sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul käinud, see teab, et sinikamarjad ka määrivad vähem kui mustika omad. Kui veel marjadest ja marjulistest rääkida, siis tavaliselt sinikaid ei korjata. Arvatakse, et neis on midagi mürgist. See jutt ei pea paika. Sinika marjad ei ole küll nii maitsvad kui mustika omad, kuid nad on siiski väga väärtuslikud ja neid ei või mitte raisku lasta. Samas võib sinikasaak olla mustika omast ka tuduvalt suurem, isegi kuni 1,2 tonni marju hektarilt. Kuid ega päris ilma asjata ei ole selle taime nimeks ka joovikud saanud. See tuleb sellest, et rohkel söömisel võib ta tõesti mõnedel inimestel kutsuda esile joobe tunde
peata hoogu pidurdades. Muidu autoteele satud, auto sulle peale astub. Sõites kiirabisse, sulle süsti tehakse. Kiirabis karjud: ,,ai,ai,ai, tehke parem mulle pai!" Kui sa sõidad rolleriga, ei taha kohtuda pollariga. Sest et, kui sul lube pole, maksad trahvi nii et kole. Siis kui sõidad autoga, ära kiirust ületa. Kokku põrgata võid puuga, vastu rooli lendad suuga. Arstiabi vajad siis, sinikaid sul kakskümmend viis. Õnneks pole häda muus, koju jõuad, proteesid suus. Käies, sõites vaata ette, et ei satuks ohu kätte. Muidu haiglas lõpetad, süsti saades karjatad. Laura Raid 8. klass Kehtna Põhikool
Alan armastas oma ema. Ema hoidis teda väga. Ema muretses alati kui Alan midagi tema jaoks rasket ette võttis. Vahel ema isegi kartis liiga palju kuigi põhjust nii väga ei olnudki sest Alan suutis igast olukorrast välja tulla. Alan suutis elada põhimõttel et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem oli oma eesmärke täide viia seda rohkem ta soov sihile jõuda suurenes. Ta suutis isegi käija Turalla mäe kraatris ära kuigi tal olid pärat põlved verised ja sinikaid täis, aga ta ei nutnud kordagi. Isegi siis mitte kui ta Steve McIntryrega kepi võitlust pidas ning mitu tugevat hoopi sai. Alan oli väga vapper poiss kuna ta julges teistele vastu hakata ja oma seisukohtadele kindlaks jääda. Alan oli väga rõõmus kui sai peale mitut haiglasoldud kuud välja päikse kätte. Talle tundus välismaailm hoopis teistsugusem kui enne. Vahel tunduvad mullegi asjad teistsugused
ning istub vaid akna all ja vaatab taevast tähti. Juttu ajab ta üksnes lapselapse Zaraga, kes nii saabki teada kõik, mis vaja nende kodutalu kohta. Zara lahkub, vanaemalt saadud pilt temast ja Aliidest taskus, parema elu otsingutele Saksamaale, kus temast saab aga prostituut. Töötades prostituudina varjunimega ning teeseldes kedagi teist, ei unusta ta kunagi oma tõelist mina. Amet on Zarale sõna otseses mõttes armistav, tuleb ette sagedasi sinikaid ja haavu, mida tuleb õmmelda. Kui Zaral avaneb võimalus oma ülematega sõita koos Tallinnasse, toob ta ettekäändeks selle, et seal olevat suurem klientuur, kuna ta oskab nii vene, eesti kui ka saksa keelt. Tallinnasse jõudes läheb õhtul Zara kõige kõrgema ülemuse tuppa, lämmatab ta padjaga, võtab taskutest raha ning põgeneb. Lõpuks sihtpunkti jõudes variseb ta esivanemate kodutalu väravasse hingetult maha. Aliide märkab mingit musta kogu läbi akna oma aias ning läheb uurima
kui euroopalikke malle. San Migueli kloostrikirikus (1550-ndail ehitatud) on lummavad seinamaalingud sõdivatest inimestest ja müütiliste kentaure meenutavate olendite elusuuruses kujutistest. Pildid on kujutatud küll euroopalikus stiilis, kuid peategelased kannavad ainult Kolumbuse-eelset rõivastust, eriti jaaguari ja koiotirüüsid, mis meenutavad asteekide sõdalaskogukondi. Maalingutel on näha maha võetud paid, sinikaid ja vereojasid mis uuesti 400 aaastat hiljem 1960.a. rohkelt erinevaid seletusi on pälvinud. Hispaanlased hävitasid kristluse-eelseid pühamuid ja templeid ning püstitasid kohalike elanike abiga suured ristid mille suurus ja skulptuurne stiil tõendasid, et muistsed uskumused ja tavad on säilinud ja arenevad edasi. Ristidele, mis asetsesid pühakujude kohtades , omistasid põlisrahvad maagilist jõudu. Nad asetasid ristide lõikepunkti obsidiaanist kettaid, mille dekoratiivse musta kivi ilu
Tõenäoliselt mitte. Olen korduvalt mõelnud sellele, et kui oleksin luuletaja, siis milliseid poeeme ma kirjutaks. Juurelnud ühe ja teise asja üle, aga sellist kindlat teemat ma ei oskakski enda peas paika panna. Enese jaoks olen ma väga mitmekesine inimene. Ma ei ole avanud ennast peaaegu mitte ühelegi inimesele. Iga pisema detaili avaldamine oleks nagu riideeseme eemaldamine mu kehalt, paljastav. Riietega inimene on petlik. Pole võimalik näha läbi riiete nahatooni, kriimustusi, sinikaid või arme. Nahatoon iseloomustab milline sa oled, kriimustused on sinu elus nagu väikesed üleelamised, mis paranevad kiirelt. Sinikatel on mitu etappi ja püsivad kauem ja armid on need, mis kunagi ei kao. Elad nendega terve elu ja neid vaadates meenub mõni valus või isegi mõni hea mälestus. Kõigil meist ei pruugi seda esineda, mõne keha on täiuslik. Vaid üksikud mõrad lapsepõlvest, kus sõbranna või sõber on ära võtnud su nuku või auto. Ma arvan, et täiuslikust pole olemas
eakaaslasi suhtlusportaalides ning kirjutavad alandavaid kommentaare. Seda võib nimetada küberkiusamiseks, mida defineeritakse kui tahtlikku ja korduvat kahju tekitavat käitumist, kasutades elektroonilist keskkonda. Kuid mis on need põhjused, miks inimene hakkab kedagi solvama, alandama või muud moodi kiusama ning kuidas saaks seda ära hoida? TÜ kasvatusteaduste magistrant Karin Naruskov on öelnud: ,,Küberkiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud. Seda enam peavad lapsevanemad ja õpetajad olema tähelepanelikud Internetis toimuva suhtes." Reaalelus toimuvat füüsilist kiusamist märkavad inimesed varem või hiljem, kuid küberkiusamise suurim miinus on see, et kunagi ei tea, kes võib olla kiusatav. Internetis kiusamine on sageli varjatud, lapse lähikondsed ei pruugigi seda märgata, kuigi oluline on avastada probleem juba eos. Õpilased veedavad üha rohkem aega kübermaailmas, Internet on kõikjal kasutatav
ohtlikud, sest võivad tekitada väga lihtsalt mürgitust või lämbumist. Kui inimese süda lööb väga kiiresti või ta hingab katkendlikult, ta jutt on segane ning ta käitub ettearvamatult, on need märgid millegi tarvitamisest. Kui inimene on pikka aega narkootilisi aineid tarvitanud või süstinud ennast, on sellest väga kerge aru saada. Süstivate narkomaanide kätel, jalgadel, kaelal, sõrmevahedes, ja kohtades, kus on veresooned selgelt näha, võib olla palju süstlajälgi või sinikaid. Samuti võivad minna paiste narkootilisi aineid süstiva inimese käed ja jalad. Kuigi mulle on mitu korda pakutud proovimiseks erinevaid narkootilisi aineid, olen ma sellest alati keeldunud, sest ma ei arva, et see mulle midagi annab. Minu keeldumise järel ei hakanud keegi midagi ütlema, kõik said aru, et kui ei taha, siis ei taha. Samas ei pruugi kõigi tuttavad olla sellised, ja võidakse hakata ähvardama. Sellisel juhul oleks targem lihtsalt
bakterivastane toime. Üle ega ümber ei saa sookailust - tugevalt ning uimastavalt lõhnavast rabataimest. “ Vanarahvas on sookailu tarvitanud üsna mitmekesiselt. Tema suitsuga tõrjuti majast kirpe ja teisi parasiite. Sookailu vartega saadi lõngadele rohelist ja pruuni värvi. Õlleteol oli sookail humala asendajaks. ” ( Kuresoo jt, 2001, lk 22 ). Sookailu tugev lõhn peletab putukaid. Taime pungad on toiduks rabapüüle. Rabamätastelt saab marju korjata: murakaid, mustikaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. Seeni leidub siin samuti. 8 3. MUKRI RABA LOOMASTIK Mukri raba pakub toitumis-, puhke- ja pesitsuspaiku mitut liiki lindudele. Kõige arvukam liik on metskiur. Eelkõige lagerabadel pesitseb rüüt. Mukri rabas pesitseb umbes 10 - 15 rüüdipaari. Siin võib kohata tetre, sookurge, mudatildrit, heletildrit, hallõgijat, koovitajat. Et need linnuliigid säiliks, tuleb tagada nende pesade ohutus ja
! Joonis 2 Sinine toit?! Tänan, ei... See mida sa eeloleval pildil näed, on spetsiaalselt valmistatud. See on ,,musubi", sisaldab riisi, täidetud ning keeratud merivetikasse ,,nori"'sse. See on pärit Jaapanist kuid väga populaarne Havail. Sama dramaatilisi tulemusi annab ka sinine valgustus söögiruumides. Miks? Sinist värvi toit on looduses üsna haruldane. Ei ole siniseid lehtköögivilju, ega sinist liha, kui siis siniseid sinikaid ja mõningad sinakaspunased kartulisordid. Joonis 3 Kumba värvikombinatsiooni eelistatult oma taldrikul näeksid? Järelikult, meil ei teki sinist värvi nähes isu. Enamgi veel, emake loodus hoiatab sellisel moel riknenud toidu eest. Meie esivanemaid hoiatas toidu sinine, purpurne või must värv võimaliku surmaohu eest.
Liisul liimutud kuningas! Jumalaga, pesapaika, Armas haudumise kohta, Kus me, mehed, kasvasime, Kus me kui tammed tõusime!" Pärast liisuheitmist ning selle võtmist, otsustas Kalevipoeg kohe valitsemisega peale hakata. Ta seadis hobusele adra taha ning hakkas maad kündma. Ta kündis maa põllumaaks, heinamaaks, viljamaaks, karjamaaks ja heinamaaks. Ta külvas sinikaid, jõhvikaid, murakaid ja mustikaid. Ta külvas metsad kasvama, tammed suureks ja tugevad sirguma. Peale mitmeid päevi ränka tööd, väsis Kalevipoeg selles kuumuses ning heitis murule pikutama. Hobuse sidus kinni, et ta ära ei põgeneks. Hobust aga hakanud päeval parmud ja kuumus kiusama ning ta läinud vilusse laande varju. Seal, aga haistnud karud, hundid ja rebased ta lõhna ning hakanud varitsema. Kalevite kallis ruuna,
puuduvaid sente nõuda nagu ahne harakas ehetekastil? Nüüd jääb ainult loota, et ehk pesitseb mõni kroonike teksade tagataskus, mida kaunistavad pankroti tiitel ja suured moeaugud. Huvitav, kas sadu aastaid tagasi armastasid ja mõistsid inimesed teineteist rohkem? Miks ei lõiganud Rapuntsel oma muinasjutus ise patsi maha, kuigi nägi ,et prints mööda seda tema poole ronib? Siis oleks ta kahjurõõmus vaadanud, kuidas vaeseke oma sinikaid ja marrastusi silub. Miks mõtlevad tänapäeval paljud tüdrukud kääridest, kui nendest kõnnib mööda ilusate ja pikkade juustega piiga? Olen kindel, et sellisele suhtumisele on suure tõuke andnud Ladina- Ameerika kirglikud ja temperamentsed seriaalid, mis muutsid meie malbed ja tagasihoidlikud Mallekesed ülbeteks ja püsimatuteks Esmeraldadeks, Caroliinadeks ja Delakruusideks. Kõik need lisaprobleemid ja näilised armastusepuhangud muudavad meie arusaamu ja ka maailma, kus elame
Mulligani. Maggie oli suhteliselt poisilik tüdruk, sest tema vaatas võitlusi pealt ja ei kaevanud kunagi õpetajatele. Alanile meeldis eriti, kui Maggie tema käru, kus poiss ise sees istus, lükkas. Joe Carmichael oli Alani parim sõber. Joe elas päris Alani lähedal ja peale kooli olid nad alati koos. Joe ootas alati Alanit järgi, kui Alani käed ära väsisid ja kui ta puhata tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla mäe kraatrisse, mis sest et Alani põlved olid pärast sinikaid täis ja kriimustatud. Alan käis koos Joega ka kalal, kus Joe läbi õnnetuse oma püksid ära põletas. Joe arvas, et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, võis leiduda kõike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem päev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi tühjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka päästa ühte põua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle
Maggie Mulligani. Maggie oli suhteliselt poisilik tdruk, sest tema vaatas vitlusi pealt ja ei kaevanud kunagi petajatele. Alanile meeldis eriti, kui Maggie tema kru, kus poiss ise sees istus, lkkas. Joe Carmichael oli Alani parim sber. Joe elas pris Alani lhedal ja peale kooli olid nad alati koos. Joe ootas alati Alanit jrgi, kui Alani ked ra vsisid ja kui ta puhata tahtis. Koos Joega tegi Alan palju. Nad ronisid Turalla me kraatrisse, mis sest et Alani plved olid prast sinikaid tis ja kriimustatud. Alan kis koos Joega ka kalal, kus Joe lbi nnetuse oma pksid ra pletas. Joe arvas, et tiigis, kuhu ta oma ema pardid ja haned peale kooli ajas, vis leiduda kike, kuid Alan nii ei arvanud. Vahel peale kooli, kui oli tuulisem pev panid Alan ja Joe sipelgatest meeskondi thjadesse kalakonservidesse ja lasid nad tiigile. Poisid proovisid koos ka psta hte pua ajal kukkunud hobust. Nad vedasid talle kll vett, kuid Alan vsis ra ning hobune pidi siiski surema.
Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli eskohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid,
Ei suudetud tuld hoida nii suurena kui varem. Ka söögipoolist oli neil keeruline hankida, ent Jack ja kütid meelitasid neid oma pidustustega. Kuna Jacki pooldajate uues asunduses ei olnud millegagi tuld teha, siis käisid nad vargil Ralphi lõkkest. Sellest ei piisanud, ning mindi hiljem uuele varastamiskatsele. Rünnak toimus öösel. Varastamise käigus mitte ei vüetud ainult prille, vaid tungiti Põssale ja Ralphile kallale, tekitades neile sinikaid ja kergemaid vigastusi. Põssa nägemine oli halb ja tal oli keeruline hakkama saada. Otsustati minna paluma prille tagasi. Prillide tagasi nõudmisest suurenes hoopiski tüli ning lõppes kurva õnnetusega, kus Põssa kukkus kaljult alla ning sai surma. Parima sõbra kaotanud Ralph oli muserdunud. Kokkuvõte Raamatu "Kärbeste jumal" sündmustik hargneb lahti huvitavalt alles teose lõpus. Kui algul
sinakasrohelised, mustika omad aga helerohelised. Kolmandaks on sinika varred juba esimestel aastatel ümmargused ja üsna pruunides toonides. Mustika varred on aga algul kandilised ja enamasti rohelised. Ning neljandaks on sinikataimed tavaliselt peaaegu puusakõrgused põõsad, mustikataimed ei küüni aga põlvenigi. Kes metsas marjul käinud, see teab, et sinikamarjad ka määrivad vähem kui mustika omad. Kui veel marjadest ja marjulistest rääkida, siis tavaliselt sinikaid ei korjata. Arvatakse, et neis on midagi mürgist. See jutt ei pea paika. Sinika marjad ei ole küll nii maitsvad kui mustika omad, kuid nad on siiski väga väärtuslikud ja neid ei või mitte raisku lasta. Samas võib sinikasaak olla mustika omast ka tuduvalt suurem, isegi kuni 1,2 tonni marju hektarilt. Kuid ega päris ilma asjata ei ole selle taime nimeks ka joovikud saanud. See tuleb sellest, et rohkel söömisel võib ta tõesti mõnedel inimestel kutsuda esile joobe tunde
Poolte eraldamiseks kasutati kaelarätte. Saime teha ühe proovilasu ja mäng võis alata. Kohtunikud jälgisid ja aitasid, kui kellelgi oli mingi probleem. Võistlus toimus kahes suures mahajäetud majas ja muruplatsidele oli pandud igasuguseid takistusi. Esimeses mängus pidi vastaspoole võistleja ära ,,tapma". Kes pihta sai, pidi käe tõstma ja minema hooldusalale. Võitjaks osutus punane võistkond. Adrenaliini jätkus küllaga ning kuigi saadud lasud tekitasid kehale sinikaid, tõid need ka suuremat tahet vastasvõistkonnale pihta saada. Pärast teist mängu jäi kuule aine vähemaks ja peeti viimane lahing, kus kõikidel oli lõpmatult elusid. Mäng lõppes väga kiirelt, kuna enamusel said lihtsalt kuulid otsa ja meie õnneks või õnnetuseks hakkas lund sadama, mis takistas nägemist. Jättes kõrvale sinikad ja külma, mis aeg-ajalt näpistas, meeldis mäng kõigile ja oleksime teinekordki nõus mängima minema.
Muud kuritarvitamise juhtumid jäävad üldiselt kajastamata. Eitamine ja ebaõige hindamine tervishoiutöötajate poolt on ka üks tegureid eakate väärkohtlemise identifitseerimisel (Benton & Marshall, 1991). Terviklik lähenemine tuvastamiseks eakate väärkohtlemist on pakutud Fulmer (1984)poolt. See instrument koosneb kaheksast osast, mis kokku annavad hinnangu kõikide eaka inimese eluaspektidele nagu vaimne seisund; hügieeni-ja toitumistavad; elustiil; suhtlemine oluliste teistega; sinikaid, kriimustuste, lamatiste ja rebendite olemasolu ; ja muid meditsiiniliste tunnuste ja sümptomite olemasolu võimaliku kuritarvitamise või hooletuse jätmise korral. Sotsiaaltöö funktsioonid vanuritele suunatud vägivalla juhtudel oleks sarnased nagu ka PV puhul: · arsti diagnoosi täiendamine läbi psühhosotsiaalse hindamise · patsiendi sotsiaalsete vajaduste märkamine · Aruandlus kuritarvitamisega tegelevatele asutustele
valge plekk kauss veega täidetud jõhvikad sees. Mustikaid korjati peamiselt ravi eesmärgil ning neid säilitati kuivatatult. Murakate säilitamise viis veidi üllatas mind. Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad läbi külmusid ja magusaks muutusid, siis anti need lastele maiuseks. Veel on teada, et hariliku kukerpuu marju kasutati kapsa hapendamisel ja tammetõrusid kohvilaadse joogi tegemisel. Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes.
valge plekk kauss veega täidetud jõhvikad sees. Mustikaid korjati peamiselt ravi eesmärgil ning neid säilitati kuivatatult. Murakate säilitamise viis veidi üllatas mind. Nimelt pandi murakat veekindlasse tünni ja uputati rabas laukasse ja hiljem nööriga välja tõmmati. Enim kasutati endistel aegadel metsmaasikaid, jõhvikaid, mustikaid ja pohli,vähem muulukaid, põldmurakaid, lilla-kaid, murakaid, sinikaid, vaarikaid. Puude viljadest söödi toorelt toominga ja pihlaka marju ning metsõunapuu külmunud õunu. Pihlakaid hoiti oksakobaraga talveni, mil marjad läbi külmusid ja magusaks muutusid, siis anti need lastele maiuseks. Veel on teada, et hariliku kukerpuu marju kasutati kapsa hapendamisel ja tammetõrusid kohvilaadse joogi tegemisel. Pähklid olid väga levinud söögi kõrvalpala. Pähklitest tehti kooke ja kasutati jõulude ajal laste jõulumängudes.
Narva jõest püüti silmu, angerjat ja lõhet, kuid need läksid enamjaolt ekspordiks. Mere kalasaagis oli esikohal räim, lest, kilu, tursk, koha, haug ja angerjas. Enamasti kalu kas kuivatati või soolati, suitsutamine oli alles hilisema aja nähtus. Oma osa toidulaua mitmekesistajana oli keskajal jahisaagil. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi ja igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar,
keegi kedagi sõbralikult nalja visates ühe või mõned korrad narritab või nöökab (Kõiv, 2008). 2 Küberkiusamine Internetis toimuv kiusamine on sageli varjatud, see toimub nii, et lapse/noore lähikondlased ei pruugigi seda märgata - internetis kiusamine ei tekita ohvrile sinikaid ega murra käeluud. (Naruskov, Küberkiusamine, 2008) Nagu meil, nii on ka mujal maailmas küberkiusamine üsna uus valdkond. Robert Slonje, Londoni Ülikooli doktorant, on uurinud küberkiusu Rootsi kooliõpilaste seas juba kaks aastat ning tutvustas foorumil "Koolikiusamine - kool, kodu, internet" selle erinevust tavakiusamisest. Tavakiusu puhul on selge, kes kiusab ja keda. Kiusaja näeb oma teo vilju, teise inimese valu ja mõnikord verdki, ning see võib ta peatada
7.Millised vigastused esinevad kõige sagedamini? Joonis 7. Millised vigastused tekivad kõige sagedamini? Seitsmel naistel tekkisid kõige sagedamini sinikad, neljal naisel põrutused ja venitused, kahel marrastused ja ühel naisel mälukaotus. Kolmel mehel olid kõige sagedamini tekkinud venitused, ühel mehel aga põrutused, sinikad, väänamised ja rebend. Võime järeldada, et on olnud erinevaid vigastusi, kõige rohkem tekivad sinikaid. 8.Kas kasutate spetsiaalseid vahendeid vigastuse vältimiseks? Joonis 8. Kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid vigastuste vältimiseks? Seitse naist kasutavad treeningutel spetsiaalset varustust, kümme naist treenib ilma spetsiaalse varustuseta. Neli meest kasutavad spetsiaalset varustust, kolm ei kasuta. Võib öelda, et enamus vastanutest ei kasuta treeningutel spetsiaalset varustust. 9.Milliste tegevustega oleks võimalik vigastusi ära hoida? Joonis 9
suunast klobida. Katki olen. Rahu tahan. Koju tahan. Kodu ei olegi minu jaoks enam füüsiline või geomeetriline koht. See on hingeseisund, mida ma pole enam ammu tunda saanud. Turvalisust tahan." +1.Õe antud 500 krooniga ostab ta tapeediliimi, kangast, kahepoolset teipi ja pihustivärvi. Teeb väikse toa elamisväärseks. Kooliga peab midagi ette võtma. J saab kohvikus klassijuhatajaga kokku. Irka arvab, et ta on ikka ise tüli norinud- nähes sinikaid ja lõhkist kulmu. J ei taha aga on sunnitud kõik ära rääkima- ema haiguse, koduse olukorra ja võimutuse selle olukorra keskel õppida. Irka loodab, et kõik saab korda. J ütleb, et võtab perearstilt tõendi ja tuleb nädala pärast kooli. +2. J elab juba kolm nädalat õe antud pinnal, kütab ise ahju, käib õe juures või koridori peal wc-s. Toas on tal kusett, laud. Arvuti tõi Lasnast ära, kuigi ema ei lubanud. Koolis on J tagasi. Sinine silm just ta
tunnused: Laps teeb enesetapu katse; vigastab ennast meelega; kaebab sageli valu ilma nähtava põhjuseta; käitub agressiivselt; on endassetõmbunud ja emotsioonitu; käib tihti tualetis; on tühja pilguga; on väga kahvatu; on väga õnnetu; kardab üksi jääda; ei usalda kedagi; kardab vanemaid; kardab kaasõpilasi; unistab tihti; vastab küsimustele ühe sõnaga; tunneb, et on karistamist väärt. Füüsilise vägivalla ohvril on sageli näha kriimustusi, haavu, sinikaid, põletusjälgi ja ta ei oska adekvaatselt seletada nende tekkimist; kehal on sigaretist põhjustatud põletusjäljed; paranemisjärgus vigastused pärast pikemaajalist koolist või kodust eemalolemist; püksirihmapandla, elektrijuhtme ja rusikanukkide kujulised vigastused; aastaajale mittekohane riietus, mis võib peita vigastusi käsivartel ja jalgadel; raskusi käimise või istumisega; raskusi söömisega. (SA Eesti lastefond. Vägivald ja laps.) 2. LAPS JA PEREKOND 2.1 Suhted vanematega
- ratastamine tapmise puhul, suurte varguste puhul, talupoegadele. - uputamine, kasutati naiste puhul. - põletamine tuleriidal, naiste puhul. *sandistavad karistused: - käe maha raiumine- pisivarguste puhul või kehavigastuse tekitamise eest. - keele ära lõikamine valetunnistajale, keel pikk. 2) mittekaelakohtulikud ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistus. Eraõiguslikud karistused: Valuraha välja maksmine- kui oli vägivalda kasutatud (tekitatud sinikaid). Vaja oli selle eest maksta valuraha 19 8. Hilise keskaja tsentraliseeritud õigus. Euroopas hilisel keskajal tekkis olukord, et tekkis palju iseseisvaid riike. Rooma impeeriumi järglaseks sai Saksa rahvuse püha Rooma riik (Itaalia, Austria, Saksamaa, Tsehhi). Problem millega pidi riik tegelema, oli kohtulik omavoli. Rusika reegliga sai ta hakkama. Kohtulik omavoli tekkis kuna oli killustatus
*** Olen ise 15aastane tüdruk, viimasel ajal on asi paremaks läinud aga varemalt ei olnud päevagi kus ma poleks venna käest peksa saanud. Vend on minust vanem umbes aasta ja pool, aga vend sai kasvu aasta ja nii pandi meid ühte klassi. Me pole kunagi läbi saanud ka siis mitte, ei kodus ei koolis aga õpetajad panid meid veel lähestikku istuma ka. Nii käisin igapäev koolis kannatades hingepiinu, mida vanemaks sai seda jõhkramaks läks vägivald. Polnud harvad korrad kus olin sinikaid täis, mitmeid kordi peksis ta mu hinge kinni ja tappa ning haigla peksta lubas ta mind mitmeid kordi. varem oli vanem õde kodus ja me jagasime tuba ning tema astus ikka mu kaitseks välja siis läks õde linna gümnaasiumi ja vanemad ei jõudnud ka jälgida ning asi läks veel hullemaks. Lõpuks sain oma toa uksele luku ning 90% kodus oldud ajast istusin luku taga, ei julgenud vetsugi minna sest kartsin nii väga. Siis juhtus lõpuks paremuse poole pööre, vanemad olid
Rasv kerkib veele, kust see kulbiga teise nõusse tõstetakse. Teine tähtsam toiduaine on liha, mida süüakse keedetult, toorelt, külmutatult, kuivatatult ja suitsutatult. Süüakse põhjapõdra, põdra, orava, jänese ja karu, aga ka pardi, hane, tedre, laanepüü jt loomade ning lindude liha. Pärast põhjapõdra tapmist juuakse tema verd. Taimetoitudest söövad handid marju ja jahust valmistatud toite. Marjadest süüakse rabamurakaid, mustikaid, pohli, jõhvikaid, sinikaid, vaarikaid, metsikuid mustsõstraid ja toomingamarju. Tänapäeval keedavad handid mustikatest, sinikatest, mustsõstardest ja vaarikatest moosi. 4 Suve lõpul ja sügisel süüakse seedripähkleid. Seeni handid varem ei söönud. Tänapäeval on neid venelaste eeskujul hakatud vähesel määral sööma. Enamasti korjatakse puravikke, mis kuivatatakse või praetakse.
annaabi.ee 
