mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000
1. Aseta kompass servaga kaardile soovitud liikumissuunas 2. Pööra kompassi korpust kuni N on suunatud kaardil põhjasuunas. Kontrolli, et kompassi korpusel punane/valge põhi/lõuna jooned oleksid paralleelsed kaardi meridiaanidega. 3. Hoia kompassi käes ja pööra ennast kuni kompassinõela punane ots (Põhi) ühildub punase noolega kompassi korpuse põhjal. Kompassi esikülg liikumise suuna noolega oleks suunatud sinu liikumissuunas. Kuidas kompassi abil maastikul liikuda? Kompassi peab käes hoidma õigesti: nöör on ümber käe, kompassi kand (nõelakarbi osa) randme poole. Suuna vaatamise ajal peab plaat vabalt horisontaalasendis olema. Kui kompassi kallutada, ei tarvitse ta enam õiget suunda näidata. Selleks, et hoida õiget liikumissuunda, tuleb kaardilt kompassiga määrata asimuut. See on horisontaalnurk nn. tõelise põhjasuuna ja mingi kaardil oleva objekti vahel, mida loetakse päripäeva
igapäevased mured. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all. Orienteerujal kujunevad sellised vajalikud omadused nagu tähelepanelikkus, vastupidamine, tahtejõud ja oskus orienteeruda halbades tingimustes. Sportlik orienteerumine maastikul - see on intellektuaalne spordiala, mis vajab optimaalse tee valikut punkti leidmiseks ja selle võtmiseks. Sellest lähtudes saab välja tuua orienteerumise kasulikkuse inmestele . · Arendab teadmisi topograafia vallas . · Arendab oskust lugeda kaarti ja siduda teadmisi maastikuga . · Kujunevad iseloomulikud omadused : tähelepanelikkus ,vastupidamine ,tahtejõud ,samas ka oskus orienteeruda erinevates metsatüüpides .
Kompassile on kantud lisaks ilmakaared: põhi, lõuna, ida ja lääs. Ida on 90º Lõuna on 180º Lääs on 270º Põhi on 360º 7 Tuhandiksüsteem · Sõjaväes kraade ei kasutata, siin on nurkade mõõtmiseks kasutusel tuhandikud. Tuhandiksüsteemis on ring jaotatud 6400 tuhandikuks. 8 Asimuudid · Kui me liigume kaardi ja kompassiga maastikul, siis me kasutame kaardi kilomeetervõrgu põhjasuunda ja magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Magnetasimuut · Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. 10 Direktsiooninurk
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaardil
esitähtedest. Direktsiooninurk Et nii astronoomiline kui ka magnetiline asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama sirgjoone eri punktides konstantsed, siis eelistatakse geodeesias joonte orienteerimiseks kasutada direktsiooninurka ehk orienteerimist ristkoordinaatide võrgu X-telje suhtes. Direktsiooninurk on nurk ristkoordinaatide võrgu X-telje ja joone suuna vahel. Seda mõõdetakse päripäeva 0°-360°. Kaardi orienteerimine maastikul Maastikul orienteerumine seisneb kaardi orienteerimises ilmakaarte järgi, orientiiride tunnetamises, seisupunkti määramises ja kaardil kujutatud situatsiooni võrdlemises maastikuga. Kaardi orienteerimiseks kasutatakse kompassi, maastiku joonelisi objekte. Kompassi abil määratakse põhja-lõuna suund ja kaardilehe X-telg keeratakse antud punktis selles suunas. Kõrgussüsteemid Maastikupunktide kõrgusarvude määramisel eristatakse:
Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline deklinatsioon magnetilise ja geograafilise meridiaani põhjasuuna vaheline nurk. Direktsiooninurk selle saamiseks mõõdetakse malliga kaardil nurk objekti ja koordinaatvõrgu suunal. Magnetiline asimuud selle saamiseks mõõdetakse kompassiga nurk geograafilise põhjasuuna ja maastikul asuva objekti vahel. Joonorientiiri ja punktorientiiri järgi orienteerumine tuleb kaart pöörata nii, et seisupunktist mööda joonorientiiri leppemärki mõttes tõmmatud joon ühtiks selle orientiiri suunaga looduses. Punktorientiiri järgi orienteerumisel kasutatakse suunda seisupunktist mingile esemele. Taevakehade järgi määratakse kõigepealt põhjanaela asukoht. Asimuudi järgi liikumine seda tehakse juhul kui ei ole võimalik maastiku jälgmisel liikuda.
ülaserv ja sirge alaserv (pilt 2.24). Pilt 2.24 50 SILUETT Objekti siluett on nähtav, kui see on teist värvi taustal (pilt 2.25) Pilt 2.25 VÄLISPIND Ümbritsevast erinev värv on selgelt nähtav (pilt 2.26). Pilt 2.26 51 VARI Vari võib reeta sinu asukoha. (pilt 2.27) Pilt 2.27 KORRAPÄRA Korrapärane paigutus maastikul viitab inimtegevusele (pilt 2.28). Pilt 2.28 52 LIIKUMINE Liikuvad objektid on kergemini avastatavad (pilt 2.29). Pilt 2.29 HELI Keskkonda mittekuuluv heli on paljastav (pilt 2.30). Paki varustus korralikult! Pilt 2.30 53 MOONDAMINE Moondamine on kuju, silueti, välispinna ja teatud määral varju ning äratuntavate kontrastide vältimine
nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, kõrguselise võrgu
käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. Mis on kõrguskasv? Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. Mis on liitnivelleerimine, kuidas see toimub kahe lati ja ühe nivelliiriga? Liitnivelleerimine: juhul, kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata
mahu mõõtmist geograafilistel aladel. 2. Kaardi mõiste ja jagunemine (kõikvõimalikul moel) Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Topograafiline kaart- suurema mõõtkavaga üldgeograafilised kaardid Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Mõõtkava järgi Väiksemõõtkavalised – väiksemad kui 1:100 000 Keskmisemõõtkavalised – 1: 100 000 – 1:1 000 000 Suuremõõtkavalised – alates 1:1 000 000
• mõõtkava - kaardil mõõdetud suuruse suhe tegelikkuses olevasse suurusesse; Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata: • kaardijagu ja nomenklatuur - süsteem, mis jaotab suurema kaardistatud territooriumi kindlal viisil üksikute kaardilehtede vahel ära ning annab lehtedele tähistuse; kaardinomenklatuuri eesmärgiks on hõlbustada vajalike kaardilehtede leidmist; • kaardiraam - kaarti piirav vormikohane joonestik, mille matemaatiliseks tähenduseks on kaardi koordinaatvälja piiramine; vormiliselt kasutatakse kaardiraami ka koordinaatide tähistamiseks. Topograafilised plaanid on väiksemate maa-alade kohta ortogonaalprojektsioonis koostatud suuremõõtkavalised kujutised (1:5000 ja enam), kusjuures selle maa-ala piires Maa pinna kumerusega ei arvestata. Topograafiliste plaanide koostamiseks kasutatakse maapealseid geodeetilisi mõõdistamisi ja
abil Selleks tuleb laevalt mõõta kahe või kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema eristatav rannajoone taustal. Koha määramine kauguse ja peilingu järgi Seda võtet kasutatakse juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peilingujoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse
abil Selleks tuleb laevalt mõõta kahe või kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema eristatav rannajoone taustal. Koha määramine kauguse ja peilingu järgi Seda võtet kasutatakse juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peilingujoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse
ÜLEVAADE EESTI OLULISEMATEST KAARTIDEST Geoinformaatika II referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Põhikaart............................................................................................................................. 3 Baaskaart.............................................................................................................................4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem.....................................................................5 Katastri aluskaart.................................................................................................................7 Mullakaart.......................................................................................................................... 8 Kaitseväekaart...
Meridiaan idapikkusega 24° nim ka telgmeridiaaniks. Riigi riskoordinaatide süsteeli L-EST97alguspunktiks on valitud Põhja-Lätis, Riia lahes asuv punkt. Eesti põhikaart koostatakse mõõtkavas 1:10 000. Situatsioon saadakse kaardile aerofotodelt, halduspiirid saadakse vastavatest dokumentidest, reljeef olemasolevatest topograafilistest kaartidest. Digitaalselt on horisontaalid olemas, trükitud kaardil ei pea olema. 15. Joonte orienteerimine. Maamõõtmisel on vaja maastikul tähistatud jooni orienteerida , ka plaani või kaardi jooni. Orienteerimise lähtesuunadeks ja nende tulemusteks võivad olla: Geograafiline meridiaan (N)=tõeline e.geograafiline asimuut (A), Magnetiline meridiaan (Nm)=magneetiline asimuut (Am), Tsooni telgmeridiaan ja sellega paraleelne suund (X-telg) (N´)=direktsioonnurk (a)alfa Maastikujoone tõeliseks asimuudiks nimetatakse nurka seda punkti läbiva meridiaani
väljatöötamine, metaandmebaasid) Uued suunad: interneti kaardid, WAP-teenused, multimeedia kaardid, GIS-ide visuaalsed arendused, 3D kaardid) DigiKartograafia probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konvertatiivsus. 15. Milles seisneb arvutite kasutuselevõtmise mõju kartograafia arengule? Nimetage ja kirjeldage mõju aspekte. Arvuti mõju kaardile on väga oluline ning mitmekülgne. Muutunud on kaardi olemus ja funktsioonid, kaarti tootmise tehnoloogia, visualiseerimise võimalused. Mõju aspektid: korralduslik mõju ( kiirus, hind, paindlikkus, võimalusterohkus, graafia kvaliteetsus, hakkab saama igaüks); muutuvad funktsioonid: universaalsus ( digitaalkuju, multimeedia, GPS-kaardid), muudetavus ( lihtne muuta- koostis, kujundus, kopeerimine..), suheldavus (interaktiivsus,suum, animatsioon), kohesus (reaalajaline kaardistus, sündmused), suurem formaliseeritus, ökonoomsus
6.Iseloomusta orienteerumise rada. 7.Millised teadmised tulevad kasuks orienteerumises? 8.Mis aastal toimus Eestis esimene orienteerumisvõistlus? 9.Kus peetakse tavaliselt võistlusi ja mis on võistlejatel keelatud teha enne orienteerumist? 10. Millised on tähtsamad võistlusvahendid? TÖÖLEHT Orienteerumine(vastused) 1.Orineteerumine on spordiala, kus võistleja peab läbima kaardi ja kompassi abil maastikul tähistatud ja kaardil märgitud kontrollpunktid. 2.Norra on orienteerumise sünnimaa. 3.Veel orienteerumisealasid : suusaorienteerumine, rattaorienteerumine ja täpsusorienteerumine. 4.Põhiliigid : 1) Suundorienteerumine kontrollpunktid tuleb läbida etteantud järjekorras, oluline on ka raja läbimise aeg. 2)Valikorienteerumine-etteantud on kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. 5
....13 Lisad..........................................................................................................................................14 Sissejuhatus Meie loovtöö eesmärgiks oli korraldada orienteerumispäev Häädemeeste Keskkooli teisele kooliastmele. Kuna orienteerumine on igapäevaselt tähtis ja kasulik oskus, ole sa linnas või metsas, otsustasime selle kohta lähemalt uurida ning tutvustada seda ka teistele. Orienteerumispäeval õpetasime õpilastele, kuidas lugeda kaarti ja sellest aru saada ning kontrollisime nende teadmisi Häädemeeste Keskkooli staadioni ümbruses metsas, korraldades orienteerumise. Esialgu seletasime õpilastele orienteerumise põhitavasid ning näitasime ka praktikas ette. Suureks abiks oli A.Kivistiku ja T.Raidi ,,Orienteeruja käsiraamat", kus leidsime palju informatsiooni orienteerumise ajaloost ning selle õpetamise metoodikast. Üheks kasulikumaks informatsiooniallikaks oli ka J.Künnapi ,,Matkaspordi käsiraamat".
......................130 Kaardi koordinaadid .......................................................................................131 Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ...................................................132 Kompass ............................................................................................................133 Kaardi orienteerimine ....................................................................................134 Kaardi järgi orienteerumine maastikul .......................................................135 GPSi kasutamine .............................................................................................136 9. Esmaabi ................................................................................................. 139 Tegutsemine õnnetuspaigal ..........................................
kraadides. 26.Klassikaline kompass magnetnõel näitab alati Maa magnetilise põhjapooluse suunas. 27.Põhjanael asub taeva põjapoolusest praegu umbes 42 kaareminuti kaugusel. 28.Kompassi osad: põhjasuuna nool, kinnitusnöör, joonlaud, suurendusklaas, pööratav nõelekarp. 29.Põhi N , lõuna S, ida E ja lääs W, kirre NE, kagu SE, edel SW, loe NW. 30.Orenteerumine on vastupidavusspordiala , kus võistlejad jooksevad maastikul kasutades navigeerimiseks kaarti ja kompassi. 31.Tingmärgid on sümbolite ja märkide süsteem, mis kasutatakse erinevate objektide ja nähtuste kujunemiseks. 32.Kaardil tähendavad värvid erinevad kohta. 33.Morse, telefoni salakiri, tähestiku salakiri . 34.Salakiri on teavitamine oma kaas sõpradele , kes on sinus taga pool ja sa soovid neile midagi üelda. 35.Õnnestuskoha ülevaatamine, oma ohutus, hingamistegevuse kontroll, helistamine kiirabise. 36
Kui aga suurem kui 360, siis tuleb lahutada 360. 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Plaanilised (X,Y)- riiklik plaaniline põhivõrk on geodeetiline punktide võrk, millele on ühtses süsteemis määratud koordinaadid. Kaasajal määratakse nende punktide koordinaadid GPS mõõtmistega. (horisontaalne ehk 2D) Kõrguseline (H) (vertikaalne ehk 3D) ?? gravimeetriline ?? maneograafiline; (mareograafiline oleks loogilisem) Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevate punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. See jaguneb: rahvusvaheliseks, regionaalseks, kohalikuks, geodeetiliseks mõõdistusvõrguks. Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustakse maastikul kapitaalselt ja nende koordinaadid määratakse suurima võimaliku täpsusega. Võrke tehakse GPS-mõõtmiste abil
1. Milliste märkide põhjal järeldati et maakera on ümmargune?- Vaadati päikese ja kuu liikumist, päikesevarjutuse, merele sõitvaid laevu ja keegi ei leidnud maa serva. 2. Nimeta kuulsaid maadeavastajaid, mida nad avastasid?- Marko Polo-Kesk-Aasia, India ja Hiina. Cristoph Kolumbus-Ameerika. 3. Miks on vaja teada Maa kuju ja suurust?- Et mõista ajalugu, see on oluline kaartide valmistamisel. 4. Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte
0,5''. Magnetilist asimuuti loetakse magnetilisest meridiaanist ja välitingimustes saab seda määrata bussooliga täpsusega 12'. Magnetilise meridiaani hälvet tõelisest meridiaanist nim deklinatsiooniks ehk käändeks. Deklinatsioon on muutuv suurus, aastane muutus ulatub 8'-ni ja ööpäevane kuni 15'-ni. Magnettormide puhul võib see hälve ulatuda mitme kraadini. Direktsiooninurgaks nim joone suuna ja ristkoordinaatide võrgu joone põhja suuna vahelist nurka. See on tavaliselt aluseks ja maastikul saab direktsiooninurga suuruse määrata kahe geodeetilise võrgu punkti abil. Deklinatsioon on pos kui magnetiline meridiaan kaldub tõelisest meridiaanist ida poole. Kaardilehe alla trükitakse tavaliselt koordinaatvõrgu vertikaaljoone suund, tõelise-ja magnetilise meridiaani suund. Kaardilehel tuleb näidata ka meridiaanide koonduvus. Ida pool olevatel kaardilehtedel on meridiaanide koonduvus positiivne. 6.Topograafilised leppemärgid
1)Prisma konstant 2) Atmosfääri parand(temp ja õhurõhk) 3) Maa kumeruse - ja refraktsiooniparand, öösel 0,200 ; päeval 0,132 4) Maapinna kõrgusest tingitud parand 500m joone puhul parand 5mm 5) Projektsioonist tingitu parand( Maa ellipsoid ja koonus ühtivad 2s punktis, väljaspoole lõikeparalleele(Tln, Valga) on joon pikem, kui ellipsoidil 5. Loeng Nivelleerimine, erinevad viisid Nivelleerimine ehk loodimine. Maapinna punktide kõrguste vahe ehk kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: ehitiste, rajatiste rajamisel; võrkude rajamisel; maakooreliikumiste uurimisel. Viisid: 1) Geomeetriline ehk horisontaalkiirega (nivelliir) 2) Trigonomeetriline ehk kaldkiirega (elektrontahhümeeter) 3) Hüdrostaatiline 4) Baromeetriline (õhurõhu kaudu) 5) GPS- nivelleerimie Täpsuse järjestus: Alustades kõige täpsemast: 1) hüdrost. 2) geomeetr. 3) trigono. 4) GPS 5) baomeetr.
LahendusX = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) 16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt
sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel) 62. Kuidas arvutatakse mõõtkavategurit? a. M=erimõõtkava/peamõõtkava 63. Kuidas jaotatakse mõõtkavad esitusviisi alusel? a. Arvmõõtkava b. Joonmõõtkava c. Põikmõõtkava d. Järskuste mõõtkava e. Pindalade mõõtkava 64. Mis on mõõtkavatäpsus? a. Plaanil/kaardil 0.1mm vastav joonepikkus maastikul (ntx 1:10000 1m; 1:1000 0.1m) b. Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 65. Mis on kaardijagu ja nomenklatuur? a. Kaardijagu mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotamine. b. Nomenklatuur lehtede tähistamise süsteem. c. 1:50000 -> 6411 d. 1:20000->64.11 e. 1:10000->64.111 66. Mis on kaardiraam? Kuidas jaotub? a. Joontes süsteem, mis piiritleb kaarti. b
R = arctan (∆X / ∆Y) = arcsin (∆Y / s) = arccos (∆X / s) 16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest Parempoolsed nurgad αi = αi-1 ± 180o – βi ∑βt = n * 180o + αa – αn ∑βt = 180o (n – 2) Vasakpoolsed nurgad αi = αi-1 ± 180o + φi ∑φt = n * 180o – αa + αn ∑φt = 180o (n – 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt
1. mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks 2. projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42 3. nivelleerimise põhimõtted 4. erinevad GPS süsteemide nimed 5. aerofotost ortofoto saamine 6. mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid 7. mõõteriistade töösoleku kontroll 8. mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides 9. kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV RP ± 180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis. Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui pikksilma pööramistelg ei ole risti teodoliidi p
· kaart peab olema kujunduslikult sobiva värvilahendusega, · kaart peab moodustama kujunduslikult ühtse terviku ja vastama seejuures püstitatud eesmärgile. Kaart omab kindlaid matemaatilisi seaduspärasusi nagu on mõõtkava ja projektsioon, mille abil on kaartitel kujutatu seotud reaalselt looduses oleva maastikuga. Maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkide, värvide, joonte ja tekstiga. Kaardil oleva info edastamine toimub graafiliselt, tekstiliselt ja ka numbriliselt. 1.1 Kaardi elemendid Vormiliselt leidub kaardil mitmesuguseid kirju ja graafilisi elemente, mida nimetatakse kaardi komponentideks. Ehkki väliselt võivad need tunduda vaid kujundusvahenditena, täidavad kaardi komponendid mitmesuguseid olulisi
Plaanil - mõõtkava 1:1 - 1:10 000 - väike moonutus - peale kantakse väiksed detailid Eesti põhikaart on topograafiline kaart (internetiversioonis on see tehtud 1:10 000, sinna on kantud teed, piirid, elektrivõrgud jne asjad. Või siis 1:20 000. Põhikaart on viirutatud ära kordinaatidega. Eesti baaskaart oli mõõtkavas 1:50 000 , viimased uuendused olid 1990 ndate lõpus, pärast seda ei ole kaarti uuendatud. Baaskaardilt on võimalik saada meil kõik nn baasinfo, mida vaja. Baaskaart on jaotatud 25x25 km suurusteks tükkidesk, mis on kantud kaardile. 8. Leppemärgid. Milleks neid vaja on? Leppemärke kasutatakse maastikuobjektide, reljeefide jne kasutamiseks kaardil, kuna kaart on liiga väike, et sinna kirjtuada. Objektid jagatakse kolme rühma: - Pindobjektid- majad, hooned jne
Mõned projektsioonid säilitavad ühe omaduse teiste arvelt, mõned aga leiavad kompromissi kõigi omaduste vahel. Projektsioon võib näiteks säilitada objekti pindala, aga samas muuta selle kuju. Projektsioonid klassifitseeritakse kasutatavate abipinna alusel: Koonus Silinder Tasand 5 13. Kuidas jaguneb riiklik geodeetiline võrk. Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud punktide kogumit, millele on ühtes süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid ja kõrgus. Geodeetilistest võrkudest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel. Riiklik geodeetiline võrk jaguneb: Plaaniliseks I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks. Gravimeetriliseks võrguks Mareograafiliseks võrguks 14. Mis on mõõdistamisvõrgud ja milliseid mõõdistamisvõrkusid kasutatakse?
ekvaatori tasandil. 12) Riiklik geodeetilline võrk jaguneb: I, II klassi ning tihendusvõrguks; Nivelleerimise I, I ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks võrguks, Kohalikuks geodeetiliseks võrguks, Mareograafiliseks võrguks.(puudub) 13) Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel riiklike punktide võrgule. 14) Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava