Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas...
Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee F.Tuglas on öelnud, et Eesti ja Soome on väga erinevad, kuid samas oleme rahvusliku elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav, et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses "Kalevala" esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis so...
Soome vanim kirjandus on ligi kolme sajandi jooksul mahult väike, ainevallalt ahas, stiililt üksluine. Tõeliselt hakkab kirjanduselu hoogu minema alles 18. sajandi lõpus ja esimesed pärimusklassikud ilmuvad 19.sajandil. Soome kirjandusele on iseloomulik 3 seika. Esimene neist on hiline algus, teine iseloomulik seik aga see, et Soomes on kirjandust loodud kahes keeles: soome ja rootsi keeles. Kolmas tüüpiline seik on see, et Soome kirjandus on saanud mõjutusi mitmelt poolt. Need kolm seika- hiline algus ja klassikute väljakujunemine 19.sajandil, kakskeelsus, omade ja võõraste mõjutuste võitlus või parimal juhul koosmõju- on kõik mõjutanud Soome kirjanduse kujunemist. Kirjanduse põhilise kasutajaskonna ja publiku moodustasid kaua aega vaimulikud, aadelkond ja vähehaaval ka kodanlased. Ka talupoegkond õppis suhteliselt vara lugema, kuna juba aastatel 1673 andis piiskop Gezelius vanem
annaabi.ee 
