suunamisel ja mõjutamisel. 3. Meie tunnetuslikud ootused ja taju mõjutavad seda, mida me teeme ja meie konkreetse tegevuse tagajärgede teadvustamine endale mõjutab meie käitumiste valikuid. 4. Me oleme info aktiivsed töötlejad, mitte mehhaaniliselt toimivad indiviidid, nagu biheivioristid arvavad
Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides veel järgmist. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni järgi on müügihinna hagejatele tagastamise kohustus seatud sõltuvusse hagejate poolt koormatisevaba kinnisasja omandi üleandmisest. Kinnisasja omandi koormatisevaba üleandmise kohustus ei tulene aga seadusest. VÕS § 189 lg 1 näeb ette kohustuse tagastada lepingu alusel üleantu. See, kuidas toimub tagastamine, sõltub lepingujärgsest sooritusest: asjade puhul toimub see omandi ja/või valduse üleandmise teel. Sooritused tuleb tagastada natuuras, nii nagu nad on tehtud. Lepingujärgse täitmise järel kahjustada saanud lepingueseme parandamise kohustust VÕS § 189 lg- st 1 ei tulene. Seega ei oleks hagejatel iseenesest kohustust tagastada kostjatele koormatistevaba omand. Hagejad ei ole aga ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust esitanud.
annaabi.ee 
