Tootmisfunktsiooni võib kajastada tabeli kujul ja graafiliselt. Vt tabel lk 125 Kui olemasolevate vahendite toodetakse maksimaalne kogus, on tootmine tehnoloogiliselt efektiivne, kui toodetakse väiksem koguprodukt, on tootmine ebaefektiivne. Majandusteoorias eeldatakse, et iga tootja lähtub oma toodangu tootmisfunktsioonist, et mis tahes sisendite kombinatsiooniga, mida ta kasutab, maksimaalne kogus toota. Isokvant tootmisfunktsiooni graafiline kujutis ehk kõver, mis näitab kõiki 2 sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. 1) Kui firma võib kauba teatud koguse toota erinevaid sisendite kombinatsioone kasutades, nimetatakse tootmisfunktsiooni muutuvate proportsioonidega tootmisfunktsooniks. Lk 126 joonis 6.1 2) Fikseeritud proportsioonidega tootmisfunktsioon hüvise saab toota ainult ühe
Kui need on võrdsed, siis kontrollin, kas sisend c_in võrdub nulliga. Kui võrdub, siis väärtustan ülekandele c_out väärtusega 0. Kui sisend c_in võrdub ühega, siis ülekanne c_out saab väärtuseks ühe. Seejärel väärtustan väljundi y väärtusega null. Kui sisend c_in ei võrdu väljundiga y, siis väljund y saab väärtuseks ühe. 1.3 Käitumuslik kirjeldus CASE lausega Esimeseks sammuks väärtustan ülekande c_out nulliga. Sellele järgneb case lause sisendi c_in muutujaga. Esimene case täidetakse siis, kui sisend c_in on võrdne nulliga. Edasi kontrollitakse, kas sisendid a ja b on võrdsed. Kui need on võrdsed, siis ülekanne c_out arvutatakse valemiga: a XOR b OR a AND b. Lisaks väärtustan väljundi y väärtusega null. Kui sisendid a ja b ei ole võrdsed, siis väärtustan väljundile y väärtuse üks. Teine case täidetakse siis, kui sisend c_in on võrdne ühega. Seejärel kontrollin, kas sisendid a ja b on võrdsed
s=0 korda i = 1 kuni ridu s=0 kui sisend(i, rist_ve s = s + sisend(i, r i = 1...ridu ei sisendi, rist_ve > 0 s = s + sisendi, rist_ve s Protseduur Max_ül_diag(sisend, ridu) Leiab maksimaalse elemendi ülalpool peadiagonaali ja tema indeksid (ruut_ri, ruut_ve) Protseduur Max_ül_diag(sisend, ridu) Protseduur Max_ül_dia max = sisend(1, 2): ruut_
registrisse 7. 10:11: : :REG1:REG7: : : : :ADDC: :REG7: : :X:X:X:X:X:X:X:X // Kui ülekanne on 0 (null), siis lõpetatakse programmi töö. 11:END: : : : : : : : : : : : : :X:X:X:X:X:X:X:0 // Kui ülekanne on 1 (üks), siis suurendan registri 6 sees olevat väärtust ühe võrra ja lõpetan programmi töö. 11:END:REG6: : : : :INC: : : :REG6: : : :X:X:X:X:X:X:X:1 2 Tulemused 2.1 Test 1 Joonis 1 Test 1 sisendid Joonis 1 sisaldab nelja sisendi A, B, C ja D väärtustamist vahemikus 0 kuni 15. Hetkel on igale muutujale väärtustatud 15, mille tulemusena on summa 60. Joonis 2 Test 1 programmi visuaalne pool Joonis 2 sisaldab test 1 visuaalset poolt. Registri osas R1 on näha kolme sisendi summast ühte osa, kuna üks registri osa mahutab ainult nelja numbrit. Registri osas R2 on näha viimast sisendit ning registri osas R6 ja R7 on nelja sisendi summa, milleks hetkel on kahendsüsteemis 111100, mis kümnend süsteemis on 60
ta toimib inventeerivas sisendis. Kuna Op võimendi püüab alati omandada olekut, kus sisendite vaheline Sageli vaadeltakse Op võimendit ideaalse võimendus elemendina, mille sisend takistus on lõppmata pinge on 0 ja kuna inventeerival võimendil on mitteinventeeriv sisend maandatud, siis tekkib suur (tegelikult 10Kohmist-10Mohmini väljund takistus 0 tegelikult mõnest ohmist mõne kümne inventeerivas sisendis virtuaalne maa, see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu 0. ohmini, võimendustegur lõppmata suur tegelikul 20 000- 1 000 000, tema sagedus riba eeldatakse Inventeeriva võimendi sisend takistus on määratud takistuse R1 valikuga, sest kuna inventeriva sisendi olevat lõppmata lai, tegelt alumine sagedus piir on 0, ülemine sagedus piir sõltub aga Op võimendi potensiaal on võrdne maaga, siis määrab sisend voolu ja seetõttu ka sisendtakisutse just sisendi ja
21. Selgitada, mis on andmeraja analüüsi meetodis efektiivsusraja. Maksimaalse tõusuga sirge, millele vastab maksimaalne efektiivsus. Ehk siis sirge, mis hõlmab kõiki teisi punkte. 22. Selgitada, mis on andmeraja analüüsi meetodis referentsgrupp konkreetse DMU jaoks. (Kahest) DMU-st koosnev grupp, mille praktikat eeskujuks võttes saab kolmas DMU oma tegevust efektiivsemaks muuta, seejuures peab kolmas DMU oleme referentsgrupi lähedal. 23. Mis on sisendi ülejääk andmeraja analüüsi meetodis? Võrdses proportsioonis sisendite vähendamine võimaldab liikuda efektiivsusrajale, kuid ühe sisendi edasine vähendamine on võimalik väljundi väärtust muutmata 24. Mis on konstantne mastaabiefekt, kasvav ning kahanev mastaabiefekt? Konstantne - väljundid on proportsionaalsed sisenditega sõltumata sisendite suurusest Kasvav - sisendi suurenemisel väljundi ja sisendi suhe suureneb
Rain Ungert 062227 IATB Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda saatja ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadusetega. Töö käik: Koostasime mõõteskeemi Ühendades generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise, mõõtsime võimsuse P0= -1,74 dBm Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfiltri ja mõõtsime väljundvõimsused P1 (dBm) vahemikkus 440 -500 MHz, see järel vahetasime analüsaatori ja koormuse kaabli otsad ja mõõtsime uued väljundvõimsused P2 vahemikkus 440-500 MHz. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid S21=P1-P0 ja S21=P2-P0 ja joonestasime ülekandekarakteristiku graafikud.
docstxt/14458498693678.txt
Suurused, mis iseloomustavad elemendi olekut ja mis tekivad sisendsuuruste tõttu, nimetame väljundsuurusteks (y). Kõikide ARS elementide väljundsuurused olenevad sisendsuurustest, mitte vastupidi. Elemendi staatilisestest omadustest on näha, kuidas on väljund sõltuvuses sisendist staatilises reziimis. Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Staatiliseks ülekandeteguriks (k) (võimendusteguriks) nimetadakse elemendi väljundi ja sisendi suhet staatilises reziimis. Staatiline ülekandetegur on dimensioonita kui väljund ja sisend on ühesuguse füüsikalise iseloomuga. Vastasel juhul esineb dimensioon. Staatilise ülekandeteguri saab leida valemist . Kui staatiline karakteristik on sirge, siis on tegemist lineaarse objektiga, kui kõverjooneline, siis ebalineaarse elemendiga. Staatilise ülekandeteguri leidmine elementide mitmesuguste lülituste korral 1. Elementide järjestiklülitus.
suur kasutatakse sisend astmetes kas välja transistore, või emitteri järgureid Triivi-all lihtsalt panna toimima komparaatorina. Kui tugi pinge on sisend pingest suurem ja ta on mõistetakse väljundsignaali muutust,mille põhjuseks ei ole mitte sisend sign muutus vaid ühendatud mitte inventeerivasse sisendisse, siis pääseb maksvusele mitte inventeeriva mingi muu põhjus.Op võimendeid iseloomustatakse terve rea parameetritega: sisendi toime ja väljund pinge läheb positiivsesse küllastusse, kus väljund signaal on Toitepinge- See on kahepolaarne toitepinge, mille korral on tagatud tehnilistes andmetes praktiliselt võrdne positiivse toite pingega. Op võimendite liigid: Tingituna sellest et antud parameetrid. Eri tüüpi Op võimenditel on toitepinge vahemikus 3-200V. Reeglina Op võimendeid kasutatakse küllaltki erinevates valdkondades esitatakse nende
Hinnata seisuaja reguleerimist täpsuse ja ülevaatlikkuse seisukohalt. Milline on kommentaar? 3. Reguleerida süsteemi rõhk madalaks ca 2 bar ja kõrgeks 5...6 bar, jättes aegrelee häälestuse samaks. Püüda võrrelda kolvi seisuaegu plussasendis. Tehke järeldused! 4. Kontrollida stopplüliti S toimet. Kommentaar! 5. Uurida kaherõhuklappide NING toimet. Kontrollida väljundi olemasolu, kui lahutate ühe või teise sisendi (K, TK1, TK2, silinder). Kommentaar! 6. Kuidas oleks võimalik seade panna tööle katkematu tsükliga, s.o peale kolvi jõudmist miinusasendisse algab kohe uus tsükkel. Arvamus. Vastused: 1. Kuna S-lülitilt tuleb jaoti ühele poolele rõhk peale, siis vajutades K-lülitit tuleb jaoti teisele poolele rõhk peale ning kui rõhud on võrdsed siis jääb jaoti ’’sisu’’ keskele ning seetõttu ei anna jaoti rõhku kusagile edasi. 2
........................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... Töö eesmärk Tutvuda saate ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadustega. Töö käik: 1. Tutvusime töö teoreetiliste alustega. 2. Koostasime mõõteskeemi vastavalt joonisele. 3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku sagedusvahemikus 440-500 MHz sammuga 2 MHz. 6
Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitilise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne komparaator - võrdleb ühe sisendi signaali teise sisendi ette antud pingega flash – kõige kiirem, kuni 8bit. pingejagur+komparaator+kodeerimisloogika. komparaatorite kogum ("pank"), mille osad (komparaatorid) sämplivad sisendsignaali paralleelselt, "pank" söödab andmed loogika lülitusele, mis genereerib iga pingevahemiku jaoks koodi integreeriv - rakendab tundmatu sisendpinge integraatori sisendile ja laseb pingel kasvada kindla aja jooksul,
12. A Fistful of Monads 12.2 The Monad type class Monad defineeritakse järgnevalt class Monad m where return :: a -> m a (>>=) :: m a -> (a -> m b) -> m b (>>) :: m a -> m b -> m b x >> y = x >>= _ -> y fail :: String -> m a fail msg = error msg return on funktsioon, mis võtab endasse ühe sisendi ehk a, milleks võib olla suvaline andmetüüp (näiteks 1, "a" jne) ja see sisend muudetakse monadic value-ks ning pannakse context-i. (>>=) on funktsioon, mida nimetatakse bind, mis võtab endasse 2 sisendit. Esimene sisend ehk m a on suvalist tüüpi, mis peab olema monadic value ja teine sisend ehk (a -> m b) on funktsioon, mis võtab sisse ühe suvalise muutuja ja muudab selle monadic value-ks ja selle tüüpi. Väljundiks on m b on suvalist tüüpi, mis peab olema monadic value.
Skeem töötab muutes ajavahemikku, mille vältel induktiivpool saab energiat sisendist. Koormusel olev väljundpinge detekteeritakse vea võimendi poolt ja genereeritakse vea pinge, mis kontrollib lülitit. Tavaliselt kontrollib lülitit pulsilaiusmodulaator, lüliti püsib kauem suletud olekus kuna koormus tarbib rohkem voolu ja pinge tahab langeda, sageli kasutatakse kindla sagedusega ostsillaatorit lüliti juhtimiseks [2]. Joonis 2. Lüliti, pooli, dioodi ja sisendi voolud [2] Voolu lainekuju diagrammil on näha, et pooli vool on dioodi ja sisendi voolude summa. Vool liigub kas läbi lüliti või dioodi. Kondensaator paigaldatakse väljundisse, et pinge kõikumisi siluda, eriti lüliti avamise ja sulgumise üleminekutel [2]. Joonis 3. Pingeregulaatori plokkskeem [3] Joonisel on impulss-stabilisaatori plokkskeem. Koormusel olev pinge läheb läbi tagasiside ahela mikroskeemi ja läbi operatsioonivõimendi komparaatorisse
Kui Staatilised-tunnusjooned,selle näited,tundetustsoon,hüsterees?- Staatiline väljalülitamine toimub 5 v juures.Programm-ajaliselt muutub. Klassikalised ja tunnusjoon väljendub seost sisend ja väljund tunnuse vahel staatilises moodsad juhtimismeetodid?-Klassikalised põhinevad tagasisidel ning vea reziimis.Näited:Lineaarne,mittelineaarne,relee karakteristika.Nim olekut kus järgi juhtimisel.Seega neid on eriti sobiv rakendada lihtsate ühe sisendi ja sisend ja väljund suurus ei muutu.nt; mootor töötab konstantse kiirusega. väljundiga süsteemide korral.Klassikaliste süsteemide juhtimiseks kasutatakse Ülekandetegur ja selle kolm vormi?- On sisendsuuruse ja väljundsuuruse suhe enamikus proportsionaalse,integraalse ja diferentsiaalse(PID) toimega Väljendatakse kolmel viisil: Staatiline: ks=y/x y=kx Dünaamiline:kd=y/x.. regulaatoreid.Lihtsad süsteemid on enamasti ühemõõtmelised
Inferioorse hüvise nõudlus väheneb selle hinna Ratsionaalselt käituv tarbija valib eelarve piires langedes ja suureneb tarbimiseelarve kasvades maksimaalse piirkasulikkusega hüvistekomplekti Täieliku konkurentsiga turu lühiperioodi tasa- Kasumi maksimumi tagab ettevõttele sisendi- kaaluhind langeb alati kokku hüvise tootmise komplekt, mis võimaldab piiratud tootmiskulude minimaalse tükikuluga eelarve korral toota kõige rohkem väljundit Kui kulufunktsioon on lineaarne, on piirkulu ja Tehnilise asenduse piirmäär on optimaalse sisendi-
tulevikus enam ei esineks. Protsesside parendamine – e. viimine järgmisele kõrgemale kvaliteedinivoole, mille eesmärgiks on vigadeta protsessi saavutamine. Protsesside kategooriad ja nende hindamine Protsessid jagunevad vastavalt nende küpsusastmetele kategooriatesse: 1.kategooria: Iseseisvalt kohanduv protsess. 2.kategooria: Parendatud protsess 3.kategoogia: Valitsetud protsess. 4.kategooria: Defineeritud, kirjeldatud protsess, on olemas mõõtesüsteem sisendi, väljundi ja tähtsamate protsessiparameetrite jaoks. 5.kategooria: Nn lähtesituatsioon ettevõttes enne protsessijuhtimise idee sisseviimist. Täpne protsessi kirjeldus puudub. Protsesse võib hinnata näiteks kontroll-lehtede abil. Alustades 5. kategooria protsessiga, küsitakse umbes 10 küsimust tingimuste kohta, mida vastav protsess peab täitma, et saavutada järgmist kategooriat. Protsessipõhine juhtimine Organisatsiooni protsessikeskne juhtimine eeldab
Eesmärk aidata kaitsta ja säilitada andmeid ja andmekogusid, IT seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara. 3 taset, millest 3 turvalisim. • Botnet – robot network, häkkerite hallatav haavatavate võrku ühendatud arvutite võrgustik, kuhu paigaldatud pahavara (bot). (zombie võrgustik) • Port-scanner – app, mis otsib serverist või hostist avatud porte. Turvalisuse kontrolliks. Ründajad otsivad nõrki kohti. • Whitelisting – sisendi testimine korrektsete sisenditega (turvalisem kui blacklisting, sest saad kohe kontrollida, et halbu (kehvi) sisendeid ei aktsepteeriks) • Blacklisting – sisendi testimine valede sisendite vastu. • Süs adminn - • Hoiab serveri admin kasutaja rekvisiite saladuses • Jälgib logisid rünnakute tuvastamiseks • Hoiab serveri tarkvara ajakohasena • varundab tagavarakoopiaid
Kui siis Tehete NING ja VÕI vastastikuse teisendamise omadus → duaalsuse printsiip. 6. Kombinatsioonloogika elemendid – multipleksor, demultipleksor. Kombinatsioonloogika on loogikalülituste skeem, mille väljund sõltub ainult süsteemi sisendite olekust antud hetkel. Multiplekser- lülitus või seade, mis võimaldab edastada mitut erinevat sisendsignaali ajaliselt järjestatun üht sideliini mööda Multiplekseri aadressisisend määrab, millise sisendi signaal antud hetkel väljundile pääseb. Kahekohalise aadressisisendi korral on võimalikud 2 2 erinevat aadressikoodi (00, 01, 10, 11) mis lubab 4 erineva sisendi olemasolu. X0 signaal, kas 1 või 0 väärtusega pääseb multiplexeri väljundile ainult siis, kui aadressisisendid A1 ja A0 on mõlemad 0 . Sel juhul on ülemise NING lüli altpoolt lugedes kahel sisendil 1 väärtused ning kui ka X 0 loogiline väärtus on 1, on ka ülemise NING lüli väljundil loogiline 1
kontakt pole stabiilne. See tuleneb ühest küljest asjaolust, et ükski kontaktping pole ideaalselt sile ja teiselt poolt sellest, et (eriti sulguv kontakt) põrub/vibreerib enne kui tekib stabiilne ühendus Lisaimpulsside eemaldamiseks kasutatakse: 1. Schmiti trigeriga puhverelementi koos takisti ja kondensaatoriga (konde. laaditakse läbi lülitikontakti ja takisti. Pinge konde. kasvab sujuvalt ja sisendi vähimal kõrge nivoo väärtusel lülitub puhvri väljund ümber) 2. Ümberlülituva kontaktiga lüliti (RS-trigeri kasutumine) Impulsi formeerijat kasutatakse tagamaks et impulss poleks lühem mingist konkreetsest kestusest. Dekoodrid ja koodrid kasutatakse laialdaselt nii eraldi integraallülitustena kui ka osana muude integraallülituste kossseisus; lisaks ka puuteekraanides, LCD ekraanides ja andmete lugemisel kaamerate fotosensoritest.
8.4 Diferentsiaalvõimendi võimendus astmed on oma vahel sidestatud ühise emittertakistuse kaudu. Kui me anneme esimesse sisendisse positiivse signaali, siis hakkab suurenema VT1 kollektori vool ja ka vool läbi emittertakistuse. Emitertakistusel tekib pingelang, mille pluss on suunatud VT2 emitterile. See on samaväärne teise transistori sisendpinge vähenemisega. Ning see toob kaasa teise transistori kollektorvoolu vähenemise ja väljundpinge tõusu. Järelikult on esimese sisendi toime MI sest sisendpnige suurendamine toob kaasa väljundpinge suurenemise. Andes pinge teise sisendisse tekitab see teise transistori kollektorvoolu suurenemise see aga omakorda vähendab kollektorpinget järelikult on teise sisendi toime I. On oluline, et sisend signaalide puudumisel oleks väljundpinge 0. Kollektorpinget on ikka tavaliselt tööpunktiga määratud kui kasutame tavalist otses sidestuses võimendit siis me ei saa kuidagi väljund pinget nulliks. Kui aga kasutada
NAND/NOR/AND/OR. Millised transistorid on ühendatud järjestikku ja millised paralleelselt? NAND - 4 transistorit (PMOSid paralleelselt, NMOSid järjestikku) NOR – 4 transistorit (NMOSid paralleelselt, PMOSid järjestikku) AND – 6 transistorit OR – 6 transistorit 27. Kirjelda lühidalt transmissioonvärava tööpõhimõtet. Millistest ja kui mitmest transistorist ta koosneb? Töötab kui lüliti, mis on ühendatud sisendi x ja väljundi f vahele. Tavaliselt kasutatakse XOR või multiplekserites. Transmission gate. PMOS (ülemine) – ON kui pais 0, NMOS – ON kui pais 1 – seega kas mõlemad transistorid on korraga ON või mõlemad on korraga OFF. 28. Loogikaskeemid võib jaotada kaheks grupiks. Nimeta need grupid ja too välja millistel puudub aja parameeter. Arvutites kasutatavad loogikaskeemid jagunevad kas kombinatoorsed (combinational-) või järjestikskeemid (sequential circuits) – kolmandat
efektiivne. Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Efektiivsust kirjeldatakse sageli, kui "teha õigeid asju" - see tähendab neid tegevusi, mis aitavad organisatsioonil jõuda eesmärkideni. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse inimesed, raha, seadmed piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikus on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Rohkem väljundit sama sisendi hulga juures tähendab säästlikkuse suurendamist ja sama väljund väiksema hulga sisendite kaudu näitab samuti säästlikkuse suurendamist. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust. Säästlikkust võib ka selgitada, kui "teha asju õieti", see tähendab, mitte kulutada asjatult ressursse. Samal ajal, kui säästlikkus on seotud vahenditega, millega asju teha, on efektiivsus seotud lõpptulemusega või organisatsiooni eesmärkide saavutamisega. Juhtimise tüübid
semiconductor ehk (teineteise) olekust erinevad metalloksiid pooljuhid (viide 1). Joonis 1: CMOS 4011 integraallülitus Klemme hakatakse lugema alati ülemise nõgu vasakpoolsest küljest. Integraallülitusele rakendatakse pinge 14. klemmile ja maandatakse 7. klemmilt. 4011 integraallülitus koosneb neljast väravast (vt. Joonis 1). Värava tüüpi näitab selle tingmärk. Sel puhul on tingmärgiks NAND (Not And). Input'i ehk sisendi poolt on ruut ja output'i e. väljundi poolt on ümar ning otsas väike ring. See tähendab, et see on NOT AND värav inverteeritud väljundiga. Kui mõlemad sisendid (nt. A1 ja B1) on kõrged (high), siis väljund (Q1) ei ole (NOT) ,,kõrge" vaid on ,,madal". Võimalikud on neli erinevat varianti (vt. tõetabelilt Joonis 2). ,,Kõrge" (high) tähendab, et sisendile rakendatud pinge on enam kui pool pingeallikast avalduvast pingest
Lehtla
Tallinn
2017
7-Segmendilise valgusdioodi juhtimine
8 #include
Konnektsionistlikes mudelites toimuvad aktivatsioon, tagasipropagatsioon (saab oma vigadest aru ja parandab neid). See mudel on õppiv mudel, teda treenitakse. Mudel õpib oma vigades ja juhendatult, st mitte ainult oma vigadest, vaid neist vigadest, mis ise teeb, saab teda suunata parandama õigeks konkreetset kohta. Mudel töötleb õigesti ka selliseid näiteid, mida talle varem pole sisestatud (mentaalsel tasandil teadmiste üldistamine). Samas on teada, et sisendi ja väljundi vahel pole süstemaatilisi seoseid. Tänapäeva psühholoogia ja psühholingvistika kasutavad konnektsionistlikke mudeleid enim seal, mis toimuvad reaalajas, nt reaalajas toimuvad tuvastused. suur eelis on see, et ta töötleb keelt statistilise õppimise tulemusena, mitte reegleid õppides. 5) eksemplari mudelid (Skousen 1989, Lonsdale, Parkinson 2002) toimivad konnektsionistlikest täiesti erinevalt
OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas tekitab OV võimenduse (ja seega väljundpinge) lineaarse kasvu. Kui väljundpinge on jõudnud soovitud amplituudväärtuseni, pannakse lüliti korraks kinni, misläbi kondekas laeb ennast tühjaks ja OV võimendustegur (ja jälle ka väljundpinge) läheb nulli. Seejärel protsess kordub... 40.Kuidas genereerida kolmnurkpinget? Vaja on operatsioonvõimendit, takistit, kondekat, kahte vooluallikat ja mingit kaadervärki, mis väljundi amplituudpingel + sisendi vastu vahetaks (ja vastupidi). OV-ga paralleelselt ühendatud kondekas garanteerib lineaarselt muutuva võimenduse ja kui väljundpinge on jõudnud amplituudväärtuseni lülitab eelpoolmainitud kaadervärk sisendi väärtuse vastupidiseks. Nii saamegi oma kolmnurkpinge. 41.Kuidas ehitada digitaalset generaatorit? 42.Kvartsgeneraator. Suure sageduse ja väikese võimsusega endaergutusega elektrongeneraator, milles sageduse stabiilsuse tagab piesokristall
Miks on tööviljakus ja tootlikkus nii olulised? Tootlikkus ehk tootlus, produktiivsus on süsteemi (riigi, ettevõtte) teavatava väljundi (toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus on majandamise, heaolu ja konkurentsivõime oluline näitaja. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus. Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja töökulu suhet. Käitise tööviljakust arvutatakse ühe töötaja, töölise või põhitöölise, tööpäeva või töötunni kohta valmistatud toodangu hulga põhjal
rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika uurimisobjektiks on majanduse koondnäitajad SKP Majanduse põhiküsimused Mida toota? Kuidas toota? Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Töö, kapital ja maa tootmistegurid Tootmise sisendi Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor Turuväline sektor Majanduslik ringkäik HÜVISTE TURG KODU AVALIK ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISE SEKTOR D TEGURITURG Majapidamised on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühiseid
juhe puudu. Mõtlesin taas pikalt, mis võiks olla, grupikaaslastelt polnud ka eriti mõtet abi otsida, sest nendel on valdavalt teistsugused loendurid, mille nullimine toimib AND-komponendiga. Mõtesin algul, et kusagilt SET-ist või RESET-ist on tarvis juhe kusagile tõmmata, kuid ei. Panin siis iga väljundi külge indikaatorlambi ja loendamisel nägin, et kuues, viimane triger, ei toimeta üldse. Märkasingi, et oli jäänud üks pisike juhe J-sisendi juures tõmbamata. Ja loendur loetles ilusti nullist 3F-ni.
Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused Mastaabiökonoomika ainult üks firma võimeline tootma koguseid, kus hind on madalaim. Sisenemisbarjäärid Seaduslikud ja majanduslikud piirangud. Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandis olemine) 4 Monopolistlik konkurents ... iseloomustab see, et palju firmasid müüb diferentseeritud toodangut (eksisteerib nii monopoli, kui ka täieliku konkurentsi elemente) 5 Monopolistlik konkurentsi tunnused Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul
m11 ... m1 p ... m1, M + N ... ... ... .... ... mr1 ... m rp ... m r , M + N , (19) ... ... ... ... ... m ... m Rp ... m R , M + N R1 Hägusa süsteemi reeglite maksimaalne arv (sisendi lingvistiliste märgendite kõikvõimalikud kombinatsioonid) on antud järgnevalt 1.6 Järeldusalgoritm üldkujul. 12 N Rmax = S i . (20) i =1 Süsteemi tegeliku reeglite arvu võrdlus arvuga Rmax annab informatsiooni selle kohta, kas reeglibaas on korralikult koostatud: i
Skitseerida väljundpinge, kui toitepinge on 10 V ja siinuselist signaali amplituudiga 10 mV võimendatakse 1000 korda. (väljundpinge on 1000 korda suurem ja seega kuni 10 V ning ei ole moonutatud). 11. Summaator (jälle sama, mis eelmised). Kui nelja sisendiga summaatori sisendtakistused on 22 kΩ, milline peaks siis olema tagasiside ahela takistus, et summaatori väljundpinge oleks sisendpingete summa (keskmine)? Milline peab neil juhtudel olema mitteinverteeriva sisendi takisti sisendvoolude tasakaalustamiseks? (Summa korral peab tagasiseda ahela takistus olema 22 kΩ, keskmise korral 5,5 kΩ. Mitteinverteeriva sisendi takisti peab olema esimesel juhul 5 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus e. 4,4 kΩ ning teisel juhul 4 rööbiti ühendatud 22 kΩ takisti väärtus ühendatuna veelkord rööbiti 5,5 kΩ takistusega ehk 2,75 kΩ.) 12. Integraator (ikka sama)
Mõõdetsime sisendsignaali amplituud Usis, sagedus fsis ja impulsside täitetegur ksis. Arvutada teoreetiline impulssjada sagedus ning võrrelda mõõdetuga. Usis=1.588±0.016V fsis=7.191±0.001kHz ksis=52.61±0.01 Signaali periood: T=t1+t2=ln 2(R2+2R3)C3 =ln2(1000+2*10000)*0.01*10-6 f=1/T=6869.98Hz Teoreetiline tulemus on lähedane mõõdetud tulemusega. 5. Ühendasime ostsilloskoobi teise sisendi modulaatori väljundiga. Mõõtsime väljundpinge amplituudi Uvälj ja sageduse fvälj ning täiteteguri kvälj. Uvälj=5.31±0.01V fvälj=7.193±0.004kHz kvälj=68.56±0.01 Sisend-ja väljundpinge on ajaliselt omavahel 90 kraadi faasinihkes. Pinge suurenedes täitetegur väheneb. 6. Andsime PWM modulaatori sisendisse generaatorist 3,5 V amplituudi ja 500...1000Hz sagedusega siinussignaali. Sisend signaali langev front ja väljundi tõusevfront langevad kokku. 7
. 6. Milleks on vajalik bipolaartransistori tööpunkti fikseerimine? Joonistage tööpunkti fikseerimise kaks võimalikku skeemi (baasivoolu määramisega ja baasi-emitteripinge määramisega) Töötades võimendina on oluline, et väljundsignaal oleks võrdeline sisendsignaaliga, sest siis ei teki signaali kujundis moonutusi, seetõttu on kasutusel ainult lineaarreziim. Selleks, et tagada sisendi ja väljundi võrdeline sõltuvus peab transistor lineaarreziimi jääma ükskõik millise sisendsignaali hetkväärtuse korral. Selle tagamiseks antakse transistorile sobiv alalisvoolureziim, mida nimetatakse tööpunkti fikseerimiseks. 7. Loetlege transistoride piirparameetrid .PC - kollektori suurim lubatud hajuvõimsus. UCER - suurim lubatav kollektoripinge. UCB0 - kollektori ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge.
Samas on nad limiteeritud oma opereerimiskiirusega. Sellegipoolest on nad väga kasulikud ja efektiivsed suure osa patareitoitega rakenduste juures. KMOP põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu peaaegu üldse tarvis oleks. See teeb selle perekonna väga kasulikuks patareisid tarvitavates rakendustes. Üks põhiline probleem KMOP lülitustega on nende kiirus. Nad ei suuda opereerida väga kiiresti neile omase sisendi mahtuvuse tõttu. B-seeria vahendid aitavad teatud määral sellest probleemist üle saada andes väljundisse ühlast voolu ning lülitades väljundi seisundit kiiremini ümber isegi siis, kui sisendsignaalid on aeglasemad. 14.ESL-loogika põhirakk. ESL lülitused on spetsiaalselt disainitud opereerima eriti suurtel kiirustel, et vältida transistoridele omast hilistumist küllastuspingel. Selle tõttu vajavad need ahelad suures koguses elektrivoolu, et nad saaksid töötada korralikult
parameetrite hinnanguks tuleb valida sellised arvud, mille korral erinevused tegelike katsetulemuste ja mudeli põhjal prognoositud väärtuste vahel oleksid minimaalsed nende erinevuste ruutude summa minimeerimise mõttes. Mudeli analüüs 1)Katse dispersiooni leidmine (Sobivaimaks lähenemisviisiks väljundi y dispersiooni hindamiseks on enamasti eraldi korduskatsete seeria läbiviimine mingi suvalise, ent fikseeritud sisendi x väärtuse juures) 2) Mudeli parameetrite hinnangute ja mudeli väljundi prognoosi dispersioon ja usaldusvahemikud (põhinevad t-statistiku kasutamisel) 3) Mudeli liikmete olulisuse kontroll (kui tekib kahtlus, kas sisend X mõjutab väljundit Y, kas vabaliige b0 erineb nullist) 4) Mudeli adekvaatsuse kontroll (kontrollitakse, kas mudel tervikuna on katseandmetega kooskõlas, levinuim viis on adekvaatsustest, kus adekvaatsusdispersiooni võrreldakse väljund dispersiooniga
muuta väljundpinge nulliks. Põhjuseks on võimendi komponentide mitteidentsus. UN = (1...20) mV Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. Sisendvooluks Is nimetatakse sisendite voolude aritmeetilist keskmist sisendpingete puudumisel. Is = (0,01...200) nA Ka sisendvoolu puhul esineb triiv. Sisendtakistus diferentssignaalile Rds on takistus võimendi kahe sisendi vahel. Rds = (1...1000) M ja rohkem Sisendtakistus ühissignaalile Rüs on takistus kahe kokkuühendatud sisendi ja üldjuhtme vahel. Rüs = (1...10) M Väljundtakistus Rv iseloomustab võimendi väljundpinge muutust koormustakistuse muutumisel püsiva sisendpinge korral. Rv = (10...150) Piirsagedus fH on sisendsignaali sagedus, mille puhul võimendi võimendustegur on vähenenud 3 dB, võrreldes võimendusteguriga madalal sagedusel.
Rain Ungert 062227 IATB61 Töö tehtud: 20.03.09 Töö eesmärk Simuleerida ja optimeerida etteantud kesksagedusega külgsidestusega ribafilter. Töövahendid Programm Ansoft SerenadeSV 8.5. Töö käik Koostasime filtri skeemi. Joonis 1. Filtri skeem. Skeemi koostamisel arvestasime filtri sümmeetriat - elemendid n1, n4 on võrdsete parameetritega ja n2, n3 on võrdsete parameetritega. Filtri sisendi ja väljundi külge ühendasime 50 ükspordid. Määrasime elementide algparameetrid. Kesksagedus f0=5.4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sagedusele f0 vastavad mikroribaliinide laiused W ja pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL. 2
8000 8000,415 0,040 0,093 0,00047 9000 9000,474 0,045 0,084 0,00042 Tabelist võime teha järeldust, et erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab sagedusmõõturi mõõtemääramatust. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali kuju nelinurkseks impulssiks amplituudiga 2 V ja krdussagedusega 12kHz. HP53131A 1. sisendi kaudu mõõdetud signaali komponedid on: · Kordussagedus f = 12,000 627 kHz -1 · Kordusperiood T = f = 83,32898 s · Impulsi kestus = 42,2512 s · Impulsi esikülje kestus RISETIME = 2,1671 s · Impusi tagakülje kestus FALLTIME = 2,0121 s 3. Hinnang generaatorile ja sagedusmõõturile Lõpuks, uurisime tabelit ja meie tulemusi, saime järeldada, et lubatud mõõteviga ei ületa erinevust generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu. Kõik on korras
muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. -Sisendvool Isis – sisendite voolude aritmeetiline keskmine sisendpinge puudumisel. -Sisendtakistus diferentssignaalile Rd sis - ekvivalentne sisendite vaheline takistus nõrga signaali korral. Bipolaar-sisendtransistoridega OV-de R d sis on mõni MΩ. Sisendvool läbi sisendtakistuse on ainult mõni nA. -Sisendtakistus ühissignaalile Rü sis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0-klemmi vahel. -Suurimad väljundpinged U+v , U-v – suurim võimalik positiivne ja negatiivne väljundpinge etteantud koormustaktistuse korral. -Ühikvõimenduste sagedus f1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega. -Talitluskiirus vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel. 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) Harmooniliste võnkumiste generaator, kus harmooniline võnkumine säilitatakse
MASINTÕLGE Masintõlge · Tekstide automaatne tõlkimine · Suudab tõlkida iseseisvalt · Tõlkimisprotsess parem, kiirem, säästlikum · Praegu täielikult automatiseeritud masintõlge puudub Piiratud masintõlge · Toortõlge arusaamine teksti tähendusest · Piiratud sisendi tõlge ette on antud ainevaldkond ja lähteteksti formaat N: TAUM-METEO ingl-prantsuse ilmateated · Eeltoimetatud tõlge lauseid lihtsustatakse N: EL dokumendid Statistiline masintõlge Sõnadele võib mitte leiduda vastet teises keeles Kuidas käsi käib? How is hand walking?(ingl k) Õige variant How are you? Kivi kotti! A rock into the bag. (ingl k) Õige variant Good luck! T* produtseerimine ehk nimetatud parameetrite
Töös kasutatud seadmed Digitaalostsillograaf C98 Signaalide generaator Kõlar Arvuti RS232 liidesega ning programm Hyperterminal Seadmete ühendamiseks vajalikud juhtmed Töö käik Mõõteinfo ekraanil Aja lugemi näidu parameetrid: - nupu ühekordsel vajutamisel muutub ajanäit ±0,02ms; - näidud markeri asudes joone alguses ja lõpus vastavalt 0,00ms ja 40,94ms Signaali jälgimine Sisendis siinuseline vahelduvsignaal 100Hz Sisendi mõõtepiirkond on 10V. Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 13,62 3,44 = 10,18 ms 1 1 Signaali sagedus on seega f = = = 98,23Hz T 10,18 10 -3 s Pinge: Umin = 1,52 Umax = 1,60 U min + U max U amp = = 1,56V 2 Max(dU/dt): 1) suhtelist mõõtmist kasutades: dU U 0,26V V
Diferentspinge amplituud Usünf=15,4mV 9. Arvutatud SSMT SSMT= 20log(K.dif/K.sünf)=20log(226/0,628)=51,12dB 10. Kokkuvõte tehtud tööst Antud laboris tegelesime diferentsvõimendite käsitlemisega, näiteks elementide arvutamise ja valimisega, erinevates reziimides pingevõimendustegurite leidmisega. Sageduse kasvades hakkas diferentsiaalne pingevõimendustegur langema. Diferentsvõimendi omadused ei muutu oluliselt ka ühe sisendi maandades, tänu millele on võimalik muuta maandamata allika signaal maandatud klemmiga signaaliks ja vastupidi. Diferentsvõimendid on operatsioonvõimendite aluseks
Question8 Hinded: 1 Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) Vali üks või enam vastust. Kiirema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi Aeglasema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi Sisendi signaali nulli koondumise järgi Question9 Hinded: 1 Selgita, mida ja kuidas täpselt tuleb muuta, et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks? Missugused süsteemi parameetrid/elemendid sellega muutuvad? Vastus: Question10 Kui soovid, siis võid (ei ole kohustuslik) tagasisideks siia kirjutada, kuidas selliselt Moodle testide abiga korraldatud praktikumide ülesehitus Süsteemiteooria sisu omandamisele mõjus? (nt. kas mugavam, kui paberil
Ülesanne: Analoog-digitaalmuunduri lugemine ja tulemuse väljastamine kahendkoodis Käik: Analoog/digitaalmuundurid (analoogsisendid) võimaldavad mõõta pinget 0-5 V. 8-bitise muunduri korral jagatakse mõõtepiirkond 255ks osaks ning mõõdetavale pingele vastav väärtus kirjutatakse mikrokontrolleri mälus olevasse registrisse. AD-muundur võimaldab sisendi pinge 0-5 V muundada kahendkoodi ning sealt edasi. Kui LED- lambid on ühenduses, võimaldab kuvada need vastavalt kahendkoodile . Programm kuvab AD-muundur väärtust seitsmesegmendilise indikaatoriga. Plokkskeem: Joonis 1: AD-muunduri plokkskeem Juhtprogrammi väljatrükk: ;Mikrokontrolleri registrinimede lisamine list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine cblock 0x20
2 T= 0 2 t 1= =1.9 s 10 c) Süsteemi ülekandefunktsioon F(s) = X(s)/U(s)? m x¨ =k ( u- x) m x¨ =ku-kx m x¨ +kx=ku 20 m=k m x¨ + 20 mx = 20 mu x¨ + 20 x= 02 u s 2 X ( s)+ 20 X ( s )= 20 U ( s ) X ( s) 20 T ( s)= = U ( s ) s 2+ 02 d) Sisend u(t) on ajavahemikus [0, 2t1] siinusfunkt- sioon amplituudiga u1 = 10mm, mille nurksagedus on sama, mis vabavõnkuva süsteemi omavõnkesagedus 0. Väljaspool seda vahemikku on sisendi väärtus null. syms nyy t1 k u1 k = 5; t1 = 1.9; m = 0.5 u = zeros (1, 401); u(1:201) = linspace (0, sin(a), 201); nyy = k/m TF = tf (nyy,[1 0 nyy]); figure (1) t = linspace (0, 4*t1, 401); lsim (TF, u, t) u1 = 10;
Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooniväljund ei saa olla võrdsed. MS-TRIGER (Master Slave) MS-Triger on kahetaktiline triger, mis lahendab tagasisidega tekkinud probleeme. Kahetaktiline triger koosneb kahest identsest trigerist Master ja Slave. D-TRIGER (Delay) data 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. D trigeril on kaks sisendit – D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti
Liikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, BENELUX, Itaalia. Tänu ESTÜle loodi 4 peamist institutsiooni: Kõrged võimud (high autority) tagas ühenduse toimimise, liikmed ei esindanud oma riiki. Ministrite nõukogu tagas et kõrgematel võimudel poleks liiga palju suveräänsust (ei saaks kõige eest ise otsustada). Esindaja igast liikmesriigist Ühisassamblee tagas demokraatliku sisendi kõikidesse ESTÜ otsustusprotsessidesse. Polnud efektiivne, liikmed määrati riikide parlamentide poolt. Ülesanne tsensuurida kõrgete võimude tööd, kuid jäi nõuandvaks. Kohus eesmärk lahendada institutsioonide ja riikide vahelisi konflikte. Kaitseühendus vastukaaluks NSVL pealetungi kasvule. Oli vaja, et kõik Lääneriigid oma jõud tugevdaksid. Kardeti Saksamaa taasrelvastumist. Lääne-Saksamaa astus NATOsse, ühendus muutus tähtsusetuks.
annaabi.ee 
