Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teine labor (5)

4 HEA
Punktid

Laboritöö 2

ainest arvutid I


Eero Ringmäe
060636LAP

LAP22


  • Valin loenduri mooduliks 18 (loenduri väärtused 0..17).


    Loenduri väljundite järjestikuste väärtuste tabel:
    kümnendarv
    Q4
    Q3
    Q2
    Q1
    Q0
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    1
    0
    0
    0
    0
    1
    2
    0
    0
    0
    1
    0
    3
    0
    0
    0
    1
    1
    ...
    ...
    ...
    ...
    ...
    15
    0
    1
    1
    1
    1
    16
    1
    0
    0
    0
    0
    17
    1
    0
    0
    0
    1
    0
    0
    0
    0
    0
    0
    "18"
    1
    0
    0
    1
    0
    Väärtuse "17" saabumisest loenduri väljundisse teatav indikaator omandab kuju:
    Et loendurit pärast sisendisse kahendvektori "10001" saabumist nullida, pean järgmise tagafrondi saabumisel genereerima väärtused "0" sisendeisse Q4 ja Q1, kuna kümnendarvu "18" kujutab vektor 10010.
    Loenduri kombinatsioonskeem, realiseerituna JK trigeritel.. kokku 5 trigerist koosnev ahel:
  • Teine labor #1 Teine labor #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 376 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
    moodul 18

    Sarnased õppematerjalid

    Mikroprotsessortehnika
    282
    pdf

    Mikroprotsessortehnika

    16) 8. Distributiivsusseadus (sulgude avamise seadus). Argumentide loogilist summat võib loogiliselt korrutada argumendiga a või korrutada esmalt kõiki argumente a-ga ning seejärel need korrutised loogiliselt liita. Argumentide loogilisele korrutisele võib liita argumendi a või esmalt liita loogiliselt kõikidele argumentidele a ning seejärel need summad loogiliselt korrutada. Kui esimene teisendus vastab sulgude avamisele arvude algebras, siis teine on rakendatav üksnes loogikaalgebras a ⋅ (b + c ) = a ⋅ b + a ⋅ c; 22 a + b ⋅ c = (a + b ) ⋅ (a + c ). (1.17) 23 9. Absorbtsiooni- ehk neelduvusseadused. Kui kahe argumendi loogilist summat, kus üheks argumendiks on a, korrutada sama argumendiga a, siis teine argument neeldub ning tulemiks on samuti a. Sama kehtib ka siis, kui korrutatavaid summasid

    Tehnikalugu
    Digitaaltehnika
    57
    doc

    Digitaaltehnika

    8. Distributiivsusseadus (sulgude avamise seadus). Argumentide loogilist summat võib loogiliselt korrutada argumendiga a või korrutada esmalt kõiki argumente a-ga ning seejärel need korrutised loogiliselt liita. Argumentide loogilisele korrutisele võib liita argumendi a või esmalt liita loogiliselt kõikidele argumentidele a ning seejärel need 20 summad loogiliselt korrutada. Kui esimene teisendus vastab sulgude avamisele arvude algebras, siis teine on rakendatav üksnes loogikaalgebras 9. Absorbtsiooni- ehk neelduvusseadused. Kui kahe argumendi loogilist summat, kus üheks argumendiks on a, korrutada sama argumendiga a, siis teine argument neeldub ning tulemiks on samuti a. Sama kehtib ka siis, kui korrutatavaid summasid on rohkem ning kui kõigis neis sisaldub ühe argumendina a. Seadus on rakendatav nii summade korrutiste kui ka korrutiste summade kohta. Kui osasummas või osakorrutises sisaldub

    Digitaaltehnika
    Soojustehnika - küsimused vastustused
    12
    doc

    Soojustehnika - küsimused vastustused

    Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energee

    Soojustehnika
    Arvutid eksamipiletid joonistega
    142
    pdf

    Arvutid eksamipiletid joonistega

    Nõuab 15 pöördumist mälu poole. 3 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1, Aadress 2, Aadress 3) – Käsu juurde kuulub kolm pikka aadressi, mis näitavad operandide asukohta ja tulemuse salvestamise kohta põhimälus. Mälus saab näidata kahe operandi ja resiltaadi asukohta. Nõuab 12 pöördumist mälu poole. 1.5 aadressiga arvuti (Käsukood (OPCode)Aadress 1, lühike aadress) – 1.5 aadressiga arvutis saab olla käsukoodiga kaasas üks pikk mälu aadress ja teine lühike aadress, mis viitab registrimälu registrile. RAID ja SSD kettad Sõltumatute ketaste liiasmassiiv Redundant Array of Independent Disks ehk RAID. Sõltumatute ketaste liiasmassiiv on mitmest kõvakettast või kõvaketta partitsioonist moodustatud loogiline plokkseade andmete salvestamiseks, kus samad andmed salvestatakse mitmele kõvakettale. RAID-i ketaste arendamiseks on kolm põhjust: liiasus tõstab süsteemi töökindlust, paralleelne pöördumine tõstab

    Arvutid
    Mikroökonoomika seminari lahendused
    13
    doc

    Mikroökonoomika seminari lahendused

    Seos qB 110 pB dq A 100 dqB Leidke nõudluskõverate kuju iseloomustavad seosed (tuletised!). 2 , 1 . dp A p A dpB Kas saadud tulemus kinnitab esimeses punktis leitud seaduspära? Kui jah, siis pange see matemaatiliselt üldkujul kirja. Kuna esimese tuletise väärtus on iga p A korral negatiivne ja teine samuti konstantselt negatiivne, siis dq A esimeses punktis leitud seaduspära kehtib. Seega võime üldkujul kirjutada: q A f A ( p A ), 0 ja dp A dqB qB f B ( pB ), 0. dpB Millise hinna korral loobuvad kõik tarbijad kauba A ostmisest?

    Mikroökonoomika
    SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
    54
    pdf

    SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

    SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on propor

    Soojustehnika
    Elektroonika piletid
    32
    docx

    Elektroonika piletid

    Burning Fuse programmeerimise käigus loeb „0“. Mälu saab programmeerida ainult üks kord. 5. High-Z Hiz ehk kolmas olek. Loogialülituses sisendite ja väljundite omavaheline ühendamine. Hiz = High Impedance = Kõrge takistus (impedantsus). Hiz tähendab, et antud element ei anna välja täpselt ei 0 ega 1 nim ka (FLOAT = ujuv potentsiaal) kasutatakse seal, kus on siinisüsteem. Kui saatjad korraga „räägivad“ võib tekkida siinikonflikt (üks ütleb „1“ ja teine „0“), see on lubamatu. Kõik saatjad peale ühe peavad olema Hiz olekus (s.t üks saab korraga rääkida), seda määrab kontroller CE- chip enable, CS-chip select (mõlemad võrdselt kasutusel). Aadressi dekooder „lubab“ rääkida/infot edastada vaid sellel saatjal, mille aadress on dekooderi sisendil, kõik teised saatjad pannakse Hiz olekusse. Pilet 5 1. Pingejagur Pingejagur on lihtne lineaarne eletkriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest. R2

    Elektroonika
    Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
    19
    doc

    Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

    Läbi tahke keha pinna soojus levib edasi soojusjuhtivuse teel ja edasi tahke keha teiselt pinnalt antakse soojus edasi konvektsiooni ja kiirguse teel mingisugusele teisele vedelikule või gaasile. Seda seina nim. küttepinnaks. Q = * A(t v1 - t v 2 ) = * A * t [W] , kus k on soojusläbikande tegur. Valemi tuletus ja skeem vihikus. 71. Soojusläbikanne mitmekihilises tasapinnalises seinas. Valem sama : Q = * A(t v1 - t v 2 ) = * A * t ,skeem teine, selle saab vihikust koos tuletusega 72. Soojusvahetite liigitus ja iseloomustus. Soojusvahetite arvutuse üldalused. Konstruktsiooni arvutus ja kontrollarvutus. Soojusvahetiks nimetatakse tehnilist seadet, milles toimub soojuse ülekandmine kõrgema temperatuuriga keskonnalt(kehalt) madalama tempiga keskkonnale(kehale). Jagunevad: 1) Rekuperatiivsed soojusvahetid ­ töötavad statsionaarsel soojuslikul reziimil ja soojusvoolul on kindel suund

    Soojustehnika




    Kommentaarid (5)

    priit04 profiilipilt
    priit04: Esmapilgul just see mida vajan, doc failis joonistatud skeem!
    14:34 23-03-2011
    McBax profiilipilt
    McBax: Seda just otsisingi
    08:48 14-04-2011
    fyysik profiilipilt
    Kris Leek: Abiks ikka
    08:28 15-04-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun