- Temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) - Kas on tegemist kuivamise või niiskusega Niiskuse liikumine materjalis Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine Kas niiskus satub piiretesse kiiremini KONVEKTSIOONI või DIFUSIOONI teel? Konvektsioon toimub läbi pragude ning avade, difusioon läbi pooride
Pinna vaatlus visuaalselt 1,5 m kauguselt, naturaalses valguses.J älgin pärast teise kihi värvi kuivamist, et värv poleks voolama hakanud, kas on saanud ühtlaselt, kas kõik kohad on pinnal täidetud, kontrollin, et töö käigus pole sattunud pinnale võõrkehasid (tolm, putukad, ripsmekarv). Vajadusel lihvin maha ja teen parandused 2. Seinte viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Kasutusotstarve Rullmaterjali ülesanne on kaunistada ruumi, parandada selle soojapidavust ja hügieenilisust. Pinna tugevdamine, pragude armeerimine, struktuurse pinna loomine, tuleohutuse suurendamine, Pabertapeedid ja tekstiiltapeedid: Anda dekoratiivsust seintele madala reostuse ja -niiskusega eluruumides (laste - magamis - ja elutoad). Vinüültapeedid: sobivad andma dekoratiivsust ja järvi igasse eluruumi, ka kõrge õhuniiskusega ruumidesse (köök, vannituba) Klaaskiudtapeet: löögikindel ja tulepüsiv, kasutatakse kontori - ja ühisruumides
Raudbetooni taastusremont, mida on võimalik teha? 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures? 45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? 50. Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide ventilatsioon välispiirete ja akende õhutihedus, välispiirete soojapidavus? 51. Hallitus ruumi sisepinnal, miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik? 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine 53. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 54. Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste puhul? 55
Majavamm Maja kõige suurem vaenlane on niiskus. Niiskus põhjustab probleeme nii vanades kui uutes majades. Niiskuskahjustuste põhjused on üldiselt lihtsad, kuid tagajärjed võivad olla väga ebameeldivad ja kulukad parandada. Hoonete niiskuskahjustuste all mõeldakse liigniiskusest põhjustatud hallitust ja mädanikku, värvi ja krohvi koorumist, roostet, halvenenud soojapidavust, külmakahjustusi jms. Me ei ole oma pikaajalise ehitamise juures õppinud vältima veest tingitud kahjustusi. Ehitamine on muutunud nii keeruliseks, et ilma spetsiaalse koolituseta enam hakkama ei saa. Konstruktsioonides kasutatakse uusi materjale, mille omadusi ja sobivust ei ole piisavalt kontrollitud. Materjalid, mis sobivad uute majade ehitamiseks ei pruugi sobida vanade konstruktsioonide parandamiseks ja täiendamiseks. Muutunud on ka meie elukombed
Eksfiltratsioon õhuvool seest välja Infiltratsioon õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu oma elastsusele tihedalt karkassi vastu, välistades õhukanalite ja tühimike tekke, mis vähendaksid konstruktsiooni soojapidavust. Samuti tuleb jälgida, et villa paigaldamisel ei jääks nurkadesse ning servadesse tühimikke. Villa paksus tuleb valida vastavalt konstruktsiooni (prussi) paksusele. Tuleb paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Suhteline õhuniiskus õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe või RH (- voi %).
seest välja Infiltratsioon – õhuvool väljast sisse 53. Nimeta põhilisi mineraalvilla paigaldamisnõudeid? Pehmete ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu oma elastsusele tihedalt karkassi vastu, välistades õhukanalite ja tühimike tekke, mis vähendaksid konstruktsiooni soojapidavust. Samuti tuleb jälgida, et villa paigaldamisel ei jääks nurkadesse ning servadesse tühimikke. Villa paksus tuleb valida vastavalt konstruktsiooni (prussi) paksusele. Tuleb paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? Suhteline õhuniiskus – õhu tegeliku niiskussisalduse ja sellele temperatuurile vastava suurima võimaliku õhu niiskussisalduse suhe φ või RH (- voi %). Absoluutne õhuniiskus – ühes massi või
...........................................................................................................................7 Sissejuhatus Katus peab kaua kestma, olema ilmastikukindel ning kaunis välja nägema. Katusekivid näevad kõikjal maailmas enam-vähem sarnased välja, kuid ainult enam-vähem. Läbi aja on arhitektuuri trendidega muutunud ka katusekivid. Katusekivid on aga midagi rohkemat kui vaid kaunistus teie majale. Oluline on ka Katuse funktsionaalsus, sest see mõjutab maja soojapidavust ja ventileeritust. Uue katuse paigaldamine on suur töö ja ettevõtmine kogu perele. Kivikatuseid on ehitatud tuhandeid aastaid. Sellel on ka oma kindel põhjus. Kiviga saab ilmastikukindla, turvalise ja kauni katuse. Katuse toimimisest aru saamine on esimene samm täiusliku katuseni. Tihti räägitakse katusest kui maja viiendast fassaadist. Ja nii see kindlasti ka on. Kuid tuleb tõdeda, et katuse ülesanded on pisut keerulisemad kui seda on tavalisel majaseinal. Vihmasadudele, tuultele ja
Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus, veehoidvus ning kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. · Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane
lahti ja kohevaks ning suruõhu ja voolikuabil suunatakse vill soojustatavale pinnale mis 4 võimaldab villa transportida kuni 30 m kõrgusele ja 80 m kaugusele. Puhuri tootlikus on ~30 m³ tunnis. Tavaliselt teostab töid 2 töölist. Puhuriga villa paigaldamine garanteerib, et kõik vahelahede sopid saavad korralikult villaga kaetud, mis omakorda tähendab kvaliteetset tööd ja head soojapidavust. Optimaalse soojusisolatsiooni tagamiseks peab isolatsioonimaterjal täitma kogu ettenähtud ruumi. Ülemise vahelae isolatsioonikihi paksuse määramisel tuleb arvesse võtta kihi nn. ülepaksust, mis on 5% puistevilla kavandatud nominaalpaksusest. Et isolatsioonimaterjal kokku ei vajuks, ei tohi pärast materjali paigaldamist isolatsiooni peal liikuda. Vajamineva puistevilla mahu väljaarvutamiseks m3-tes on vaja korrutada omavahel
Ehitusprotsessis on oluline tagada tootmisprotsessis alumiiniumi poorbetooni jäänud niiskuse eemaldumine. Normaalsetes AEROC plokid tuleb eraldada hüdroisolatsiooniga ehitise oludes saavutab poorbetoon tasakaaluniiskuse esimeste osadest, milles võib esineda kapillaarne niiskuse liikumine kütteperioodide jooksul Seinakonstruktsiooni soojapidavust mõjutab ka AEROC Aurustuv ehitusaegne niiskus võib kahjustada AEROC müüritise vuukide arv. Üleminek 1-2 mm paksustele plokkidega kokku puutuvaid puitkonstruktsioone, mis tuleb liimvuukidele on võimaldanud soojajuhtivuse näitajat sel juhul eraldada sobiva niiskustõkkega oluliselt parandada PÕLETAMATA TEHISKIVID AEROC PLOKID Poorbetooni soojamahtuvus (erisoojausmahtuvus 1,05
[2] 4.1 Sokli isolatsioon Fassaadide soojustamisega kerkib tihti esile küsimus sokli soojustamisest. Sokli soojustamine on aga tihtipeale seotud hoopis keerulisemate ja kallimate lahendustega kui fassaad. 1 ruutmeetri sokli soojustamine koos õigete ja vajalike töödega võib olla 2-4 korda kulukam, kui fassaad. Seega tasub enne selgeks teha, kas keldriruumides on ikka vaja tagada eluruumidele vajalikku niiskusreziimi ja soojapidavust või mitte. Fassaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Soklile mõjub lisaks eelnevatele ka pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi lisaks veel mustus ja soolad. Sokli soojustamiseks tuleks valida kindlasti sokli soojustamiseks mõeldud materjalid. Need on vastupidavad mehaanilistele koormustele, püsivad ja vastupidavad vee ja külmumise suhtes. Tähtsamad punktid, mida tuleb sokli soojustamise juures jälgida:
*Krohvikiht ei anna alusele kuju, vaid pehmendab seda natuke ja annab pinnale kaitse ja välimuse. Tihenduskrohvid *Vetthülgavad ja ka veetihedad. *Kasutatakse vundamendi sokli osas nii sees kui ka väljaspool. Torkreetkrohvid *Krohvikihi üldpaksus 1,5-3cm. *Pritsitakse krohvipumbaga terasvõrgu peale kihtide kaupa, ühe kihi paksus kuni 1cm. *Kõik nurgad ja ühendused tehakse kumerad. Soojuskrohvid *Kõrgema soojapidavusega krohvid. *Pannakse juurde lisandeid, mis tõstavad krohvi soojapidavust. *Pealiskrohv tehakse tugevamast krohvist kui soojuskrohv (soojuskrohv võtab vastu pealispinnal tekkivaid pingeid). Akustilised krohvid *Jämedateralised krohvid *Isolatsioonikihile pealekantavad krohvid. *Tasandamata pinnaga krohvid. *Värvimata krohvid. *Täiteainena kasutatakse poorseid materjale (pimss, kergkruus). Röntgeni kiirugst tõkestavad krohvid *Krohvitakse (barüütmaterjaliga) röntgenikabinettide piirdekonstruksioone. Saneerimiskrohvid ..
Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: *tellismüüritise mört 9...13cm, *paekivimüüritise mört 4...6cm,
paigaldatavast puistevilla ülemisest pinnast vähemalt 30 cm kõrgemale.[11] 4.2.4 Paigaldamine Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, mis võimaldab villa transportida varieeruvalt kuni 30 m kõrgusele ja 60 m kaugusele. Puhuri tootlikus on ~20 m³ tunnis. Tavaliselt teostab töid 2 töölist. Puhuriga villa paigaldamine garanteerib, et kõik vahelahede sopid saavad korralikult villaga kaetud, mis omakorda tähendab kvaliteetset tööd ja head soojapidavust. Optimaalse soojusisolatsiooni tagamiseks peab isolatsioonimaterjal täitma kogu ettenähtud ruumi. Ülemise vahelae isolatsioonikihi paksuse määramisel tuleb arvesse võtta kihi nn. ülepaksust, mis on 5% puistevilla kavandatud nominaalpaksusest. Vajamineva puistevilla mahu väljaarvutamiseks m³-tes on vaja korrutada omavahel pööningu põranda pindala m2 ning paigaldatava puistevilla paksus meetrites. Ehk siis:
2 faas: uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega. 3 faas: uurimused laboris pisteliste proovide alusel. 4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 10. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas;
2 faas: uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega. 3 faas: uurimused laboris pisteliste proovide alusel. 4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 7. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 8. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas;
näiteks 5 x 20 cm plankudest karkassi asemel teha karkass 5 x 15 plankudest ja nendele ristisuunas naelutatud 5 x 5 cm lattidest. Sel juhul paikneb külmasild ainult karkassi elementide ristumiskohal. Siseõhu suuremast veeaurusisaldusest tingituna tekib veeauru osarõhkude erinevus, mille mõjul veeaur hakkab liikuma läbi seinte seestpoolt väljapoole ning kondenseerub seina välimistes jahedamates kihtides. Niiskuse kogunemine seinas vähendab selle soojapidavust, soodustab orgaaniliste ehitusmaterjalide bioloogilist lagunemist ning kivimaterjalide külmakahjustusi. Seetõttu tuleb paigaldada auruisolatsioon võimalikult välisseina sisepinna lähedale. Auruisolatsiooniks võivad olla bituumenpapid, plastikaatkiled, foolium, õlivärv, glasuurplaatidest sisevooder jne. Auruisolatsiooni kasutamisega tasub olla tagasihoidlik, sest gaaside difusioon läbi piirde on pöördvõrdeline auruisolatsiooni aurupidavusega (suure
vahele ringlema, tehes naha ja riided märjaks ning tekitades töötajal palava ja umbse tunde. Kui jaki lukk eest lahti teha või jope hoopis maha võtta, võib töötaja kergesti haigestuda, sest märjad riided ning nahk jahutavad keha umbes 30 korda kiiremini maha, kui see juhtub kuiva keha korral. Kui talvejopega palav hakkab, saab osade toodete puhul käiste all paiknevate ventilatsioonilukkude kaudu külmetamisohuta sooja välja lasta. Külmatest kontrollib jope soojapidavust Kuidas teada, kas riie on põhjamaa talve jaoks piisavalt soe? Et olla kindel, et jope ka külma ilma eest kaitseb, võiks investeerida veidi kallimasse riideesemesse, millel on läbitud külmatest. Külmatesti jaoks luuakse jope sisse temperatuur 37°C ning asetatakse see koos kraadiklaasiga külma ruumi. Testi käigus uuritakse, kui kaua jope suudab temperatuuri samal tasemel hoida enne, kui see langema hakkab. Kuidas valida töökinnast?
või jäikade ehitusplaatidega (puitlaastplaat, OSB-plaat, kipsplaat vmt ). Sõrestikseina välisviimistluseks võib olla: laudvooder - nii rõht- kui ka vertikaalne laudvooder, tellisvooder, PVC paneelid. Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jmt. Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillaplaate, aga ka puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 20 cm, et tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust. Puitkilp- ja puitpaneelseinad Puitkilpe ja puitpaneele toodetakse peamiselt eramute ehitamiseks. Puitpaneelid kujutavad endast puitkarkassiga mineraalvillast täitega ning kipskartongplaatidest kattega välis- ja siseseinapaneele. Paneelide omavaheliseks ühendamiseks jäetakse paneelide otsasektsioonid üheltküljelt avatuks naelühenduse teostamiseks. Soojustusega täitmine isoleerimine ja katteplaatidega katmine toimub ehitusplatsil peale montaaži.
Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest.
sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks ( üle 1500 kg/m³ ) ja kergeteks ( alla 1500 kg/m³ ). kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värseket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mördi tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutatavust). Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mördisse vajumise sügavuse järgi ( cm - tes) Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist: - tellismüüritise mört 9 13 cm, - paekivimüüritise mört 4 6 cm.
Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. 9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). JOONIS 9.2.1. Mördi plastsuse määramine
niiskusgraafikud piirdes, kondensaadi tekkimise ja hallituse ohu, väljakuivamise näitajad jt. 49 ... SOOJUSKAO HINDAMINE: Hoone soojuskadu saab hinnata Arvutustega Katseliselt (mõõtmistega) Katseliselt on võimalik hoone soojuskadusid mõõta spetsiaalsete seadmetega (termografeerimine) Termopildistamine on eraldi tegevus, millega on võimalik määrata hoone soojapidavust, soojalekkeid, trasside isolatsiooni seisundit jt. Termograafia: 1)soojapidavustest (hoone väljastpoolt normaal- või ülerõhus) 2)alarõhutest (imiteerib 50 Pa tuulesurvet) 3)ülerõhutest blowerdoor / suitsumasin. Termograafia puhul on oluline aruande interpretatsioon. 50 25 ENERGIAAUDIT
Väidetakse, et siis panevad kõik kütte maksimumile ja hoiavad aknad lahti. Millegipärast ei ole kuulnud, et näiteks Soomes oleks niisugune probleem. Pealegi on olemas mõõtesüsteem, kus iga radiaatori peal on vastav andur, mille näitude järgi saab iga korteri soojaarve viia sõltuvusse tarbitud soojusest. Sellist süsteemi on Saksamaal kasutatud juba alates eelmise sajandi 20. aastatest. Samas suurendab see süsteem ka korterivaldaja huvi soojapidavust suurendada. Kuigi soojasõlmes on regulaator, mis reguleerib kütet vastavalt välisõhu temperatuurile, ei saa üks automaat reguleerida kõikidele parajat temperatuuri. Kujuneb nii, et kellelgi on külm ja ta nõuab suuremat kütet. Tagajärjeks on osa korterite ülekütmine jällegi üks energia raiskamise võimalus! Laen aitab säästa Kui maja välisseinte termografeerimine näitab märgatavat soojuse väljavoolu, siis oleks
Kinnine õhkvahe on parem soojavoolu takistaja kui lahtine. Piirde välispinna juures toimib sundtsirkulatsioon, mille mtekitab tuul. Arvutustes kasutatakse keskmisi tuulekiirusi. Soojavoolu korral läbi piirde võib tekkida külmasild. See tekib kohtades, kus soojustus on nõrgenenud ja soojakaod suurenevad 101. Kuidas toimub piirde soojatakistuse arvutus? Soojavoolu arvutus läbi piirde: Piirde omadus on takistada soojavoolu ja piirde soojapidavust iseloomustatakse nn soojatakistusega. Piirde soojatakistus Rt näitab aega tundides, mis kulub 1,16W sooja voolamiseks läbi seina 1 m2, kui õhutemperatuuride vahe on 1oC(K). d m 2o C Soojatakistus arvutatakse valemiga: R = W d -materjalikihi paksus [m] -materjali sooja-erijuhtivus Piirde soojatakistus: on kihtide soojatakistuste summa:
paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks märjana. Villast valmistatud rõivad on õhku läbilaskvad, väga soojad ning kortsuvad vähe. Vill on väga hea soojapidavusega, kuna säbarate kiudude vahel olev õhk on heaks isolaatoriks ning ka valguline struktuur isoleerib hästi. Vanutamise ja karvastamisega saab soojapidavust veelgi suurendada. Kiudu tunginud veearu kondenseerub korteksis ja annab vabaks kondensatsioonisoojuse (kuni 2°C). Kuiva villa sattumisel niiskesse keskkonda eraldub/kiirgab vill soojust. On kindlaks tehtud, et 1 kg villa eraldab ligikaudu 160 kJ energiat, kui seda viia 40% suhtelise niiskusega keskkonnast 70%-lisse suhtelise niiskusega keskkonda. See tähendab, et villane riideese kiirgab soojust, kui liigume kuivemast keskkonnast (tuba) niiskemasse (sügisõhtu). Mustust ja lõhna võtab
juhist, millel on ühes otsas sisemise valgustusega objektiiv ja teises okulaar või kaamera. · Võimaldab uurida konstruktsioonide sisemust ilma neid avamata, läbi väikese avause. 5. Mida näitab termogramm hoonete piiretes? -Termograafia kaamera registreerib objektist väljuva pikalainelise elektromagnetkiirguse 9000-14000 nm. Tekitatud kujutis on termogramm. Termopildi tegemise eesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade soojapidavust. Samuti on termokaamera (termoviisori) abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu või vastupidi, ülekuumenenud kohti. Lisaks saab avastada metalseid ja plastdetaile, pragusid ning objekte valgustamata kohtades. 6. Miks ei saa mikrolainemeetodiga uurida metallist sarrusega betoonkonstruktsioone? - Sest betoonkonstruktsioonis olevas metall pole dielektrik. 7. Kas röntgenograafia on mittepurustav meetod materjali sisestruktuuri uurimiseks?
alternatiiviks oleksid vaid aknad ja kohtvalgustus lampidega. Kuigi maksumuse seisukohalt on viimane lahendus ilmselt kõige ebasobivam, on siiski palju põhjusi, miks arhitekt valib just selle võimaluse: eelkõige pole katuselaternatel sellist osakaalu, et oluliselt mõjutada kogu ehitusmaksumust. Mõne ehitise puhul moodustavad katused ülemistele korrustele ka seinad ja nende konstruktsioonilt eeldatakse siis seinale sarnast soojapidavust. Konstruktiivelemendi alusel tehtava maksumusplaanimise teooriast tulenevalt tuleb sel juhul katuse ja seina maksumusi vaadelda seotult. 7) Välisseinad Välisseinad võivad olla kõige olulisemaks konstruktiivelemendiks, seda eriti mitmekorruselise ehitise puhul, ning nende ehitamiseks ja viimistlemiseks on palju erivõimalusi, mistõttu on tegemist sobiva maksumusuuringu objektiga. Kui välisseina ehitamiseks kasutatakse paljusid ühesuguseid detaile, on
Kuna toetuspinda on vähe, siis peab see toetuspind olema maksimaalselt mördiga kaetud ja ärakasutatud. Skeem 13.1 Õõnesplokkide toetusskeem, a - raske lae (paneelid), b - kerge lae (puit) puhul Varianti a) tuleks rakendada mitmekorruselise raudbetoonlagedega hoone I - l ja keldri korrusel, variant b) sobib muudel juhtudel ja puitlagede puhul, horisontaalvuuk tuleb sel juhul 2...2,5 m tagant sulgeda mördist põikiribaga, et vältida vaba õhuringvoolu müüris, mis vähendab müüri soojapidavust. Suuremate koormuste puhul seinale betoneeritakse seina vertikaalsed õõned täis. Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgipool ava Betoneerida ei tohiks rohkem, kui ühe korruse kõrguselt, raskelt koormatud seina või posti puhul poole korruse kaupa. Viimasel juhul vertikaalne armatuur jätkatakse ülekattega, ülekatte pikkus ~ 300 mm. Betoneerida ei tohiks varem, kui ühe ööpäeva möödudes seina ladumisest.
Kihid: Kihid: Kihid: 41 Sõrestikseina välisviimistluseks võib olla: laudvooder (nii rõht- kui ka vertikaalne laudvooder), tellisvooder, PVC paneelid. Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jms. Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillasid. Võib kasutada ka vahtplaste ja puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 15 cm, et tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust. 27. Puitpalkseinad, palkide sidumine, kasutatavad seotised, avade moodustamine. Puitseinad võivad olla palkseinad või sõrestikseinad. Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad: püstpalkseinad tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus. Sein on hea kande-võimega, kuid ei ole piisavalt tihe ja aja jooksul võib tihedus palkide kuivades veelgi väheneda, rõhtpalkseinad põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul vajub taoline sein üha tihedamaks
omavõnkeperiood T > 0,25 sellega mahumassi alla. betoonsegusid. Materjali sek. Arvutustes piisab Tuntumad materjalid on siin tugevus on suur, kuid ka 17 mahumass on suur ~ 2200 tugevust tuleb erilist et vältida vaba õhuringvoolu kg/m3. Plokkide tegemisel tähelepanu osutada müüris, mis vähendab tehakse nendesse toesõlmede müüri soojapidavust. vertikaalõõned. Sellega konstrueerimisele. Suuremate koormuste puhul saavutatakse ploki suuruseksColumbiakivi. seinale betoneeritakse seina sama, mis eespool toodu. Kahekorruselise vertikaalsed õõned täis. Seda Õõntega plokke on võimalik raudbetoonvahelagedega tuleks täita mitmesuguse hoone puhul võib kandvad teha igal juhul ühe täiteainega ja armeerida
