Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SÕJATOPOGRAAFIA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maastikastikul, mõõtkava, liikuda, kaarti, orientiir, leppemärgid, võrgustiku, kantud, relv, esmalt, asimuudignetkompass, asukohta, pimedasgnetilise, kaardilt, jõed, sõdur, ohvitser, kraav, äratuntav, orientiirid, topograafia, edastada, nato, kujule, järved, elektriliinid, kraavid, ristkoordinaate, gürokompass, kohakutignetnõelamõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000
igapäevased mured. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda. On vaja osata valida ratsionaalne teekond, mis nõuab sportlaselt kiiret ja täpset olukorra analüüsi suure füüsilise pinge all. Orienteerujal kujunevad sellised vajalikud omadused nagu tähelepanelikkus, vastupidamine, tahtejõud ja oskus orienteeruda halbades tingimustes. Sportlik orienteerumine maastikul - see on intellektuaalne spordiala, mis vajab optimaalse tee valikut punkti leidmiseks ja selle võtmiseks. Sellest lähtudes saab välja tuua orienteerumise kasulikkuse inmestele . · Arendab teadmisi topograafia vallas . · Arendab oskust lugeda kaarti ja siduda teadmisi maastikuga . · Kujunevad iseloomulikud omadused : tähelepanelikkus ,vastupidamine ,tahtejõud ,samas ka oskus orienteeruda erinevates metsatüüpides .
1. Aseta kompass servaga kaardile soovitud liikumissuunas 2. Pööra kompassi korpust kuni N on suunatud kaardil põhjasuunas. Kontrolli, et kompassi korpusel punane/valge põhi/lõuna jooned oleksid paralleelsed kaardi meridiaanidega. 3. Hoia kompassi käes ja pööra ennast kuni kompassinõela punane ots (Põhi) ühildub punase noolega kompassi korpuse põhjal. Kompassi esikülg liikumise suuna noolega oleks suunatud sinu liikumissuunas. Kuidas kompassi abil maastikul liikuda? Kompassi peab käes hoidma õigesti: nöör on ümber käe, kompassi kand (nõelakarbi osa) randme poole. Suuna vaatamise ajal peab plaat vabalt horisontaalasendis olema. Kui kompassi kallutada, ei tarvitse ta enam õiget suunda näidata. Selleks, et hoida õiget liikumissuunda, tuleb kaardilt kompassiga määrata asimuut. See on horisontaalnurk nn. tõelise põhjasuuna ja mingi kaardil oleva objekti vahel, mida loetakse päripäeva
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaardil
ÜLEVAADE EESTI OLULISEMATEST KAARTIDEST Geoinformaatika II referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Põhikaart............................................................................................................................. 3 Baaskaart.............................................................................................................................4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem.....................................................................5 Katastri aluskaart.................................................................................................................7 Mullakaart.......................................................................................................................... 8 Kaitseväekaart...
Polaarkoordinaat võetakse pooluseks vaatluspunkt , tulepositsioon, liikumise lähtepunkt vm., polaarteljeks ga manetiline meridiaan. Bipolaarkoordinaat kahe poolusega koordinaatide süsteem. Magnetiline deklinatsioon magnetilise ja geograafilise meridiaani põhjasuuna vaheline nurk. Direktsiooninurk selle saamiseks mõõdetakse malliga kaardil nurk objekti ja koordinaatvõrgu suunal. Magnetiline asimuud selle saamiseks mõõdetakse kompassiga nurk geograafilise põhjasuuna ja maastikul asuva objekti vahel. Joonorientiiri ja punktorientiiri järgi orienteerumine tuleb kaart pöörata nii, et seisupunktist mööda joonorientiiri leppemärki mõttes tõmmatud joon ühtiks selle orientiiri suunaga looduses. Punktorientiiri järgi orienteerumisel kasutatakse suunda seisupunktist mingile esemele. Taevakehade järgi määratakse kõigepealt põhjanaela asukoht. Asimuudi järgi liikumine seda tehakse juhul kui ei ole võimalik maastiku jälgmisel liikuda.
nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, kõrguselise võrgu
mahu mõõtmist geograafilistel aladel. 2. Kaardi mõiste ja jagunemine (kõikvõimalikul moel) Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid ja nähtused üksteise suhtes paiknevad. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Topograafiline kaart- suurema mõõtkavaga üldgeograafilised kaardid Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Mõõtkava järgi Väiksemõõtkavalised – väiksemad kui 1:100 000 Keskmisemõõtkavalised – 1: 100 000 – 1:1 000 000 Suuremõõtkavalised – alates 1:1 000 000
abil Selleks tuleb laevalt mõõta kahe või kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema eristatav rannajoone taustal. Koha määramine kauguse ja peilingu järgi Seda võtet kasutatakse juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peilingujoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse
abil Selleks tuleb laevalt mõõta kahe või kolme orientiiri kaugused. Viimased on raadiuseks vaadeldavate orientiiride ümber. Seejärel tõmmatakse kaardile nende raadiusega kaared asujoontena. Enne kui anda määratud asukoht kauguste järgi, peab välja valima eristatavad orientiirid. Nende kujutis peab olema eristatav rannajoone taustal. Koha määramine kauguse ja peilingu järgi Seda võtet kasutatakse juhul kui laeva nähtavusel on üks määramiseks sobiv orientiir. Koha saamiseks tõmmatakse kaardile peilingujoon, millel orientiiri kaugusega raadiusena tehakse märge. Kaugus määratakse radariga või täpselt teada oleva kõrguse järgi. Kaugus mõõdetakse enne peilingu võtmist, juhul kui orientiiri kursinurk on lähedane 90´, ja vastupidi kui kursinurk on 0´ või 180´ lähedane. Koha määramine peilingu ja sügavuse järgi Seda laeva asukoha määramise võtet kasutatakse
ülaserv ja sirge alaserv (pilt 2.24). Pilt 2.24 50 SILUETT Objekti siluett on nähtav, kui see on teist värvi taustal (pilt 2.25) Pilt 2.25 VÄLISPIND Ümbritsevast erinev värv on selgelt nähtav (pilt 2.26). Pilt 2.26 51 VARI Vari võib reeta sinu asukoha. (pilt 2.27) Pilt 2.27 KORRAPÄRA Korrapärane paigutus maastikul viitab inimtegevusele (pilt 2.28). Pilt 2.28 52 LIIKUMINE Liikuvad objektid on kergemini avastatavad (pilt 2.29). Pilt 2.29 HELI Keskkonda mittekuuluv heli on paljastav (pilt 2.30). Paki varustus korralikult! Pilt 2.30 53 MOONDAMINE Moondamine on kuju, silueti, välispinna ja teatud määral varju ning äratuntavate kontrastide vältimine
• mõõtkava - kaardil mõõdetud suuruse suhe tegelikkuses olevasse suurusesse; Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata: • kaardijagu ja nomenklatuur - süsteem, mis jaotab suurema kaardistatud territooriumi kindlal viisil üksikute kaardilehtede vahel ära ning annab lehtedele tähistuse; kaardinomenklatuuri eesmärgiks on hõlbustada vajalike kaardilehtede leidmist; • kaardiraam - kaarti piirav vormikohane joonestik, mille matemaatiliseks tähenduseks on kaardi koordinaatvälja piiramine; vormiliselt kasutatakse kaardiraami ka koordinaatide tähistamiseks. Topograafilised plaanid on väiksemate maa-alade kohta ortogonaalprojektsioonis koostatud suuremõõtkavalised kujutised (1:5000 ja enam), kusjuures selle maa-ala piires Maa pinna kumerusega ei arvestata. Topograafiliste plaanide koostamiseks kasutatakse maapealseid geodeetilisi mõõdistamisi ja
Plaanil - mõõtkava 1:1 - 1:10 000 - väike moonutus - peale kantakse väiksed detailid Eesti põhikaart on topograafiline kaart (internetiversioonis on see tehtud 1:10 000, sinna on kantud teed, piirid, elektrivõrgud jne asjad. Või siis 1:20 000. Põhikaart on viirutatud ära kordinaatidega. Eesti baaskaart oli mõõtkavas 1:50 000 , viimased uuendused olid 1990 ndate lõpus, pärast seda ei ole kaarti uuendatud. Baaskaardilt on võimalik saada meil kõik nn baasinfo, mida vaja. Baaskaart on jaotatud 25x25 km suurusteks tükkidesk, mis on kantud kaardile. 8. Leppemärgid. Milleks neid vaja on? Leppemärke kasutatakse maastikuobjektide, reljeefide jne kasutamiseks kaardil, kuna kaart on liiga väike, et sinna kirjtuada. Objektid jagatakse kolme rühma: - Pindobjektid- majad, hooned jne
0,5''. Magnetilist asimuuti loetakse magnetilisest meridiaanist ja välitingimustes saab seda määrata bussooliga täpsusega 12'. Magnetilise meridiaani hälvet tõelisest meridiaanist nim deklinatsiooniks ehk käändeks. Deklinatsioon on muutuv suurus, aastane muutus ulatub 8'-ni ja ööpäevane kuni 15'-ni. Magnettormide puhul võib see hälve ulatuda mitme kraadini. Direktsiooninurgaks nim joone suuna ja ristkoordinaatide võrgu joone põhja suuna vahelist nurka. See on tavaliselt aluseks ja maastikul saab direktsiooninurga suuruse määrata kahe geodeetilise võrgu punkti abil. Deklinatsioon on pos kui magnetiline meridiaan kaldub tõelisest meridiaanist ida poole. Kaardilehe alla trükitakse tavaliselt koordinaatvõrgu vertikaaljoone suund, tõelise-ja magnetilise meridiaani suund. Kaardilehel tuleb näidata ka meridiaanide koonduvus. Ida pool olevatel kaardilehtedel on meridiaanide koonduvus positiivne. 6.Topograafilised leppemärgid
· kaart peab olema kujunduslikult sobiva värvilahendusega, · kaart peab moodustama kujunduslikult ühtse terviku ja vastama seejuures püstitatud eesmärgile. Kaart omab kindlaid matemaatilisi seaduspärasusi nagu on mõõtkava ja projektsioon, mille abil on kaartitel kujutatu seotud reaalselt looduses oleva maastikuga. Maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkide, värvide, joonte ja tekstiga. Kaardil oleva info edastamine toimub graafiliselt, tekstiliselt ja ka numbriliselt. 1.1 Kaardi elemendid Vormiliselt leidub kaardil mitmesuguseid kirju ja graafilisi elemente, mida nimetatakse kaardi komponentideks. Ehkki väliselt võivad need tunduda vaid kujundusvahenditena, täidavad kaardi komponendid mitmesuguseid olulisi
käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. Mis on kõrguskasv? Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. Mis on liitnivelleerimine, kuidas see toimub kahe lati ja ühe nivelliiriga? Liitnivelleerimine: juhul, kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata
Meridiaan idapikkusega 24° nim ka telgmeridiaaniks. Riigi riskoordinaatide süsteeli L-EST97alguspunktiks on valitud Põhja-Lätis, Riia lahes asuv punkt. Eesti põhikaart koostatakse mõõtkavas 1:10 000. Situatsioon saadakse kaardile aerofotodelt, halduspiirid saadakse vastavatest dokumentidest, reljeef olemasolevatest topograafilistest kaartidest. Digitaalselt on horisontaalid olemas, trükitud kaardil ei pea olema. 15. Joonte orienteerimine. Maamõõtmisel on vaja maastikul tähistatud jooni orienteerida , ka plaani või kaardi jooni. Orienteerimise lähtesuunadeks ja nende tulemusteks võivad olla: Geograafiline meridiaan (N)=tõeline e.geograafiline asimuut (A), Magnetiline meridiaan (Nm)=magneetiline asimuut (Am), Tsooni telgmeridiaan ja sellega paraleelne suund (X-telg) (N´)=direktsioonnurk (a)alfa Maastikujoone tõeliseks asimuudiks nimetatakse nurka seda punkti läbiva meridiaani
......................130 Kaardi koordinaadid .......................................................................................131 Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk ...................................................132 Kompass ............................................................................................................133 Kaardi orienteerimine ....................................................................................134 Kaardi järgi orienteerumine maastikul .......................................................135 GPSi kasutamine .............................................................................................136 9. Esmaabi ................................................................................................. 139 Tegutsemine õnnetuspaigal ..........................................
