Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Workbench - esimene praktikum (1)

3 HALB
Punktid

Lõik failist


TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
ELEKTROONIKA INSTITUUT
Üliõpilased: Kristjan Gildemann, Anneli Kaldamäe, Helerii Kalev ja Gert Kleemann.
Õpperühm: LAP 41
Töö teostatud: 9.02.2001

Juhendaja ass. R.Kurel


Aruanne esitatud: 4.05.2001.

Töö programmiga Workbench

Lab. töö nr. 1

Katseobjekt:
Kasutatud seadmed : PC ja programm Workbench.
1.
järku inertne lüli
Sisend: nelinurkpinge 1
kHz
f0 = 0/2, 0 = 1/R*C, C = 1/
f0*R*2, R =
1/f0*C*2,
  • f0 = 1 kHz
  • f0 = 0,1 kHz
  • f0 = 10 kHz
  • C = 1,59*10-9 = 1,59 nF
  • C = 1,59*10-8 = 15,9 nF
  • C = 1,59*10-10 = 159 pF
  • R = 100 k
  • R = 100 k
  • R = 100 k
    1.
    järku forsseeriv lüli
    Sisend: nelinurkpinge 1
    kHz
    f0 = 0/2, 0 = 1/R*C, C = 1/
    f0*R*2, R =
    1/f0*C*2,
  • f0 = 1 kHz
  • f0 = 0,1 kHz
  • f0 = 10 kHz
  • C = 1,59*10-9 = 1,59 nF
  • C = 1,59*10-8 = 15,9 nF
  • C = 1,59*10-10 = 159 pF
  • R = 100 k
  • R = 100 k
  • R = 100 k

    Integreeriv lüli



    R1 = 9,1 k
    R2 = 100 k
    C = 3,3 nF
    KdB = 20
    log(100 k/9,1 k)
    = 20,8 dB
     = 1/R*C =
    1/100*103*3,3*10-9 = 3030,3 1/s
     = /2
    = 3030,3/2 = 482,3 Hz

    ÜE võimendusaste

  • Workbench - esimene praktikum #1 Workbench - esimene praktikum #2 Workbench - esimene praktikum #3 Workbench - esimene praktikum #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2007-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    Workbenchi programmiga tehtud töö

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    42
    doc

    Raadiovastuvõtuseadmed

    madala. Kõrgematel sagedustel muutub häälestustihedus suureks, kuna sagedusalad lähevad suureks. Kattetegurid (Kf) peavad olema ühtlased. Mida kõrgem on ostsillaatori sagedus, seda seda raskem on teda stabiliseerida. Ostsillaatori esimese sageduse saab stabiliseerida kvartisga, kuid siis ei ole reguleerimisvõimalust, seega tuleb teha esimene VS reguleeritav. Kahekordne sagedusmuunduriga VV plokkskeem, kus 1. osc on igal sageduse allalal eraldi kvartsiga stabiliseeritud 1,5…3,5 1,5…3,5 1,5…3,5 1,5…3,5 200kHz KS 1.SEG 1.VS 2.SEG KSF 2.VS 2.VS 2.VS

    Raadiovastuvõtuseadmed
    thumbnail
    197
    pdf

    Elektroonika

    Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1. Elektrisignaali võimend

    Elektroonika ja it
    thumbnail
    32
    doc

    Skeemitehnika konspekt

    Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

    Telekommunikatsionni alused
    thumbnail
    12
    doc

    Võimendi projekt

    Võimendi projekt Helisagedusvõimendi Struktuur Iga võimendi koosneb eelvõimendist ehk pinge- ja reguleervõimendist, ning võimsusvõimendist ehk lõppvõimendist. Eelvõimendi põhilised plokid on struktuurskeemil näidatud. Konkreetses võimendis võivad mõned struktuurskeemil näidatud plokkidest puududa. Üks aste võib täita mitut ülesannet, näiteks töötada korraga tämbri regulaatorina ja pingevõimendina, ka plokkide järjestus võib olla teistsugune, näiteks pingevõimendusaste võib olla tämbriregulaatorist eespool. Stereovõimendi puhul on kaks samasugust kanalit A ja B kanal. Stereovõimendis töötavad rööbiti kaks võimenduskanalit ja lisandub stereotasakaalu regulaator ehk stereobalanss. Helisagedusvõimendi struktuurskeemi määravad temale esitatavad nõuded. Neid väljendatakse kvaliteedi parameetrite ehk tunnussuuruste kaudu. Olulisemad parameetrid on: · Väljundvõimsus · Modulatsioonimoonutus ehk ebali

    Elektriaparaadid
    thumbnail
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    rakendada jõudu teisele ilma sellega kontaktis olemata. Algul oletas Isaac Newton (1643...1727), et kehad võivad teineteisele mõjuda läbi "tühjuse". Olulise tähtsusega avastuse selles vallas aga tegi inglise füüsik Michael Faraday (1791...1867). Üheksateistkümnenda sajandi algul formuleeris ta elektromagnetilise induktsiooni seaduse, st muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Seejärel avastas Georg Simon Ohm (1787...1854) voolu ja pinge vahelise sõltuvuse - Ohm'i seaduse. Esimene konkreetne tõestus elektri-ja magnetvälja seotuse kohta ilmus aastal 1820, kui Hans Christian Oersted (1777...1851) avastas, et magnetväli ümbritseb elektrivoolu, ja hiljem kirjeldas Andre-Maria Ampere (1775...1836) vooluga juhtide vahel tekkivat vastastikust elektromagnetilist jõudu. Aastal 1860 arendas inglise teadlane James Clark Maxwell (1831...1879) välja elektromagnetismi teooria matemaatilised alused. Sellega tõestas ta elektromagnetlainete olemasolu seoses sellega, et elektri-ja

    Elektrivarustus
    thumbnail
    46
    doc

    Elektroonika Alused

    U2 R2 Ülekandetegur K = = U1 R1 + R 2 5. Kirchoffi seadused. [vaata | muuda] Seos voolude vahel hargenvas ahelas. Seos pingete ja elektromotoorjõudude vahel järjestikuses ahelas. Kirchhoffi esimene seadus Vooluahelasse ühendatakse tavaliselt palju tarviteid. Üks lihtsam näide on auto või mootorratas, mille rööbiti ühendatud generaatori ja aku klemmidele ühendatakse kõik elektritarvitid: lambid, klaasipuhasti mootor(id), küttekehad, helisignaal jne. Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude

    Elektroonika alused
    thumbnail
    59
    pdf

    Analoogelektroonika lülitused

    ideaalsest lülitist. Seejuures on tal ka rida eeliseid: kiire rakendumine ning kuluvate ja sädelevate kontaktide puudumine. Lülititalitluse korral töötab transistor vaheldumisi kõigis kolmes piirkonnas (sulge-, aktiiv- ja küllastuspiirkonnas), kusjuures tööpunkt püsib kestvamalt sulge- või küllastuspiirkonnas ja ainult üleminekul ühest piirkonnast teise läbib aktiivpiirkonna. Sulge- ja küllastusreziimidest vastab esimene avatud lülitile ja teine suletud lülitile. Nõrga signaali võimendamisel asub transistori tööpunkt tunnusjoone lineaarses osas, s.o. võimendus- e. aktiivpiirkonnas. Sellele vastvat lineaar- ehk aktiivreziimi nimetatakse ka võimendusreziimiks ehk täpsemalt A-klassi võimendusreziimiks. Selles reziimis on väljundvool ja -pinge praktiliselt lineaarses sõltuvuses sisendvoolust ja - pingest (tunnusjoone vahemik punktist A punktini B), mis võimaldab seda reziimi

    Elektroonika alused
    thumbnail
    33
    docx

    Elektriajamid

    Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-

    Rakenduselektroonika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    plague profiilipilt
    plague: Näiteks oli hea. Muidu kambakesi mõnus tööd teha
    10:03 16-11-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun