6. mineraalne viimistlus krohv kuivseguna 7. silikaatkrohv kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil 8. kraapkrohv siledaks hõõrutud ja kraaprauaga kasutatud krohvipind 9. terassikrohv veega pestab kuivkrohv 2. MisMis? 1. Sideaine - aine, mis kivistudes liidab kasutatud täiteaine. 2. Erimördid eriotstarbeks mõeldud, tavalistest mörtidest erinevad, harilikult tehases valmistatud mördid: happekindlad, akustilised, soojaisolatsiooni- ja tulekaitsemördid. 3. Õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda.. 4. Märgmört - toimetatakse objektile kasutusvalmina. 3. Krohvimördi tähtsaimad omadused? Plastsus, konsistents, tugevus, veehoidlus, nakkuvus. 4. Kus kasutatakse krohvivõrke ja sarruseid? Krohvivõrke kasutatakse, paksu krohvikihi
Keemiline püsivus on plastmassidel hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid. Nende jäätmed looduses ei hävine. Elektrijuhtivus on plastmassidel väike. Seepärast kasutatakse neid: elektrijuhtmete ja kaablite isolatsiooniks, elektrimaterjalide (lülitid, kontaktid, elektripesad jne) valmistamisel. Soojajuhtivus on plastmassidel väike. Eriti väike on see vahtplastidel. Seepärast kasutatakse vahtplaste soojaisolatsiooni-materjalina. Kuumakindlus on plastmassidel madal. Paljud plastmassid muutuvad pehmeks juba 60...80ºC juures. Soojuspaisumine on plastmassidel suur. See tekitab probleeme pikkade plastmass-detailide juures (näiteks pikad torud). Kõvadus sõltub plastmassidel vaigu liigist ja täitematerjalist. Kõvadus võib erinevatel plastmassidel olla mitmekordse erinevusega. Eriti kõvad on kiulise jakihilise täiteainega plastmassid. Mürgisus. Mõned plastmassid eritavad põlemisel mürgiseid gaase
murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. 10. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu. Osa neist jääb reeglina peale tulekahju kasutamiskõlblikeks (suur osa kivimaterjalidest), osa muutuvad kasutamiskõlbmatuks (teras, klaas). 11. Külmakindluse mõõtühik: tsükkel. 12. Soojajuhtivus on materjali omadus juhtida soojust läbi enda. 13. Väikese soojajuhtivusega ehitus materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. 14. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. 15. Tulepüsivuse järgi liigitatakse hooned: mittesüttivad materjalid, raskeltsüttivad materjalid ja süttivad materjalid. 16. Kuumakindlus materjali võime taluda kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. 17
Plokid on hea soojuse isolatsiooni võimega, soojusjuhtivus 0,11W/mK ja üsna tihedad, tihedusega 500kg/m3. Energiasäästlik Roclite ehitusplokk aitab hoida kokku küttekuludelt. Roclite kergplokkide helipidavusnäitajad on suurepärased! Näiteks 200 mm paksuse seina helipidavus on 44 dB. Hea soojuse isolatsiooni võime ja õhutihedus on energiatõhusate hoonete ehitamisel olulised. Energiasäästlik Roclite ehitusplokk aitab hoida kokku küttekuludelt. Roclite kergplokkide soojaisolatsiooni võime on 0,11W/mK! Roclite ehitusplokid on kerged ning neid on lihtne töödelda. Roclite on Eesti kapitalil põhinev poorbetoonist plokkide tootja. Survetugevus on tuhaplokil 3,0 N/mm2. Müüritise tulepüsivus REI 240min. Plokke kulub 7tk/m² ning ühe hind 1,76. Columbia kivi valmistatakse portlandtsemendist, veest ja sobivatest mineraalsetest täiteainetest liiv ja graniitkillustik. Columbia 190 õõnesploki mõõtmed on: laius 140mm, pikkus 390mm, kõrgus 190mm.
Kuubi vastaspindade temperatuuri vahe on 1 ºC. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Samas peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne materjal. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust rohkem piki kiudu. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Põhjuseks on see, et vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni- materjalideks. Neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonidel vajaliku soojuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni korral kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet – soojapidavust. Soojamahtuvus. See on materjali omadus salvestada soojenemisel endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab materjal soojuse ümbritsevasse keskkonda tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/ºC kg või kJ/K kg)
..W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks.
Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides
15. Peamised vahtplastide liigid: Vahtpolüstürool on suhtelisel jäik materjal, kaetakse sageli paberiga. Vahtpolüvinüülkroriid võib olla jäik ja elastne. Mipoor on valge materjal. Vahtpolüuretaan- võib olla jäik ja elastne. 15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid 1. Materjalid jagatakse isoleeriva pinna temp. järgi: Materjalid jahedate pindade (hoonete piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks. Materjalid kuumade pindade(katlad, boilerid, kuumad torud jne)isoleerimiseks. 2. Soojaisolatsiooni materjalid väliskuju järgi on: isolatsiooniplaadid (jäigad või pooljäigad), isolatsioonimatid (painduvad), isolatsiooniplokid (rist-tahukad, millede kõik mõõtmed on ühes suurusjärgus), puistematerjalid (sidumata terad või kiud), isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). 3. Soojaisolatsiooni materjalid Jagatakse markidesse nende mahumassi järgi. 4. Fibroliit koosneb puidu
· eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg · tuleleviku kiirus pinnal jne. 4 Tulekindlus Tulekindel on kokkuleppeline mõiste selle all peetakse silmas tarindi vastupidavust leegi mõjule vähemalt 90 minuti jooksul ehk tulepüsivust. Tarindi vastupidavust leegi mõjule 30 minuti jooksul nimetatakse kokkuleppeliselt tuld tõkestavaks. Nende terviklikkuse ning soojaisolatsiooni omadusi kajastatakse tarindites ja konstruktsioonides mõistega tulepüsivusaeg. Osa ehitusmaterjale klassifitseeritakse põlevaks ka siis, kui nende tule levikut ja süttimistundlikkust piiravad omadused on ilmselgelt paremad muudest põlevatest soojustusmaterjalidest (näiteks tselluvill või kõvast vahtmaterjalist täidisega mitmekihilised paneelid). Vundamentidele ei ole tulekaitse seisukohalt kehtestatud erinõudeid. Kelder, kus ei paikne
tala, raam, kaar ka sõrestikkonstruktsioone. Termotöödeldud puit > Termopuitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puituna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuril 195 kuni 230 kraadi. > Tavalise puiduga võrreldes on termopuit tumedam. > Kasutatakse ukse ja aknamaterjalidena, põranda ja seinapaleenidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: > Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus > Suureneb vastupidavus seenkahjuste suhtes > Paranevad soojaisolatsiooni omadused > Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb > Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaarduvus > Lagneb tasakaaluniiskus Puidust ehitusmaterjalid Puidust ehitusmaterjalid kujutavad endast valmis hooneosi. > Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimikonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Kivimaterjalid Jagunevad Looduskivimaterjalid ja tehiskivimaterjalid. Tehiskivimaterjalid jagunevad Põletatud tehiskivid ja
ratud aja jooksul tule ja suitsu levimist ühest tuletõkkesektsioonist teise; TP1, põlemiskoormus MJ/m2 TP2 TP3 >1200 600-1200 <600 3-4 k 1-2k Vahesein EI120 EI90 EI60 EI60 EI 30 EI30 konstruktsiooni kandevõime (tä (tähis R), tiheduse ehk terviklikkus (tä (tähis E), soojaisolatsiooni võime (tä (tähis I), 10 5 Poorbetoonist vaheseinad Plokid Vaheseinaelemendid Kandevõime, heliisolatsioon ja tulepüsivus sõltuvad peamiselt: seina paksusest, materjali tihedusest. Seinte omadusi parandavad seinte krohvimine: mõlemalt poolt +2…
rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul. Materjali soojajuhtivus sõltub mõningal määral ka temperatuurist. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Materjalide soojaerijuhtivus antakse üldjuhul +20 0C juures. Materjalide soojajuhtivus võib üksteisest erineda mitme suurusjärgu võrra. Näiteks: Mineraalvillad- 0,03…0,06; puit- ca 0,18; tellis- 0,90…1,00 (W/mK). Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg) ja ta näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg
Pressimisest sõltub, millist villa tihedust tahetakse saada. Näiteks võib eristada pressimise surve alusel järgmisi villasid: rulli keeratud isolatsioonimaterjale, isolatsiooni plaate (pehmed plaadid, jäigad, koormust-taluvad plaadid jms). Vahel kaetakse plaadid ja matid mõne kaitsva kattekihiga. Selleks võivad olla klaaskiudriie, alumiiniumpaber vms. Üleval mainitud, et mineraalvillad ei põle nad sulavad. Tavaline ehituslik mineraalvill võib kaotada oma soojaisolatsiooni omadused juba 200 kraadi juures, mitte seetõttu, et kiud hakkaksid sulama vaid kuna sideaine, mis kiudusid koos hoiab ei talu nii suurt kuumust. Kui 8 sideainet ei ole, siis ei seisa vill enam koos. See pudeneb laiali ning ei kanna enam isolatsiooni võimet. Villa kiud peavad vastu kõrget temperatuuri: kivivilla kiud kuni 1100 kraadi ning klaasvillakiud kuni 680 kraadi. Palju on tulekahjusid, kus on kasutatud valet isolatsiooni materjali
- vahel tekitab probleeme aurutõkke puudumine (ventilatsioonipiludega katuslae komplekspaneel kui selle ventilatsioonipilud suletud). Meie kliima oludes oleks õigem ja palju vähem vigadeohtlik ikkagi suurema kaldega katuste (viilkatus) kasutamine. Puittoolvärk on mõistlik paneelhoonete puhul toetada kandvatele põik- ja pikivahe- seintele. Ventileeritava lamekatuse puhul on üldiselt samad probleemid - alumisel lael peaks olema piisav aurutõke (näiteks kile soojaisolatsiooni all, aga paneelhoonete katuslaepaneelid) - ülemisel katusekonstruktsioonil (hüdroisolatsiooni all) peaks olema piisavalt kõrge soojamahtuvus (näiteks puit) - madalamas punktis peaks õhupilu laius olema vähemalt 100 mm (vt ka RIL 107-2000 nõudeid) ja mõlemal pool katust tuleb ette näha ventilatsiooni avad (läbiminevad), iga ava 2% katuse pinnast - külgnemistel vertikaalpindadega ka samad probleemid kui ventileerimatutel katustel;
(N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 3. Normaaltbetooni koostismaterjalid
Vahel on gaas või kuiv õhk. Liimitakse ümbrisesse. Klaaslehed võidakse hermetiseerida ja ühendada metallprofiili sisse. Heliisolatsioon 20- 40 dB. Valguse läbivus 69- 81 % olenevalt klaaside arvust. Selektiivsed e valikuliselt valgust peegeldavad klaasid Selektiivklaas peegeldab pika lainepikkusega soojuskiirgust tagasi (metalloksiidi kiht pinnal). See kiht laseb läbi päikese- ja soojuskiirguse, mis on lühikese lainepikkusega. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Metallioksiidid annavad klaasile värvi. Valguse läbivus 56-65 % Soojust salvestavad klaasid Lisades sulamassile metalloksiide saadakse värviline, tuhmim klaas (roheline, hall, pruun). Absorbeerivad osa infrapunasest kiirgusest klaasi sisse ja seega vähendavad soojakadusid. Soojust ja valgust peegeldavad klaasid
murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c
Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20) Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement, asfalt, kips, põlevkivituhk, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades: killustik, kruus, räbu, keramsiit, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi tihebetoon korebetoon mullbetoon vahtbetoon gaasbetoon Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast
..................................................................................7 2.7. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje...............................................................................7 2.8. Biokorrosioon...............................................................................................................8 2.9. Biokorrosioonitõrje.......................................................................................................8 3. Mineraalsed soojaisolatsiooni materjalid.............................................................................9 3.1. Klaasvillad...................................................................................................................10 3.2. Kivivillad.....................................................................................................................11 3.3. Räbuvill.............................................................................................................
Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem. Keramsiit – savikuulid, poorse struktuuriga. Kiire põrand – 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn
Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse 2) SOOJAJUHTIVUS materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/m0C). Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenepoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühik on soojaerimahtuvus c (kJ/0C). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud st: niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid. 4) PÕLEVUS materjali põlevust iseloomustatakse süttivusega. Materjalid jaotatakse süttivuse järgi:
58. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead Rõdudel enamasti esinevad ehitamise ja projekteerimise vead. Peaksid olema võimalikult monteeritavad ja toetuma kas rõdu seintele ja konsoolidele ja olema eraldatud vahelae paneelidest. Kui rõdu on projekteeritud konsoolplaadina ,siis iga 4 m järgi peaks olema deformatsiooni vuuk. Et vältida külmasildu tuleb vahelae välise serva ette teha soojaisolatsiooni kiht kattekonstruktsiooni alla tuleb teha biokindel hüdroisolatsioon, millel vee äravoolu suunas kalle 1,5-2% .Seejuures katteplaatide ja hüdroisolatsiooni vahel peab olema efektiivne eraldav kiht nagu näiteks polüetüleenkile, mis vabalt paigaldatud kahes kihis. Katused: vead hüdroisolatsiooni paigaldamisel: rullmaterjalide paanide omavaheliste servade nõrga kinnituse tõttu pääseb vesi lahtistest servades sisse. Ebakorrektsed kattematerjali
keldripõrandate ja pööratud katuste soojustamiseks) vahtpolüsteroolid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem. Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn
..W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks.
• omab CE märgistust Kergkruusa toodetakse Saint-Gobain Ehitustooted AS tehases Häädemeestel Pärnumaal. Kergkruusa tarnevõimalused: 50 liitrised kotid, 1500 ja 3000 liitrised suurkotid, puistena, puhuriga. Kergkruusplokid Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Plokid on : -kaalult kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid, -tulepüsivus -helipidav - soojaisolatsiooni ja -külmakindluse näitajad head -ei karda niiskust ega kemikaale -ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase - ei hallita ega mädane. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmakindlus on plokkidel 50 tsüklit. Tänu plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Plokke võib kasutada : -kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh
Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellistel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Kergtellis Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised valmistatakse standardiseeritud mõõtudega . Kergtellise tihedus on madal. Olenevalt väljapõlevate lisandite (saepuru, jahvatatud madalakaloorsed kütused nagu põlevkivi) hulgast1500- 1200 kg/m3. Seega on kergtellise soojaisolatsiooni omadused paremad kui tavalisel õõnestellisel, kuid survetugevus tunduvalt madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest. Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei saa kasutada. Viimistlustellis. On kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus 25tsüklit, veeimavus 6...12%, mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võibolla kas täis- või auktellis.
seintega. 56. Lamedate katuste ja rõdude sagedamini esinevad vead Rõdudel enamasti esinevad ehitamise ja projekteerimise vead. Peaksid olema võimalikult monteeritavad ja toetuma kas rõdu seintele ja konsoolidele ja olema eraldatud vahelae paneelidest. Kui rõdu on projekteeritud konsoolplaadina ,siis iga 4 m järgi peaks olema deformatsiooni vuuk. Et vältida külmasildu tuleb vahelae välise serva ette teha soojaisolatsiooni kiht kattekonstruktsiooni alla tuleb teha biokindel hüdroisolatsioon, millel vee äravoolu suunas kalle 1,5-2% .Seejuures katteplaatide ja hüdroisolatsiooni vahel peab olema efektiivne eraldav kiht nagu näiteks polüetüleenkile, mis vabalt paigaldatud kahes kihis. Katused: vead hüdroisolatsiooni paigaldamisel: rullmaterjalide paanide omavaheliste servade nõrga kinnituse tõttu pääseb vesi lahtistest servades sisse. Ebakorrektsed
telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites- ei ole küllaldase külmakindluse ja niiskuskindlusega vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks- ei ole tulekindel (püsiv kuni 600 kraadi, pehmeneb 1100-1200 kraadi juures). Odavam kui keraamiline tellis. 45.Autoklaavitud poorbetoontooted-tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine- Põhitooraineteks on tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. Poorides (0,5-2 mm) on õhk, mis annab soojaisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Tootmine- põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonikiirendajat alumiiniumpulbrit, mille tulemusel tulemusel valmib suletud pooridega struktuur. Vormid valatakse täis 60% ulatuses. Seejärel lähevadtooted eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. Pärast tardumist lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassist lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks. Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel
Seetõttu maksab selline sein enam kui samade isolatsiooniomadustega mittekandev sein. Kui välisseinad kannavad põrandaid ja katust, on kulud karkassile liigsed ning järeldub, et väikeste kuni 4 kolmekorruseliste ehitiste jaoks on karkass kallis lahendus. Väikeste ehitiste karkassi vajadust saab majanduslikult põhjendada vaid siis, kui välisseintel on suured akna pinnad ning ka põllumajanduses, kus katusealuste seinad ei vaja head soojaisolatsiooni või esteetilist kvaliteeti ning kasutatakse odavaid mittekandvaid materjale. Karkass võib olla kas terasest, raudbetoonist või puidust. Võrreldes teistega on terasel ja raudbetoonil maksumuseelis: nad on kasutatavad praktiliselt lõpmata kaua. Mitmekorruselisel ehitisel kasutatakse tavaliselt raudbetooni, mis on normaalkoormuste puhul odavam, kuigi erinevus terasega võib tihti olla tühine. Teraskonstruktsioone valmistavad ettevõtted aga pidevalt parandavad oma tehnoloogiat ja
