Autor: E. Väli, Mälestusmärk Vabadussõjas langenud sõduritele, Asukoht:Vabaduse puiestik, Mälestussammas avati 13. juunil 2003 pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. Kalevipoeg(Vabadussõja monument). O. Lutsu monument. Autor: A. Rimm, A. Murdmaa, Asukoht: Vabaduse puiestik, Mälestussammas püstitati Tartusse Vabaduse puiestikule kirjaniku 100. sünniaasta päevaks. O.Lutsu monument Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks. Autor: M. Mikoff, Asukoht: Monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele, Püstitatud 100 000. tartlase sünni tähistamiseks. Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks.
4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire. Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid. Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel. * Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sammastest ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobuse-vankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maailmaime hulgas. Siit tuleb sõna mausoleum. (Mausolos oli Pärsia ülik, satraap Kaarias). * Zeusi altar Pergamonis kuulus oma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab jumalate võitlust gigantidega. Praegu asub Berliinis Pergamoni muuseumis. Hellenismiaja arhitektuurile oli omane stiilide segamine, püüd välise toreduse poole. Aja jooksul lagunes Kreeka arhitektuuri klassikaline süsteem, siit kasvas välja Rooma arhitektuur.
omased ka juugendile. Rodin püüdis kujutada vormide ,,vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui naisfiguurid, on sageli justkui kinnistunud kivisse, millest nad on taotud. Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur ,,Danaiid" (1885), kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp ,,Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. TEOSED Jumala käsi Calais kodanikud Mees murtud ninaga Saladus Mõtleja Suudlus Põrguväravad Rose Beuret Danaiid The Eternal Idol
1880 Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Asutas Tartus 1883.a. poeglaste erakooli (Treffneri Gümnaasiumi), mida juhatas elu lõpuni. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid. Kuulus nende juhtkonda, Eesti Aleksandrikooli peakomiteesse ja 1879.a. üldlaulupeo komiteesse. Toimetas ajalehte "Eesti Postimees" ja ajakirja "Linda". Oli M. Veske asutatud ajakirja "Oma Maa" vastutav väljaandja (1886 - 1891). H. Treffner on maetud Tartusse Uue-Jaani kalmistule. Skulptuurigrupp 100 000-nda Tartlase sünni tähistamiseks Monument kujutab endast graniidist arvu 100000, kus number 1 peal asetseb pronksist istuva lapse skulptuur. 100 000. tartlase sündi tähistav monument asetses algselt tollase "Kaunase" restorani ja Võidu silla vahelisel haljasalal. Seoses restorani ümberehitusega teisaldati monument "Atlantise" ja Kaarsilla vahele Emajõe kaldapealsele. Kalevipoeg (vabadussõja monument)
FLAJ. 01.137. Euroopa muinaskultuurid 3 AEP eksam: detsembri lõpp ja jaanuar 2014 Loengud: teisipäeviti 16.15 17.45 Jakobi 2 - 228 Lektor Ain Mäesalu Vastuvõtt: kolmapäeviti kell 10-11 Jakobi 2 - 204 (arheoloogia õppetool) [email protected] Aineprogramm 1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. M...
