Programmeerimisel saab kasutada viit erinevat ajafunktsiooni: impulss-, pikendatud impulss-, viivitusega sisselülitus-, salvestavat viivitusega sisselülitus-, viivitusega väljalülitusfunktsiooni. Kõik mainitud ajafunktsioonid ehk taimerid omavad kolme sisendit ja kolme väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajaintervalli loendamine ning väljund Q läheb olekusse "0". · Q väljund näitab taimeri olekut ehk vastava ajafunktsiooni tulemust. · DUAL väljundist saab lugeda ajaintervalli jooksvat väärtust kahendarvuna.
Op võimendi on alalispinge võimendi, seetähendab tema võimendus sageduse alumine piir on 0. see omadus tingib omakorda võimendi sees otsese sidestuse kasutamise ja vajaduse sümeetrilise toitepinge järele. Op võimendi võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse Inventeerivalvõimendil antakse sisend signaal läbi takistuse R1 inventeerivasse sisendisse ja sellesse sisendisse, siis tekkib väljundis negatiivne küllastus, kus väljundpinge on ligilähedane negatiivse samasse sisendisse tuuakse väljundist takistusega R2 tagasiside pinge
Nii et õhukulumeetri signaal mõjutab väljundit kõige enam ja võimendus tegur on väga suur vähemalt 20 000- 1 000 000 korda. Ja seetõttu kasutatakse õhu temperatuuri andur kõige vähem. Op võimendi baasil on võimalik luua mitme tema kasutamisel negatiivset tagasisidet, mis võimaldab kujundada täpsemalt võimendi erineva otstarbega võimendeid, kui tagasiside ahelaga kujundada nõutav sagedus omadusi. Kui anda mitte inventeerivasse sisendisse üsnagi väike sisend pinge (näiteks karakterisitka kuju: Nii näiteks on helisagedus võimendi vajaliks sagedus karakteristika 10mV), siis läheb väljund positiivsesse küllastusse, kus väljund pinge on ligilähedane Op võimendi sageduskarakteristikast väiksema võimendusega ja kitsama sagedus ribaga, positiivse toitepingega, kui aga anda sama pinge inveneerivasse sisendisse, siis tekkib kusjuures sagedusriba laius on piiratud nii alt kui ülevalt. Alumine sagedus piir
Signalisatsioon: Vaja on jälgida kolme ukse, need on skeemis koondatud kokku VÕI- funktsiooniga. Kui avatakse vähemalt üks uks, läheb signaal edasi RS trigeri Set sisendisse. Kui samal hetkel on valve lüliti sisse lülitatud, läheb signaal RS trigeri väljundist edasi (inverteeritud signaal tuleb RS trigeri Reset sisendisse). Enne alarmi käivitamist on taimer, mis on mõeldud kasutaja poolt valve väljalülitamiseks, enne kui alarm häält tegema hakkab. Joonis 1: Signalisatsioonisüsteem Valgustus: Põlema on tarvis süüdata 3 välisvalgustit, kasutan selle jaoks liikumisandurit, mis annab signaali liikumise peale ja aeglülitit, mis annab signaali hämaral ajal. See on kella-ajaliselt paika pandud
4,002 ±0,002 34,1 ±0,02 2,008 ±0,002 41,1 ±0,03 0,009 ±0,003 48,05 ±0,03 2,036 ±0,001 54,83 ±0,03 4,032 ±0,001 61,76 ±0,06 6,063 ±0,003 69,42 ±0,07 8,072 ±0,003 77,62 ±0,05 Joonis 1. Täiteteguri k sõltuvus sisendpingest. 3. Väljundsignaali ja sisendsignaali graafik, kui andsime modulaatori sisendisse 3V amplituudiga 1kHz sagedusega siinussignaali. Joonis 2. Väljund- ja sisendsignaali graafik 4. Ühendasime taimeritest 555 koosneva PWM modulaatori sisendiga ostsilloskoobi. Mõõdetsime sisendsignaali amplituud Usis, sagedus fsis ja impulsside täitetegur ksis. Arvutada teoreetiline impulssjada sagedus ning võrrelda mõõdetuga. Usis=1.588±0.016V fsis=7.191±0.001kHz ksis=52.61±0.01 Signaali periood: T=t1+t2=ln 2(R2+2R3)C3 =ln2(1000+2*10000)*0.01*10-6
Ik0=0,001A 3. Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus Joonis 2. Mudeli skeem pingejaguriga. Takistid Rb1 ja Rb2 tagavad baasile emitterpingest kõrgema pinge transistori aktiivreziimi tagamiseks. Takistiga Re pannakse paika emitteri pinge maa suhtes. Re põhjustab aga tugevat vahelduvvoolu tagasisidet, mis vähendab võimendust. Et võimenduskadusid vältida ühendatakse sellega rööbiti sildav Ce. Väljundisse alaliskomponendi mitte jõudmiseks kasutatakse sidestuskondensaatorit Ck. Sisendisse on ühendatud pingejagur sõltuvalt signaaliallika omadustest. Sisendisse antakse vahelduvsignaal, mida tüüritakse baasivooluga. Õigesti valitud skeemielementide puhul saame väljundisse võimendatud signaali. Põhimõte on, et madalama sisendpingega tüürida teiste siirete takistusi ja saada sellega suurem väljundsignaali pinge. 4. Mõõdetud pingevõimendustegur ku, sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv ja võimsusvõimendustegur kp .
Vähem kvaliteetse ülekande puhul lubadakse 3-5%, kõneülekandel kuni 8% sealt edasi läheb ka kõne raskesti mõistetavaks. Kuid toodud näite puhul kasutada kõrgemat tööpunkti siis nihkub signaali muutuste piirkond tunnusjooned lineaarsemasse osasse ja moonutused vähenevad. 2.3 Mitmeastmelised võimendid Väga sageli ei piisa signaali võimendamiseks ühest võimendus astmest ja võimendi tuleb kujundada mitmeastmelisena nii, et esimese astme signaal antakse teise astme sisendisse, teise astme väljund signaal kolmanda astme sisendisse jne. Signaali edastamisel ühest astmest teise kasutatakse sidestus elemente mille ülesandeks on juhtida ühest astmest teise vahelduvpingeline signaal kuid mitte lasta edasi alalispinget mis mõjutab astme tööpunkti. Enamlevinud sidestus ahelaks on RC-ahel, mis koosneb kondensaatorist ja takistusest. Joonis 2.3.1 Kondensaatoriks on astmete vahele ühendav sidestuskondensaator, takistusena
Sulguvad ja avanevad kontaktid Programmeerimisel on tähtis teada, kas kasutatavatel täituritel (nt. releedel) või anduritel on sulguvad või avanevad kontaktid. Kui kontrolleri sisendis on sulguv kontakt, siis selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "1". Avaneva kontakti ühendamisel kontrolleri sisendiga, selle kontakti rakendumisel on sisendis olek "0". Kontroller ei võimalda mingil moel kindlaks määrata, kas sisendisse on ühendatud avanev või sulgev kontakt. Kontroller tunneb ära ainult oleku sisendis, st. kas "0" või "1". Seega küsitakse operandi olekut, kas operandi olek on "0" või "1". Oleku "1" päringuks kasutatakse käsku U (und - NING) või O (oder - VÕI) ning oleku "0" päringuks UN (und nicht - NING-EI) või ON (oder nicht - VÕI-EI). Järgmine tabel 1.3 aitab selgitada avatud ja suletud kontaktide kasutamist kontrolleri sisendis ja väljundis. Tabel 1.3 Suletud ja avatud kontaktid
A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastasfaasis ja seega nõrgendab üldist sisendsignaali. Staatiline karakteristika ja ülekandetegur Elemendi väljundsuuruse ja sisendsuuruse suhe staatilises reziimis nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Anduril nimetatakse ülekandetegurit sageli tundlikkuseks. y0 Ks = x0 Diferentsiaal ülekandetegur y Kd = x
8 2,618 7,5 2,592 7 2,561 6,5 2,525 6 2,488 5,5 2,254 5 2,401 4,5 2,353 4 2,291 3,5 2,222 3 2,139 Tabel 1 Joonis 3 Sagedusmodulaatori Sagedusmodulatsiooni karakteristik 3.) Eemaldasime reguleeritava pinge allikas ning panime tagasi sild J1. Andsime signaaligeneraatorist modulaatori sisendisse 5 kHz sagedusega ja 3 V amplituudiga siinussignaal. Lülitasime ostsilloskoobi moodul spektrianalüsaatori reziimi. Leidsime ning salvestasime väljundsignaali spekter kandesageduse juures. Joonis 4 Väljundsignaali spekter kandevsageduse juures Joonist 4 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,23-2,40=0,17Mhz Kui signaali amplituudi suurendada, siis spekter ka suureneb. Sagedus on pingega võrdeline. Kui vähendada, siis spekter ka väheneb. 4
hilinemisena. Kuna ülekanne toimub järjestikku, siis aeglustab see summatori tööd. Suure kohtade arvu korral on koguhilinemine võrdne hilinemiste summaga üksikutes kohtades. Lahendus. Kasutan 3 jadamisi ühendatud summaatorit, millest üks on poolsummaator ja kaks täissummaatorid. Sõnageneraatori väljundsignaalid on ühendatud summaatorite A ja B sisenditeesse ja vasakpoolsetesse seitsmesegmendililistesse indikaatoritesse. Summaatorite CARRY sisendisse jookseb eelneva summaatori CIN (ülekande) signaal. Summaatorite sisendite ja väljundite olekuid saab jälgida loogikaanalüsaatoriga. Kahe esimese indikaatori summa on kuvatud parempoolses indikaatoris. Summaatorite ühenduste skeem. U4 U5 U6
kollektortakistiga ja baasitakistiga lülitusest). 8. Formeeritud kanaliga n-tüüpi MOSFET transistori ehitus ja tööpõhimõte (s.t. joonistage läte, neel, kanal, paisuoksiid ja pais, siirded nende vahel lätte ja neelu vool ning pinged lätte ja neelu vahel ning paisule rakendatud pinge). Pingestamine ja voolud ühise lättega lülituse korral koos sisend ja väljundkarakteristikutega. Operatsioonivõimendid. Vool operatsioonivõimendi kumbagi sisendisse on ligikaudu null, pinge mõlemas sisendis on võrdne ja ülejäänud voolud ning pinged sõltuvad konfiguratsioonist. 9. Inverteeriva sisendiga võimendi (joonis ja voolud ning pinged eri osades tuleb ka kirjutada loomulikult koos võimendi enda parameetritega ehk võimendus, sisend ja väljundtakistus). Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on ±2 V, signaali võimendatakse 200 korda ning sisendpingeks on kolmnurkpinge amplituudiga 20 mV!
