Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõltuvused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõltuvus, alkohol, narkootikumid, iseend, tunnet, sõltlane, veeda, alkoholiga, reaalsuses, suutmatus, alkoholisõltuvus, tubakas, sõltuvused, legaalsed, segadus, meeleseisund, emotsionaalsed, tuim, süütunne, depressioon, armastada, saades, sundus, teatava, ajel, valetamine, eluaastat, regulaarne, suitsetamine, uimastid, internetisõltuvusUimastisõltuvus ehk narkomaania Uimastisõltuvus ehk narkomaania on seisund, mil inimest valdab sundsoov saavutada narkootilise aine mõjul tekkiv olek. Uimasti väärkasutaja isikuomadused, väärkasutuse intensiivsus, aine omadused jms mõjutavad narkosõltlase käitumist ja seetõttu on narkomaaniat ravida väga raske. Narkojoobega sarnase seisundi võivad esile kutsuda ka paljud muud ained, näiteks mitmesugused ravimid, ravimiteks liigitatavad uimastid ja tervist kahjustavad ained. Narkootikumid jagunevad stimulandideks ehk ergutiteks (kokaiin, amfetamiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin), depressandideks ehk rahustiteks (alkohol, rahustid, opiaadid) ja hallutsinogeenideks (LSD, ,,maagilised" seened). Internetisõltuvus Internetisõltuvus on tähtis probleem kõikides infotehnoloogiat omavates riikides. Internetisõltuvust on võrreldud nii liigsöömise, nikotiini sõltuvusega, narkomaania, kui ka alkoholismiga. Arstide ja teadlaste sõnul on internet, milleta mõni inimene enam oma
sotsiaalne, majanduslik. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarbimise kestust · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Alkohol Alkoholi tarvitamine tänapäeval on muutunud enesehävituslikuks. Alkohol mõjutab tervist, suhteid kuritegevust, varajast suremust jne . On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega ennem 14.eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Peale 21.eluaastat vaid 9% inimestest. Alkoholisõltuvuse iseloomulikud tunnused on vastupandamatu või raskesti kontrollitav soov alkoholi juua, alkoholi taluvuse tõus ehk alkoholtolerantsuse tekkimine (nn. suurem kandmine), aga ka joomise lõpetamisel või vähendamisel
Sõltuvused Alkohol Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Kas oled vahel neid jutte kuuldes mõelnud, et mis selles alkoholis siis nii halba on? Võib tunduda uskumatuna, mida kõike alkohol mõjutab- tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist jne. Alkoholi poolt tekitatud kahju on kordades suurem kui alkoholiaktsiisist saadav riigitulu. Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada
Kurb, aga tõsi! VÕÕRSÕNAD destruktiivne - normaalset struktuuri lammutav aktuaalne - päevakorral olev frustratsioon - pingeseisund toksiline - mürgine infektsioon - nakkus gastroentriid - mao ja peensoole põletik gastriit - maokatarr pankreatiit - kõhunäärmepõletik KASUTATUD KIRJANDUS Enn Vetemaa. (1999). Tunneli lõpus ootab puusärk. Tallinn Michael Hardiman. (2000). Sõltuvus. Tänapäev Margareete Otter. (2001). Narkootikumid. Tänapäev http://www.inimene.ee/pages.php3/01,536/18.04.2005 http://www.inimene.ee/pages.php3/210106,2063/20.04.2005 http://www.inimene.ee/pages.php3/210106,2062/10.05.2005 Neeme Raud. (2005). Vabatahtlikud surijad. Postimees, 02.03.2005, lk 2.
tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik Alkohol Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada
Sõltuvushäired on probleeme lähedastega, kas on finantsilised probleemid, elus on mingi tühimik, mis vajab täitmist või on inimesel lihtsalt igav või tahab proovida uusi põnevaid asju. Põhjuseid on miljoneid, miks ühte või teist asja proovida või teha. Sõltuvustest lähemalt Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala
Hävitatavus Kolmas olemuslik element sõltuvuse juures on selle hävitav loomus. Seetähendab, et sõltuvus tekitab kahju või vigastusi kellelegi või millelegi. Hävitada saab väga mitmet moodi. Kas siis ajutise allakäiguna või kohese hukatusliku kahjustusega. Ühendades kõik need elemendid, saame sõltuvust defineerida kui seisundit, mille puhul indiviid tugeva ning mõnikord ületamatu soovi ajel tarvitab regulaarselt teatud aineid või toimib mingil viisil, tekitades haigusliku tunnet. Reeglina on sõltuvusse sattumine järkjärguline protsess, mida mõõdetakse sunduse tugevuse, sõltuvuse tõsiduse ja hävingu määraga. Sõltuvuse määra seostatakse sageli aine või tegevuse iseloomu ja ajaga, kui kaua inimene on sellega seotud olnud. Sõltuvusel eristatakse kahte põhiliiki: · Psüühiline sõltuvus- tugev soov sõltuvusainet tarvitada, inimene ei suuda tunda heatunnet ilma aine või tegevuseta.
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele ots
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Alkoholism kui sotsiaalne pahe Koostaja: Anna Altuhova Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Peatükk Alkohol ja selle mõju..................................................................................4 1.2 Alkoholi mõju organismile.................................................................................. 5 1.3 Alkoholi sõltuvus................................................................................................ 6 1.4 Kuidas tekib sõltuvus?....................................................................................... 7 2.Peatükk Aju.............................
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti
Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele. Purjus olemine võib kaasa tuua vedelikukaotuse, madala veresuhkru taseme ja mürgituse- pohmeluse. Väga suur kogus alkoholi võib osutuda surmavaks- võid langeda koomasse, oksendada ja seejärel oksesse lämbuda. Alkohol võib kahjustada ka sinu aju ja organismi ning põhjustada depressiooni. Füüsilistele mõjutustele lisaks võib alkohol kahjustada ka sinu lähedasi ja suhteid üldiselt. Viimase 10 aasta jooksul on raskeid
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
Referaat Meelemürgid Sisukord 1. Sõltuvused ............................................................................................................................................................3 2. Suitsetamine ja tubakas ........................................................................................................................................3 3. Alkohol .................................................................................................................................................................4 2 1. Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele siduvaks vajaduseks. Sõltuvus võib tekkida uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka
keskkonnas. Kui selline inimene on väga toetavas keskkonnas kasvanud siis tuleb ta sellest paremini välja. Sõltuvus ei ole ainult ühes kohas, sest sõltuvusel on mitu domeeni. Neuropsühholoogilised faktorid. ● puudulikud sotsialiseerumisoskused - kompenseerimisvajadused. Nt kui inimene on väga häbelik siis võib närvide rahustamiseks alkoholi tarbida ning see muudab inimese julgemaks ja sotsiaalsemaks ning hiljem tekivad ajus seosed, et alkohol muudab paremaks suhtlejaks ning võib tekkida käitumismuster ning sellest välja areneda sõltuvus. ● uute elamuste janu - minnakse sõltuvusainete tarvitamisele. ● puudulik edasijõudmine koolis - eduelamuse vajadus mujalt ● isiksuse struktuuris: madal enesehinnang, depressiivsus - mässumeelsus ning eduelamuse vajadus. Tehakse asju, et saada tähelepanu, vaheppolekas positiivset või negatiivset, oluline on lihtsalt tähelepanu olemasolu
Sõltuvus on viis sisekogemustest eralduda, mida tehakse ümbruskonna ja meedia enesestmõistetaval heakskiidul. Keegi ei soovi ennast ebamugavalt tunda, mistõttu püütaksegi tuimestada ebamugavustunnet (Greenfield 2005:32). 1.1 Alkoholisõltuvus Alkoholisõltuvus on üks laialtlevinumaid ja tuntumaid sõltuvusi. Alkoholi tarbimist esineb ühiskonnas laialdaselt- pidulikel sündmustel, sporti jälgides, kurbade sündmuste korral ja nii edasi (Spada 2008:17). Alkohol pakub inimestele sageli mõnu, murede unustamist, paremat enesetunnet ja rahulikku und (Rebane 2010:14). Samuti aitab alkoholi kindlustunnet andev omadus meil lõõgastuda andes meile mõnutunde või joovastuse, mis tuimestab negatiivseid emotsioone nagu ärevus, viha, masendus ja muretsemine (Spada 2008:24). Murede klaasi uputamine tekitab vaid ajutise heaolutunde. Hommikul ärgates pole probleemid kuhugi kadunud, vaid segunenud alkoholist tekkinud
harjumuspärane naudinguaisting. Kokkuvõtvalt võib öelda, et oluline on pöörata tähelepanu tubakasõltuvuse mõlemale komponendile. Valmistudes suitsetamisest loobumiseks koostage endale kindel plaan ja valige endale sobivad meetodid, soovi korral pöörduge arstist nõustaja poole. (Loobu suitsetamisest, 22.12.2010) 6 3 ALKOHOLISÕLTUVUS Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kalo reid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: · kanged alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) · lahjad alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) · vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid)
inimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud. Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist, tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima. Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord........................................
Kadri Maasikmäe Sõltuvus ja sõltuvuse kujunemine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Sõltuvus ehk narkoloogia puudutab meid kõiki. On väga vähe inimesi, kes võivad öelda, et nad ei ole sõltuvuses mitte millestki- ei ühestki ainest, ei ühestki tegevusest. Tegelikult algab sõltuvus juba imikueast. Proovige näiteks väikselt beebilt lutt ära võtta ja te näete võõrutusnähtusi hirmsa kisamise näol. Proovige keelata eelkooliealisel hommikuti multika vaatamine. Võõrutusnähuna võib ilmneda isegi teleka lõhkumine. Võiks mõelda, et meie vanaemad on juba sõltuvustest välja kasvanud või liiga targad,et sõltuvusse sattuda aga võtke neilt ära igahommikune kohvitass, võtke vanaisalt ära ajalooline romaan, peitke tädi eest
diagnoosi "sõltuvus hasartmängudest" alla. Väidetakse, et see on olemuselt tavaline impulsi kontrolli häire, mis eksisteerib mitte arvuti, vaid selle pakutavate võimaluste suhtes. Jutuks olevat sõltuvust on mujal maailmas küll tunnistatud, aga Eestis esineb ta veel varjatult arsti poole sellise murega ei pöörduta, küll aga arvuti liigkasutamisest tulenevate migreeni ja unehäirete tõttu. Millest tekib sõltuvus arvutist? Kuna arvuti pakub samasugust põgenemist reaalsusest ja igapäevaprobleemidest nagu seda teevad alkohol ja narkootikumid, on ka arvuti tihtipeale sõltuvust tekitav. Inimene saab luua endale ihaldatud identiteedi mida tal reaalsuses saavutada pole olnud võimalik. Selle tõttu ei ole täisväärtuslikku elu elaval inimesel ohtu jääda sõltuvusse arvutist ja internetist. Ise-enesest pole see ju halb. Halva poole pöörde võtab asi siis kui ületatakse normi piir ning hakatakse
............................................................................................14 2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale: ...................................................................................14 2.6 Tubakas ja tubakatooted ..........................................................................................................15 2.6.1 Tubakatoodete mõjud inimese kehale:.............................................................................16 2.7 Alkohol ....................................................................................................................................16 2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale........................................................................................17 2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid, bensodiasepiinid)........................................................18 2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale:.....................................................
Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel Maailma eri paigus india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina Euroopa kultuuris alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks. ...ja Eestis Muinasajast kuni 19. sajandini Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad Eestlaste seas ei tuntud, teatud piirkondades(Põlva, Petseri, Võrumaa) eeter Saksa soost teatud määral oopium, meditsiini töötajad valuvaigisteid Boheemlasrahvas Eesti NSV 1940-1991
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea
NARKO Ermo Kungla 7.A klass 28.01.2014 Mis on uimastid ? Uimastid on :keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust. Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist. Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed näiteks alkohol,tubakas,energiajoogid või keelatud ehk illegaalsed näiteks kokaiin,heroiin. Päritolult kas looduslikud kanep või keemiliselt toodetud LSD. Uimastid jagunevad vastavalt toimele: stimulandid depressandid,hallutsinogeenid muud. Seadusele põhinevalt Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist.
Uimastid Uimastid jagunevad: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol 2) illegaalsed uimastid ehk narkootikumid TUBAKAS Kuna tubaka tarbimine ei ohusta otseselt ega näiliselt ühiskonna turvatunnet, peetakse seda sageli tavaliseks käitumiseks, erinevalt alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, mille otsesteks tagajärgedeks on avariid, vägivald, röövimised, kuritegevus, tapmine, vigastused... Samas on tubaka, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarbimisele omane sõltuvuse tekkimine. Alkohol Alkoholism ei kujune kõigil inimestel välja samamoodi, sama kiiresti. Selle arenemise kiirus
on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. ( Mida suurem kogus deda ohtlikum). Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.
Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul
.......................................................................4 Sõltuvuse liigid.......................................................................................................................5 Narkootikumite põhiliigid......................................................................................................6 Levik.......................................................................................................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus Uimastid jagunevad kaheks: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol
enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse
UIMASTID REFERAAT Juhendaja:Liina Birnbaum Roman Tukmatsov 7.c Mis on uimastid ? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi
See on küsimus, millele üheselt vastata ei saa. Kogu probleemi mõistmiseks, peab vaatlema noorukiea eripärasid. Alates noorukieast seisab meil ees rida kriitilisi arengumuutusi, mis kestavad läbi elu. Toimuvad nii füüsiline, seksuaalne, moraalne ja tunnetuslik areng. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et toovad endaga reeglina kaasa alaväärsustunde paljud noored kannatavad selle all. Samas püüab igaüks seda tunnet varjata. End alaväärsena tundev noor püüab seda varjata, näidates end hoolimatu, lõbusa, muretuna. Üks põhiline viis end alaväärsena tunda on enese pidev võrdlemine ilusamate, edukamate ja rikkamatega. Olulisemad tunnusjooned noorukieas on: vajadus eakaaslaste poolt tunnustatud olla (tunnustusvajadus on selles vanuses suurem kui kunagi varem) lubatu ja lubamatu piiri järelproovimine (teiste inimestega manipuleerimine)
Narkootikumid Meidi Lillepuu 9.klass Faktid 1. Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. 2. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. 3. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. 4. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. 5. Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Kanep Click to edit Master text styles Second level Third level
................................................................................ 8 6. Arvuti kasutamisega seotud terviseprobleemid ............................................................ 8 7. Kasutatud kirjandus ...................................................................................................... 9 2 1. Sissejuhatus Igal inimesel on teatud sõltuvused. Ühel on sigarettide sõltuvus, teisel kohvi, kolmas ei saa päevagi elatud ilma ühe tahvli sokolaadita. Võib-olla neljas ei saa päevagi ilma selleta, et ei kirjutaks midagi paberile. Järeldus on, et kõik sõltuvused ei ole negatiivsed. Sültuvused ja muu on meie psüühikas kinni. Igat asja annab parandada, kui inimesel on piisavalt motivatsiooni ning tõsiselt tahet ennast muuta. Kindlasti aitab kaasa ka positiivne sotsiaalne surve. Näiteks võib tuua inimese, kes on juba vähemalt 5 aastat suitsetanud. Et
Kooli nimi eriala ja kursus enda nimi Narkootikumid Referaat JUHENDAJA: asukoht aasta Sissejuhatus Võitlemisel uimastushulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, nüüdisaegse ja selge info levitamine. Sest ohtlik on just see, et narkootikume müüakse kontrollimatult käest kätte ning keegi ei tea täpselt, millist ainet ja millises annuses ta tegelikult saab. Sageli pakutakse vähemohtlike LSD ja kanepisaaduste nime all heroiini ja inimene võib muutuda vastu tahtmist sõltuvaks ning edaspidi seega heaks ja püsivaks oopiumitoodete ostjaks. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste hulgas erandlik, siis nüüd on mõnuaineid kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Arstid nimetavad praegust perioodi narkomaanide mesinädalateks, mis mõne aja pärast mööduvad, asemele tuleb sõltuvusse sattunud narkomaani vaevaline ja raske argipäev Nojah, kas olete kuulnud, et laps jätaks endale herned ninna toppimata, kui ema seda neil
annaabi.ee 
