Maa tüüpi planeedid Paiknemine päikesesüsteemis Maa sarnased planeedid Maa-tüüpi planeedid ehk Maa- sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Merkuur Veenus Maa Marss EHITUS: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Maa sarnased Hiidplaneedid planeedid Väike mass, väiksed Suur mass, suured mõõtmed kuid suur mõõtmed kuid väike tihedus. tihedus. Päikesele lähedal Päikesest väga kaugel Vähe kaaslasi Palju kaaslasi Kõrgem temperatuur Väga madal temperatuur Merkuur See on päikesele lähim ja
Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need sarnanevad ehituselt Maaga: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. MERKUUR Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on
Merkuur Adele Thele Kuusk 12.b Üldist Päikesele kõige lähem planeet Kõige väiksem päikesesüsteemi planeet Kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Kollast või tumehalli värvi Pind sarnaneb Kuu pinnaga Atmosfäär hõre Temperatuur kõigub Päikese valgus intensiivsem kui Maal Raudtuum ja tihedus suurem kui Kuul Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg) Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav
Maa siseenergia põhjustab näiteks mäestike teket, vulkaanipurskeid, maavärinaid ja mandrite triive. 6. Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Merkuur, Veenus, Marss. Need sarnanevad ehituselt: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" 8. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks. AEGKOND: Kainosoikum (Uusaegkond), AJASTU: Kvaternaar, Neogeen, Paleogeen
Nadezda Lebedeva, Sofja Kudina 8b klass Tallinna Laagna Gümnaasium Üldandmed Ehitus Huvitavad faktid Kasutatud materjalid Orbiidi keskmine kaugus Päikesest on 57910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3,30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm3 Merkuur koosneb umbes 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit 1. Koor, mis on umbes 100-300 km paks. 2. Kate, umbes 60km paks. 3. Südamik, umbes 3600 km (raadius 1800 km). · Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele. Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas.
Füüsika: Kordamis küsimused! KT. 1.iseloomusta päikesesüsteemi taevakehi. 2.isel. Maa-rühma planeete. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" 3.iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind
pikad astangud, mis nähtavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning tõmbus kokku, tekkitades koorele kurrud. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Merkuuri pind ei ole miljoneid aastaid enam muutunud, kui jätta kõrvale aeg-ajalt aset leidvad kokkupõrked meteoriitidega. Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist
Koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, naatriumist, kaaliumist, hapinukust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist (krüptoonist, ksenoonist). Magnetväli: Dipolaarne magnetväli, mis on Maa omast ligi 100 korda nõrgem. Magnetväli moodustab magnetosfääri, mis ulatub 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Pind: Pinnavormid peaaegu puuduvad. Eristuvad teravata piirjoontega kraatrid ja mäeahelikud. Koosneb 60 70 % ulatuses metallidest (tuum) ja 30 % ulatuses silikaatidest (koor). Kaaslased: Puuduvad Vesi: Puudub Veenus Gravitatsioon: 8.87 m/s2; 0.904 g Aastaajad: puuduvad Päeva pikkus: 52 Maa ööpäeva. Temp: pinnatemperatuur 480ºC Atmosfäär: Koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), lämmastikust, vingugaasist, süsinikdioksiidist, veeaurust. Kaetud kogu ulatuses läbipaitmatu pilvekihiga. Atmosfäär 100 korda tihedam kui Maal. Magnetväli: Puudub Pind: Suhteliselt sarnane Maa omaga. Leidub tuhandeid vulkaane. Leitud on tardkivimeid
Maa-tüüpi planeedid Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest Nad sarnanevad ehituselt Maale: Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus Keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest Nad erinevad oluliselt Jupiteri-tüüpi planeetidest ehk gaasplaneetidest (gaashiidudest) Maa tüüpi planeedid Neli esimest planeeti moodustavad Maa rühma: Merkuur Veenus
raadiusest. Tuum on eeldatavasti sulanud olekus. Merkuuri tuuma suhteline mass ja seega ka raskete elementide suhteline sisaldus on teistest Päikesesüsteemi planeetidest kõige suurem. Näiteks Maa tuuma raadius on vaid ~55 % Merkuuri tuuma raadiusest. See omapära on seotud Päikese süsteemi formeerimise tingimustega. Tuuma peal asub vahevöö, mille paksust hinnatakse ca 600 km. Vahevöö koosneb sulatatud silikaatidest, ehk räniühenditest. Vahevöö peal on koor paksusega ca 200 km, mis on Maa koorest paksem. Koor koosneb samuti silikaatidest. 6.Merkuuri uurimine Praeguseks ajaks oli Merkuuri uuritud lähedastest kaugustest kahe kosmosesondi abil. Esimeseks sondiks sai NASA Mariner-10, mis lendas Merkuuri orbiidilt läbi kolm korda 1974 ja 75 aastal. Minimaalne läbilennu kaugus pinnalt oli ca 300 km. Kolm järjestiku
Tiirlemis ja pöörlemis perioodid Merkuuri tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva ja pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva. Merkuuri nimi Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubandus ja reiside jumalalt Mercuriuselt. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Huvitavat Merkuurist Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne maknetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal.Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km
Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil Mõned faktid Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 5–6%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Sel ajal on ta küll Maast kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Omadused
Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem Maast) Koostis Vesinik, heelium Metall tuum, silikaatidest koor Kivikõrb (graniit, Graniit (moond- ja Kivikõrb ( basalt) tardkivimid; mineraalid, kivimid) tuum nikkel-raud Atmosfäär Puudub (fotosfäär) Hõre Paks ja tihe (100 Hapnik, süsinikdioksiid süsinikdioksiid
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul eemaldatakse (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4
samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. Kiviplaneedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ja sealt aja jooksul "välja higistatakse" Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel hüdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ja keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. Nad erinevad oluliselt gaasiplaneetidest ehk gaashiidudest ehk hiidplaneetidest.
koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb 6 samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore
SILIKAATTELLIS- valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. TSEMENT- põhilised koostisosad on ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raud(III)oksiid, mille molekulid on seotud lubja molekulidega. LUBI- lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. SAVI- savi koosneb savimineraalidest ehk kihilise kristallstruktuuriga silikaatidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. LIIV- liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.
argoonist. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur Temperatuur kõigub väga palju , sest pöörlemis ja tiirlemis kiirus on väikesed. Sel ajal kui päiksepoolsel küljel on umbes 173 kraadi sooja , on teisel pool külma umbes 179 kraadi. Koostis Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa Aitäh vaatamast ! Kätlin 31.01
* sinine värvus * Tuum on väike ja kivisest materjalist * kaugeim planeet * Rõngad on nõrgad ja väga tumedad(koostis teadmata) * sisemine soojusallikas * pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. * orbiit piklik * loeti kaugeimaks planeediks päikesest * ei loeta enam päikesesüsteemi planeediks * Pluuto pöörleb ümber oma telje vastupidises suunas Atmosfäär Keemiline koostis temperatuur Iseärasused u.6070% metallidest ja 30% silikaatidest. 152 K Caloris Kauss Kõige väiksem planeet süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik u500° C mustad iseärasused lämmastik 78%, hapnik 21%, CO² 0.03% 15° C Universumis ainuke, nikkel 2,4%, väävel 1,9% kus käib elu Rauast ja väälvist -55° C Hõre atmosfäär
Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest . Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi. Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks
rõngad, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 5
Tapa gümnaasium Õpilase Nimi Maa-tüüpi planeedid Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Tapa 2012 Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on rauast tuum ,selle peal on silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa puhul maakoore ja atmosfääri vahel güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased.. Merkuur
tumehalli värvi. Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud Merkuuri raudtuum on palju suurem kui Kuul Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Merkuuri kõrge metallisisalduse seletamiseks on mitu teooriat. Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu. Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Kokkuvõte Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.
suurt kokkupõrget. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Nad meenutavad Kuu meresid. MESSENGER-i foto Merkuuri pinnast Päritolu (e. tõenäoline teke) Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid
Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone. Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks. Suuremad kaevandused on Venemaal, Zimbabwes ja Indias. Smirgel e peenekristalne korund on ebapuhas korund, Al2O3 25−60%. Värvilt tumehall või must smirgel koosneb korundist, rauaoksiididest, silikaatidest, esineb ka muldseid ja savikaid osiseid ning omadustelt jääb korundile alla. Tänapäeval on asendatud sünteetiliste materjalidega.. Kvartsliiv on kristalliline ränioksiid 98,5-99,5% SiO2. Kvarts on üks levinumaid mineraale, tähtis graniitide ja gneisside koostisosa. See on põhimineraal kvartsliivakivis ja näiteks Piusa klaasiliivades leidub seda 95−98%. Suuri defektideta läbipaistvaid kristalle peetakse vääriskivideks. Lihvimisel ajalooliselt kõige levinum abrasiiv
Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. Merkuurist Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem dipolaarne magnetväli, mis avastas Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Merkuuri keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur on Päikesesüsteemi suurtest taevakehadest tiheduse poolest Maa järel teisel kohal. Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Huvitavad faktid merkuurist Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale. Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Mõnda aega arvati selle häirituse tõttu, et Merkuuri ja Päikese vahel on veel üks planeet nimega Vulkaan,kuid Einsteini üldrelatiivsusteooria andis sellele vaatluste teistsuguse seletuse. Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub
hapnikku, räni). Tuuma jaguneb: · VÄLISTUUM - 2900- 5200 km (ulatus 2300 km) · SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti (6378 km). Juhib S-lained kuid väga aeglaselt, mistõttu arvatakse et see on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. Vahevöö · on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni). · Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit (Fe ja Mg silikaatidest oliviinist ja pürokseenidest koosnevad kivimid). Vahevöö jaguneb kaheks osaks: · ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri · ALUMINE VAHEVÖÖ ehk mesosfäär - 660 km kuni 2900 km. Maakoor · Maakoor on maakera kõige välimine sfäär (eraldatud Moho piiriga). · Jäik, kristalsetest kivimitest koosnev maakoor on väga õhuke: 6-10 km ookeani põhjas, umbes 40 km mandrite kohal; kuni 80 km kõrgmäestike piirkonnas.
Need pinnavormid on tekkinud kokkusurumise tulemusena. Suuremat osa Merkuuri pinnast katavad eri aegadest pärit tasandikud. Noorematel tasandikel on vähem kraatreid. 10. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid.
Tihedus on arvutatud, lähtudes raadiusest ja massist. Merkuur on Päikesesüsteemi suurtest taevakehadest tiheduse poolest Maa järel (5,52 g/cm³) teisel kohal. Raudtuuma raadius on 18001900 km ja ümbermõõt umbes 3600 km Võib ka olla, et Merkuuri koor on suhteliselt suurem kui maakoor ning sisaldab märkimisväärsel hulgal tihedamat ainet nagu maakoorgi. Keemiline koostis Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Suur osa Merkuuri pinnasekivimitest aurustus ning tekkis kivimiauruatmosfäär, mille nebulaartuul kaasa viis. . Merkuur oli algselt praegusest umbes kaks korda suurema massiga. Merkuuri uuring Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest
Merkuur Kanepi Gümnaasium 12.klass Kadi Jänes Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass on 3.30*10^23 kg Temperatuur muutub 90K kuni 700K Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär Äärmiselt hõre koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse.
Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid
märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Üldandmed Orbiidi keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km Diameeter on 4 880 km Mass 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne -173 °C; ja maksimaalne 427 °C; Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit Tiirlemisperiood on 88 päeva Pöörlemisperiood on 59 päeva Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³ Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Merkuur Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga: tema pind on kraatreid täis ja on väga vana Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre Merkuur on palju tihedam kui Kuu . Merkuur on tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned neist on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilomeetrit kõrged. Mõned neist lõikavad läbi kraatrite ringe, tõestades, et nad on moodustunud surve mõjul.
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa-tüüpi planeetide vanuseks arvatakse olevat umbes 4.5 miljardit aastat. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa rühma planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale, koosnedes täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 3 1. MERKUUR Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. Merkuuri päevas on kaks aastat ning selle tiir ümber päikese kestab meie mõistes 88 ööpäeva.
kergemaid elemente · Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). · Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. · Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist ja püroksiinist (raud/magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist. · Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. Maa keemiline koostis (massi järgi): 34.6% rauda ,29.5% hapniku, 15.2% räni; 12.7%magneesiumi;2.4% niklit; 1.9%väävlit; 0.05% titaani. Välisehitus Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks . Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolas vedela veega, mis moodustab maailmamere,28% on maismaad. · Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean ja · PõhjaJäämeri.
. 400 km. Üleminekuvöö- 400..1000km. Siseminevöö- 1000... 2900 km. Temperatuur Maa sees, maakoor Keskmiseks temperatuurigradiendiks maismaal loetakse 30 krad/km. Tempertauuri gradient Maal on .. 100 km sügavusel ei ületa temperatur 1300 kraadi 200 km sügavusel 1600 kraadi Maa keemiline koostis: · Maa tuum omab keskmist aatomikaalu, mis on lähedane Fe aatomikaalule, või on.. · Vahevöö koosneb valdavalt Mg ja Fe oksiididest ja silikaatidest. Lisandina on Al, Ca, Na, K jt. · Klargid Maa areng varastel etappidel: · Umbes 5 miljardit aastat tagasi, hakkas tolmu ning gaaside pilv koonduma. · Suurim osa materjalist nihkus gravitatsiooniliselt süsteemi keskpuntki sunas moodustades PROTOPÄIKESE. · Ei olnud väga kuum · Hakkas sulama · Radiogeenne soojus · Gravitatsioonienergia · Katastroof- taevakeha langes Maale, Põrkumine või midagi muud..
omavahel vastasuunas. Midagi huvitavat... Jupiteril on veel kaaslasi, korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veelgi. Ganymedes(Galilei), suurim kuu Päikesesüsteemis, peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest ja see koosneb poolelt silikaatidest, pool aga on vesi ja jää. I (Io), E (Europa), G (Ganymede), ja C (Callisto) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jälgimised toimusid 2006 aasta jaanuaris ja veebruaris. Saturni kaaslased Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on ka vähemalt 60 kuud 2007.
Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Nad meenutavad Kuu meresid. kraater Palavuse nõgu Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid
seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5 Sisemine Päikesesüsteem Maa-sarnased planeedid ja asteroidid on saanud üldise nimetuse sisemine Päikesesüsteem. Ehituselt on nad põhiliselt erinevatest metallidest ja silikaatidest. Kehad sisemises Päikesesüsteemis on suhteliselt ligidal Päikesele. Terve Sisemine Päikesesüsteemi raadius on väiksem kui Jupiteri ja Saturni vaheline kaugus. Maa-tüüpi planeedid Maa-sarnastel planeetidel on tihe, kivine pinnas, vähe või üldse puuduvad kuud ning neil puuduvad rõngad. Nende põhikomponentideks on tulekindlad mineraalid, mis moodustavad nende maakoored ja vahevööd (mantlid), ja metallid, nagu raud ja nikkel, mis moodustavad nende tuumad
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid
küll Maast kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. (Veenuse puhul on olukord vastupidine.) Värvuselt on Merkuur kollast või tumehalli värvi. Päritolu: Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud. Seejärel tekkis mikrometeoriitide toimel tolmune pind, mida nimetatakse ka regoliidiks. Suuremad meteoriidid tekitasid kiirtega kraatreid
Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. Magnetväli Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Keemiline koostis Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Raudtuuma raadius on 1800 – 1900 km ja ümbermõõt umbes 3600 km. Viimast sajandite Merkuuri uurimine Võiks arvata, et Merkuuril ei saa olla vett ega jääd, sest atmosfäär on hõre ja Päike kütab planeedi pinna väga kuumaks. Ent 1991. aasta radarivaatlused annavad alust oletada, et Merkuuri põhjapoolusel (mida Mariner 10 ei kaardistanud) võib olla pinnal
uurimise programmis. Itokawa asteroid avastati 26.septembril 1998. aastal LINEAR programmi käigus. 2000. aastal valiti see Hayabusa missiooni objektiks. Itokawa on S-tüüpi asteroid. S-tüüpi asteroidid on silikaatse (kivise) koostisega ja sellest ka nimi. Ligikaudu 17% asteroididest on seda tüüpi, mistõttu on teiseks kõige levinum peale C-tüüpi. Kuna Itokawa on S-tüüpi asteroid, siis see on mõõdukalt helge ja koosneb peamiselt raua-ja magneesiumi silikaatidest. (3) • Sellel pildil on Hayabusa pealt tehtud pilt 25143 Itokawa-st. 5 Missiooni kvaliteet Muud kosmoseaparaadid, eelkõige Galileo ja Near Shoemaker on külastanud asteroide varem, kuid kui Hayabusa missioon õnnestub on see esimene kord kui asteroidi näidised tagastatakse Maale uurimiseks. Lisaks on Hayabusa esimene kosmoseaparaat mis on sihilikult disainitud
7000 km sügavusel võivad olla sellised tingimused, et metaan moodustab kristalle, mis sajavad allapoole nagu raheterad. Väga kõrgel rõhul tehtud katsetused Lawrence Livermore'i Riiklikus Laboratooriumis viitavad sellele, et vahevöö kõige alumine kiht võib olla vedel teemandiookean, kus hõljuvad nn tahked teemandimäed. 10 Neptuuni tuum koosneb rauast, niklist ja silikaatidest ning mudeli järgi arvutatuna on selle mass umbes 1,2 korda suurem kui Maa mass. Rõhk tuuma keskmes on 700 GPa, mis on kaks korda kõrgem kui Maa keskmes, ja temperatuur võib olla kuni 5400 K. 11 Atmosfäär Atmosfääri ülemised kihid koosnevad 80% ulatuses vesinikust ja 19% ulatuses heeliumist. Väga väikeses koguses leidub ka metaani. Lainepikkustel üle 600 nm ehk spektri punases ja
........13 2 Sissejuhatus. Maatüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maasarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaat kivimitest . Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum, selle peal mantliks nimetatav silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks kaalium, haruldased muldmetallid, uraan). Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. Nad erinevad oluliselt Jupiteritüüpi planeetidest ehk gaasplaneetidest ehk gaashiidudest. (6) Kaheks selliseks planeedika on Merkuur ja Veenus
Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad: 1)Siselaineteks: pikilained(p-laine) kõige kiiremad ning ristlained(s-lained) aeglasemad, ei saa levida läbi vedelike 2)Pinnalaineteks(kõige aeglasemad, aga kõige purustavamad): Love lained ja Rayleigh lained 26. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. 27. Maavärinad ja isel. Suurused. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 28. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud.
Mineraakse struktuuri muutust nimetatakse faasiüleminekuks. Sellest tingitud kivimite tiheduse muutus kajastub hüppelises seismilite lainete levikukiiruse kasvus. Allpool 460 km sügavust kasvab S- lainete levimise kiirus jätkuvalt seoses kivimite üldise tiheduse kasvuga. 700 km all pool sügavust S-lainete kiirus kasvab ühtlaselt vastavalt kivimite tiheduse kasvule. Umbes 2900 km sügavusel on Maa vahevöö välistuuma piir. Vahevöö koosneb peamiselt Mg-Fe silikaatidest, tuum aga koosneb valdavalt rauast. Nii teatakse, kui sügaval asub Maa tuum. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Välistuuma paksus arvutati välja S- ja P- lainete varjuvööndite mõõtmete alusel. Mille järgi tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained? Kuna P- lained leidsid lühima tee ja seismograaf registreeris ennem just P-lained kui S-lained, tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained.
orbiidi tasandiga peaaegu risti, Merkuuril pole aastaaegu, Kuu pinnal kutsutakse ''meredeks'', heledaid alasid pöörlemisperiood võis olla 8h, Päikese poolt põhjustatud nimetatakse mandriteks. Kuu kraatrite läbimõõdud loodete pärast on see aeglustunud. Päikesesüsteemi ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini, Kuu tumedaim planeet, koosneb 60-70% ulatuses metallidest pinda katab regoliit. Kuul pole atmosfääri, keskpäeval on ja 30% ulatuses silikaatidest. Arvatakse, et koore tihedus temperatuur 110C, öösel aga -180C. Kuu taevas on kogu on umbes sama mis Kuul, Päikese valgus on Merkuuril aeg süsimust (öösel on tähed, päeval Päike koos keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Taevas on tähtedega), puuduvad nähtused nagu tuuled, vihm, äike, alati must, sest puudub tihe atmosfäär, päevapoolkeral on pilved, vikerkaar, seal pole heli. Päeva ja öö vahel on temperatuur 430C, ööpoolkeral -173C
mõjub aga samuti Coriolise jõud ja nii liiguvad need kihid veel suurema nurga all tuule suunaga võrreldes. Kokkuvõttes teeb tuulest aetud vee liikumissuund sügavuse suurenedes spiraali; liikumiskiirus väheneb kogu aja sügavuse suurenedes, kuid suund muutub teatud sügavusel (coriolise jõust tingituna) algsega vastupidiseks. Maa kihiline ehitus: keskmes on rauast tuum(sisetuum tahke ja välistuum vedel), selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime
paksus keskmiselt 40 km. Maakoores on kõige rohkem hapnikku(46.6 massiprotsenti), seejärel Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg jt 1.4 massiprotsenti. Temperatuur maakoores jääb alla 900 kraadi. Vahevöö on Maa koore ja tuuma vahele jääv Maa geosfäär, mis ulatus 3-80 km sügavuselt 2900 km sügavusele. Vahevöö jaguneb litosfääriliseks vahevööks(koosneb kivitest, tahke) ja astenosfääriks(mõni % sulanud kivimeid, plastne). Vahevöö koosneb valdavalt magneesiumi ja raua oksiididest ja silikaatidest. Lisandina Al, Ca, Na, K jt. Vahevöö sisaldab tunduvalt rohkem O kui tuum. Temperatuur vahevöös on 1000-4000 kraadi. Nii maakoor kui ka vahevöö on tahked. Maa tuum on geosfäär, mis algab 2900 km sügavuselt ja ulatub Maa tsentrini. Maa tuum koosneb peamiselt Fe ja Ni sulamist, milles on vähesel määral S, Si ja C lisandeid. Tuum jaguneb kaheks: välistuum(vedel) ja sisetuum(tahke). Maa tuumas on temperatuur 4000-6000 kraadi. 4. Geoloogilise ajaarvamise meetodid
vett ). Vedelas olekus vesi on eluks olulise tähtsusega. Ookeanide soojusmahtuvus on samuti väga tähtis hoidmaks Maa temperatuuri suhteliselt stabiilsena [2] Päikesetuul, Maa magnetväli ja Maa ülemine atmosfäär põhjustavad virmalisi. Maa sisemusest oleme me saanud uurides maavärinate võnkeid. Vahevöö ülaosast saame teavet uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik maast on aga ligipääsmatu. Maakoor koosneb peamiselt kvartsist (ränidioksiid) ja teistest silikaatidest nagu päevakivi. Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit. Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas. Väiksemal määral on süsihappegaas lahustunud ookeanidesse ja taimede poolt ära tarvitatud. Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Ilma kasvuhooneefektita külmuksid ookeanid
annaabi.ee 