Kui aga suurem kui 360, siis tuleb lahutada 360. 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Plaanilised (X,Y)- riiklik plaaniline põhivõrk on geodeetiline punktide võrk, millele on ühtses süsteemis määratud koordinaadid. Kaasajal määratakse nende punktide koordinaadid GPS mõõtmistega. (horisontaalne ehk 2D) Kõrguseline (H) (vertikaalne ehk 3D) ?? gravimeetriline ?? maneograafiline; (mareograafiline oleks loogilisem) Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevate punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. See jaguneb: rahvusvaheliseks, regionaalseks, kohalikuks, geodeetiliseks mõõdistusvõrguks. Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustakse maastikul kapitaalselt ja nende koordinaadid määratakse suurima võimaliku täpsusega. Võrke tehakse GPS-mõõtmiste abil
väljatöötamine, metaandmebaasid) Uued suunad: interneti kaardid, WAP-teenused, multimeedia kaardid, GIS-ide visuaalsed arendused, 3D kaardid) DigiKartograafia probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konvertatiivsus. 15. Milles seisneb arvutite kasutuselevõtmise mõju kartograafia arengule? Nimetage ja kirjeldage mõju aspekte. Arvuti mõju kaardile on väga oluline ning mitmekülgne. Muutunud on kaardi olemus ja funktsioonid, kaarti tootmise tehnoloogia, visualiseerimise võimalused. Mõju aspektid: korralduslik mõju ( kiirus, hind, paindlikkus, võimalusterohkus, graafia kvaliteetsus, hakkab saama igaüks); muutuvad funktsioonid: universaalsus ( digitaalkuju, multimeedia, GPS-kaardid), muudetavus ( lihtne muuta- koostis, kujundus, kopeerimine..), suheldavus (interaktiivsus,suum, animatsioon), kohesus (reaalajaline kaardistus, sündmused), suurem formaliseeritus, ökonoomsus
· sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokumendi kontekstis; maailmavaate kujundaja. 4. Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja? Reaalsusmudel: nähtuse definitsioon; nähtust kirjeldavate atribuutide loetelu (nt tee); atribuudi
õhukaitse. *01.01.2009 5. Millised on Eesti kaitseväe relvaliigid ja nende tegevusvaldkonnad? Tava- ehk konventsionaalsed relvad, mittekonventsionaalsed relvad ( eelkõige massihävitusrelvad). 6. Kuidas sihitakse sälksihiku ja dioptersihikuga? 7. Mis on Galil, AK-47, H&K USP? Nende tehnilis-taktikalised andmed (kaliiber, padrun, laskekaugused, padrunite arv salves) GALIL (valmistatud Iisraelis) täpne ja laskmise ajal stabiilne relv, millega on võimalik lahingupadruniga tulistada püssgranaate. Galil'il on dioptersihik. Relvaga on hõlbus tulistada nii paremalt kui ka vasakult õlalt. Kaliiber: 5,56mm Padrun: 5,56 x 45 mm Sihikuline laskekaugus: 500m Padrunite arv salves: 35 või 50 padrunit AK 47 ehk kalasnikovi automaatmudel. See on üks enim kasutatavaid käsirelvi maailmas. Kaliiber: 7,62 mm Padrun: 7,62x39 mm Laskekaugus: 300 m Padrunite arv salves: 30? padrunit
samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk. 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava on kaardil oleva lõigu pikkuse ja sama lõigu tegeliku pikkuse suhe. Mõõtkava jaguneb peamõõtkavaks ja erimõõtkavaks. Mõõtkava teguriks on M = erimõõtkava / peamõõtkava 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava - Mõõtkava numbriline väljendus on arvmõõtkava, see on murd , mille lugejas on 1. Nt D/S=1/M. Arvmõõtkava 1/500, tähendab, et 1 cm plaanil vastab 500 cm (5 m) tegelikkuses.
Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga 2 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada. Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase koostis (stratigraafia) jne. See vorm on väga levinud teedeehituste juures. 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti,
sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel) 62. Kuidas arvutatakse mõõtkavategurit? a. M=erimõõtkava/peamõõtkava 63. Kuidas jaotatakse mõõtkavad esitusviisi alusel? a. Arvmõõtkava b. Joonmõõtkava c. Põikmõõtkava d. Järskuste mõõtkava e. Pindalade mõõtkava 64. Mis on mõõtkavatäpsus? a. Plaanil/kaardil 0.1mm vastav joonepikkus maastikul (ntx 1:10000 1m; 1:1000 0.1m) b. Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 65. Mis on kaardijagu ja nomenklatuur? a. Kaardijagu mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotamine. b. Nomenklatuur lehtede tähistamise süsteem. c. 1:50000 -> 6411 d. 1:20000->64.11 e. 1:10000->64.111 66. Mis on kaardiraam? Kuidas jaotub? a. Joontes süsteem, mis piiritleb kaarti. b
Mõned projektsioonid säilitavad ühe omaduse teiste arvelt, mõned aga leiavad kompromissi kõigi omaduste vahel. Projektsioon võib näiteks säilitada objekti pindala, aga samas muuta selle kuju. Projektsioonid klassifitseeritakse kasutatavate abipinna alusel: Koonus Silinder Tasand 5 13. Kuidas jaguneb riiklik geodeetiline võrk. Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud punktide kogumit, millele on ühtes süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid ja kõrgus. Geodeetilistest võrkudest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel. Riiklik geodeetiline võrk jaguneb: Plaaniliseks I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks. Gravimeetriliseks võrguks Mareograafiliseks võrguks 14. Mis on mõõdistamisvõrgud ja milliseid mõõdistamisvõrkusid kasutatakse?
1)Prisma konstant 2) Atmosfääri parand(temp ja õhurõhk) 3) Maa kumeruse - ja refraktsiooniparand, öösel 0,200 ; päeval 0,132 4) Maapinna kõrgusest tingitud parand 500m joone puhul parand 5mm 5) Projektsioonist tingitu parand( Maa ellipsoid ja koonus ühtivad 2s punktis, väljaspoole lõikeparalleele(Tln, Valga) on joon pikem, kui ellipsoidil 5. Loeng Nivelleerimine, erinevad viisid Nivelleerimine ehk loodimine. Maapinna punktide kõrguste vahe ehk kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: ehitiste, rajatiste rajamisel; võrkude rajamisel; maakooreliikumiste uurimisel. Viisid: 1) Geomeetriline ehk horisontaalkiirega (nivelliir) 2) Trigonomeetriline ehk kaldkiirega (elektrontahhümeeter) 3) Hüdrostaatiline 4) Baromeetriline (õhurõhu kaudu) 5) GPS- nivelleerimie Täpsuse järjestus: Alustades kõige täpsemast: 1) hüdrost. 2) geomeetr. 3) trigono. 4) GPS 5) baomeetr.
