Variant B 1.Milline on ajalooliselt enamlevinud aine meeleolumuutuse saavutamiseks Euroopa kultuuris? a. Kanep b. Alcohol c. Eeter d. Tubakas 2. ÜRO 1961 ja 1971 a. uimastite levikut piiravate konventsioonidega ühines Eesti Vabariik: a. 1991 a. b. 1995 a. c. 1996 a. d. 2000 a. 3. Käesoleval ajal Eestis iseloomulikuks tendentsiks HI-viiruse leviku osas: a. Hi-viirus levib ainult süstivate narkomaanide hulgas b. Sagenevad sugulisel teel nakkusjuhud c. Suurenenud on viiruskandvusega sünnitajate hulk d. Kõik eelnevad 4
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid
Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul). 3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul). 4. Transmittereid imiteeritakse. Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul). 5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud. ... 1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud. 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud. 3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud. 4. Neurotransmittereid imiteeritakse. 5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud. Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi) · 19/II p : morfiini, kaaliumbromiidi, hüostsiini, paraldehüüdi kasutuselevõtt algas käitumise piiramine keemiaga
...................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis
3)säilitusravi: *episoodid sagenevad,tugevnevad *komorbiidsus, krooniline konflikt *''halb taust'' *vanemaealisus Elektriimpulssravi toimib kiiresti ja ohutu Näidustused: *rasked psühhootilised v melanhoolsed D *raske D-ga kaasnev enesekahjustus *raviresistentne mõõdukas v raske D Erevalgusravi *Näidustused - sesoonne D *Ere valgus(2500lx) 30-60min *Efekt ilmneb ca nädalaga *Kõrvaltoimed - silmade ärritusnähud MÕNUAINED F10 Alkohol F11 Opioidid F12 Kanabinoidid F13 Rahustid või uinutid F14 Kokaiin F15 muud stimulaatorid(k.a. kofeiin) F16 Hallutsinogeenid F17 Tubakas F18 Lenduvad lahustid F19 Mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Motiivid: Positiivsed emotsioonid ja loovus, negatiivsed emotsioonid, sotsiaalne sobitumine, sõltuvus. Aitab: sõpradega hästi aega veeta 65% , uudishimust 54% , ennast hästi tunda 49% , lõõgastuda 41%, maitse meeldib 41%, igavusest 23%, probleeme unustada 22% , üle saada
hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad - Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem
psühhoaktiivsete ainete tarvitamise lõpetamisel/vähendamisel (opiaadid, uinutid, kokaiin). Häired võivad esineda kergete füüsiliste vaevustena (higistamine, värinad, oskendamine jne.), kuid raskematel juhtudel on organismi elutähtsad funktsioonid ohtlikult häiritud (südamepuudulikkus, hingamishäired jne.) Sõltuvust tekitanud aine uus manustamine üldjuhul leevendab võõrutusnähte. Narkootikumid, mille... ... KÄITLEMINE EESTIS ON KEELATUD: nt. amfetamiin, heroiin, kanep (marihuaana, hasis, hasisi õli), kokapõõsa lehed, LSD, efedroon, ecstasy (MDMA), fentsüklidiin (PCP) ... TURUSTAMINE LUBATUD NARKOOTILISE RAVIMI RETSEPTI ALUSEL: nt. kakaiin, oopium, morfiin, unimaguna ürt. Meelemürkide kroonilise kuritarvitamise korral tekivad paralleelselt psüühikamuutustega ka kehalise tervise halvenemine ja siseorganite kahjustused. 1. Enamus psühhotoksilistest ainetest põhjustab üldise füüsilise toonuse alanemine (asteenia). 2
Teave riikliku strateegia põhjal planeeritavate ja läbiviidavate tegevuste kohta on avalikkusele kättesaadav LÄHTEOLUKORD: PÕHITENDENTSID Antud hetkel puudub Eestis täpne informatsioon narkootikumide levimise kohta elanikkonna seas ning ülevaade nii ühiskonnale kui ka üksikisikutele nende tarvitamisega põhjustatud kahjust. 4 Eestit iseloomustab: · Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas; · Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus; · Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv; · HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas); · Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv. Peamised narkootikumide tarbimise riskifaktorid ja põhjused: · Vähene tervisealane teadlikkus ja sellest tulenev riskikäitumine; · Narkootikumide kättesaadavus;
Psüühikahäirete kindlaks tegemine - ainest tingitud psüühikahäired, - kaasuvad psüühikahäired 3. Somaatiliste haiguste ja häirete hindamine nt alkoholist tingitud maksa- jt. siseorganite kahjustused. Intoksikatsioon e. joove. 1)psüühika- ja somaatilised häired on vastavuses aine annusega 2) esinevad ainele iseloomulikud intoksikatsiooni tunnused 3) sümptomid ei ole seotud muu kehalise haiguse või psüühikahäirega. Võivad kaasuda kuritarvitamine või sõltuvus, residuaalsed häired. Kuritarvitamine (F1x.1) tervist kahjustav tarbimine. 1) Aine kasutamine on põhjustanud psüühika- või somaatilisi häireid, mis võib viia toimetulekuraskustele või probleemidele suhetes teistega 2) Kahjustuse olemus on selgelt määratav 3) Aine kahjulik tarbimine vähemalt 1 kuu vältel või korduvalt 12 kuu vältel 4) Häire ei vasta mõne muu psüühikahäire tunnustele, väljaarvatud intoksikatsioon. Sõltuvussündroom (F1x.2-)
o Meelepete ehk eksitaju ehk illusioon tegeliku objekti moonutatud taju - Psühhoos reaalsustunde kadumine, mille tõendiks on kõige sagedamini luulud või hallutsinatsioonid Negatiivsed sümptomid Mingi sümptom on puudu normaalsest käitumisest - Motivatsiooni ja tahteaktiivsuse vähenemine huvi puudumine rutiinsete ja mitterutiinsete tegevuste vastu nt tööl-koolis käimine, enese eest hoolitsemine, hobidega tegelemine - Anhedoonia võimetus rõõmu ja naudingut tunda - Aloogia kõne sisu vaesumine, väljendub napisõnalisuses, raskustes sotsiaalses olukorras kohaselt käituda - Afekti lamenemine emotsioonide väljendamise vähesus, hüpomiimilisus ehk vähe miimikat Kognitiivsed/desorganiseerituse sümptomid - Seosetu kõne ,,sõnasalat" ehk seosetud sõnad ja fraasid järjest - Seosetu käitumine väljendub teistele arusaamatus agiteeritud käitumises,
Elektroentsefalograafia (EEG) on aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale paigutatud elektrootidega. Bioloogilise psühholoogia meetodite hulka kuuluvad ajukahjustusega patsientide psüühika uurimine, aju elektriliste kogupotentsiaalide mõõtmine ja moodsad ajukuvamismeetodid. Käitumise ja psüühika eelduseks on närvirakkude vaheline kommunikatsioon. Teave levib närvierutusena ühe neuroni piiridest elektrilise protsessina ja neuronite vahel virgatsaine vahendusel. Psüühiliste funktsioonide bioloogiline olemus seisneb organismi võimes tunnetada keskkonna iseärasusi, häälestada end nendele ja muuta oma käitumist vastavalt nendele tingimustele. Ajukoor juhib ja reguleerib kogu närvisüsteemi, kogu organismi kõikide elundite tööd ning kooskõlastab tegevust Närvisüsteemi (NS) eriosade peamine ül organismi erinevate osade talitluse kordineerim ja liitm ühtseks tervikuks
meeleoluhäireid - Kõrgema ärevustasemega emadel on hüperaktiivsed, madala sünnikaaluga, söömis ja magamisprobleemidega lapsed Geneetilised haigused - Amniotsentees - U 2% rasedustest on geneetiline defekt - Tehakse uuringuid - Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm - Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom - Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid
kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt – dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid:
kujuteldavas tulevikus Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt dialoog, samastumised Eneseteadvuse vormid iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia) introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid:
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
Motivatsioon tekib erinevate vajaduste põhjal. Abraham Maslow: vajaduste hirearhia: Selleks, et kõrgema taseme rahuldused oleks täidetud peavad baasrahulused peavad olema täidetud. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas. Pos või pos; neg või neg; ja või ei? valikuvõimalused, konfliktiliigid Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid bioloogilise motivatsiooni keskusi (seetõttu näiteks alkohol, mis pidurdab ajukoort, alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on üleneva aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Närvisüsteemile on iseloomulik teadete rakkudevaheline keemiline ülekanne. Keemiline ülekanne saab teoks kahe närviraku vahelise ühenduse ehk sünapsi vahendusel. Antud sünapsi suhtes on teadet saatva närviraku puhul tegemist presünaptilise neuroniga ja teadet vastuvõtva raku puhul postsünaptilise neuroniga. Sünapsis toimub teadete ülekanne virgatsainete ehk neurotransmitterite vahendusel. Levinuimad virgatsained on atsetüülkoliin (ACh), serotoniin (5HT), gamma- aminovõihape (GABA), noradrenaliin (norepinefriin) (NE) ja dopamiin (DA). Närvirakule on iseloomulik transmitterispetsiifilisus nii viimase vallandamisel kui vastuvõtmisel. Selle kohta öeldakse, et teate keemiline ülekanne toimub luku ja võtme mudeli kaudu. Aksoni presünaptilises membraanis paiknevad sünaptilised põiekesed neurotransmitteriga. Virgatsaine vallandub põiekestest ja levib üle sünaptilise pilu dendriidi postsünaptilisele membraanile. Teated
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
· Seejuures uudne info aktiveerib aju peaaegu alati. See sobib nii ohust informeerimiseks kui ka keskkonna uudse mõjutusviisi võimaluse ilmutamiseks, mis mõlemad on evolutsioonilises plaanis aju väga adaptiivsed reaktsioonid Virgatsainete rollid · Virgatsainete esmaseks rolliks on närviteadete edastamine ühelt närvirakult teisele Motivatsioonipsühholoogia · On teada virgatsainete kontsentratsiooni mõjust meeleolule. Virgatsaine kontsentratsioone võivad mõjutada ka ravimid. Näited virgatsainete rohkuse / vähesuse mõjudest: Virgatsaine Kõrge kontsentratsioon Madal kontsentratsioon Serotoniin eufooria depressioon Dopamiin eufooria depressioon Noradrenaliin eufooria depressioon Adrenaliin aktiveeritus aktiveerituse puudumine
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