..1/10 hoonest eemale, isolatsioonikihi all 200mm külmakerkimatut kruusa, isolatsioonkihi peal 100mm kruusa või liiva + 300 mm muud pinnatäidet (kruus, muld). Külmakerke isolatsioonimaterjali veeimavus peab jääma alla 2 mahuprotsendi, kui isolatsioonikiht paikneb vundamendi välisküljel. Vundamendi välispidiseks külmaisolatsiooniks ei sobi tavalised EPS plaadid vaid soojustus peab olema kinnise ja tiheda kärgstruktuuriga, mis suurendaks nende koormustaluvust ja soojapidavust ning vähendab veeimavust. Geoloogiline uuring Pinnase eeluuringud ehitise asukoha määramiseks ja eelprojekti koostamiseks peavad sisaldama järgnevaid andmeid: Uuritava maa-ala andmeid, töömetoodika jne Pinnase tüüp ja kihilisus, mahumass ja suhteline tihedus Pinnasevee tase või pooriveerõhu profiil Pinnase esialgsed tugevused ja deformatsiooniomadused Saastaud pinnase või pinnasevee esinemine Vähemalt kolme püstlõike uuringut
uuesti kristallhüdraat. Vedel kipsitaigen on hästi valatav ja kõvastub ruttu, valmistatakse kujusid ja valamisvorme. Kips lahustub aga natuke vees, nii et ei saa kasutada välistöödeks, samuti pisut happeline, nii et temas olev raudarmatuur roostetab kiiresti. Kasutatakse kõige enam kuivkrohvplaatide valmistamiseks. Krohv on suhteliselt õhuke kattekiht, millega kaetakse seina või lae ebatasasusi, kaitses välismjute eest ja suurendades seina soojapidavust. Valmistatakse paksemast lubi-, tsement- või kipsmördist, millele lisatakse vajadusel värvaineid jt lisandeid. Lihtsustuseks on kuivkrohv, mis valmistatakse õhukesti kipsplaatidena, mis on mõlemalt poolt kaeotud tugeva paberiga ning saab seinale kruvida, ei vaja kõvastumise ja kuivamise ootamist. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel temo-il 1300-1450
Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku soojuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet – soojapidavust. Soojamahtuvus. See on materjali omadus salvestada soojenemisel endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab materjal soojuse ümbritsevasse keskkonda tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/ºC kg või kJ/K kg). See näitab soojusenergia kogust mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 ºC võrra. 14 Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Sellest tingituna materjali
( kasutatakse näiteks võõpisolatsioone, krohvisolatsioone, rullisolatsioone jne). Tarindi niiskumist veeauru tiheduse mõjul saab vältida, kasutades auruisolatsiooni või tarindi õhutamist. Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale. Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani. (LK 12-25) 4.3 Seleta lahti kuidas mõjutab piirdetarindite õhupidavus hoone energiakulusid ja soojapidavust ning kuidas saab seda kontrollida? Piirdetarindid muutuvad mitte õhupidavaks, kui tuulutusplaat on halvasti paigaldatud, pistikupesad, lülitid, seinte või seina ja katuse ühendussõlmed on pragudega ning pole korralikult tihedad. Kui hoone pole õhupidav, liigub soe õhk välja ning külm sisse ning tekib soovimatu õhu liikumine. Hõre maja jahtub väga kiiresti ning püüdes hoida normaalset sisetemperatuuri, suurenevad küttekulud hüppeliselt.
laseb vett läbi. 59 Joonis 2.36 Selline laudvooder (ja võimalik, et ka selle taga olev seinapalk) tuleb kiiremas välja vahetada. Uuritud elamutest olid krohvitud fassaadid halvemas seisus kui puitvoodriga fassaadid – uuritud elamutest 73 % vajas vähemalt 10 aasta jooksul materjalivahetust, laudisega majadel oli vastav osa 34 %, vt. Tabel 2.3. Tõstmaks tarindi õhu- ja soojapidavust ning andmaks krohvitud hoonele paremat välimust, lisati paljudele puitfassaadidele 20. sajandi teisel poolel tsementlaastplaat (TEP) ja sellele lubikrohv. Tänaseks on krohv plaatide servadest pragunenud, (vt. Joonis 2.37 vasakul) ja maha pudenenud, võimaldades seega vee juurdepääsu kandvale puitseinale. Krohvikiht võib aja jooksul täielikult laguneda ja eemalduda (vt. Joonis 2.37 paremal). Joonis 2.37 Krohv on liigniiskuse tõttu eemaldunud ja palgid mädanikkahjustustega
annaabi.ee 
