Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõltuvusained – kas vajalikud või mitte?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ainetel, sõltuvusained, morfiin, kokaiin, amfetamiin, tunnevad, suurepärane, kofeiin, sellegipoolest, viimise, illegaalselt, apteegist, saadavad, klubides, valudeUimastitena tarvitatavad depressandid tekitavad ka väikestes kogustes tarvitamisel eufooriat, alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega. Suuremad kogused muudavad ka kõne segaseks ja võivad tarvitaja teadvusekaotuseni viia. Kui mitmeid depressante koos tarvitada, siis nad võimendavad üksteise mõju. Stimulandid Stimulant on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi, teisisõnu erguti. Üldjuhul tõstavad ergutid südame rütmisagedust ning vererõhku. Stumilantidest tuntuimad on kofeiin, nikotiin ja narkootilistest ainetest kokaiin ning amfetamiin. Stimulantide tarvitamisel tõuseb tähelepanuvõime, kuid pikeneb reaktsiooniaeg. Üldjoontes parandavad meeleolu ja vähendavad väsimust. Kuigi mõnele võivad ergutite nähud positiivsena näida, siis tegelikkuses on nad samuti ohtlikud ained. Stimulandid raskendavad keha jahtumist peale pingutusi, mis omakorda võib põhjustada südamepuudulikkust ning vedelikupuudust. Samuti
........................... ..........7 6) TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID.................................................8 7) NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE...............10 8) UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................
seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%. Lisaks morfiinile on oopiumis ka vähesel määral (kuni 3%) kodeiini. Morfiin Puhas morfiin on valge kristalne aine. Seda saab unimaguna kupardest mitmel moel. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi, millest seejärel ekstraheeritakse morfiin. Morfiini võib ekstraheerida ka otse kas kupardest või kogu taimest. Morfiin on meditsiinis kasutusel valuvaigistina
Kahjustused: Väga tugev füüsiline ja vaimne sõltuvus. Süstlanõelaga võib kehasse sattuda haigusetekitajaid. Üle doseerimise tagajärjel võib surra. Kasutaja on valmis kas või tapma, et oma annus kätte saada. 8 Tagajärjed Narkootikumide kasutamisel on mitmeid tagajärgi: Kahjustavad hingamisteid (hasis, marihuaana, crack). Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid). Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa Sa energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb Su enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus, unehäired... Mõjutavad närvisüsteemi. Isegi mitu aastat pärast LSD tarvitamise lõpetamist võivad ilmneda hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine.
väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886
psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel, ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele. Uimastid kas pärsivad, ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid-rahustid. Opiaadid on morfiin, heroiin,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid. Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol. Siia rühma kuuluvad ka lenduvad tarbekeemilised „nuusutatavad“ ained e inhalandid. Kaneb vähendab rahustitega sarnaselt psüühilist võimekust. Oopiumi on kasutatud valuvaigistina peavalu, sapi- ja neerukivitõve puhul ning rahustava ja
eesmärkidel, et lõõgastuda ja lõbutseda Narkootikumide jagunemine 1. toime alusel: oEuforica - siia kuuluvad sedatiivsed mürgid, mis avaldavad psüühikale rahustavat toimet. Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku lakkamiseni, tekib meeldiv enesetunne, kaovad mure ja hirm, nälg ja janu, nõrgeneb sugutung (näiteks oopium ja tema lkaloid, morfiin ja kokaiin); oFantastica - need on taimse päritoluga, nägemusi esilekutsuvaid uimastid (hai ja marihuaana); o Inebrantia - sisaldab sünteetilisi preparaate, mis algul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust ( LSD, alkohol, bensiin); oHhypnotica - selles on uinuteid, barituraate jt; oPeamiselt taimsed ained - ei mõju psüühikale (tubakas ja kofeiini
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese
.................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................
silelihaseid, kiirendab südametegevust, laiendab veresooni ja silmapupille. Atropiini nimi tuleneb sellest, et teda kasutati omal ajal daamide poolt silmade suurendamise vahendina(bella donna 'kena daam'). Tegemist on väga mürgise alkaloidiga. Kofeiin (C8H10N4O2) on kohvipuu ubades, teepuu lehtedes ja väheses koguses kakaos leiduv alkaloid, mis mõjub taimedes pestitsiidina, tappes putukad, kes seda taime söövad. Kokaiin (C17H21NO4) on alkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokaiin toimib kesknärvisüsteemi stimulandina (ergutina) ning söögiisu vähendajana, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Morfiin (C17H19NO3) on alkaloid, mille nimi tuleneb Vana-Kreeka unejumala Morpheuse nimest. Morfiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina, kuid selle aine suuremad kogused on surmavad (tekib hingamiskeskuse paralüüs). Morfiumist tekib kergesti sõltuvus. Nikotiin (C10H14N2) on puhtal kujul vees hästi lahustuv õlijas vedelik
Depressioon Pikaajalise kokaiinikasutamise täpsed tagajärjed on siiani ebaselged. Depressioon ilmub siis, kui kokaiinitarvitamine järele jäetakse. Närvirakud on harjunud kokaiini mõjuga ega reageeri enam normaalsele dopamiini hulgale. Paranoia Dopamiin võib stimuleerida üle aju hirmukeskust. Hirmukeskus on ellujäämismehhanism, mis hoiatab meid ohu eest. Ülestimuleerimine kutsub esile äärmusliku ärevuse. Nii võib tajuda varju või kõvemat häält kui hirmsat ähvardust. Kokaiin on tõsist sõltuvust tekitav uimasti. Selle stimuleerivad ja sõltuvusttekitavad mõjud tulenevad sekkumisest aju naudingusüsteemi. Taluvus kokaiini suhtes suureneb aja jooksul. Kokaiinikasutajad vajavad üha suuremaid annuseid sama toime saavutamiseks. Regulaarne kokaiinitarvitamine tõstab kõrvaltoimete riski. Muutud ärrituvaks, vihaseks ja paranoiliseks. See võib viia psühhoosihooni, mis tähendab, et kaotad reaalsustunde täielikult. Heroiin ajus Opiaadid on võimsad uimastid
tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult
Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid........................7 1.2.4 Kokaiini mõju...........................................8 1.2.5 Kahjustused.............................................10 1.3 Heroiin.......................................................12 1.3.1 Ajalugu...................................................
pulbrina või joogina ka suus kaudu ning süstitakse. Oopiumi kasutatakse meditsiinis valuvaigistina ja kodeiinisisalduse tõttu köharohuna, oopiumi kasutatakse ka kõhulahtisuse korral. Morfiin. Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Lähteaine morfiinisisaldus on tavaliselt 60- 90%. Lähteaine vees ei lahustus ja seetõttu teda otse süstida ei saa. Tavaliselt lisatakse süstimiseks askorbiin-, sidrun- või veinhapet ning seejärel segu kuumutatakse. Morfiin on nüüdismeditsiinis olulisemaid valuvaigisteid. Morfiini lähteaine muudetakse heroiini lähteaineks keemilise protsessi kaudu äädikasüraanhüdriidi abil. Heroiin. Heroiini lähteaine on hallikasvalge pulber, mis vahetult pärast valmistamist sisaldab 45- 90% heroiini. Nagu morfiini lähteaine puhul, nii on ka heroiini lähteaine süstimiseks tarvis sellele lisada hapet. Heroiinhüdrokloriid on valge või helehall jahu meenutav pulber, kuid ebapuhta
Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat
tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on
Õlu- Odraviljast Uimastitarmimise ja uimastipoliitika ajalugu eestis Muinasajast kuni 19. sajandini - hüpoteetiliselt kasutati samanistliku kultuuri sugemetenaatropiini sisaldavaid taimi (kärbseseened, karumustikas) transsi langemiseks 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad - Põlva, Võru ja Petserimaal unikaalne piirkond kus kasutusel joobe tekitajana lisaks alkoholile ka eeter - saksa soost inimeste ja med.töötajate hulgas kasutusel oopium, kokaiin, uinutid (barbituraadid) Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid , levib hasisisuitsetamine · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, vastandlik info meedias Profülaktoorium- alkohoolikute töö- ja ravi sundlaager Eesti Vabariik
kirjeldada kui minekut teise reaalsusesse,kus aja ja ruumitaju muutuvad täielikult. Narkootikumide jagunemine toime alusel : Euforica- siia kuuluvad sedatiivsed mürgid, mis avaldavad psüühikale rahustavat toimet. Vähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku läkkamiseni. Tekib meeldiv enesetunne, kaovad hirm ja mured, nälja ja janu, nõrgeneb sugutung. Sellesse rühma kuuluvad oopimu ja tema alkaloidid, morfiin, kodeiin ning samuti kokalehed ja kokaiin. Fantastica- need on taimse päritoluga, nägemusi esile kutsuvad uimastid. Muutunud ajutalitus avaldub moondunud aistinguis, hallutsinatsioonides ja nägemustes. Siia alla kuuluvad hasis ja marihuaana. Inebrantia- sisaldab sünteetilisi preparaate, mis alul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust. Sellesse rühma kuuluvad LSD, eeter, alkohol, kloroform , bensiin. Hypnotica- siia kuuluvad uinutid, barbituraadid.
Meenutab paberitükki, mida imetakse ja neelatakse alla. Mõju algab umbes poole kuni pooleteise tunni pärast ja kestab vähemalt 8 tundi. LSD moonutab tugevalt taju: maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et asjad hakkavad liigutama, kõik näib kiirenevat või aeglustuvat. Nähakse kummalisi nägemusi, kuuldakse hääli. Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu. Kasutaja võib hakata vägivallatsema, tal võib tekkida tunne, et keegi jälitab teda. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks. Päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. Heroiin Väga kange ja ohtlik uimasti. Hallikasvalge või pruunikas pulber. Süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi.
· Väidetavalt on alkohoolsed joogid kalorirohked, ning tarbimisel on suurem võimalus ülekaalule. · Kui vajatakse alkoholi, et oleks lõbus tähendab, et alkoholiga on probleeme. · Tarvitades alkoholi, et ennast vabamalt tunda võivad inimesed öelda asju mida nad pärast kahetsevad. · Kui tarbitakse lühikese aja jooksul palju alkoholi, võib see surmav olla. Mis juhtub, kui tarbida alkoholi? Tarbides alkoholi tunnevad inimesed ennast vabamalt ja vähem häbelikena; ...jutukamana ja vähem pinges; ...julgemana ja otsides suuremat tähelepanu. Olles tarbinud suurema koguse alkoholi muutuvad inimesed tundelisemaks ja elavamaks; ...tunded esile kerkivamaks. Edasisel alkoholi tarbimisel võivad olla otsused vähem põhjendatud ja käitumine ettearvamatu; ..
· Metüülfenidaati ja amfetamiini, vähem modafiniili tarvitavad sageli ülikoolide õppejõud ja teadustöötajad, üha rohkem üliõpilased · USA-s on selline tarvitamine karistatav - aga seda on ka sõduri keeldumine, kui talle antakse käsk ülesande täitmisega seotult närviergutit võtta · Aju-uurijate arvamuste peajoon kaldub pooldama kognitiivsete eluviisiravimite laialdasemat mõistlikku tarvitamist 6. loeng närviergutid Amfetamiin, kokaiin, MDMA (Ecstasy), khat, nikotiin, kofeiin. Amfetamiin · Sarnaneb looduslikule efedriinile · Esmasüntees 1887, taasavastamine 1927, tablettidena kättesaadav 1937, juba enne seda algeline sissehingamispreparaat · Astma ja depressiooni ravi, kehakaalu alandamine · Teises maailmasõjas ulatuslikult kasutusel väsimuse vähendamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks · Praegu levinumaid uimasteid, sobivad kõik manustamisviisid · Meditsiinis kasutusel ADHD ravis (Adderall), ka narkolepsia ning kroonilise väsimuse
Flashback seostub LSDga, vahel kanepiga. Taastub joobeseisund kui ainet tegelikult kasutatud pole, kui meeleorganid saavad tugevat stimulatsiooni. 3. Uimastite erinevad manustamisviisid Suu kaudu sissevõtmine alkohol, uinitid, rahustid, stimulandid Suitsu sissehingamine tubakas, marihuaana, hasis, opiaadid Lenduvate aurude sissehingamine liimid, lahustid, bensiin Suu- või nina limaskestade kaudu imendumine kokaiin, heroiin, LSD Süstimine naha alla, lihasesse või veeni opiaadid, kokaiin, erinevad ravimid 4. Uimastite klassifikatsioon mõju järgi kesknärvisüsteemile stimulandid depressandid hallutsinogeenid kanepitooted (marihuaana, hasis, kanep) 5. Stimulantide gruppi kuuluvad uimastid, nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile KOKAIIN, CRACK (slängis: triip, koka, kräkk)
· peale kasutamist tekib masendus ja väsimus; · pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks, saada südame-, maksa- või ajukahjustusi, mõned teevad depressiooni Kuidas kasutajat ära tunda? · rahutu, kõne on kiire ja vahel segane; · silmaava on laienenud; · palavik, vahel väga kõrge; · mõnel tekivad nägemused ning krambid. Tavaline ecstasy tarvitamise tunnus on lõuakramp ja hammaste krigistamine. Amfetamiin Valge pulber, mille tarvitamist on väga raske järele jätta. Kuidas veel kutsutakse? Spiid, amff, kiirus, ants, A. Kuidas välja näeb? Hallikasvalge või oranzikas-kollakas pulber või tabletid. Kuidas tarbitakse? Tablette neelatakse. Pulbrit suitsetatakse, tõmmatakse ninna või juuakse jookide hulka segatuna. Lahustatud pulbrit süstitakse. Mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi. Miks tarvitatakse?
Millised on karistused narkootikumide omamise ja müümise eest? Eesti seaduste järgi vastutab inimene alates 14. eluaastast ise oma tegude eest. Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseaduslikku valmistamist, omandamist või valdamist loetakse väärteoks. Selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30-päeva. NB! Väikeses koguses narkootikumide viimise eest üle riigipiiri karistakse aga kriminaalkorras, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning siin ei aita enam väide, et uimasti on vaid enda tarbeks. Unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kui selle teo on toime pannud grupp inimesi või inimene, kes on varemgi narkootikumide tõttu seadusega pahuksis olnud, karistatakse ühe- kuni kümneaastase vangistusega.
noorematel kui 18 aastastel marihuaana suitsetajatel leitud kõrgem suremus kui nende eakaaslastel (4). Tervisehäired on leitud olevat sõltuvuses annusest, kasutamise sagedusest ja viisist. Kuigi on kaalutud meditsiinis kasutada marihuaana iiveldusvastast toimet kiiritusravi järgselt vähihaigetel ja isutõstva vahendina AIDSi haigetel, siiski viimased sellealased uurimused toovad välja kanepitoodete mitte suurema toime kui seda on teistel sarnase toimega, kuid mittenarkootilistel ainetel. Jääb mulje, et selliste vahenditega lihtsalt püütakse leida 5 marihuaana suitsetamise kaudset legaliseerimist. Senini marihuaana ja teised kanepi tooted kõige suurema levikuga narkootikumid. Kui viis aastat tagasi oli marihuaanat kasutavaid mehi kaks korda rohkem kui naisi, siis nüüd on tõusnud marihuaana kasutamine naiste hulgas ja vähenenud meeste hulgas (4).
................................................................................................................ 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin.............................................................................................................................6 Heroiin............................................................................................................................. 6 LSD (Lisa 3).............................................................................................
....................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................. .........3 3. Erinevad opiaadid..........................................................................................4 · Oopium.................................................................................... ...... 4 · Morfiin.................................................................................... .........4 · Heroiin.................................................................................... .........4 · Kodeiin.................................................................................... ...... 4 Lähte 2013 · Metadoon............................
Nii vastas küsimusele "Kas teie tutvusringkonnas on neid, kes on kasutanud narkootilisi aineid?" jaatavalt 67% Tallinna õpilastest. Teistes Eesti linnades õppivate noorte seas oli see arv 51%. Ka on meelemürgi proovimine levinud rohkem poiste kui tütarlaste hulgas ja rohkem vene õppekeelega koolide õpilaste ning mitte-eestlaste seas. Kõige populaarsemad koolides levivad narkootikumid on hasis (seda proovis esimese narkootikumina 23% vastanutest), marihuaana (21%) ja amfetamiin (18%). Hiljem meelemürgieelistused pisut muutuvad. Juba regulaarsemate tarvitajate populaarsuse edetabelis tõuseb 25%-ga esikohale amfetamiin. Hasisit suitsetab 24% ja marihuaanat 17% vastanutest, 15% tarvitab aga kõige meelsamini speed'i. Emori küsitlusepõhjal võib väita, et esimest korda proovivad praegused kooliõpilased "pilvedesse minekut" enamasti 16-aastaselt. N.-ö. kriitiliseks eaks tuleb aga lugeda
Tavaliselt saavad sellised proovimised alguse kooli peol, diskodel või klassiõhtutel. Jagajateks on juba varem narkootikume kasutanud klassikaaslased või sõbrad. Tavaliselt pakutakse esimene kord tasuta või väikese summa eest. Nii tekib uues tarvitajas huvi. Eestis on levinud erineva hinna ja mõjuga narkootikume. Nooremate hulgas kasutatakse odavamaid ja ka kahtlase väärtusega aineid. Nendest levinumad hasis, LSD ja amfetamiin. Kasutatakse ka apteegist saadavaid ravimeid (aspiriin; valuvaigistid ). Eakad uimastisõltlased on tähelepanuta jäänud probleem Uimastisõltuvus seostub tavaliselt noortega, kuid see nähtus esineb igas vanuses. Eakate kohta on praegu vähe andmeid, mistõttu on keeruline hinnata probleemi täpset ulatust ja mõju. Tulevikuprognoosid, aga tekitavad muret ning tõenäoliselt kujuneb eakate uimastisõltuvus tähelepanuta jäänud kodanike tähelepanuta jäävaks probleemiks
4 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin
Kogu tõde narkootikumidest! Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks
.......................................................................6 2.Uimastavate ainete mõju inimesele...................................................................................................8 2.1 Kanep .......................................................................................................................................8 2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale...........................................................................................9 2.2 Amfetamiin..............................................................................................................................10 2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale..................................................................................10 2.3 Hallutsiogeenid (LSD, uimastavad seened) ...........................................................................11 2.3.1 Hallutsinogeenide mõjud inimese kehale: ................................................................
annaabi.ee 