...................................... Töö eesmärk: Õppida kasutama numbrilist multimeetrit alalis- ja vahelduvpinge mõõtmiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) multimeeter HP34401A 2.) alalispinge allikas 5-45 3.) signaaligeneraator 6-37 4.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Vastused kontrollküsimustele. a) Selgitada integreeriva digitaalvoltmeetri tööpõhimõtet. - Integreerimisaja Ti jooksul antakse integraatori sisendisse sisendpinge Ux. Seejärel ühendatakse integraatori sisendisse vastupidise märgiga tugipinge allikas U0. Sel hetkel pannakse käima impulsigeneraator ja impulsside arvu loendatakse. Loendamine kestab kuni integraator saavutab null taseme, selleks kulub aeg T2. Mõõdetud impulsside arv on vastavuses mõõdetud pinge efektiivväärtusega. b) Kuidas oleneb voltmeetri integreerimisaeg Ti valitud lahutusvõimest (kümnendkohtade arvust)?
3 180,00000±0,00054 180,000 11,33±0,011mV 4 180,01500±0,00054 180,015 3,040±0,003mV 5 180,03000±0,00054 180,030 396,72 ±3,97V 5.) Järgnevalt mõõtsime kõrgsagedusvõimendi amplituddkarakteristiku lineaarsust ja viimast iseloomustavat 1dB kompressioonipunkti P1dB. - Ühendsime praktikumitöös kasutatava võimendi sisendisse kõrgsagedusgeneraatori HP8648B ja väljundisse spektrianalüsaatori - Ühendasime mõõdetava võimendi toiteplokiga ning andsime talle toitepinge U=17V - Seadsime generaatori sageduseks f =6MHz ja väljundsignaali nivooks -30dBm. Mõõtsime väljundpinge nivoo ja arvutasime võimendi võimenduse G=30,16dBm. Korpusel olev võimendus oli G=30dBm-i. - Suurendasime võimendi sisendsignaali nivood 3dBm kaupa kuni 0dBm-ini. Iga
16 1 0 0 0 0 17 1 0 0 0 1 0 0 0 0 0 0 "18" 1 0 0 1 0 Väärtuse "17" saabumisest loenduri väljundisse teatav indikaator omandab kuju: "17" Q0 & Q4 Et loendurit pärast sisendisse kahendvektori "10001" saabumist nullida, pean järgmise tagafrondi saabumisel genereerima väärtused "0" sisendeisse Q 4 ja Q1, kuna kümnendarvu "18" kujutab vektor 10010. Loenduri kombinatsioonskeem, realiseerituna JK trigeritel.. kokku 5 trigerist koosnev ahel: "17" & . Q4 . Q3 . Q2 . Q1
Analoog- digitaal muundur alltoodud skeemil on näidatud analoog digitaal muundur (ADM, eesti; ADC, inglise). antud muundur on ehitatud loenduri ja digitaal-analoog muunduri baasil. analoogsisendisse antakse analoogsignaal mida tahetakse viia digitaalsele kujule stardi pulss: muundamise protsessi (konversiooni) alustamiseks antakse vastav signaal taktsageduse sisendisse antakse mingisuguse sagedusega clock signaal loenduri sisu seerendamiseks digitaalväärtus mis vastab analoogsignaalile saadakse loenduri väljundist võrdluselemendiks sobib hästi komparaator operatsioonivõimendi baasil, annab märku sellest kas analoogsignaal (analoogsisendist) on suurem või väiksem digitaal analoogmuundurist (DAC) tulevast signaalist. vaikimisi, kui loenduri sisu on 0 siis võrdluselemendi väljundis on "1". muunduri tööpõhimõte on järgmine:
transistor avatud lülitina. V: ÕIGE 13) Milline tingmärk joonisel kujutab VÕI lülitust? V: D 14) Millised alljärgnevatest loogikaseadustest väljendavad domineerimisseadust? V: 1+A+B=1, 0*A*B=0 2.test Kominatsioonloogikaahelad(2) 1) Milline loogiline avaldis vastab sellele Karnaugh kaardile? V: x1x2x3+x2x4 2) Milline loogiline avaldis vastab sellele Karnaugh kaardile? V: x2x3x4+x1x4 3) Joonisel kujutatud multiplekseri sisendis S1 on väärtus 0 ja sisendis S2 on väärtus 0. Sisendisse x1 lastakse bitijada 11111111 Sisendisse x2 lastakse bitijada 10 001 000 Sisendisse x3 lastakse bitijada 11 011 101 Sisendisse x4 lastakse bitijada 10 111 011 Milline on bitijada multiplekseri väljundis? V: 11111111 4) Joonisel kujutatud multiplekseri sisendis S1 on väärtus 1 ja sisendis S2 on väärtus 1. Sisendisse x1 lastakse bitijada 10 101 010 Sisendisse x2 lastakse bitijada 10 001 000 Sisendisse x3 lastakse bitijada 11 011 101 Sisendisse x4 lastakse bitijada 10101101
________________ (allkiri) Tallinn 2009 Üldine iseloomustus Ostsillograaf on visuaalne mõõteseade, mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ja arvuti tarkvarast (ploki draverist). Töö eesmärk Signaalide registreerimine numbrilisel kujul, nende jälgimine ja töötlus. Töö käik 2. Signaali uurimine Mõõtsime sisendisse antud sinussoid-signaali. Mõõdetud signaali periood on T=0,992 ms Signaali sagedus on seega 1008,06 Hz. Seega amplituudväärtus Um = 3,0 V. umin+umax Efektiivväärtus U = 3,56 V (Vrms) Diskreetimissagedus: f=625 kS/s Maksimaalne tõusu kiirus markeritega mõõdetuna U= 3,56V t= 0,2ms U = 3,56/0,0002=17800(V/s) t 3. Impulss-signaalide jälgimine Langus: Signaali amplituut Um = 8,06 V Signaali periood T = 22,8 ns 4. Kõlari resonantssageduse määramine
järgmisel poolperioodil kui VT1 on suletud hakkab toiteallikana tööle eelmisel poolperioodil laetud kondensaator ja kulgeb vool ic2. On selge et selles lülituses kondensaator C peab olema küllalt suure mahtuvusega vähamalt 500-1000mF, et tema laengust jätkuks voolu tekitamiseks ka signaali kõige madalamatel sagetustel. Tagasiside võimendites. Tagasisideks nimetatakse sellist võimendi tööreziimi kus osa väljundpingest juhitakse tagasi võimendi sisendisse, kus see tagasiside pinge liitub sisendsignaaliga Joonis 12 Tagasisidet liigitatakse mitme tunnuse alusel: 1. sõltuvalt sellest kas tagasiside signaal liitub sisindsignaaliga faasis või vastasfaasis, vastavalt sellele on olemas positiivne ja negatiivne tagasisisde 2. sõltuvalt sellest kas tagasiside pinge on võrdne väljundvooluga või väljundvooluga, sõltuvalt sellele on olemas pingetagaside või voolutagasside Joonis 13 3
Kodutöö 3 Algandmed: Rs1=50Ω, Us=5mV, f=1-1000Hz, Uv=0,3V, A0=200000, Rs0=2MΩ. 1. Arvutan välja võimenduse Sisendsignaal on 5mV, väljundsignaal peab olema 0,3V. 5mV / 0,3V = 60 ehk võimendus peab olema 60-ne kordne ning kuna sisend on antud inteverteerivasse sisendisse, siis võimendus -60. 2. Leian sisendvoolu. Valin takistuseks R1=50kΩ. Arvutan sisendvooluks sellise voolu, mille korra saame soovitud takisti suuruse 5mV signaalipinge korral. 5mV / R1 = 10nA 3. Nüüd leian R2-e kasutades teadaolevat võimendust ning R1-te. Võimendus on takistite suhe. Au = -R1 / R2 seega R2 = -R1 / Au ehk R2 = 5MΩ / 60 = 0,83kΩ 4. Nüüd leian takistite poolt tekitatava müra. Teades, et 1kΩ takistus tekitab 1kHz juures 4nV müra, siis järelikult:
Vähemkvaliteetsel üle 3%. Kõnesignaalidel on lubatud 8% ja üle selle muutub kõne raskesti mõistetavaks. 1.4. Mittmeastmelised võimendid I aste Sidestus II aste Usis ahel jne. Kuna tavaliselt üks võimendusaste ei anna piisavalt võimendust, siis kasutatakse mitmeid astmeid, millised on lülitatud nii, et esimese astme väljundsignaal antakse teise astme sisendisse, selle väljund omakorda kolmanda võimendi sisendisse jne. Astmete vahel võib olla sidestus ahel, mille ülesandeks võib olla eraldada alalisvooluliselt üksikud astmed (Sisestusahel laseb läbi ainult vahelduv signaali). Teiseks ülesandeks on sobitada erinevate astmete sisend ja väljundtakistusi nii, et saavutataks maksimaalse võimsusega signaali edastamine. Vastavalt sellega, millist sidestusahelat kasutatakse, kasutatakse kolme liiki võimendeid.
Ülemine transistor töötab takistina mille takistus sõltub paisule antavast pingest. Kui sisendis X on loogiline üks, siis on alumises transistoris kanal, mis tõttu tema takistus on väike ja väljundis on loogiline null. Kui sisendis on null, siis alumises transistoris kanal puudub, tema takistus on lõpmata suur ja väljundis on loogiline üks. 4.6 Komplementaarne MOP loogika Joonisel on inverter. Üks ja sama sisendpinge mõjub erineva kanaliga transistoridele erinevalt. Kui anda sisendisse loogiline üks, siis alumises transistoris tekib kanal, ülemises transistoris kanal puudub ja väljundis saadakse loogiline null. Kui sisendis on loogiline null, siis alumises transistoris kanal puudub, ülemises transistoris tekib kanal ja väljundis saadakse loogiline üks. Mõlemas väljakujunenud reziimis on üks transistoridest suletud ja inverter ei tarbi voolu. Voolu tarbimine toimub ainult siis, kui toimub ümberlülitamine ühest olekust teise. JA-EI
Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb pingelang emittersiirdel, mille tõttu väheneb kollektorivool püsitalitluses. 5. RS-triger Igal trigeril on 2 olekut. Triger on primitiivsem jadaloogika lülitus. Ehituse aluseks on 2 eitusega (Ning/Või) elementi. RS-trigeril on seadesisendid S (set) ja R (reset). 1)Asünkroonne RS-triger: trigeri seadmiseks olekusse „1“ on vaja anda tema „S“ (Set) sisendile loogiline „1“. Trigeri seadmiseks olekusse „0“ antakse sisendisse „R“ loogiline „1“. Kui mõlemi sisendi „S“ ja „R“ signaalid on „0“, siis säilitab triger endise oleku ja väljundsignaal „Q“ väljundil on endine. Kui mõlemil sisendil on signaal „1“, muutuvad mõlemad trigeri väljundid määramatuks. Aga selline signaalide kombinatsioon ei ole lubatud! 2)Sünkroonne RS-triger: sarnane asünkroonse ühetaktilise RS-trigeriga. Aga tema olek muutub ainult siis, kui sünkroniseerimissisendile C (Clock) on antud vastav
mis trükitakse sinna numbrina või värvikoodi kirevate joontena. Reaalsetes skeemides on 1 F väga suur mahtuvus, enam-vähem nii suur on Maa mahtuvus. Enam kasutatavatel kondedel jääb see number mikrofaraditesse, 1 F = 10-6 F, seega miljondik faradit, ja ka nanofaraditesse, mis on sellest veel tuhat korda väiksem 3 ühik, 1nF = 10-9 F. Signaaliahelates on suurused veelgi väiksemad, näiteks pannakse võimendi sisendisse tihti 1 F või isegi 100 nF suurune kondensaaator. On ka mitmefaradisi kondensaatoreid. Neid kasutatakse põhiliselt vähest voolu tarbivate skeemide, näiteks kella mikroskeemide, veeboileri korrosioonikaitse lülituste ja muude seadmete varutoite allikatena. 4 Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab
Mõõdetud: Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4 Arvutatud: Ku1=Ku2=Rk/(0,05/Ik0) =20,4Arvutatud ja teoreetiline ku erinesid üksteisest nii palju seetõttu, et teoreetiline võimendus sai arvutatud eeldusel, et toitepinge on +/- 5V, aga tegelik oli +/-12V. Võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe() on 180°, mida on ka graafikutelt näha. Diferentsvõimendi puhul sobib antud faasinihe teooriaga, kuna andes sisendpinge sisendisse on väljundpinge esimeses väljundis sisendpingega vastasfaasis ning teises väljundis sisendpingega samas faasis. Joonis 2. Diferentsvõimendi väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus 4. Diferentsiaalne pingevõimendustegur Mõõdetud: Uv(k.dif) = 2,26V Kdif = Uv(k.dif)/Usis Kdif = 226 Joonis 3. Diferentsvõimendi mõõdetud diferentspinge amplituud. Teoreetiline diferentsiaalne pingevõimendustegur on kahekordne pingevõimendustegur ehk
Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol M Sümboli ASCII kood 1011001 s...
Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest jagunevad trigerid:
ABC, 1942 Teise generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene teise generatsiooni arvuti ? Aastal 1947 leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori. Selle leiutise avastamine oli alguseks teise generatsiooni arvutitele. 2. Mida kasutatakse elektronlampide asemel ? Kasutades transistoreid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota plaju töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. 3. Mida kasutatakse andmekandjana ? Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida. Kolmanda generatsiooni arvutid 1. Mis aastal valmis esimene programmeerimiskeel ? Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. 2. Mis aastal valmis ,,floppy disk" seade ? Aastal 1970 tegi IBM "floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas
U8 & AND5 Joonis 2. Loenduri skeem Tööpõhimõte Impulssgeneraator genereerib impulsse. Trigeri väljundis Q tekib impulss, mis läheb seitsmesegmendilisse indikaatori esimesse sisendisse. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Reset rakendub siis, kui ning elemendi sisendid on kõik ühed. Sisendid on valitud vastavalt koodi järgi (10010). Tabel 1. Arv 19 leidmine 2nd süsteemis. T5 T4 T3 T2 T1 Trigerid
meenutades oma käitumisega vedru. Servomootor ei võimalda pidevat pöörlemist, vaid liikumist teatud nurga võrra. Servomootorite eeliseks on suur erivõimsus ja lihtne juhitavus. Servomootor koosneb: Alalisvoolu mootor Ülekanne, mis vähendab kiirust Tagasiside andur - reeglina potentsiomeeter Servomootorit ei juhita tavaliselt analoogpingega, vaid digitaalse PWM (pulse width modulation) signaali- ga. Mootori sisendisse antakse kindla aja järel impulsse, mille pikkus määrab ka servomootori nurga. Levinud on servomootorid, mille impulsusagedus on 20 ms ja ühe signaali pikkus 1-2 ms. 1 Servomootor ja PWM signaal Selle ülesande tarvis koostasime ELVISel lihtsa skeemi, millega ühendame servomootori funktsioonigen- eraatoriga.
pursete sagedus 120 Hz Mõõtsime: Uamp = 1,172 V Ttäite = 550 s tpurse = 2,360 ms 5. Genereerisime siinuselise kõigusagedussignaali (Sweep): sageduse muutus piirides 1600 Hz...3600 Hz sageduse muutumise periood 240 ms lineaarne sageduse muutumine 6. Genereerisime sinx/x-tüüpi signaali: signaali sagedus 600 Hz ja pinge 0,75 Vrms Joonis 1. Perioodilise sinx/x-tüüpi signaali skemaatiline joonis. 7. Andsime ostsillograafi sisendisse ristkülikimpulsid sagedusega 30 Hz ja pingega 250 mVrms. Mõõtsime impulsi esikülje ja tagakülje kestused: tesikülg = 4,800 ns ttagakülg = 4,550 ns Teoreetiliselt võib esi- ja tagakülje pikkus olla kuni tf =1/(3fmax) tf = 1/(3*30) = 11 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaali: 3 pinge 1 Vrms kandesagedus 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus 100 Hz modulatsiooniindeks 80%
Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse. Ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutav mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Dekoodril on nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest. Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja 1 väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile
1 . 4 S c. Joonisel kujutatud multiplekseri sisendis S1 on väärtus 0 ja sisendis on 2 x väärtus 1. Sisendisse x lastakse bitijada 10 101 010. Sisendisse 1 lastakse 2 bitijada 10 001 000. Sisendisse x x
Jooniselt on ka näha seda, et kui kanalit kodeerida lisaks veel ühe koodiga, siis ei ole enam tulemuste nii suurt paranemist. Kuigi minu töö puhul ei jõudnud kahe koodiga kodeeritud kanal välja nõutud täpsuseni, siis siiski võib arvata, et koodide lisamisel kanalile ei saavuta me enam märkimisväärset tulemuste paranemist. Vaadates modelleerimiskõveraid võib näha, et teoreetiline veakõver ja modelleeritud veakõver on suhteliselt sarnased. Ma andsin sisendisse ainult 12500 bitti, kui suurendada sisendisse antavate bittide arvu ja tulemused lähevad täpsemaks, siis peaks need kaks kõverat veelgi rohkem üksteise poole nihkuma. Kasutatud materjalid: 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Frequency-shift_keying 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Additive_white_Gaussian_noise 3. http://www.lr.ttu.ee/~ttrump/hajaspekter_sides/Hajaspekter_sides.pdf 4. http://www.lr.ttu.ee/~umadar/materjale/IRZ0020%20Kevadsemester
on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised
on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku ühendatud trigereid. Registrite tüübid = trigerite tüübid. Võimaldab säilitada infot ühe sõna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised
Graafikutelt vöime leida vankrite kiirused enne ja pärast pörget (Linear Fit). Leides vankrikeste massid, vöime arvutada mölema vankri impulsid enne ja pärast pörget. I OSA: Arvuti seadistamine ja töö ettevalmistamine 1. Uhenda Science Workshop interfeis arvutiga, lülita sisse interfeis ja lülita sisse ka arvuti. Esimese liikumissensori pistikud ühendage interfeisi digitaalpesadesse 1 ja 2 (Digital Channels l and 2), kollane pistik esimesse sisendisse. Teise liikumissensori pistikud ühendage interfeisi digitaalsisenditesse 3 ja 4 (kollane pistik sisendisse 3). Avage Science Workshop`i fail p16_con1.sws. < Dokument avaneb graafikutega, millel on objektide positsiooni-aja söltuvuse graafikutega. Akna "Experiment Setup" suurust on vaikimisi muudetud. Kui on soov avardada "Experiment Setup" aken originaalsuurusele, klikkige "Zoom" nuppu akna ülal paremas nurgas
.. 3600 Hz sageduse muutumise periood T = 240 ms lineaarne sageduse muutumine 6. Genereerisime sinx/x- tüüpi signaal. Selleks valisime Arbitrary menüüst signaalikujuks SINC. Seadsime signaali sageduseks fg = 600 Hz Pinge Urms 0,75 Vrms. ± 0,0075Vrms Signaali mõõdetud väärtused: Signaali efektiivväärtus Urms = 0,764 V ± 0,0383 V Signaali period T = 1,666 ± 0,017 ms Joonis 1. Genereeritud sinx/x-tüüpi signaali skemaatiline joonis 7. Andsime ostsillograafi sisendisse ristkülikimpulsid sagedusega fg = 50 Hz ja pingega ug = 500 mVrms. Määrasime kursorite abil impulsi esikülje kestus tr kahe ajahetke vahena: Joonis 2. Impulsi parameetrite määramine t r = t 0,9U p - t 0,1U p tr (impulsi esikülje kestus) = 26,0 ns tr (impulsi tagakülje kestus) = 28,0 ns Teoreetiliselt pikim võimalik esi- ja tagakülje pikkus tr =1/(3 fmax) = 1/(3*50) = 66,6 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaal: pinge ug = 1 Vrms kandesagedus f0 = 3 kHz
Q ja inverteeritud Q ( Q ). Triger töötab valemi põhjal: Q järgmine J Q K Q Meie sisendid J ja K on alati väärtusega 1, andes signaaligeneraatoriga sisendimpulsse hakkavad väljundid Q ja Q vaheldumisi töötama. Triger kannab edasi tõusva positiivse signaali korral väärtuse 1 läbi väljundi Q (indikaator elementi), langeva negatiivse signaali korral kandub väärtus edasi läbi väljundi Q järgmisse trigerisse (CLK sisendisse), mis omakorda kordab esimese trigeri tööprotsessi (eeldades, et toitev taktsagedus on pidev), kui signaali enam ei ole võimalik edasi kanda (kümnendarv 15), nullitakse kõik trigeri väärtused. Sellise signaali edasi slavestamise ja edasi kandmise põhimõttel saame koostada jadaloenduri. JK trigeri sisend ,,set" on kõrgema tähtsusega sisend, kui J ja K ning annab terve trigerile väärtuse 1, sisend ,,reset" annab väärtuse 0. Loendamist hakkame pihta kõige
2. Minimaalne loogiliste nivoode vahe Unim=U1nim-U0ma Uvälja U1välja,max U1välja,min U0välja,max Usisse U0sisse, max U1sisse, min U1sisse, max Ülekande tunnusjoon Digitaaltehnika konspekt 15 3. Staatiline häirekindlus UH , see on loogika sisendisse antava pinge maksimaal väärtus, mis veel ei põhjusta skeemi ümberlülitumist. On olemas: a. Avatud skeemi häirekindlus teda sulgeda püüdvate häirete suhtes U1sisse=U1välja,min=U1sisse,min b. Suletud skeemi häirekindlus teda avada püüdvate häirete suhtes U0H=U0sisse,max-U0välja,max Uvälja 5 5 Usisse 4 4 U1välja,min 32 U1 3
2. Minimaalne loogiliste nivoode vahe Unim=U1nim-U0ma Uvälja U1välja,max U1välja,min U0välja,max Usisse U0sisse, max U1sisse, min U1sisse, max Ülekande tunnusjoon Digitaaltehnika konspekt 15 3. Staatiline häirekindlus UH , see on loogika sisendisse antava pinge maksimaal väärtus, mis veel ei põhjusta skeemi ümberlülitumist. On olemas: a. Avatud skeemi häirekindlus teda sulgeda püüdvate häirete suhtes U1sisse=U1välja,min=U1sisse,min b. Suletud skeemi häirekindlus teda avada püüdvate häirete suhtes U0H=U0sisse,max-U0välja,max Uvälja 5 5 Usisse 4 4 U1välja,min 32 U1
C DD2 Q R DD4 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 89 instituut. Digitaalarvuti komponendid RS Trigerid Kui juhtimissisendis C puudub taktimpulss, on mõlema juhtimistrigeri DD1 ja DD2 väljundis 0, sõltumata sellest, kas nende teise sisendisse saabub 0 või 1. Taktimpulsi saabudes toimib triger samamoodi kui asünkroonne triger Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 90 instituut. 45 Digitaalarvuti komponendid JK Trigerid JK trigeri põhisisendid on J ja K, sünkroonsel ka C Kui sisendis on vastavalt kombinatsioonid 00 10 01
See toetub aluskontseptsioonidele inimesest ja organisatsioonist. Neli põhilist käsitlusviisi: 1. Inimressursse toetav – võimaluste loomine; loov keskkond. 2. Ettenägematute asjaolude arvestamine – erinevad olukorrad nõuavad erinevat käitumist. Igat situatsiooni tuleb hoolikalt analüüsida, et tegutseda kõige efektiivsemalt. 3. Tulemustele orienteeritus - produktiivsus ehk efektiivne tootlikkus; väljundi (toodangu mahu, käibe) suhe sisendisse (tööjõud, materjal). Kui rohkem väljundeid on toodetud sama koguse sisendi juures, on tootlikkus paranenud. 4. Süsteemne lähenemisviis – iga sündmus organisatsiooni allsüsteemis (inimesed, struktuur, tehnoloogia) avaldab mõju kogu organisatsioonile. Piirangud organisatsioonilises käitumises 1. Käitumise ületähtsustamine – organisatsioonilise käitumise eesmärk EI OLE lihtsalt kindlustada rahulolevat tööjõudu; töötajate eest hoolitsemine
fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit. Alghetkel sisemised akumulatsioonid peavad alati puuduma (=0). Seega algtingimused väljenduvad kujul: y(0)=0; dy(0)/dt=0; d 2y(0)/dt2=0; ... ; dn-1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. 2.3Algolekud nullised ja mittenullised. Avage nende sisu.- Nullised algolekud- teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0 pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toima , mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib vaid siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult ,tegemist on sellisel juhul nullise algtingimusega. Mittenulline algtingimus-Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. 2
Seega algtingimused väljenduvad kujul: y(0)=0; dy(0)/dt=0; d2y(0)/dt2=0; … ; dn-1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu: Algtingimused on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused analüüsi alghetkel. Nullised algolekud, teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0, pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toime, mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib, siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, sellisel juhul on tegemist nullise algtingimusega. Nulliste algtingimuste juures saab kasutada ülekandemudelit ja ülekandefunktsioon on siis süsteemi karakteristik
t *Dif. ahela sisend ja väljund dia- grammid *RC-ahela väljundpinge kujud ajakonstandi RC ja impulsi kestuse ti erinevate suhete korral. 5 Skeemitehnika. SS-98. Diferentseeriv lüli – lüli, mille sisendisse antud ristkülikulistest impulssidest formeeruvad väljundis 2 lühikest erineva polaarsusega impulssi, mis ajaliselt tekivad sisendimpulsi esi- ja tagakülje Diferentseeriva lüli väljundpinge UV sõltub sisendpinge US muutumise kiirusest. Mida kiiremini muutub US , seda suuremaks kujuneb UV, kuid mitte suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi). Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif
ehituskivideks. *Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad trigerid 2-ks: 1) asünkroonsed(latch) - salvestatakse informatsiooni vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. 2) sünkroonsed(flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktimpulsi mõjul. *Näide trigeri realisatsioonist: RS (reset-set) , R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatu d NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1. *a-sünkroonne * sünkroonne 4. Dekooder[3] *Dekooder on loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoode neile vastavateks väljundkoodideks. Sisuliselt võtab dekooder sisse kahendsõnumi, desifreerib selle, ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali.
passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... säilitab niikaua eelmise väärtuse, kuni sisendisse antakse uus väärtus JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. Konveier protsessoris ja mälus protsessoris Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store
mida kasutatakse teiste süsteemide juhtimiseks (sisendmuutujatena). Väljundmuutujate mõõtmine on sageli vajalik mittemõõdetavate olekumuutujate kaudseks mõõtmiseks nn oleku-taastamise meetoditega. Väljundmuutujad saab süsteemi mudelis siduda sama ajahetke oleku-muutujatega (või ka sisenditega) väljundvõrrandite süsteemi abil. Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. 1.5.Millest sõltub süsteemi käitumine Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi
5 Joonis 4: Tõusvale äärele reageeriv flip flop Joonis 5: D-tüüpi flip flopi tõetabel 6 3. CMOS 4069 CMOS 4069 integraallülitus koosneb kuuest (hexa) eraldiseisvast inverter väravast (NOT gate) (viide 5). Seda kutsutakse kuue inverteri tõttu ka hex inverter'iks. Sisendisse rakendatud pinge on alati vastupidine väljundisse saadetavale pingele (vt Joonis 6). CMOS 4069 on 14-klemmist koosnev DIL integraallülitus ehk 7+7 klemmide asetusega. Klemmile 14 rakendatakse pingeallikast pinge ning klemmilt 7 maandatakse. CMOS 4069 koosneb kuuest sisendist ja nendele vastavast kuuest väljundist (vt Joonis 7). Joonis 6: Inverteri tõetabel. Joonis 7: CMOS 4069 hex inverter
annaabi.ee 
