Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soome rahvastiku paiknemine ja asustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, paiknemine, suuremates, metroo, photius, ekvatoriaal, guinea, linnastumine, kaldal, haljasalad, linnastumisega, tööpuudus, kasutatavus, trammid, helsingis, ciesin, columbia, collection, rank, density, finlandHispaania rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Riigi rahvastiku paiknemine ja tihedus Hispaania on suurriik, kus 2011 aasta juuli seisuga elab 46 754 784 inimest. (WF, 2011) Rahvastiku keskmine tihedus on 78.43 inimest/km2. Maailma arvestuses on Hispaania rahva tiheduselt 117. kohal. Temast koht ettepoole jääb Samoa, kus rahvastiku keskmine tihedus on 80.69 inimest/km2. 118. kohal, peale Hispaaniat asub Bulgaaria, millel on rahvastiku tihedus 74.13 in/km 2.
..................................4 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5 1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7 2.1. Paiknemine maailma pingeridades .......................................................................7 3. MAJANDUS ................................................................................................................7 3.1. Soome majanduse põhinäitajad ............................................................................7 3.2. Soome majanduse tugevad küljed ........................................................................8 3.3. Soome majanduse nõrgad küljed ......
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine
naiste keskmine eluiga on meeste omast kõrgem. Naiste keskmine eluiga Soomes on 79 eluaastat, meestel aga 72. Soomes on kõige rohkem 46 50 aastaseid inimesi. · Loomulik iive püsib 0, 3 % ja 0, 5 % vahel TIHEDUS · Rahvastiku tihedus on 18 inimest km² kohta · Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab u 90% · Kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus INIMESTE PAIKNEMINE JA PAIKNEMISE TIHEDUS · Rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas · Rahvastiku paiknemise põhjused: 1. Soojem, põhjapool on lapimaa ning külm 2. lõunaosas on Soome pealinn ja suuremad linnad 3. Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes RAHVUSTE SUHE · 1920. aastal olid Soome ja Nõukogude liidu vahelised suhted pingelised. · Ilmus uudis, kus oli juttu sellest, et soomlane keeldus venelastele oma suvilat välja rentimast kuigi selline käitumine on seadusevastane. (https
koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. 3
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen Peaminister:
Prognoositav rahvastikuarv on stabiilne aastatel 2022-2028. Alates aastast 2037 prognoositakse Prantsusmaal rahvaarvu vähenemist ligikaudu 0,10% võrra aastas. 1 CIA The World Factbook - https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html 2 CIA The World Factbook - https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/rankorder/2119rank.html?countryName=France&countryCode=fr®ionCode=eur&rank=21#fr 2. RAHVASTIKU TIHEDUS JA PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastikutihedus Prantsusmaal Rahvastiku keskmine tihedus Prantsusmaal on 101,19 in/km 2 kohta ning see on maailma keskmisest näitajast üle kahe korra suurem (45 in/km 2). Rahvastiku tiheduse pooles Prantsusmaa maailmas 102. kohal. Umbes sama suur on rahvastiku tihedus Türgis, Aserbaidzaanis ja Austrias. 3 Nagu kaardilt näha, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Prantsusmaal on rahvastik
Maailma mastaabis on Prantsusmaa on rahvaarvult 21 kohal ja kuulub keskmise suurusega riikide hulka. Umbes 2 miljoniga jääb Prantsusmaale oma rahvaarvu poolest alla Ühendatud Kuningriigid. Ühendatud Kuningriikidest aga veelrohkem jääb alla Itaalia, mille rahvaarvuks on 61,261,254 elanikku. Prantsusmaa ise jääb alla Taile, mille rahvaarv on 67,091,089 ehk siis Prantsusmaa rahvaarv on 1,460,397 elaniku võrra väiksem Taist. Rahvastiku paiknemine Prantsusmaa keskmine rahvastiku tihedus on 2009 aasta andmete järgi 100,08 elanikku ruutkilomeetri kohta. Kui seda arvu võrrelda Eesti rahvastiku tihedusega, siis näeme, et see on tunduvalt suurem. Eesti rahvastiku tihedus 2009 aasta järgi on 30,07 elanikku ruutkilomeetri kohta.Umbes sama suure rahvastiku tihedusega on ka Türgi 99,65 ja Austria 99,59 kuigi Austria on pindalalt palju väiksem kui Prantsusmaa. Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades
13,8%.Tööealisi inimesi vanuses 15-64 aastat oli 38 636 353. Mehi on selles vanuses 51% ehk 424 671 võrra rohkem kui naisi. Keskealiste osakaal oli riigis 66,5%. Kõige rohkem inimesi on vanusevahemikus 35-39 eluaastat. Vanemaealisi inimesi, kes olid 65 ja vanemad, oli Itaalias 11 450 027 ja nad moodustasid riigis 19,7% rahvastikust. Selles vanuses oli naisi juba tunduvalt rohkem kui mehi, täpsemalt 1 906 311 võrra. Meeste osakaal oli 42% naiste 58% vastu. Rahvastik vananeb. Ennustatav rahvastikupüramiid (2025) Aastaks 2025 arvatakse rahvaarvu vähenemist ligi 2 000 000 võrra. Laste (vanuses 0-14 eluaastat) osakaal langeb kuni 8%-ni ühiskonnast. Nendest on poisse 52%. Kõige rohkem on mehi vanusevahemikus 50-54 ja naisi 55-59 eluaastat.Tööealised inimesed (vanuses 15-64 eluaastat) moodustavad rahvastikust 67,3%. Vanemaealiste inimeste osatähtsus suureneb märgatavalt tõustes 24,7%-ni. Neist on mehed 43% ja naised 57%.
Hispaania rahvastik Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka
Rahvastiku paiknemist mõjutab ka maavarade asukoht. Suured varud vase-, hõbeda-, tsingi- ja rauamaaki ning kulda asub Andide juures. Sellest ka inimeste koondumine Andide juurde, sest kaevandused pakuvad tööd. Ligikaudu kolmandik inimestest elab pealinnas Limas. Üldiselt võib öelda, et rahvastiku paiknemise määravad elamiseks sobivad looduslikud tingimused ja töökuhtade olemasolu. Keskmine rahvastiku tihedus on 22,9 inimest/km2. Peale Peruu on veel sarnane rahvastiku tihedus Tsiilis, Ekvatoriaal Gineas ja Rootsis. Rahvaarvu kasvutempo oli aastatel 1980-2000 ühtlaselt kiire, kuid aastast 2000 see aeglustus ning kasvutempo langeb kuni 2015 aastani. Ka pikemad prognoosid (aastani 2030 ja edasi) näitavad rahvaarvu kasvu
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana, Venezuela, Kolumbia, Peruu, Boliivia, Paraguay ja Uruguay. Lisaks on veel Brasiilia ümbritsetud kahe ookeaniga : Põhja-Atlandi Ookeaniga ja Lõuna- Atlandi ookeaniga. Kliima
Kaitsealused piirkonnad maismaal 19,6 (%) SOOLISED NÄITAJAD Keskharidus (naiste-meeste suhe) 0.8 Nooruki sündimuskordaja (sündide arv 37,3 1000 naise kohta vanuses 15-19) Aktsiad parlamendis 0,2 Emade suremus suhe 48,0 Soolise ebavõrdsuse indeks 0,536 INIMESTE TURVALISUS Töötuse määr 1.4 (%) (% tööjõust) Loodusõnnetustest mõjutatud rahvastik 171,743.3 1 (miljoni elaniku kohta) Tapmiste määr (100000 inimese kohta) 5.9 1 Röövimiste määr (iga 100.000) 107,1 1 Taimaa oli 1980. aastal ühe ühiku võrra kõrgemal, kui teised IdaAaasia ja Vaikse ookeani riigid. See vahe on aastatega vähenenud, sama tendentsi on näha ka maailmatasemega võrreldes. Riik kuulub arengutasemelt keskmiselt arenenud riikide hulka. 169 riigi seast platseerub Tai 92. kohale RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID:
Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km. Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna, üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra asub selliste laiuskraadide vahel nagu 71ºN ja 27ºE ning 58ºN ja 7ºE. Pealinna geograafilised koordinaadid on 59ºN ja 10ºE. Ajavööndilt on Norra ühe tunni võrra taga. Norra paiknemine 3 Kuulumine suurregiooni Norra kuulub Euroopa regiooni. Euroopa suurregioonis asuvad riigid jäävad peamiselt parasvöötmesse ning nendes riikides on 4 aastaaega. Riigid on enamasti hästi arenenud, nendes riikides on valdavalt demokraatia. Euroopa on keskmise viljakuse ja hea haritavusega mullad, mis võimaldavad tegeleda edukalt põlluharimisega, aga aastas saab vaid ühe saagi ja ületalve on vaja säilitada suuri varusid
Selle kõrval on rahvusvaheliselt tuntud; · TeliaSonera · Nordea pank · Stora Enso Oyj · UMP-Kymmenne Oyj · Metsäliitto Oyj · Elcoteq Oyj · Fortum Oyj · Elisa Oyj (Oyj = AS, aktsiaselts). Soome liitub üha rohkem rahvusvaheliste kontsernidega, võtab üle välismaiseid firmasid ning ettevõtted investeerivad teistesse riikidesse, kus on kodumaast odavam tegutseda. Rahvastik Soomes elab värskeimatel andmetel 5 282 866 inimest ja selle arvuga kuulub Soome suurriikide hulka. Soome rahvaarv, 17502000 Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1750 421 000 1880 2 060 800 1760 491 000 1890 2 380 100 1770 561 000 1900 2 655 900 1780 663 000 1910 2 943 400
......................................................................................10 2.1 Rahvusvahelised organisatsioonid........................................................................................ 10 3.RAHVASTIK...................................................................................................................11 3.1 Rahvaarvu muutumine............................................................................................................ 11 3.2 Rahvastiku paiknemine........................................................................................................... 12 3.3 Soolis-vanuseline koosseis.................................................................................................... 13 3.4 Linnastumine........................................................................................................................... 14 4. ENERGIAMAJANDUS...........................................................................................