Voldistiku alt oli inimkeha aimatav. Peatähelepanu oli endiselt näol ja kätel. Süveneb inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isikuna. Platonism hakkas taanduma, edasi arendati Aristotelese liini (meelelise maailma hindamine). 13. sajandi skulptuur on monumentaalne, katedraali skulptuuridele on omane rahu, ilu ja suursugusus. 14. sajandi skulptuuri ilmub tundeküllasem laad ja Kristuse kannatuslood. Skulptuur on väiksemõõdulisem. Pieta on skulptuurigrupp Maarja ja Kristuse surnukehaga. 15. sajandi skulptuuris levib armastusväärsete, kaunite Madonnade kujutamine. Madonnaks on Maarja koos Jeesuslapsega. Tasakaaluks oli sõdade, katkude ja tuleriitade teema. Eestisse levis gootika 13. sajandi lõpul. Vanim skulptuur asub Saaremaal, Kaarma kirkus (puuskulptuur ,,Maarja Jeesuslapsega"). Rohkesti on Eesti gootikat Ridala ja Karja kirikutes. Tuntud on ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. Maalikunstis oli kõige
kätte maksma. Kolmas versioon lähtub sellest, karistuse saatis hoopis Athena, kuna Laokoon viskas oda puust Trooja hobuse pihta3. 1 Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. (Tallinn: Koolibri. 1999, lk 89-90.) 2 [http://www.britannica.com.ezproxy.utlib.ee/EBchecked/topic/330182/Laocoon#re f46935] 3 [http://www.betatesters.com/penn/laocotxt.htm] Skulptuur on originaalis pronksist, kuid 1506. aastal leiti Roomas marmorist koopia. Kõrguseks on 2, 42 meetrit4. Skulptuurigrupp kujutab Laokooni ja tema kahte poega. Laokoon ja temast paremal asuv poeg on surmapiinades, kui kaks meremadu üritavad neid tappa. Vasakul asuvat poega hammustab madu paremast küljest. Preestri vasemal olev poeg tundub olevat peaaegu pääsenud, ta üritab veel oma jalga mao haardest eemaldada, samal ajal peegeldub tema näos õudus, kui ta vaatab oma isa ja venda piinlemas. ,,Laokoon" pärineb ajastust, mil Kreeka skulptuur tegi üsna suure muutuse: hakati rohkem kujutama liikuvust ja
ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. 19 Santa Susanna kirik Roomas 20 Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur 21 Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik) Maalikunst 22 nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija" Hispaania Hispaania barokkarhitektuuri iseloomustab väga omapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus
Arvuteooria rajaja. 2) faktid a)Kreeka asub ...Balkani... poolsaarel. b)Linnriigi nimetus kreeka keeles- polis. c)Teatrietendusi korraldati (Millise jumala auks?)- Dionysos. d)Tuntuim ennustuspaik Kreekas oli- Delfi oraakel. e)Rahvavõim kreeka keeles- demos kritos. f)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. g)Ülemine linn, kõrgemal asuv kindlus kreeka keeles- akropol. h)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. i)Tuntuim skulptuurigrupp hellenismiperioodil on- laukooni grupp. j)Kreeka eepos "Odüsseia" jutustab (Millest?)- Odüsseuse rännakust koju peale Trooja sõda. Koju jõudnud, oli tema naisele kogunenud palju kosilasi. Odüsseus tapab nad kõik. k)Jumalatele pühendatud ehitis- tempel. 3) Nimeta kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjuta iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi. Ajaloo teadus- Herodotos. Füüsika- Aristoteles. Botaanika- Aristoteles. 4) antiikaja maailmaimed
Nt. Myroni „Kettaheitja“, asend väga liikuv. Hellenistlik skulptuur Rõhutati kannatusi, traagikat, seda väliselt, siseelu ei kujutatud. Rohkem liikumist. Portreed isikupärasemad (filosoofidest, literaatidest). Figuurid saledamad. Kujutati rohkem lahtiriietatud naisi. Praxiteles „Hermes Dionysosega“ Tuntumad tööd: - Melose saarelt leitud Aphrodite, roomapäraselt Milose Venus. - Skulptuurigrupp „Lakoon“. - „Samotrake Nike“, säilinud vigastatult. - Pergamoni altari võitlusstseenidega reljeefid. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tänapäevani pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, ilusaim kahesangaline amfora
Rodin püüdis kujutada vormide ,,vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui naisfiguurid, on sageli justkui kinnistunud kivisse, millest nad on taotud. Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur ,,Danaiid" (1885), kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp ,,Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Põrguväravad Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Viimaste hulka kuulus poliitikuid, kirjanikke ja heliloojaid. Sõprade ja toetajate petitsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile.
5. Palazzo Vecchio e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari, Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit". Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo "Taaveti" koopia. Neptunuse purskkaev. Cosimo I esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa. Uffizi galerii ehitati 1560, Medicite administratsioonikontorid. 6. Ponte Vechhio kõige vanem sild Firenzes. Ehitatud 1345. a. Üle silla läheb käik, mis ühendab Palazzo Vechhiot Palazzo Pittiga. Iseloomulik on silla äärtele ehitatud väikesed
2. Barokkarhitektuuri iseloomustavad: kõverad, lainelised vormid, voluudid, keerdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldilme, armastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roomas, Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur: Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik). Maalikunst: nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija". 3. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577- 1640)
1953) roostevabast terasest 24 meetri (teiste andmete järgi 25- meetrine) kõrgune monumendi „Tööline ja kolhoositar” (LISA 1), mis valmis 1937. aasta Pariisi maailmanäituse tarbeks, kus ta tipnes 35 meetri kõrgusel NSV Liidu paviljonil ning oli algselt mõeldud paviljoni kunstiliseks elemendiks. Nõukogude Liit vajas näitusel teiste kapitalistlike riikidega võitlemiseks midagi monumentaalset, dünaamilist, kõnekat ja mõjuvat. Skulptuurigrupp oli väljas ka 1939. aasta maailmanäitusel New Yorgis. 1941. aastal püstitati ta Moskvasse, Üleliidulise Rahvamaja-saavutuste näituse põhjapoolse sissekäigu ette. „Töölisest ja kolhoositarist” sai Nõukogude Moskva sümbol, ikoon, poliitilise kunsti eeskuju.2 Kusjuures 2005. aastal läbi viidud uuringi järgi arvab iga neljas venelane ikka veel, et Vera Muhhina sotsialismiaegset sümboolikat esindav skulptuur
prantsuse skulptor Auguste Rodin (1840 1917). Rodin püüdis kujutada vormide "vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui naisfiguurid, on sageli justkui kinnistunud kivisse, millest nad on taotud. Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur "Danaiid" ,kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" ,kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Kasutatud kirjandus 7 1
juugendile. Rodin püüdis kujutada vormide "vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui naisfiguurid, on sageli justkui kinnistunud kivisse, millest nad on taotud. Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur "Danaiid" (1885), kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Kasutatud kirjandus 1. http://209.85
jäädvustamiseks mõeldud hauamonumendi ehitamise. Mausoleum oli kavandatud üheaegselt nii templiks kui ka hauakambriks. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel korrusel asus sammastest ja skulptuuridest ümbritsetud tempel. Püramiidikujulisel katusel oli hobustest veetav triumfivanker, milles seisid Mausolose ja Artemisia kujud. Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 meetri kõrgune suurejooneline marmorist skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti rakendatud hobusega triumfivankris. Mausoleum püsis sajandeid kui viimaks lõhuti Rhodose rüütlite poolt, kes 1402.a Halikarnassose vallutasid. Rhodose koloss Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid.
· "Medici Veenus"- veelgi kuulsam ja palju kopeeritud. · "Melose Aphrodite" (tuntud ka kui "Milo Venus") (Louvre´is). Leiti 1820 Melose saarelt. Elusuurusest suurem. Ei teata, milline oli käte asend. Rind ja ülakeha ning pea on klassikalised, kerepööre, täidlased, emalikud puusad ja mahalibisev drapeering on kindlasti hellenistlikud. Kuju autori nimi on skulptuuri aluselt raskesti väljaloetav : Agasandros või Alexandros. · "Pharnese härg" ("Farnese härg") skulptuurigrupp (2. saj eKr) (Apolonios ja Tauriskos Trallesest) Hoog ja paatos. Motiiv Euripidese tragöödiast, Zethos ja Ampinion seovad härja külge naise Dirke ja lasevad ta surnuks lohistada, sest Dirke oli piinanud nende ema Antiopet. · "Lakoon" (1. saj eKr, leiti 1506). Dramaatiline, ilmekas, meisterlik kehatöötlus. Avaldas suurt mõju renessanssi kunstile. Praegu loetakse puuduseks ülepakutud reljeefisarnast pinnalist kompositsiooni, liigset kannatuste toonitamist.
teinud. 7 Rodin püüdis kujutada vormide ,,vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui naisfiguurid, on sageli justkui kinnistunud kivisse, millest nad on taotud. Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur ,,Danaiid", kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp ,,Sireenid", kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. 8 Calais' kodanikud Calais' kodanikud on üks tähtsamaid Euroopa monumentaalplastika teoseid 19 sajandil. Monumendis on jäädvustatud grupp patrioote, kes end kodulinna eest ohverdasid ja end vaenlasele pantvandiks andsid. Igaühes neist on erivetest temperamantidest hoolimata
juugendile. Rodin püüdis kujutada vormide "vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui naisfiguurid, on sageli justkui kinnistunud kivisse, millest nad on taotud. Nii kivi kui keha moodustavad orgaanilise terviku. Üks ilusamaid näiteid on skulptuur "Danaiid" (1885), kus naise selja, kaela ja juuste graatsilised jooned väljuvad teda sünnitanud tahumata kivist. Kivi ja keha saavad siin tervikuks. Veel sobib siia skulptuurigrupp "Sireenid" (1889), kes esindavad saatuslikke seksuaalseid preestrinnasid. Rodini vesivärvides visandid paistavad samuti silma vaba ja elegantse voolavusega. Prantsuse skulptorit Pierre Roche`i tuntakse eelkõige tantsijanna Loïe Fulleri kujude ja portreede autorina. Roche`il on õnnestunud tabada Fulleri tantsu lainetavaid kurve, mis näivad muutvat tantsijannat eksootiliseks tiivuliseks putukaks või virvendavaks leegiks. Graafika Graafikas leidis juugend oma kõige täielikuma väljenduse
Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia. Mausoleum oli kavandatud selliselt, et see oleks üheaegselt nii tempel kui hauakamber. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel korrusel asus sammastest ja skulptuuridest ümbritsetud tempel. Püramiidikujulisel katusel oli hobustest veetav triumfivanker, milles seisid Mausolose ja Artemisija suursugused kujud. Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 m (10 jala) kõrgune suurejooneline marmorist skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti 11 rakendatud hobusega triumfivankris. Kuju fragmendid, sealhulgas triumfivankri 3,8 m (12,5 jalga) läbimõõduga ratas, on nüüd Londonis Briti Muuseumis. 12 Rhodose koloss.
Tema 12 teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis hävis II maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Sarnase, osaliselt säilinud (alguse osa) teose tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks.Tema valmistatud on ka Tallinna Püha Vaimu kiriku kappaltar (1483).Notke töid on ka Hollandis, Taanis ja Norras. Samuti on märkimisväärne Stockholmi vanalinnas Suurkirikus asuv skulptuurigrupp "Püha Jüri ja lohe". Bernt Notkest on Jaan Kross kirjutanud jutustuse "Neli monoloogi Püha Jüri asjus". Surmatants – populaarne altarimaali pildimotiiv elu ebakindluse ja surma paratamatuse teemal, õudu äratav kuju (n.luukere) sunnib vastutahtmist tantsima tavaliselt erinevaid ühiskonna klassidest pärinevaid inimesi. Surmatantsumotiiv (danse macabre) oli ühiskonda demokratiseeriv surmahoiatus kõigile. Surmatantsu-teema oli keskaja kunstis ja kirjanduses väga populaarne
GOUJON (1510-1568) tema ajal oli Prants renes haripunkt. Tüüpilisem töö Süütute kaev Pariisis, mida kaunistasid reljeefid nümfidega. Iseloomulik oli antiik-Kreeka voldistik riietel. Võttis osa Louvre lossi sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega. BONTEMPS (1507-1570) l'i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590) hakkas tellimusi saama hästi noorelt ja muutus Catharina de Medici soosikuks. Esimene tellimus oli Henry II mälestuseks valmistatud skulptuurigrupp Kolm graatsiat, kes kandsid oma pea kohal urni Henry II südamega. Konstrueeris mõlemale ka hauamonumendi. · Madalmaad domineeris dekoor. De Vries, kes tõi iseloomuliku motiivi kartussi raam, mis aimas järele pooleldi ülesrullitud lehti. · Saksamaa oli elav tegevus. 15 saj parimad teosed on puust. Tähtsaks kunstikeskuseks sai Nürnbergi, kus tegutsesid kolm kuulsat skulptorit: Strass, Kraft, Vischer. Üleminekul kõrgerens. Oli kuulsaim skulptor
Ehituse lõpetas alles neli aastat hiljem tema lesk Artemisia. Mausoleum oli kavandatud selliselt, et see oleks ühteaegselt nii tempel kui hauakamber. Säravvalgest marmorist ehitis koosnes kolmest korrusest, mille ülemisel korrusel asus sammastest ja skulptuuridest ümbritsetud tempel. Püramiidikujulisel katusel oli hobustest veetav triumfivanker, milles seisid Mausolose ja Artemisija suursugused kujud. Mausoleumi kuulsust kroonis umbes 3 meetri kõrgune suurejooneline marmorist skulptuurigrupp, mis kujutas Mausolost ja Artemisiat seismas nelja kõrvuti rakendatud hobusega triumfivankris. Kuju fragmendid, sealhulgas triumfivankri 3,8 meetrise läbimõõduga ratas, on nüüd Londonis Briti Muuseumis. Mausoleum püsis sajandeid ja viimaks lagunes varemeiks. 1581 aastal hakati varemeist võtma kive kindluse ehitamiseks. (http://web.zone.ee/7maailmaimet/) Umbes 550. aastal pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike-Aasia rannikul
- gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari, Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit". Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo "Taaveti" koopia. Neptunuse purskkaev. Cosimo I esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa. Uffizi galerii ehitati 1560, Medicite administratsioonikontorid. 6. Ponte Vechhio kõige vanem sild Firenzes. Ehitatud 1345. a. Üle silla läheb käik, mis ühendab Palazzo Vechhiot Palazzo Pittiga
Arhitektuur Barokkarhitektuuri iseloo mustavad: k õverad, lainelised vor mid, voluudid, ke erdsambad, ovaalsed aknad. Sisekujunduses valitseb raskepärane, toretsev, pidulik üldil me, ar mastatud on tugevad värvid, kullatud detailid. Santa Susanna kirik Roo mas Peetri kiriku ees olev väljak ja sammaskäigud selle külgedel, Roomas. Arhitekt Lorenzo Bernini. Peetri kiriku sees on baroksed pronksist ke erdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur Püha Theresa ekstaas. Mar morist skulptuurigrupp ühes kabelis Roo mas. Skulptor Lorenzo Bernini. Maalikunst Caravaggio. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloo mulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Te ma tuntuim öö: ,, Lautomängija" Hispaania Hispaania barokkarhitektuuri iseloo mustab väga o mapärane, rikkalik ja lopsakas kujundus. Ilmekas on ka puuskulptuur, mis ena masti väljendab tugevaid usutundeid ja kus suure ma
hoomatavaks. Saali pingigruppide paiknemine täisnurga all teeb ruumist tsentraalsaali, mida propageeris tollane kogudusekojast lähtuv mõtteviis. Nii pikihoones kui transeptis paikensid väärid. Projekti põhiplaani joonisel on apsiid liigendatud akendega, kirikusaali lõikel on apsiid aga kujundatud akendeta, kuid maalingutega. Arvatavasti 1919.aastal, kui jõuti lõpetada sisetööd, sai kirik ka maalingud. Igal juhul 1923.aastal, kui pühitseti altar ja skulptuurigrupp "tulge minu juurde, kes te vaevatud ja koormatud olete", kaunistasid apsiidi ja imiteerisid vööndkaari tumedates toonides maalingud, mis andsid interjöörile salapära ja süngust. Altariskulptuuri tellimine seni üldlevinud altarimaali asemel oli samuti uue aja mark, kuidi realism kalduv kuju polnud ehk juugendkirikusse kõige sobivam variant. (Tamm, 2001) Funktsionalism (1920-30.a.) Korporatsioon Ugala Kuperjanovi 16, Tartu Funktsionalism on
kujutised vaasidel väga figuuririkkad. Kolm kuju, mis ületavad piirid: · Delfi vankriajaja eeldatavasti suur kompositsioon+kaarik ja 4 hobust, ülakeha on 80nendik pöördest paremale (väike liikumine), nägu nagu mask · Kapten Artemision korrektne anatoomia, hea modelleering, keerulisem. Nägu on paremini modelleeritud, kuid emotsioonid tulevad alles 4. sajandil. Liikumine. · Türannitapjad skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud ,,liiguvad" 9. Kreeka hellenistlik periood (3.-1. sajand eKr): ARHITEKTUUR: Hakkab mõjule pääsema püüd kolossaalsusele, toreduse ja rafineerituse poole. Hakatakse hulgaliselt ehitama losse, teatreid (Epidauros; orkestra ümber hakati ehitama aste-astmelt kerkivat lava vaatajate jaoks, hiljem asetati orkestra taha skeene), raekodasid ja igasugu avalikke hooneid, ka eluhoonete ilule pannakse rohkem rõhku. Dooria stiil käib alla. Domineerima hakkab
figuuririkkad. Kolm kuju, mis ületavad piirid: • Delfi vankriajaja – eeldatavasti suur kompositsioon+kaarik ja 4 hobust, ülakeha on 80nendik pöördest paremale (väike liikumine), nägu nagu mask • Kapten Artemision – korrektne anatoomia, hea modelleering, keerulisem. Nägu on paremini modelleeritud, kuid emotsioonid tulevad alles 4. sajandil. Liikumine. • Türannitapjad – skulptuurigrupp, profaanne, tugev pööre, nimelt kujud „liiguvad“ IV sajandil püsivad veel osalt õitseaja traditsioonid, kuid rohkem hakkavad mõjule pääsema juba püüd kolossaalsuse, toreduse ja rafineerituse poole. Pärast Aleksander Suurt, mil Kreeka astub tihedasse ühendusse Idamaadega, saab arhitektuur uued ülesanded Hakatakse ehitama losse, teatreid, raekodasid ja igasugu avalikke hooneid.
hoones tunnetatav mingi romantismiga seonduv hingus. Umbes samal ajal projekteeris arhitekt ka terve rea neogooti stiilis ehitisi. Kui Schinkelist kujunes Berliini klassitsistliku arhitektuuri väljapaistvaim esindaja, siis Münchenis täitis sama rolli L. von Klenze (1784 - 1864 ). Tema väljapaistvamaks tööks on Müncheni Glüpoteek ( 1816 - 30 ). Ühekorruselise ruudukujulise põhiplaaniga hoone fassaadil on 8 joonia sambaga portikus, kolmnurkviilul skulptuurigrupp, seinanissides skulptuurid. Rahulik, pisut kuiv vormikõne on omane ka tema Propüleedele Münchenis ( 1830 - 42 ). 18. saj. lõpul, 19. sajandi algul ehitatakse Saksamaal ka küllalt palju klassitsistlikus stiilis elumaju. Elamute fassaadid liigendati pilastrite või laiade liseenidega, fassaade ilmestati veel kas konsoolidele toetuva palkoni või esiletõusva portikusega. 1830. - 40. aastate saksa arhitektuuris ilmnevad juba historitsistlikud jooned, interjööris aga domineerib biidermeier
annaabi.ee 
