Kõik lood olid jazzi stiilis ning need oli ansambli liikmete enda kirjutatud. Kava oli oma ülesehituselt väga huvitav ning laulud olid väga värvirikkad. Lugudes oli kuulda sellist rütmilisust, kiirust, värvikust ja ka originaalsust. Kontsert mulle väga meeldis kuigi ma väga suur dzässisõber just ei ole. Esituses oli neli laulu milleks olid: Siima Aimla Soundsystem, Jürmo Eespere Carne Tremula, Raivo Tafenau Karu jälg sipelgapesas ja Siim Aimla Ballaad. Esinejad mängisid väga hästi kuid kui neid võrrelda mõne muu jazzi liigiga, siis minu arvates on selline jazz kõige huvitavam ja kuulatavam. Vaatasin kontserti esiteks tuntud saksofonisti Raivo Tafenau pärast. Tema mängimisviis on midagi väga erilist ning omapärast. Ta justkui üritab saksofoni mängides endast anda kõik, mida üldse saab anda ning näeb selle jaoks ka vaeva, et hingetõmbest hingetõmbeni meloodilisi noote mängida.
Põhiline osa perest on töölised ehk töösipelgad, neil on tööjaotus. Pesa kaitsevad siiski kõik töölised, kasutades tugevaid lõugu ja sipelgamürki. Toitumine: Toituvad sipelgad peamiselt teistest putukatest, kes on kas maapinnal või kõdus, lehetäidemagusast nektarist ja taimemahlast, osa sipelgaid sööb ka seemneid võikasvatab pesas toiduks seeni. Ühiseluliste sipelgate peres on kõikidel sipelgatel oma ülesanded: · Sipelgapesas on üks kuni mitusada ema, kes elavad pesa sügavamas osas ning nende ülesandeks on muneda munasid. · Munadest kooruvad vastsed, kes elavad samuti pesa sügavamates osades. Valmikuks saamiseks vastsed nukkuvad. · Kord aastas kasvab pesas põlvkond tiibadega isaseid ja emaseid sipelgaid, kes suunduvad pulmalennule. Pärast seda isased hukkuvad ning emased murravad oma tiivad ning pöörduvad tagasi pesasse või loovad uue pere.
1. + + - sümbioos ( seened ja mitmed puuliigid. Tänu sümbioosile seentega saavad mitmed puuliigid asustada kasvukohti, kus need seente abita elada ei saaks.) 2. + - kisklus,parasitism ( koer ja kirp. Kirbule toiduks ja elukohaks;koerale ebamugavus) 3. - - konkurents( puuliigid omavahel. Tihedalt kõrvuti kasvavad puud konkureerivad üksteisega nii valguse kui ka toitainete ja niiskuse pärast.) 4. + 0 kommensalism( mardikalised elavad sipelgapesas. See pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad ei saa aga sellest ei kasu ega kahju.) POPULATSIOON Iseloomustus: · Arvukus · Populatsiooni tihedus · Populatsiooni lained( arvukuse muutus ajas) ÖKOSÜSTEEM Iseloomustab: · Liigiline koosseis · Liigirikkus · Dominant · Biomass · Produktsioon · Toitumissuhted TOIDUAHELAD TOOTJA e
Faust kui hea ja kurja vahel kõikuva inimese sümbol Enamus inimesi elab oma elu ära, mõtlemata oma põhjuste ja eesmärgi üle. Nad lihtsalt kulgevad läbi elu, täidavad oma väikest rolli suures sipelgapesas ja siis kõngevad. Nad ei koorma ennast küsimustega. Miks ma siin olen? Mida on mul maailmale anda? Teose põhiteemaks on inimese olemuse analüüsimine , mis viib edasi universaalne tahte ja ellujäämistahteni. See on Fausti elu mõtte otsingud. Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. Hoolamata sellest, et ta oli lugupeetud, tark, tal oli järgjaid, ei leidnud ta, et ta tegevusest oleks kellelgi kasu,
toituvad põhiliselt pesa lähedalt leitud selgrootutest, eriti lehetäidest, laibasööjad suudavad vaenlase pihta sipelghapet pihustada Emassipelgad võivad elada kuni 25 aastat Isassipelgad elavad vaid paar nädalat, sest pärast paaritumist süüakse nad ära Töölissipelgad elavad umbes 2 aastat. Laanekuklane (Formica aquilonia) must ümar tagakeha, punakas keha esiosa ja ülipeen talje töösipelgas on 48,5 mm pikk elavad peamiselt okasmetsades, aga vahel ka segametsades ühes sipelgapesas elab mitu emast, kelle järglased ühes pesas koos elavad üks emane muneb aastas umbes 150000 muna sissetungijate vastu on laanekuklased väga agressiivsed Mesinike jaoks kujutavad kahjureid, kes võivad ööpäeva jooksul tarust ära viia kuni kilo mett peletamiseks on kasutatud tomatilehti, rabarberit, mõnel pool ka kaneelipulbrit Palukuklane (Formica polyctena) esineb kõige arvukama kuklaseliigina üle terve Eesti eelistab valguserikkamaid männi ülekaaluga palumetsi
udu, mida pärastpoole taibatakse seostada ülisalajase sõjaväeobjektiga. Õige peatselt selgub, et udus luuravad pisut näljasevõitu elukad, keda ei tohiks küll olla mujal kui halbades unenägudes... 8.Pratchett Terry ,,Malakas" Lugu räägib välja mõeldud tegelastest, näiteks:päkapikkudest, trollidest, zombidest, veesülitidest, libahuntidest ja nende vahelistest konfliktidest. 9.Strudgatski ,,Põrnikas sipelgapesas" Maale on jäetud teadmata päritoluga leidlapsed. Inimestel tuleb otsustada, mida nendega teha ning kas nad kujutavad endast ohtu inimkonnale. Ka selles raamatus tegutsevad Maksim Kammerer ja R. Sikorsky, aga ka mutantkoerad ja Rändurid. 10.Vonnegut Kurt ,,Tapamaja, korpus viis" ,,Tapamaja, korpus viis" on üks maailma mõjuvamaid sõjavastaseid raamatuid. Kurikuulsa Dresdeni pommitamise taustal peegeldab peategelase Billy Pilgrimi müütiline ajarännak mõranenud
Riisika seeneniidistik ümbritseb männi juurt, mis suurendab juure pinda ja imeb mullast vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kommensalism Eri liikide organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik, nimetatakse kommensaaliks. Inimese soolestikus elavad arvukad bakterid ja algloomad. Mardikalised ja sipelgad. Mõned mardikalised võivad elada sipelgapesas - see pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad aga ei saa sellest kasu ega kahju. Haiga kaasas rändav imikala (haihoidja), kes imeb end hai naha külge. Konkurents Konkurents on sama või eri liikide organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Konkurentsi esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni.
Tavaliselt elab parasiit ainult üht liiki peremehel. Taimedel ja loomadel ühiseid parasiite pole. Biootilised tegurid: tulenevad organismide kooselust,nende vahelised suhted: 1. Sümbioos: nt mükoriisa ehk seenjuur: seen saab juurest orgaanilisi aineid, kuuse juur saab vett. Vastastikku kasulik kooselu. Meriroos ja vähk: meriroos kaitseb vähki, vähk toidab. 2. Kommensalism: nt inimese soolestikus elavad bakterid: inimesele kahjutud/ neutraalsed. Sipelgapesas elavad teised putukad ei häiri sipelgaid. 3. Parasitism: Parasiit toitub ajutiselt või kogu elutsükli vältel kas peremeesorganismi peal või sees. Nt solkmed, paeluss, verekaan, kirp. Kasutatud kirjandus: · Martin, M. Bioloogia põhikoolile III. Tallinn Avita, 2002 · Internetist: http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/cbd_concept www.puks.pri.ee/data//bioloogia.doc http://alorents.googlepages.com/sissejuhatusökoloogiasse www.koolielu.edu.ee/bio/mõisted.okoloogia
antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (toiduallikad, elupaik,samad ressursid). (liigisisene-kajakad koloonias, liikide vaheline-kodurott,rändrott;) ammensialism - valgusnõudlikus, taim, kuusk. Parasitism - saab ise kasu, toob teisele kahju.parasiit, peremees
kisklus saakloom Herbivoori herbivoori liblikaröövlid söövad taime a kahjulik d Mutualism kasulik Peremeesl taimede suhe seente mükoriisaga, mis varustab iik, bakter taime anorg. ühendite ja mitmete mikroelementidega Kommensa kasulik Peremeesl elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja lism iik, ohutu toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui liik mardikas nende pesas elab 5. Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal üksteisest. Ühe liigiga toimuvad muutused mõjutavad ka teisi liike. Nt paljude taimede ja neid tolmeldavate putukate evolutsioon on toimunud tihedas vastastikuses seoses. Sellist nähtust nimetatakse koevolutsiooniks
Sümbioos-on eri liiki org. vastastikku kasulik kooseluvorm.( liblikõieline taim ja mügarbakter) Eksosümbioos-org. vaba kooselu vorm (sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad vastu magusat eritist) võivad elada ka teineteisest sõltumata. Endosümbioos- üks org. elab teise keha sisemuses (veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid) Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm,mis ühele poolele on kasulik teisele kahjutu. (mardikas võib elada sipelgapesas-see pakub toitu ja kaitset, kuid sipelgad ei saa sellest kasu ega kahju. / inimese soolestikus elavad bakterid ja algloomad). Kommensaal-liik,kellele selline kooselu on kasulik. Konkurents- sama või eri liiki org. vastastikku piirav kooseluvorm.(noores kuusikud puud konkureerivad toidu ja valguse pärast, kiiremini kasvavad puud varjavad liigikaaslased / isasloomad konkureerivad emasloomade pärast) Parasitism- eri liiki org. kooseluvorm,mis ühele kasulik,kuid teisele kahjulik
( loe lk 95 ) Ühel päeval tuli naaberküla ametikaaslane Villu rehepapi juurde teatega, et naaberkülas on katk. Rehepapp võttis kohe nõuks külarahvast lähenevast ohust teavitada. Kõik teadsid, et see tähendab väga tõenäoliselt kindlat surma. Noored ja vanad kogunesid kõik rehepapi maja juurde, kus viimane suitsetas ja oma rahvast silmitses. Ta kutsus kõik rehetuppa ja seadis nad risti-rästi põrandale lebama nagu kuuseokkad sipelgapesas. Katk rändas neiu kuju võttes salamisi üle jõe, muundus siis valgeks kitseks ja jooksis kohe rehepapi juurde. Jõudiski kohale. Rehepapi kavalus aga aitas katku ära lollitada ja terve külarahva surmast päästa. Katk nägi inimesi rehetoas lebamas kui sigu põhus ja ei uskunud, et need saavad inimesed olla. Räägu Rein arvas, et võiks katku mõsa juhatada mida vähem neid raisku on, seda parem. Vahepeal võttis katk hõberubla kuju ja selle leidis kivi alt vana sõdur Timofei
loomadega, näiteks heeringad või rohutirtsud) või peredesse (kui tegu ühiseluliste putukatega). Sellisel koondumisel võib olla kaks täiesti erinevat põhjust. Üks on sotsiaalne, toimub näiteks rituaalne paaritumismäng ja partnerite valik (kotikute või muude loivaliste koondumine lesilatesse), või on moodustunud hierarhiline sotsiaalne süsteem, kus parema äraelamise nimel toimib tööjaotus (näiteks sipelgapesas või simpansikarjas). Teine võimalik põhjus on sügavalt isekas saakloomale on alati kasulik kui tema ja kiskja vahel on veel üks sama liigi isend (kiskja võtab lähima looma). Kui nüüd kujutada ette kahte sebrat, keda luuravad kahelt poolt kaks lõvi, võib ennustada, kuhu püüab asetuda kolmas sebra mõistagi kahe eelmise vahele nii, et mõlemad lõvid oleksid liigikaaslastega "varjestatud". Edasi mõeldes jõuame
- Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. a.)endosümbioos tihe kooseluvorm, kumbki osapool teineteiseta hakkama ei saa. Nt: samblik seente/vetikatega b.)eksosümbioos nõrk kooselu, kus mõlemad osapooled saavad ka üksi hakkama. Nt: sipelgad ja lehetäid ning ninasarvik ja laululinnud. - Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik ning teisele kahjutu ehk ta on neutraalne. Nt: inimene ja nahabakter(neut); mardikad sipelgapesas; hai ja imikkala. - Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teisele kahjulik. a.)siseparasiit: paeluss b.)välisparasiit: täi - Kisklus röövlooma ja saakloona vaheline toitumissuhe. - Herbivooria taimetoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, metskits. - Omnivooria loomaliigid, kes on segatoidulised toituvad nii taimedest kui ka loomadest, nt karu ja metssiga.
Nt sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt magusat eritist vastu. o Endosümbioos- üks organism elab teise kehas. Nt veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. · Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjutu või neutraalne. · Liiki, kellele selline kooselu on kasulik nimetatakse kommensaaliks o Nt mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu aga sipelgas ei saa sellest midagi · Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastiku piirav kooseluvorm · Konkurents saab olla kas liikide vaheline või liigisisene · Konkurents, tekib sest ressursside hulk on piiratud · Konkurentsi tulemusena ei saa sarnaste vajaduste organismid koos püsivalt eksisteerida o Mand ja kuusk valguse pärast o hunt ja hunt toidu pärast o 2 isast hunti emase pärast
toitaineterikkamate taimeosade valikuline toiduks tarbimine koore alune kiht energiapuuduse korral Kasulik neutraaln Kommensalism puutüvel kasvavad vetikad e vetikatele kasulik, puule neutraalne, seened sipelgapesas seenele neutraalne, sipelgatele kasulik, narkootilise toimega ühendid Neutraaln Neutraaln Neutralism mõlemale osapoolele neutraalne e e suhe, kased ja hundid metsas Ökosüsteem Koosneb elusorganismidest ja eluta keskkonnast, mis on omavahel seotud dünaamiliste vastasmõjudega. 1. Biotsönoos ehk elukooslus 2
Abiootilised- elukeskkonna ja kliiamga seotud tegurid. Õhk muld vesi päike temp tuul. Biootilised- tulenevad organismide kooselust. Biootilised sümbioos jt. b) Organismide vahelised suhted Sümbioos- eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, nt sipelgas ja lehetäi, taimed ja mügarbakterid Kommensialism- ühele poolele kasulik teisele kahjutu nt mardikad sipelgapesas, samblik ja puu Konkurents- sama või eri liiki organismide vastikku piirav kooseluvorm, nt männid männinoorendikus Parasitism- ühele kasulik, teisele kahjulik nt paeluss ja inimene Kisklus- rööv ja saaklooma vaheline toitumissuhe, nt toakärbes ja ämblik, nirk ja uruhiir Herbivooria- taimtoiduline loom ja taimeliigi toitumissuhe, ploomipuuja lehetäi Omnivooria- segatoidulised loomad
"Tänutäheks" kaitsevad sipelgad lehetäisid vaenlaste eest, nt.lepatriinude, viivad neid kõige mahlakamatele võrsetele ja kannavad emasid talveks sipelgapesadesse 26. Mis on kommensalism? Näited. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. 27. Mis on parasitism? Näited. Parasitism on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism kasutab teist organismi oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 28. Mis on kisklus? Näited.
ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni. Troofilisi tasemeid ei saa olla ökosüsteemis üle 3-4. Sest järgmisele troofilisele tasemele läheb 1-10% eelneva taseme energiast või biomassist. ____________________________________________________ 3. KOMMENSALISM- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. Vs samblik ja puu ANTIBIOOS mikroobide suhe mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. ALLELOPAATIA on antibioosi vorm. Eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. KISKLUS on suhete vorm kahe organismi vahel, kus üks nendest (kiskja) hävitab teise saaklooma. Näiteks ilves ja valgejänes.
ei suuda ise otse õhulämmastikku kasutada. Seda seovad mügarbakterid ja saavad ise omakorda juurtelt erinevaid orgaanilisi aineid. 16 Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm nt. sipelgad ja lehetäid Endosümbioos- üks organism elab teise kehas nt. bakterid, kes lagundavad veise maos tselluloosi Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Organismi, kellele selline kooselu on kasulik nim. kommensaaliks. Konkurents Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus keskkonnategurite pärast. sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Nt. noores männikus puude omavaheline konkurents valgustingimuste pärast Parasitism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Nt
c) Sümbioos, kommensialism, konkurents, parasitism, kisklus, herbivooria teada tähendust ja osata näiteid tuua. • Sümbioos – erinevat liiki organismide vastastikku kasulik kooselu – sipelgad kaitsevad lehetäisid ning saavad neilt vastu magusat eritist • Kommensialism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolel kasulik, teisele kahjutu – mõned putukaliigid elavad sipelgapesas, pesa pakub neile kaitset ja toitu, sipelgatele pole sellest aga ei kasu ega kahju • Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm – puude omavaheline konkurents valgustingimuste pärast • Parasitism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, teisele kahjulik – inimese verd imev sääsk, kui too põhjustab inimesele näiteks malaaria
· Rakumembraam raku valikuline transport, ühendab ja kaitseb rakku 2. Organismidevahelised suhted Sümbioos - On erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Sümbioosis elavad näiteks erakvähk ja meriroos. Erakvähk annab meriroosile toitaineid, viimane aga kaitseb erakvähki. Kommensialism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Nt. mõnede putukaliikide elamine sipelgapesas pakub neile kaitset ja toitu. Inimese soolestikus elavad bakterid ja protistid. Konkurents Liigisisene ja liikidevaheline olelusvõitlus keskkonnategurite pärast. sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Nt. noores männikus puude omavaheline konkurents valgustingimustes Parasitism Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Nt
2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist? Kui sümbioosi puhul oli kooselu mõlemale liigile kasulik, siis kommensialismi puhul on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas). 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik. 5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid elavad teiste organismide arvelt (nt. inimese soolestikus elav solge saab sealt toitu ning põhjustab inimesele tervisehäireid). 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. NISU - > PÕLDHIIR - > ÖÖKULL 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kiskjad söövad herbivoore, nemad kiskjaid mitte
majani ja Rehepapp juba tervitas neid uksel. Võttis oma hea jutuga ära vanapaari varastatud puud ning ka mardipäeval kogutud saagi. Kas ahnus maksab kätte? Naaberkülast tuli katk ning katku oli vaja petta, et ellu jääda. Rehepapp, tark mees, kamandas kõik külaelaniku enda juurde. „Igal juhul tulge nüüd kõik sisse, rehetuppa, ja heitke pikali, aga mitte sirgetesse ridadesse, vaid sedasi, et kus ühe pea, seal teise jalad ja vastupidi. Te peate lebama risti-rästi nagu kuuseokkad sipelgapesas ja te peate olema kõik see aeg vait, juhtugu mis tahes.“ (lk.97) Katk oli võtnud endale kitse kuju kui ta külla jõudis. „Kõik olid vait ainult kits nohises. Siis ütles ta: „Pead jalad segamini nagu sead põhus – ei need küll inimesed pole. Puha loomad. Siit pole mul täna kedagi võtta.“ (lk. 100). Katk oli üheks õhtuks eemale peletatud, kuid pidi järgmine õhtu tagasi tulema, seega päeval oli vaja katk üles otsida ja hävitada. „Katk ei peida
Ühesõnaga kõikidel tegudel on tagajärg, olgu see tegu nii väike või suur kui tahes. 3. Toitumissuhted Liigisisesed, s. o. üheliigi isendirühmade suhted: ruumilised e territoriaalsedsuhted, funktsionaalsed suhted – nt. tööjaotus, konkurents, kannibalism, sugulussuhted Liikidevahelised: otsesed(biootilised), keskkonnakaudsed (transabiootilised suhted) KOMMENSALISM- kahe organismi suhe, mis on kasulik ühele, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab. Või siis samblik ja puu. ANTIBIOOS – mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. ALLELOPAATIA on antibioosi vorm. Eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. On oluline taimekasvatuses segakultuuride puhul. KISKLUS – on suhete vorm kahe organismi vahel, kus üks nendest (kiskja) hävitab teise – saaklooma
st R anaindeksiga 0 või o oleks väiksem kui 1 24.Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites (Begon et al. 11.2.1-11.2.3); Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab Laguahel - doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100 % sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama. Söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsiooni tihedust EHK laguahel võtab seda mida antakse ja ei sekku toiduobjekti ellu (ainult surnu omasse sekkub) 25
meenutavaid ebaröövikuid. Sageli esineb kiletiivaliste juures polümorfism, mille puhul esineb emaste mitu vormi. Näiteks ühiselulistel kiletiivalistel (mesilased, herilased, sipelgad) on viljatute emaste tööliste vorm. Enim on polümorfism arenenud sipelgatel, kelle töölised on alati tiivutud. Mõningatel sipelgaliikidel on töölised veelgi enam jagunenud nt. sõduriteks, ammedeks jt. Selliseid alamkaste võib olla koguni kuus - kõik kastid täidavad sipelgapesas erinevaid ülesandeid. Kiletiivaliste mitmekesisuse säilitamiseks on soodsaim viis poollooduslike koosluste majandamine. (Wikipedia, 2011) Sise- ja välisparasiidid Niitudel kariloomade karjatamine toob endaga kaasa eripärase putukarühma- sise- ja välisparasiitide leviku. Tuntumatest siseparasiitidest võib nimetada hobuse maokiini (Gasterophilus intestinalis), lamba-ninakiini(oestrus ovis) ja veise-nahakiini (Hypoderma bovis)
Ei kõlba püksirihm... (L. Tungal "Marjajuur lume all" 2000) 30 KEVAD Joonistanud ja kirjutanud Kersti Linnamägi Pime ja külm talv saab ühel päeval otsa. Kevadehaldjas tuleb, sulatab oma võlukepikesega lumehanged ja äratab kevadlilled ellu. Rändlinnud kuldnokk ja lõoke saabuvad kaugelt lõunamaalt tagasi koju. Karuema ärkab koos poegadega talveunest ja tuleb koopast välja kevadet vaatama. Sipelgad ärkavad suures sipelgapesas samuti talveunest ja jooksevad mööda käike igaüks oma tööd tegema. Üks laps magab hommikul nii kaua, et haldjas peab teda äratama, sest kevadet ei tohi maha magada. Kevadel peab laps minema õue, tundma kevade lõhnu, vaatama kevade värve ja kuulama kevade hääli! 31 KEVADISED LOODUSVAATLUSED 1. Millised muutused on endaga kaasa toonud kevad? 2. Mis on kevadkuude nimed? 3. Millistes kohtades sulab lumi kiiremini? 4
Pandakarud söövad bambuse lehti. Sümbioos on eri liikidesse kuuluvate organismide vaheline vastastikku soosiv suhe ökosüsteemis. Vetikas ja seen samblikes Mänd ja männiriisikas mänd hangib riisikale toitaineid ja vastupidi. Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe okösüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasut toomata. Mardikas elab sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, sipelgad ei saa sellest midagi. INIMENE Katteelundkond Nahk on elastne ja veniv keha väliskate. Nahk uueneb marrasknaha elusate rakkude paljunemise tagajärjel. Nahamoodustised on küüned, juuksed ja karvad. takistab bakterite ja mürgiste ainete sattumist kehasse. kaitseb keskkonna kahjulike mõjude eest. reguleerib kehatemperatuuri.
Ja siis nad läksidgi bussiga natuke lõunapoole siis rongiga natuke põhjapoole ja siis läksid mingit metsaradabidi natuke jala ja siis paistis üks palkidest maja ja siis hüüatas Maari, et ta teadis, et ta kompass ei valeta.Maari jõudis vanaema ja vanaisa juurde, kuhu ta jäi terveks suveks. Maariga juhtus maal igasuguseid seiklusi. Maari suhtles öökullidega. Ta käis külas mesilastel endaehitatud mesitarus, sipelgatel sipelgapesas. Ühel päeval läks Maari karja ja tutvus lepadriinudega. Veel käis ta vanaisaga ja metsavahiga metsas haiget puud langetamas, millest kägu märku andis. Vanaisa luges talle „teaduslikke“raamatuid ja millegipärast sattus Maari seiklustesse just siis kui ta oli tukkuma jäänud. Aga kõik tundus talle päris olevat.... 49
Parasiitlus e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism (parasiit e. nugiline) toitub teise organismi (peremehe) kehavedelikest, kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Paröökia e. manulus kommensalismi vorm, mille puhul üks loomaliik sallib oma pesas või muus rajatises teist liiki loomi. Nt. sipelgapesas elab msg. sipelgamanulasi. Pedoindikatsioon mullastikutingimuste tuvastamine organismide, pms. õistaimede järgi. Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. P-i kuuluvaks loetakse ka metsakõdu ja turvas. P-i tüsedus võib küündida mõnest sentimeetrist mitme meetrini. Peinotsönoos e
sümbiontidest- sümbioosis elavatest vetika- ja seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad sümbioosis seentega- nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa. Kommensialism. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele poolele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik, nimetatakse kommensaaliks. Nt: mõned mardikalised elavad sipelgapesas- see pakub neile kaitset ja toitu, sipelgad aga ei saa sellest kasu ega kahju. Konkurents. Seda esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. Üht liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse- enamasti ei jätku neid aga kõigile ja tekib konkurents. Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast,
Uurimused näitavad, et tõepoolest on enamus loomade ilmse altruismi näiteid seotud lähisugulaste omavaheliste suhetega. Näiteks pesitsevate paaride abistajad on enamasti eelmise pesakonna noorlinnud, kellel pole veel õnnestunud endale pesitsusterritooriumi või sigimispartnerit leida; koloonia liikmed, kes hoiatavad kaaslasi vaenlase ilmumise eest, on tihti omavahel lähedases suguluses; sigimisest loobunud „töölised“ sipelgapesas on enamasti sigiva „kuninganna“ õed või tütred. See, mis esmapilgul paistis altruismina, on antud juhul niisiis omakasupüüdlik käitumine, mis tõstab isendi inklusiivset fitnessi ja sellega koos tema bioloogilist edukust. Loodusliku valiku vormi, mis soosib isendi niisugust käitumist, mis (mõnikord enda otsese fitnessi languse arvel) suurendab tema sugulaste fitnessi ja sellega ühtlasi tema enda inklusiivset fitnessi, nimetatakse hõimuvalikuks ehk kin- valikuks. NB
annaabi.ee 
