50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MHR
Õppematerjali autor
..................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus Uimastid jagunevad kaheks: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol 2) illegaalsed uimastid ehk narkootikumid. Kuna tubaka tarbimine ei ohusta otseselt ega näiliselt ühiskonna turvatunnet, peetakse seda sageli tavaliseks käitumiseks, erinevalt alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, mille otsesteks tagajärgedeks on avariid, vägivald, röövimised, kuritegevus, tapmine, vigastused... Samas on tubaka, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarbimisele omane sõltuvuse tekkimine.
.........2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................8
Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja
MÕNUAINED. Põhjused, miks inimesed kasutavad uimastavaid ja narkootilisi aineid, on kindlasti väga erinevad. Neid kasutatakse lõõgastumiseks, ergutuseks, meeleolu tõstmiseks. Uimastite abil püütakse põgeneda argielu probleemide, kannatuste ja sassi läinud inimsuhete eest. Tihti ajendavad uimasteid proovima uudishimu ja “keelatud vilja” magusus. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba ühekordne proovimine. Kordamisel tekib aga harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Soov uue annuse järele viib viia kas või kuriteoni, sest ta peab selle mõnuaine saama. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Muutub võimatuks isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmine. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast är
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. P
Miks on narkootikumid halvad? Narkoomtikumid on ained, mis esialgu tekitavad hea enesetunde, aga hiljem on väga halva tagajärjega. Narkootikumid tekitavad lihtsalt sõltuvust, sest esimene ei tee ju midagi ja siis tuleb teine ja kolmas ja nii edasi. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelun
kangemate ainete peale et ikka rohkem feelingut Mida narkootikumid teevad? oleks. · Kahjustavad hingamisteid (hasus, Narkootikumid jaotatakse kolme klassi: marihuaana, crack). rahustava toimega narkootikumid (opiaadid, kanep, uinutid ja rahustid); stimulandid ehk ergastava · Põhjustavad organismi üldist kurnatust toimega uimastid (kokaiin, amfetamiin, ecstasy); (ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin, püsiva hallutsinogeense toimega narkootikumid ehk tarvitamise korral mõjuvad nii pea aegu kõik hallutsinogeenid (LSD, PCP, seened). narkootikumid).Ohtlikud on n.-ö. ergutava Joobe tekitamiseks peab inimene uimastit mõjuga ained, mis tekitavad petliku manustama võrdlemisi suures koguses. Seda on ülienergilisuse tunde
· mõned tarvitavad uimasteid uudishimust. Uimastite sageli ettearvamatu mõju tundub ahvatleva väljakutsena - seda nimetatakse uimastitega eksperimenteerimiseks; · Noorte jaoks on ealaasklaste arvamus väga oluline. Nad tahavad tunda, et kuuluvad kuhugi ning jagada oma kogemusi nii oma sõpradega kui nendega, kellega tahetakse sõber olla. Kui noorte jaoks ihaldusväärses seltskonnas liiguvad ka keelatud uimastid, nähakse nende tarvitamises võimalust sinna isegi kuuluda. Lisaks annab see võimaluse rikkuda tüütuid igapäevareegleid ja tõsta mässu oma vanemate vastu. · teatud uimastid kuuluvad nö klubinarkootikumide hulka. Sarnaselt alkoholile tarvitatakse neid enamasti sotsiaalsetel põhjustel - uimasti tõstab meeleolu ning tarvitajast saab otsekui nõiaväel ladus suhtleja, kes tunneb end targa, ilusa ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid