õitsemist, siis õitseb sirel igal aastal rikkalikult! Syringa vulgaris ´Alba´ HARILIKU SIRELI SORDID ´Andenken an Ludwig Späth´ Kasvukuju Kõrge Kasvukuju Tugevakasvuline püstine põõsas põõsas või Lehestik Roheline madal puu Lehestik Tumerohelin Õied Tume-purpurpunased,
Seemned on lapikud, piklikud, ümardunud, siledad või kurrulised. Värvus kuldkollane või pruun kuni kirsipruun. Seemned valmivad septembri lõpu poole. ESINEVAD SORDID Kõige rohkem kasvatatakse hariliku sireli sorte. Umbes 90% kõigist sirelisortidest on aretatud harilikust sirelist. Sortide peamiseks tunnuseks on õite värvus, suurus ja täidetus, õisiku suurus ja kuju ning õitsemise aeg. HARILIKU SIRELI SORDID `Andenken an ludwig Späth` Sort aretati aastal 1883. On püstjas 3-3,5 m kõrgune põõsas. Lehed 11 cm pikad, 7 cm laiad; pealt tumeroheline, karvakestega ja alt heleroheline. Õied lihtsad tume-purpurpunased. Sort on talvekindel, keskhiline. `Alice Harding` Aretati 1938 a . Keskmiselt tugev põõsas, lehed helerohelised. Õied valged kuni 30 mm läbimõõduga, nõrga lõhnaga. Varane sort. `Etna` Aretatud 1927 aastal. Võrdlemisi aeglaselt kasvav kahar, püstjas põõsas. Õied
Rohekelt õitsevat põõsast on aedades kasvatatud juba 450 aastat. Selle aja jooksul on aretatud juba üle 1500 erineva sordi. Eesti sai harilik sirel tuntuks umbes paarisaja aasta eest: kõigepealt lillaõieline, seejärel valgeõieline vorm. Sirel jõudis mõisaparkidesse ja sealt taluaeda. Praegugi on kahvatulillade õitega sirel vanades taluaedades tavaline. Mõned vanad sordid on jätkuvalt populaarsed. Juuni alguses puhkeb rikkalikult õide 'Andenken an Ludwig Späth'. Sort aretati 1883. aastal Berliinis L.Späthi puukoolis. Õiepungad on tume-karmiinpunased, õied lihtsad, tume-purpurpunased. Mõni päev hiljem hakkab õitsema valgete täidisõitega sort 'Mme Lemoine', mida on samuti siinmail kasvatatud juba ligi 120 aastat. Viimastel aastatel on meil rohkesti müüdud huvitavate kahevärviliste õitega sirelit 'Sensation' (iga kord pole see kahjuks sordiehtne). Sort aretati juba 1938. aastal. Sellel
pistokstega, võrsikutega. Annab rikkalikult kännuvõsu ja kipub metsistuma. Talub linnatingimusi, õhusaastet, kärpimist, on tuulekindel ja dekoratiivne liik. Eelistab lubjarikast ja päikeselist kasvukohta. Haljastuses kasutatakse nii vabakujuliste kui pügatavate hekkidena, pargiteede ääristamiseks, alleede ja lilleaedade kujundamiseks, sobivad istutada nii grupiti kui eksponeerida ka üksikpõõsastena. Tavaline ilupõõsas taluaedades. Sorte on aretatud ca 1000. Mõned neist: 'Andenken an Ludwig Späth'; 'Charles Joly'; 'Congo'; 'Ester Staley'; 'Katherine Havemeyer' 62. Harilik jalakas ja künnapuu Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehiste segametsade koosseisus. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on
annaabi.ee 
