" Samaarlased olid juudi lahkusulised, kes tunnistasid pühakirjana ainult Moosese raamatuid. Samaaria ja Juudamaa vahelist leppimatust mainitakse Esra raamatu 4. ja Nehemja 3. peatükis. Veel Jeesuse ajal suhtusid juudid samaarlastesse halvustavalt. Valides oma tähendamissõna kangelaseks samaarlase, puudutas Jeesus kaude oma kuulajate rahvuslikku kõrkust ja usulist sallimatust. > Abiline hädas. 12. Harmagedoon ,,Ja need kogusid nad kokku ühte paika, mida heebrea keeles kutsutakse Hermagedooniks ... ja paganrahvaste linnad langesid." Prohvet Johannese järgi koht, kus pimeduse ja kurja jõud astuvad viimsesse, otsustavasse võitlusse Jumala vastu. > Lõplik, purustav lahing. 13. hüüdja hääl kõrbes ,,Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Judea kõrves ning ütles: ,,Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!" Tema on nimelt see, kellest prohvet Jesaja on rääkinud, üteldes: ,,Hüüdja
mil mul oli unenägu Jumalast. Pärast vaimulikku uussündi haaras mind suur armastus kadunute vastu ja ma tahtsin nii väga näha hingi päästetutena. Kui Issand oli mulle 1976.a. ilmutanud ja rääkinud, et Ta on valinud mu spetsiaalseks ülesandeks, ütles Ta: “Mu laps, Ma ilmutan Ennast sulle, et tuua inimesi pimedusest välja valguse kätte. Issand Jumal on su valinud selleks, et sa kirjutaksid üles kõik, mida Ma sulle räägin ja näitan. Tahan ilmutada sulle põrgu reaalsust, et paljud saaksid päästetud, et paljud pöörduksid oma kurjadelt teedelt, enne kui on liiga hilja. Mina, Jeesus Kristus, viin su hinge kehast välja ja kannan põrgusse ning muudesse paiadesse, mida tahan sulle näidata. Näitan sulle ka nägemusi taevast ja teistest kohtadest ning annan sulle palju ilmutusi.” Mary Kathryn Baxter
Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda. Mida tähtsam on loo peategelane, seda tähtsam on lugu. Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...) 1
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab
kaardistada maailma üks-ühele ,,õigesti". 3 Ei ole teada ühtegi kultuuri, millel oleks puudunud religioosne dimensioon. Inimesed on eelhäälestatud uskuma. Inimesed on ,,by default" religioossed, nad on bioloogliselt born to believe. Väide, et inimesed on ,,vaikimisi eelprogrammeeritud" religiooseiks, võib näida omajagu kummaline ja tekitada tugevat protesti. Tekib nt küsimus, mida siis kujutab endast ateism. Mis on ateism? Ühed ja samad faktid sõltuvad sellest, milline on tasut, kus neid vaadatakse. Religioosset protsessi võib vaadelda ühest küljest vaadata ateistliku nurga alt, kuid usklik inimene võib seda sama protsessi kirjelda hoopis teisiti. Ateismi suhtes tuleb olla ettevaatlik, kuid see ei tähenda, et tuleb hakata kohe maailma religioosselt nägema. Born to believe? Religiooni ja süvapsühholoogia seos. Argumente, mis viitavad religiooni
mis toimus aastatuhandeid tagasi ja asetuda ajas tagasi vastavasse konteksti. -Töö struktuurist Magistritöö on kolme-tasandiline ning koosneb kolmest peatükist. Antud usundi iseärasustest ning magistritöö eesmärgist tingituna on tasandid omavahel põimunud. Esimene peatükk tutvustab zoroastrismi ning analüüsib teistliku zoroastrismi aspekte usundiloolises kontekstis. Teine peatükk keskendub peamiselt sellele, mida peetakse ja mida saab pidada zoroastrismi mõjustusteks ja mittemõjustusteks Aabrahamlikele usunditele. Kolmas peatükk keskendub oriendi ja oktsidendi teispoolsuse käsitluste ühtimise võimalikkusele. Lühidate alapeatükkide läbi on võrdluse all ka valgustusõpetused ja spirituaalsus Aabrahamlike usundite kontekstis ning lühem dualismi olemust selgitav alapeatükk, sest vastasel juhul ei saaks mõista magistritööd ja selle eesmärki põhjalikult.
mis toimus aastatuhandeid tagasi ja asetuda ajas tagasi vastavasse konteksti. -Töö struktuurist Magistritöö on kolme-tasandiline ning koosneb kolmest peatükist. Antud usundi iseärasustest ning magistritöö eesmärgist tingituna on tasandid omavahel põimunud. Esimene peatükk tutvustab zoroastrismi ning analüüsib teistliku zoroastrismi aspekte usundiloolises kontekstis. Teine peatükk keskendub peamiselt sellele, mida peetakse ja mida saab pidada zoroastrismi mõjustusteks ja mittemõjustusteks Aabrahamlikele usunditele. Kolmas peatükk keskendub oriendi ja oktsidendi teispoolsuse käsitluste ühtimise võimalikkusele. Lühidate alapeatükkide läbi on võrdluse all ka valgustusõpetused ja spirituaalsus Aabrahamlike usundite kontekstis ning lühem dualismi olemust selgitav alapeatükk, sest vastasel juhul ei saaks mõista magistritööd ja selle eesmärki põhjalikult.
Kõik kommentaarid