paberalusele lamineeritud riidest. 49. Klaasi lähtematerjalid, klaaspaketid, selektiivklaasid, klaasplokid Peamised klaasi toormaterjalid on liiv (57%), sooda (19%), lubjakivi 14% (kriit, dolomiit), klaasimurd ja lisandid värvuse, läike, kõvaduse, termilise paisumise koefitsiendi muutmiseks jm omaduste andmiseks klaasile. Selektiivsed ehk valikuliselt valgust peegeldavad klaasid. Selektiivklaas peegeldab pika lainepikkusega soojuskiirgust tagasi. Soojaisolatsiooni omadustelt selektiivklaas vastab kolmekordsele aknale, aga on halvemate heliisolatsiooni omadustega. Klaaspaketid ja isoleerivad klaasid. Klaaspakett valmistatakse 2-st või enamast klaaslehest, mille vahe suletakse õhukindlalt. Vahel on gaas või kuiv õhk Klaasplokid tehakse kahest kausikujulisest poolest, millised vormitakse eraldi ja pressitakse poolsulas olekus kokku. Klaasplokkidest laotakse valgust läbilaskvaid seinu. Plokid ühendadakse omavahel spetsiaalse klaasiliimiga. 50
..W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivtuhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23. Betoonisegu plastsus ja selle määramine BETOONISEGU OMADUSED Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoobisamba vajumine. Plastsuse
Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides
proovikehast läbi. · Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. · Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. · Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. · Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks. 28. Betooni täitematerjalide kvaliteet- nõuded liivale, killustikule/kruusale ja veele- · Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse: · Mägiliivad teravanurgelised ja karedapinnalised, üldiselt sisaldavad küllalt palju lisandeid; · Jõe- ja mereliivad ümarateralised ja siledapinnalised, puhtamad
1 cm2 korstna ülemist toob enesega kaas esinema peamine ristlõiget, kui suitsugaaside temperatuuripingete kasvu, temperatuurilang seinas. kiirus on 1 m/sek. Siis mille leevendamiseks osutub Suitsugaasi madala näiteks, kui katel vajab sageli vajalikuks õhustada temperatuuri puhul jääb tunnis 4000 kg kivisütt korstna allosas sageli 5 cm õhkvahe tühjaks. (7000 kcal/kg) ja soojaisolatsiooni. Korstna Et isoleeriv puistematerjal suitsugaaside kiirus on 5 ülemine minimaalne seina aja jooksul tihenedes ja 15 satestudes ei jätaks korstna teha korstna keskele paindemomente nii vertikaal- seina kaitsetuks, tehakse vertikaalne juhtsein, mis kui horisontaallõikes. voodris iga 2 m tagant suunab suitsujoa kummastki Korstna konstruktsiooni väljaaste (skeem 10
kataks ühiskonnale tekitatud väliskulu, nihutaks pakkumiskõvera S vasakule S 1 - toodangumaht väheneb Q Q1. Väliskulu eest tasumata jätmisel toodetakse rohkem kui ühiskonnale vajalik. Vähendamise tulemusel vabaks jäänud ressursid võib kasutada saaste vähendamiseks. Joonis 7.4. Väliskulu kui turuhäire. Välistulu näide: majade soojustamine annab ühiskonnale tulu kütuse kokkuhoiu näol. Kehtestades kõrgendatud normid piirete sooja- pidavusele tõstetakse nõudlust soojaisolatsiooni materjalidele - nõudluskõver nihkub paremale ja alatootmine oleks likvideeritud. Välistulu põhjustab alatootmise. Tootjal puudub huvi seda tootmist laiendada. 7.5. Ühiskondlikud kaubad Erakaupa toodetakse ainult siis kui see on rentaabel. Kui kaupa ei saa rentaablilt toota aga ta on ühiskondlikult vajalik - peab sekkuma riik. Ühiskondlik kaubal on omadused: · mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus.
konstruktsiooni. Vahtpolüstüreeni kasutamist soojustusena välisseintes on kõige mõistlikum kasutada monoliitse seina soojustamiseks, sest monoliitbetoon on üsna 32 aurutihe. Kõige mõistlikum oleks kasutada välisseinte soojustusena siiksi mineraalseid villasid koos õhkvahega ning vahtpolüstüreeni kasutada vundamendi soojustusena. Niiskus halvendab oluliselt soojaisolatsiooni omadusi. Materjali niiskumisel sooja- erijuhtivus suureneb, sest vesi tõrjub kas osaliselt või täielikult õhu materjalide pooridest välja. Piirde niiskumine mõjutab tunduvalt piirde soojafüüsikalisi omadusi ja lühendab piirde kestvust. Välispiire peab olema kuiv, sest kondenseerunud vesi tekitab välispiirdes kahjustusi nagu korrosiooni, hallitusi, mädanikuseeni. 4.6 Näidake skeemidel ja selgitage kuidas kaasaegsed r/b õõnespaneelid monoliitida
sagedamini mullsilikaltsiidist), mahumassiga kuni 1200 kgim3 ja survetugevusega 2,5...10 N/mm2 (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsiooni- materjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mulIbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80.. .120 mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge.
annaabi.ee 
