Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 4 MOODULI KONTROLLTÖÖD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
psühholoogia, kontrollikese, intelligentsus, lähenemineivne, pange, töömälu, seesmine, tajukujund, eriv, järgides, humanistlik, wundt, käsitlus, protseduuriline, episoodiline, kujundid, operantse, tingimise, ennekõike, geenidel, ühiskonnal, koguda, halvast, näoilme, reaktsioon, isksus, grupis, indiviidile, toimivad, emotsionaalsedKüsimus 1 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Atributsiooni stiil peegeldab seda, kuidas inimene tõlgendab endaga toimuvaid sündmusi. Veelgi täpsemalt öeldes, kellele/millele ta omistab sündmuste põhjuseid. Pange tõlgenduse stiil inimese omistusega vastavusse. ÕIG seesmine stiil "Ma ei varunud õppimiseks piisavalt aega" E! globaalne stiil "Ma olen nii saamatu!" ÕIGE! Püsiv stiil "Alati läheb just minul kõik halvasti!" ÕIGE! Püsiv ja globaalne "Minul läheb alati valesti!" stiil ÕIGE!
a. kujundid b. mõisted c. stsenaariumid d. kõigi kolme elemendiga Mudelõpe tähendab, et inimene õpib läbi selle, et teise inimese käitumise tulemusi nähes seostab neid enda võimaliku käitumise ja selle positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst E.Tulvingu kohaselt on inimesele omased 3 mälusüsteemi: Vali üks: a. protseduuriline, lühiajaline ja töömälu b. lühiajaline, semantiline ja töömälu c. semantiline, protseduuriline ja episoodiline d. töömälu, episoodiline, pikaajaline Küsimus 8 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Piisavalt tugev müra ja ka ärevus võivad tähelepanule mõjuda positiivselt. Näiteks suureneb inimesel virguse aste ja tähelepanu valivus. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks: a
vajaduste rahuldamine võimalik ka juhul kui madalamad vajadused on täiesti rahuldamata Väär 5) Funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadused on vajalikud ohu märkamiseks ja vältimiseks ning inimese arenemiseks. Õige 6) Kultuur ei mõjuta inimese sotsiaalseid ja intellektuaalseid vajadusi mitte mingil viisil. Väär 7) Üheks inimest iseloomustavaks tunnuseks on peetud tema kontrollikeset (J.Rotter). Pange vastavusse inimese kirjeldus ja kontrollikeskme tüüp. · Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal väline kontrollikese · Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. Seesmine kontrollikese
Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühika osaks on: Vali üks: a. psüühilised protsessid b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d. psühhoanalüütiline Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas
Küsimus 1 Läbipääsusüsteem sissepääsu ukse juures fikseerib, kes ja mis kell on tööle tulnud või töölt lahkunud. Millise süsteemiliikiga on tegemist? Vali üks: a. Expert System b. Decision Support System c. Management Information System d. Transaction Processing System Küsimus 2 Tegevus "Alternatiivide võrdlemine" on seotud järgmise SLDC etapiga: Vali üks: a. Süsteemi analüüs b. Süsteemi planeerimine ja valik c. Süsteemi teostus ja kasutamine d. Süsteemi disain Küsimus 3 Systems planeerimine ja valik on seotud järgmiste tegevustega: Vali üks või enam: a. Süsteemi piirete ja mahu määramine b. Parima lahenduse soovitamine c. Dokumentatsiooni koostamine d. Nõuete kindlakstegemine e. Vajaduse identifitseerimine Küsimus 4 Infosüsteemi arendamise elutsükkel on sammude jada, mis on vajalik infosüsteemi arendamise haldamiseks. Mis on elutsükli neljas samm? Vali üks: a. Infosüsteemi väljavalimine ja planeerimine b. Infosüsteemi teostus
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternati
TEST1 üsimus 1 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid,
1. Positiivne mina-pilt kujuneb inimesel juhul, kui olulised inimesed esitavad meile nn väärtoleku tingimusi, mida me täita ei suuda. V: VÄÄR 2. Normaalsuse/ebanormaalsuse määratlemisel lähtutakse mitmetest alustest. Milline norm võtab normaalse/ebanormaalse hindamisel aluseks mitu tunnust, milles spetsialistid on kokku leppinud tuginedes erialastele tähelepanekutele ja uruimustööle? V: KLIINILINE NORM 3. Teadusliku psühholoogia sündi dateeritakse esimese eksperimentaalpsühholoogia labori rajamisega Leipzigis. Millal (aasta) see labor avati? V: 1879 4. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5
KT1 1. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk ID.i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superega ül on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? psühhodünaamiline kk. 2. Millises psühhol.koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki in.psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? kognitiivne 3. Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. tõene 4. Galileo Galilei käsitles objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kui teised eksisteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse) tõene 5
valdkond? Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja?
valdkond? Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja?
1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 2. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel Tunnetusprotsessid aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia
Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.
a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud. 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a. Eelteaduslik b. Filosoofiline 1 c. Teaduslik 5. Psühholoogia peamised ülesanded. Psühholoogia üldine ehk tunnetuslik funktsioon on mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jüude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Psühholoogial on abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav. 6. Psühholoogia staatus. Seisund. Praeguseks ei ole tekkinud terviklikku psühholoogiat, eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud (Koch, 1981)
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub))
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik
põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 3 PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU
põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 39 Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad
liidrirollis, madal agressiivsuse tase, väärtused sarnased vanematele, kõrge ootus, et keegi abistab, seltsivus, otsuste tegemisel teiste nõuannetega arvestamine, kõrge motiveeritus, kõrge IQ. Teisena sündinud laps – kõrge agressivsus, sõltumatus, populaarsus, elamuste otsimine, mittekonformsus, vanemate väärtusi hinnatakse madalalt, võitluslikkus ja võistluslikkus, keskmine IQ. PSÜHHODÜNAAMINELINE PARADIGMA CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) Analüütiline psühholoogia. Jung: inimene on vastandite kogum, ühtsus. Inimesel on alati olemas see pool, mis on nähtav ja mida nähtavaks pidada ei saa (vastand). Headus ja kurjus, ilu ja inetus, altruism ja kättemaksuiha, mehelikkus ja naiselikkus. Inimese olemus on alati binaarne. I Psüühiline energia – libido. Printsiibid: - ekvivalentsuse printsiip – inimesel on ekvivalentsed omadused. - entroopia printsiip – psüühiline energia ehk libido. Üks ..energiast
sõit. Ei saa teoreetiliselt õppida. Sensoorne mälu seotud sensoorse tajumisega. Välklambi effekt nagu foto jääb meelde. Võib kiiresti kaduda ikooniline mälu nägemisorganitest saadud info. Võib kaduda sekundi murdosa jooksul. kajamälu - kuulmisinfo Episoodiline mälu seotud inimese enda teadmiste ja mälestustega. Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on umbes 30 sekundit. Piir 7 +/- 2. Pikaajaline mälu lühimälust edasi salvestatud info. Mälu Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine, kodeerimise eripära, motivatsioon, ainevalda süvenemine Mälu kvaliteetni näitavad materjali meeldejätmise kiirus, materjali säilitamise kestus, materjali reprodutseerimise kergus ja matejali meenutamise täpsus.
-Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid
Viimane on konstrukti algne tähendus - Cronbach ja Meehl (1955) kirjutavad: "Mis ärevus on," saame alles siis öelda, kui me teame kõiki seaduspärasusi, milles ärevus esineb; niikaua kui me neid seaduspärasusi alles uurime, ei tea me ka täpselt, mis ärevus on.) Konstruktivaliidsus (või konstruktvaliidsus) - Cronbachi ja Meehli idee, mis lähtub sellest, et psühholoogias on nähtusi, mida me ei saa otseselt mõõta, kuid mis vaieldamatult on mingis mõttes olemas: näiteks intelligentsus on olemas vähemalt selles mõttes, et osa inimesi on paremad nuputamisülesannete lahendajad ja teistel tuleb see kehvemini välja. Me ei saa intelligentsust otse mõõta, kuid saame jälgida selle indikaatoreid (nt erinevate ülesannete lahendamise tõenäosused, mis on omavahel korreleeritud). Konstruktivaliidsust saaksime kontrollida, kui formuleerime nomoloogilise võrgustiku (nomological network), kus igale hüpoteetilisele (latentsele) muutujale vastab
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad:
annaabi.ee 