LahendusX = XB XA Y = YB YA s2 = X2 + Y2 R = arctan (X / Y) = arcsin (Y / s) = arccos (X / s) 16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest Parempoolsed nurgad i = i-1 ± 180o i t = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasakpoolsed nurgad i = i-1 ± 180o + i t = n * 180o a + n t = 180o (n 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide
R = arctan (∆X / ∆Y) = arcsin (∆Y / s) = arccos (∆X / s) 16. Direktsiooninurkade arvutamine nii koordinaatidest kui ka mõõdetud nurkadest Parempoolsed nurgad αi = αi-1 ± 180o – βi ∑βt = n * 180o + αa – αn ∑βt = 180o (n – 2) Vasakpoolsed nurgad αi = αi-1 ± 180o + φi ∑φt = n * 180o – αa + αn ∑φt = 180o (n – 2) 17. Riigi geodeetiline põhivõrk Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetiliste mõõtmistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Geodeetiline põhivõrk jaguneb riigi geodeetiliseks põhivõrguks, geodeetiliseks tihendusvõrguks ja geodeetiliseks mõõdistamisvõrguks. Geodeetilisteks töödeks peab olema iga riigi territooriumil geodeetilistest punktidest koosnev võrk, millede omavaheline asend on määratud täpselt
7. Kirjelda sfäärilisi polaarkoordinaate. Tee selgitav skeem. Lk.16 Peale geograafiliste koordinaatide, mille puhul on koordinaatidjooneks meridiaanide ja paralleelide võrk, kasutatakse kartograafias vertikaalide ja almukantaraatide võrguga seotud sfäärilisi polaarkoordinaate, kusjuures projektsiooni poolus ei ühti geograafilise poolusega ja Maa loetakse sfääriks. Lk16 joonis! 8. Kirjelda projektsiooni pikkuste mõõtkava mõistet Projektsiooni joonelise elemendi ds’ suhet vastavasse joonelisse elementi ellipsoidil (sfääril) nimetatakse pikkuse mõõtkavaks Mõõtkava ϻ muutub olenevalt ϕ ja λ väärtustest ning seetõttu tuleb täpsete mõõtkavade all mõista elementaarsete lõikude suhet. 9. Mis on kaardi peamõõtkava? Erimõõtkava? Kus nad ühtuvad? Peamõõtkava on mõõtkava, mis kehtib maaellipsoidi ja projektsiooni siirdepinna lõike- või
ikkagi orienteeritud põhja suunas Y-telg ida suunas. Põhja suunaks valitakse sageli magnetiline põhja-lõunasuund, mis määratakse bussooli magnetnõela järgi. Maastikuobjekti asukoha määramine polaarkoordinaatidega Maastikupunkti m asend geodeetilise põhivõrgu punktide A ja B suhtes võib olla määratud polaarkoordinaatidega: s-polaarraadiusega ja polaarnurgaga, või bipolaarkoordinaatidega: s1 ja s2- kahe polaarraadiusega, või kahe polaarnurgaga: fii1 ja fii2 4. Mõõtkava on plaanil kujutatud joonlõikude pikkuste suhe samade joonte horisontaal- projektsiooniga maastikul. Liigid: 1. Arvmõõtkava- s.o plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaal- projektsiooni pikkuse suhe. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab, mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. 2. Joonmõõtkava lihtsaim graafiline mõõtkava
· üks tsoon telgmeridiaaniga 24o · mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 · ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m · ristkoordinaatide võrgu ordinaattelg on ekvaator · ellipsoid on GRS80 Maksimaalsed moonutused lääneeesti piirkonnas. 7. Eesti põhikaardi Lamberti projektsioon. Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele. 8. Eesti ristkoordinaatide süsteem L-EST 92. Eesti ristkoordinaatide süsteemi L-EST 97 algpunktiks on valitud Riia lahes asuv punkt A. See on telgmeridiaani (GRS80 ellipsoidi 24o-meridiaan) ja Eesti lõunapiirist veidi lõunapoole jääva paralleeli lõikepunkt. Neg. ordinaatide vältimiseks
annaabi.ee 