inimesele ning langev rahvaarvu kasv võib olla tingitud mõnest põrutavast sündmusest, kriisist maailmas või inimeste käitumisharjumustest . Kuid riik on tänu heale organiseeritusele suutnud erinevate võtetega taastada stabiilsus ning võime eeldada , et sellises riigis hakkab peale mingi aja möödumist ka rahvaarv taas kasvama . Joonis 1 Rootsi rahvaarvu kasvutempo 2. RAHVASTIKU TIHEDUS ja PAIKNEMINE Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on (3) saidi andmetel (2011) 22,11 inimest km2 kohta . Enam-vähem samasugune on rahvaarvu tihedus km2 kohta Tsiilil(22.51),Uruguail (20.06) ja Tsiilil (22.51) . Rootsi kõige asustatum ala 2000. aasta arvestuses on Rootsi lõuna-ja idaosa (4) . Populatsioon nendes linnades on tingitud kindlasti sellest , et selles osas paikneb pealinna Stockholm ja ka teised suured linnad nagu Göteborg ,mis on suuruselt teine linn ja Helsingborg . Kõik need
Storsjøen Øyeren 84,74 (Rendalen) 309 Randsfjorden 7,31 84,48 või Blåsjø 80,5269 Totak 306 Nisser 7,19 Tabel 1 Suurimad järved RAHVASTIK Norra rahvaarv 1.01.2009 seisuga on 4 799 300, kasvades aastas 0,57% võrra. Peamiseks selle põhjusteks on elu paranemine ja immigrantide sisseränne. Rahvastiku keskmine tihedus on12 inimest/ km. Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt, umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Selle põhjuseks on Norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Umbes 1/2 rahvastikust elab idaosas, peamiselt Oslo fjordi ümbruses, umbes 80% rahvastikust paikneb mere lähedal. 73% rahvastikust elab linnades. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Oma lae
Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Venemaa lipp ja vapp............................................................................................. 2 1. Rahvastik............................................................................................................ 3 1.1 Riigi rahvaarv................................................................................................... 3 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud.......................
rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome rahvastik emakeele järgi: soome 4 828 747 rootsi 289 609 vene 42 182 eesti 17 489 inglise 9 659 somaali 8 990 araabia 7 564 kurdi 5 469 albaania 5 415 hiina 5 071 14 SOOME EESTIS Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal. Paljud nendest on siia saabunud töötama või on neil siis oma ettevõte.
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
....................................................................................................6 1.3.2. Kliima....................................................................................................................7 1.3.3. Loodusvarad..........................................................................................................7 1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad.........................................7 2. PORTUGALI RAHVASTIK.................................................................................................8 2.1. Rahvaarvu muutumine ja tihedus.....................................................................................8 2.2. Rahvastiku paiknemine ja selle omapära põhjused..........................................................8 2.3. Tööjõu hõive erinevates sektorites...................................................................................9 2.4
rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome rahvastik emakeele järgi: soome 4 828 747 rootsi 289 609 vene 42 182 eesti 17 489 inglise 9 659 somaali 8 990 araabia 7 564 kurdi 5 469 albaania 5 415 hiina 5 071 14 10 SOOME EESTIS Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal
Inimese eluiga vähendavad ehk suremust mõjutavateks teguriteks on näiteks vaesus, arstiabi halb kättesaadavus ning ebatervislikud eluviisid. Lesothos on suureks suremust mõjutavaks teguriks ka HIV/AIDS, kuna nad on maailmas teisel kohal selle levikus. (Ainsaar jt, 2013 lk 29)...........................................................................5 Lesotho Kuningriigis sünnib ühe päeva jooksul keskmiselt 104 last, sealjuures sureb inimesi 59. Seega on rahvastik kasvamas, seda pea kahekordselt. Iive on positiivne. Lapsi ühe naise kohta on Lesothos keskmiselt 4,8. (Pregnantpause, 2017)................................................................................................................... 5 1.3Rahvastiku areng ja demograafiline üleminek................................................5 Uuringud on näidanud, et paljude riikide sündimus- ja suremusnäitajad teevad pika aja jooksul läbi sarnased muutused
Enamik jaapanlastest on koondunud veekogude äärde, kuna see on väga soodne koht sadamate rajamiseks ja kauba eksportimiseks naaberriikidesse. Kuid ka Honsju saar pole igal pool asustatud tihedalt. Saare keskosas paikneb mäestik ning seetõttu pole seal tihe rahvastiku asustus mõeldavki. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Lapsed moodustavad rahvastikust ligikaudu 14%, vanemaealised inimesed umbes 17% ja tööealised ligikaudu 69% kogu Jaapani rahvastikust. Selle riigi rahvastik vananeb ja see kujuneb Jaapanis viimastel aastatel aina suuremaks probleemiks. Rahvastiku vananemine on tingitud jaapanlaste tervislikust eluviisist ja heast meditsiiniarengu tasemest. Arvatakse, et mitmekümne aasta pärast võib vanurite arv väga kõrgeks kujuneda ja tööjõuliste inimeste maksud hakkavad minema suures osas pensionäride ülalpidamisele. Naiste keskmine eluiga on 85,6 aastat. Meeste keskmine eluiga on aga veidid madalam 78,8 aastat
kaotati. 1930.ndatel toimus Suur Depressioon, ehk majanduslangus, mille käigus kaotas töö umbes veerand kogu töötavast rahvast. Ameerika Ühendriigid olid Euroopa riikide, peamiselt Suurbritannia, võimu all, mistõttu viidi sinna arvukalt kurjategijaid ja muid ühiskonnast väljaheidetuid, kes seal oma riigi tegid. Ameerika valdustesse kuulub ka Guantanamo lahe mereväebaas Kuubal. Rahvastik Ameerika Ühendriikides elab hinnanguliselt 313 232 044 inimest (juuli 2010). Rahvaarvu poolest on USA kolmas riik maailmas, seetõttu võib väita, et tegu on suurriigiga. USA-ga sarnast rahvaarvu pole ühelgi teisel riigil, kuid näiteks Indoneesias elab natuke üle 245 miljoni ja Brasiilias üle 203 miljoni. USA rahvaarv on kasvanud juba alates 1950. aastast, nagu näha joonistelt 8 ja 9.
Saudi Araabiat iseloomustab 2% iive kasv. Teguriteks on usk, kus soositakse mitmelapselist pere ning pole väga levinud rasestumisvastased vahendid. Emigrante on rohkem kui immigrante. Rahavastiku tihedus on 12in/km2. Inimesed on koondunud linnadesse ning tööstusrajoonidesse, kus on tööd ning elamiseks kõlbulikud tingimused. Riiki katab enamalt jaolt kõrb, mis teeb selle näitaja suhteliselt väikeseks. Rahvastiku paiknemine Alla 15-aastaseid on riigis kõige rohkem, eriti just poisse. Kuni 15-aastaste laste osakaal on ~30%. Tööealisi on ~60% ning vanureid on ~10%. Vanemaid inimesi on väga vähe, sest meditsiin pole hästi arenenud ning haiguse levib palju selles piirkonnas. Saudi Araabia rahvastik kindlasti ei vanane, pigem on tegu nooreneva rahvastikuga Meeste keskmine eluiga on 20-39, naistel aga 15-34. Need näitajad väga madalad. Põhjused arvatavasti samad mis eespool juba mainitud (meditsiin, haigused).
Mida kõrgemad on vastavad tegurid, seda kõrgem on inimarengu indeks. RAHVASTIK Rahvaarv ja selle muutused USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Ameerika Ühendriigid on etniliselt väga kirju maa. Lisaks jagatakse rahvastik rassitunnuste järgi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi on rahvastikust 77,1% valgenahalised, 12,9% afroameeriklased, 4,2% Aasia päritolu ameeriklased, 1,5% põlisameeriklased (indiaanlased ja eskimod), 0,3% Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud ning 4% teistest rassidest. USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. Indoneesias elab 234 693 997 inimest, mida võib lugeda kõige ligilähedasema rahvaarvuga riigiks.
3. Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades. · Leia internetist andmed valitud riigi soolis-vanuselise koosseisu kohta. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21
Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga..............................................................................................
Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. (Melany, 2009.) LOODUSLIKUD TINGIMUSED Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, enamasti Île-de-France'is ja selle läheduses, valitseb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Nõo idaäärel on enamasti lubjakivist formeeruvad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i veerel,
rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb.
annaabi.ee 
