Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. 7 luuleraamatut "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982) "Valgus rahnude all" (1990) "Hulkuri evangeelium" (1948) Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes (`'Hulkuri evangeelium'') on olulisel kohal sõjaaastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. SA EI MAHU Sa ei mahu iseendasse, sa ei mahu maa peale ega taeva alla, ja isegi päike on sul ees. Ja ometi
ajajärgu piinamisi ja hirmutegusid. Looming (2) · Arved Viirlaid on pidanud luuletamist naudinguks, proosas kirjutamist aga raskeks tööks. · Vormiliselt küljest on ta ebaühtlane. · Viirlaidu on võrreldud Hemingwayga. 7 luulekogu · On avaldanud 7 luulekogu: · "Hulkuri evangeelium" (1948) · "Üks suveõhtune naeratus" (1949) · "Jäätunud peegel" (1962) · "Hõllalaulud" (1967) · "Käsikäes" (1978) · "Igaviku silmapilgutus" (1982) · "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid · "Tormiaastad" ja osa (1949) · "Ristideta hauad" (1952) · "Seitse kohtupäeva" (1957, pihtimusjutustus) · "Vaim ja ahelad" (1961) · "Kustuvad tuled" (1965) · "Sadu jõkke" (1965) · "Kes tappis Erich Hormi?" (1961) · "Surnud ei loe" (1975) · "Märgitud" (1980) · "Põhjatähe pojad,, (2009, autobiograafiline romaan) Viirlaid ja novell · Alustas novellikirjanikuna 70-aastaselt.
kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Põhjalikult ning lugejat proovilepanevalt kujutab Viirlaid NKVD hirmutegusid. Romaani aateline peategelane Taavi Raudoja, kes lunastab võitluskaaslaste vabaduse oma poja elu hinnaga, on sõtta kistud väikerahva saatuse võrdkuju. On avaldanud 7 luulekogu: "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982) "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid: "Tormiaastad" ; (1949, Eesti kujutamine rinde lähenemisel) "Ristideta hauad" (1952; tõlgitud soome, läti, rootsi, inglise, prantsuse, hispaania ja hiina keelde) "Seitse kohtupäeva" (1957, pihtimusjutustus. Inglismaal elav pagulaskirjanik meenutab läbielatud ja otsib selgust nii eneses kui teistes) "Vaim ja ahelad" (1961) "Kustuvad tuled" (1965) "Sadu jõkke" (1965) "Kes tappis Erich Hormi?" (1961 Lund, 1998 Tallinn)
võitlusele . Viirlaid alustas luuletajana.Teemade hulagas pemiselt pagulaselu,armastus,sõja-aastad.Avaldatud on mitmeid luulekogusid.Näiteks: Page 4 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 "Hulkuri evangeelium" (1948) "Üks suveõhtune naeratus" (1949) "Jäätunud peegel" (1962) "Hõllalaulud" (1967) "Käsikäes" (1978) "Igaviku silmapilgutus" (1982) "Valgus rahnude all" (1990) Tuntuim neist on vast aga ,,Hulkuri evangeelium" (1948) Ent siiki on Viirlaid peamiselt proosakirjanik.Tema teoste peamine idee on rääkida tõtt sellest,mis juhtus Eestis. Romaaanid: Romaanid: "Tormiaastad" ; (1949, Eesti kujutamine rinde lähenemisel) "Ristideta hauad" (1952; tõlgitud soome, läti, rootsi, inglise, prantsuse, hispaania ja hiina keelde) "Seitse kohtupäeva" (1957, pihtimusjutustus. Inglismaal
Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu, tahteline, tahtelisjärguline, suunatud. Stroopi efekt- Uurib tähelepanu Tähelepanu Omadused- valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitavus, esmasus Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. 4 Tsirkadiaanne tsükkelSeotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid- melatoniin,
Sündinud vihast ja valust, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud." (Lauring, Sirje 1997. Arved Viirlaid - Mees, kes keeldus riiklikust autasust Õhtuleht 18.04 ) 4 1.2 Teosed: On avaldanud 7 luulekogu: · ,,Hulkuri evangeelium" (1948) · ,,Üks suveõhtune naeratus" (1949) · ,,Jäätunud peegel" (1962) · ,,Hõllalaulud" (1967) · ,,Käsikäes" (1978) · ,,Igaviku silmapilgutus" (1982) · ,,Valgus rahnude all" (1990) Romaanid: · ,,Tormiaastad" ; (1949, Eesti kujutamine rinde lähenemisel) · ,,Ristideta hauad" (1952; tõlgitud soome, läti, leedu, rootsi, inglise, prantsuse, hispaania ja hiina keelde) · ,,Seitse kohtupäeva" (1957, pihtimusjutustus. Inglismaal elav pagulaskirjanik meenutab läbielatud ja otsib selgust nii eneses kui teistes) · ,,Vaim ja ahelad" (1961) · ,,Kustuvad tuled" (1965) · ,,Sadu jõkke" (1965)
eneseteadvus? Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 14. Tähelepanu liigid: Tahtmatu, Tahteline, Tahtelisjärgne; Suundade järgi: Fokusseeritud, Jagatud ja omadused: Valivus, Maht, Püsivus, Jaotuvus, Ümberlülitatav, Esmasus, Tähelepanu ülerahvastusefekt, Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) 15. Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse? EEG abil (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi. Uurimiseks pannakse peanahale 21 metallist elektroodi, mis on ühendatud juhtmetega EEG aparaadi külge ja saadud signaal kirjutatakse kas paberile või arvutisse. Mis on REM uni? ehk kiirete
· Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Dialoog (Võgotski, Bahtin) Samastumised (Tart) Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu liigid · Tahtmatu · Tahteline · Tahtelisjärgne · Suundade järgi: Fokusseeritud Jagatud Omadused · Valivus · Maht · Püsivus · Jaotuvus · Ümberlülitatavus · Esmasus · Tähelepanu ülerahvastusefekt · Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Kuidas seda uuritakse? · Uneuuringu puhul registreeritakse patsiendi uneajal ajuaktiivsus EEGga, lihastoonus ja silmaliigutused. · Selle alusel on võimalik määrata une kestust ja sügavust ning diagnoosida unehäireid ja uneaegseid hingamis- ning liigutushäireid. Mis on REM uni
vahe kahe stiimuli vahel, mida eristatakse (et on erinevad) Sensoorne tundlikkus: positiivne adaptatsioon (tundlikkuse suurenemine), neg adaptatsioon (tundlikkuse vähenemine nt pideval kokkupuutel mingi valju heliga harjume sellega), selektiivne adaptatsioon kui on vahelduv kokkupuude Stroopi test: näitab pidurdussüsteemi jõudlust tähelepanusüsteemist(nt sõna värvi nimetades suurem pidurdus kui sõna lihtsalt lugedes) Tähelepanu silmapilgutus mida lähemal on stiimulid üksteisele seda halvemini jõuavad nad teadvusesse (numbrite jadas tähed, kui numbrite vahel 2 tähte, sain rohkem valesid vastuseid, kui numbrite vahel 6 tähte, märkasin rohkem) Kahese ülesande eksperiment (dual task) lastakse teha kahte ülesannet korraga, halvem sooritus näitab, et ülesandetüübid võitlevad sama informatsiooni eest. Nt jalgrattasõit ja luule lugemine on sama edukalt sooritatavad nii koos kui eraldi tehes,
erinevalt eriline kaitseasendi märk, mis esineb eranditult naistel, on pöia toetamine põlveõndlasse (2.lk: 32). 9. AVATUS Inimese tundeelamused avalduvad kehakeele kaudu üsna ilmekalt. Kui sõnad on emotsioonidega kooskõlas ning viimased peegelduvad zestides, siis kõneleb inimene tõenäoliselt tõtt. Kui inimene valetab, hakkab keha andma sõnadele vastupidiseid signaale, mis reedab, et ta ei räägi tõtt - tunnistust sellest annavad näolihaste liigutus, poosi muutused ning sage silmapilgutus. (2.Lk: 32j). Siirust ja avameelsust väljendavad avatud peopesad. Nii ka väike laps, kellel pole midagi varjata, sirutab peopesad rõõmsalt ette. Laps aga, kes valetab, peidab käed selja taha ning langetab pilgu (2.Lk: 33). Nagu kõik suhtumised, nii kutsuvad avatus ja usaldus esile vastuusalduse. Charles Darwin on tõestanud, et kui loom viskub allaheitlikkusest (üks avatuse sümbol) selili, paljastades kõhualuse ja kõri, ei ründa teda ükski loom (2.Lk: 34 ). 10. RUUMIVÖÖND
tabada. (Nierenberg 1997: 32) Avatus Inimese tundeelamused avalduvad kehakeele kaudu üsna ilmekalt. Kui sõnad on emotsioonidega kooskõlas ning viimased peegelduvad zestides, siis kõneleb inimene tõenäoliselt tõtt. Kui inimene valetab, hakkab keha andma sõnadele vastupidiseid signaale, mis reedab, et ta ei räägi tõtt tunnistust sellest annavad näolihaste liigutus, poosi muutused ning sage silmapilgutus. ( Nierenberg 1997: 32j). Siirust ja avameelsust väljendavad avatud peopesad. Nii ka väike laps, kellel pole midagi varjata, sirutab peopesad rõõmsalt ette. Laps aga, kes valetab, peidab käed selja taha ning langetab pilgu (Nierenberg 1997: 33). Nagu kõik suhtumised, nii kutsuvad avatus ja usaldus esile vastuusalduse. Charles Darwin on tõestanud, et kui loom viskub allaheitlikkusest (üks avatuse
Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 10. Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu omadused- valivus, maht, jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus, esmasus, tähelepanu ülerahvastusefekt, tähelepanu silmapilgutus Tähelepanu liigid- tahtmatu ja tahtlik tähelepanu, tahtelisjärgne, fokusseeritud, jagatud. 11. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni on psühho-füüsiline nähtus.Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas (keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu).
aeglustab töötlust Perifeerne eelosundaja: tähelepanu suudab suunata ja meelde jätta Tsentraalne eelosundaja: päike, kas oli kollane ring või mitte? Võtab kauem sest asjast peab enne aru saama ja alles siis saab otsima hakata - Muutusepimedus – võimetus mitte märgata (automaatselt) küllalt suuri muutusi nägemisväljas. Selleks et ruumitähelepanu suunata me liigutame silmi. Silmade liigutamise ajal ei võta informatsiooni vastu Tähelepanu silmapilgutus - Kui esitada 2 stiimulit üksteise järel, siis esimest töödeldes korralikult ei ole jaksu kohe teist töödelda kui alles mõne ms järel. Maskeerimine - Ühe stiimuli mõju teisele, kasutatakse stiimulite töötluse uurimiseks erinevatel tasanditel - Tagasimaskeerimine nägemises samas rollis kui varjutamine kuulmises – katkestada teadlik töötlus - Ettepoole maskeerimise mõju ei kesta kaua.
või me ise teineteist ei tutvusta. Tutvustamine ja tervitamine on osa sotsiaalsest etiketist ja avab formaalselt tee suhtlemiseks. 10 Peter Clayton, 2003. tõlk. Maria Drevs, 2004. Kehakeel töökeskkonnas. Tallinn: kirjastus Koolibri 38 Inimese kehakeel on lai valik võimalusi tervitamiseks, igaüks neist käivitub erineva intiimsusastme puhul. Need on: · peanoogutus, · silmapilgutus, · tõstetud peopesa, · käeviibe, · käepigistus, · käepigistus ja õlalepatsutus, · õhusuudlused ja kergelt õlgadest hoidmine, · põsemusi, · suudlemine kummalegi põsele (kui ollakse Prantsusmaal), · kolm musi (tõelise sümpaatia korral), · kallistus, · põsenäpistus (valus! itallased tervitavad nõnda lapsi), · juustesasimine, · peasilitus, · suudlus huultele,
Tähelepanu organisatsioon - selle all mõistame seda, kuidas eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja -struktuure. Esmasuse printsiip - tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Seetõttu eristub suhtelisel paremini esimesena siseneja või kõneleja, otsimisel esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus - on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid ilmuvad väga lühikese või pikema ajavahemiku tagant, avastatakse nad mõlemad hästi, kui aga teine eesmärk järgneb esimesele 0,2-0,5 - sekundilise intervalliga, jääb see teine enamasti märkamata. Refraktaarsus - tähendab reageerimisvõime alanemist vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel.
• Püsivus- Püsivust mõõdetakse efektiivsus- ja ajanäitajate alusel olukorras, kus kestvalt on tarvis tähele panna informatsiooni ühest infokanalist või ühe infoliigi piires. • Jaotuvus- Kus üheaegselt on vaja sooritada kaks või rohkem tegevust. • Ümberlülitatavus- Tahtmatu tähelepanu. • Esmasus- See on see, mis kipub meelde jääma. • Tähelepanu ülerahvastusefekt- • Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit) 15 16 Uni Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Tsirkadiaanne tsükkel Seotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega
ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja -struktuure. (Nt monotoonsete plõksatuste subjektiivne rütmiseerimine) 39 Esmasuse printsiip tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitud esmajärjekorras. Seetõttu eristub suhteliselt paremini esimene siseneja või kõneleja, otsimisel esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Nt tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid ilmuvad väga lühikese või pikema ajavahemiku tagant, avastatakse nad mõlemad hästi, kui aga teine eesmärk järgneb esimesele 0.2-0.5 sekundilise intervalliga, jääb see teine enamasti märkamata. Refraktaarsus reageerimisvõime alanemine vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel
tungida. Tähelepanu organisatsioon eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja -struktuure. (Nt monotoonsete plõksatuste subjektiivne rütmiseerimine) Esmasuse printsiip tähelepanu jaotumise korral on efektiivsem see info, kuhu tähelepanu lülitud esmajärjekorras. Seetõttu eristub suhteliselt paremini esimene siseneja või kõneleja, otsimisel esimesena leitu. Tähelepanu silmapilgutus on nähtus, mis ilmneb juhul, kui teil on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (Nt tähtede hulgast kaks numbrit). Kui eesmärgid ilmuvad väga lühikese või pikema ajavahemiku tagant, avastatakse nad mõlemad hästi, kui aga teine eesmärk järgneb esimesele 0.2-0.5 sekundilise intervalliga, jääb see teine enamasti märkamata. Refraktaarsus reageerimisvõime alanemine vahetult eelmise reaktsiooni sooritamise järel.
jääda. Muutusepimedus • Nähtus, mis ilmneb siis, kui inimene ei pane pika aja jooksul tähele muutusi objekti olemasolus, määratluses või asukohas. Ka see ilmneb kõige suurema tõenäosusega siis, kui inimene ei eelda muutust ja/või on hõivatud muu tegevusega – kui inimest eelnevalt informeerida muutuse kohast ja/või objektist, siis reeglina muutusepimedust ei teki. Tähelepanu silmapilgutus • Fenomen, mille puhul inimene ei märka visuaalset sihtmärki, kui see esitatakse 500 ms pärast eelmist stiimulit. Tähelepanu suunamine esimesele sihtmärgile muudab järgmise stiimuli teadvusesse jõudmise raskemaks, isegi kui see on äärmiselt silmatorkav. Kui palutakse märgata aga teist sihtmärki, siis see õnnestub, aga omakorda on raskusi jällegi esimese stiimuli tajumisega.
ning oht eeldada, et loomad käituvad inimestele sarnastel põhjustel. 2.KÄITUMISE MOTOORIKA. Erinev liigutuste keerukus käitumise peamise erinevusena. Käitumised erinevad liigutuste poolest: 1)Gepardi äkksööst – osalevad peaaegu kõik kehalihased 2)kameeleoni silma liikumine – osalevad üksikud spetsiifilised lihased 3)refleksid – lihtsaimad liigutused, kus enamasti osaleb mõni tunderakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks). Reflekside olemus. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Charles Sherrington uuris. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt. Põlverefleks: Üks lihtsamaid reflekse. Osalevad 2 närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Koera kratsimisrefleksil on kerge ooteaeg ja nö soojendus, enne kui loom end kratsib. Reflekside põhiomadused, nende põhjused
strateegiline turundus – analüüsile orienteeritud protsess (tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, konkurentide analüüs); taktikaline turundus – keskendub konkreetse tegevuskava paikapanemisele (pannakse paika turundusmeetmestik – toode, hind, jaotus, toetus – ja turunduseelarve ning ajakava). Turunduse kohta on loodud väga palju mõisted. On ka markantsemaid, N.: Turunduseta äri on kui poisi silmapilgutus pimedas, ei näe seda tüdruk ega keegi muu; Turundus on kõik jne. jne. 1 Turunduses on olulised kaks aspekti – VAJADUS JA VAHETUS. VAJADUSED on kas üldised (vajadus süüa, juua, liikuda), või konkretiseeritud (mida süüa ja juua, millega liigelda – auto bränd, kvaliteet, omadused, disain). VAHETUS – siin kehtib neli põhinõuet:
Omadused: - Valivus millele keskendud - Maht piiratud, kõik ei püsi meeles - Püsivus kui palju tähelepanu on, millal hajub - Jaotuvus erinevate asjade samal ajal tegemine - Ümberlülitatavus kui kergelt suudad ühelt asjalt teisele üle minna - Esmasus rohkem pöörad tähelepanu nendele stiimulitele, mis esmalt silma jäävad - Tähelepanu ülerahvastusefekt nt kui lektor on kusagil ruumi taga, ei pane teda nii hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi.
Omadused: - Valivus – millele keskendud - Maht – piiratud, kõik ei püsi meeles - Püsivus – kui palju tähelepanu on, millal hajub - Jaotuvus – erinevate asjade samal ajal tegemine - Ümberlülitatavus – kui kergelt suudad ühelt asjalt teisele üle minna - Esmasus – rohkem pöörad tähelepanu nendele stiimulitele, mis esmalt silma jäävad - Tähelepanu ülerahvastusefekt – nt kui lektor on kusagil ruumi taga, ei pane teda nii hästi tähele - Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) kui millelegi keskenduda, siis see võtab natukene aega Uni - Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele sktrutuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal me väliskeskkonda ei teadvusta ja neid pole võimalik kontrollida. Usutakse, et une ajal taastatakse kesknärvisüsteemi, närvirakke. Toimub püsimälu jälgede kinnistamine. Käitumisviiside aktiveerimine – unes harjutatakse päriselu sündmusi läbi.
Milles seisnevad erinevad tähelepanematuse nähtused ja miks ilmnevad? Tähelepanematusepimedus – muu tegevuse keskendunud soorituse ajal ei panda mingit samal ajal toimuvat sündmust tähele nt nähtamatu gorilla. Muutusepimedus – inimene ei pane pika aja jooksul tähele muutusi objekti olemasolus, määratluses või asukohas. Ilmen kui inimene ei eelda muutust või on hõivatud muu tegevusega, kui eelnevalt teda informeerida siis muutusepimedust ei teki. Tähelepanu silmapilgutus – inimene ei märka visuaalset sihtmärki kuigi see esitatakse 5s peale esimest stiimulit. Tähelepanu suunamine esimesele sihtmärgile muudab järgmise stiimli teadvusesse jõudmise raskemaks. Teisel korral kui palutakse mägata siis õnnestub, raskusi on esimese stiimuli tajumisega. Miks ilmneb: väljajääv info töödeldakse aga mitteteadlikult. - Täidesaatev tähelepanu võrgustik koostöös posterioorse parietaalse orienteeriva võrgustikuga aktiveerib ventraalse tee alasid
JA SEISUNDITE MITTEVERBAALS TAJU ETE TOIMINGUTE TAJU Püsiomadused intelligentsus, iseloom, füüsiline võimekus jne Emotsioonid ja seisundid (väljenduvad näos, liigutustes, kõne mitteverbaalsetes tunnustes) kõhklus, hirm, kadedus, ärevus jm. Kindla suunitlusega toimingud tahtlik silmapilgutus, imestunud nägu, hoiatav sõrmega näitamine, käte rinnal ristamine jm. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised, raskesti juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. 2 peamist mõõdet, millele sotsiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale: 1) domineerimine-allumine 2) vaenulikkus sõbralikkus. Nende kombinatsioonid annavad 4 peamist tüüpi mitteverbaalseid sotsiaalseid signaale:
geneetiline determinism). Loomade käitumise bioloogilised alused ei olevat ülekantavad inimesele, kuna inimese käitumist määravad muud tegurid, mitte bioloogia. Kokkuvõttes: evolutsiooniline päritolu mõjutab geenide kaudu kõigi loomade, sh ka inimese, käitumist samas ei ole geenid kõikemääravad keskkonnamõjudel ja (eriti inimese puhul) kultuurilisel käitumise pärandumisel on samuti tähtis roll. II KÄITUMISE MOTOORIKA Lihtsaimateks liigutusteks on refleksid (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks jms), kus enamasti osaleb vaid mõni üksik meelerakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt, ilma et loom või inimene tahtlikult nende kulgu kontrollida saaks. Tuntuim ja üks lihtsamaid reflekse on põlverefleks. Osalevad vaid kaks närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Kui arst koputab
situatiivne tähtsus: Valivus,selgus,suund ümberlülitamine,maht,jaotamine (jagamine),püsivus,kontsentratsioon,kõikumine Tähelepanu kui protsess (selekteerimine) ja kui seisund (aktivatsioon) Liigitamine pretseptiivne,motoorne,ideaalne Liigitamine tahteline,tahtmatu,(tahtelisjärgne) Tähelepanu uurimise tüüpkatsed: · Otsingukatse (visuaalne otsing) · Eelosundajaga fokuseerimiskatse · Dihhootiline kuul(a)mine · RSVP-meetodid (tähelepanu silmapilgutus,korduspimedus) · Vigilatnsuskatse · Stroop'i efekt Tähelepanu protsessid: Fokaalne tähelepanu teadvuse keskendamine,piiratud maht,tähenduse alusel valik;töötleb korraga ühte objekti,seega palju objektide töötlemiseks tarvis nende järjestiktöötlust (enne pks,siis järgmine,jne) Eeltähelepanu - elementide grupeerimine tervikobjekt,mida fokaalne tähelepanu saab töödelda,"pop-out" efektid,paralleelne infotöötlus Mälu:
annaabi.ee 
