Merkuuri atmosfäär, ehitus, uurimislugu (0)

Merkuur
Kanepi Gümnaasium
12.klass
Kadi Jänes
 
 
Üldandmed

Orbi di keskmine kaugus Päiksest on 57 910 000 km

Diameeter  on 4 880 km

Mass on 3.30*10^23 kg

Temperatuur muutub 90K kuni 700K

Pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit

Ti  rlemisperiood  on 88 päeva

Pöörlemisperiood on 59 päeva

Keskmine tihedus on 5,43 g/cm³

Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metal idest ja 30% 
ulatuses silikaatidest

Magnetvälja tugevus Merkuuri  ekvaatoril  on umbes 300 nT

Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbi t
 
 
Atmosfäär

Äärmiselt hõre

koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, 
naatriumist, hapnikust, süsinikdioksi dist, neoonist ja 
argoonist

atmosfääri kogurõhk umbes 2×10−9 mil ibaari ehk Maa 
omast 500 miljardit korda väiksem

Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. 

Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, 
nagu li valuited ja li va- või tolmujutid. Seetõttu 
arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud 
märkimisväärset atmosfääri.
 
 
Merkuuri ehitus
1)Koor, mis on umbes 100-300 km paks
2)Kate, umbes 600 km paks
3)Südamik, umbes 3600 km(raadius 1800 km)
Merkuuri südamikus on kõige
 rohkem rauda võrreldes
 teiste Päikesesüsteemi  kehadega .
 
 
Fakte

Merkuuril ei ole kaaslasi

Merkuur on kõige lähim planeet Päikesele

Merkuur on planeetide suuruste poolest kaheksas

Merkuur on ainuke keha Päikesesüsteemis, mil e orbi di/pöörlemise 
resonants ei ole 1:1

Merkuur on Päiksesesüsteemi tumedaim planeet

Merkuur on kollast või tumehal i värvi 

Merkuur on tiheduse poolest Maa järel teine suurtest taevakehadest

Merkuur on nime saanud  vanarooma  kaubanduse, reiside ja varguse 
jumalalt Mercuriuselt

Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.

Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem 
 
 
Uurimislugu

Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3.  aastatuhat  
eKr)

Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad 
babüloonlastele.

Merkuuri  vaatlemine  on läheduse tõttu Päikesele väga 
keeruline. Ta on Maalt nähtav üksnes päikesetõusu ja 
päikeseloojangu ajal.

Merkuuri on kasutatud ka  relatiivsusteooria  täiendavaks 
kontrollimiseks, sest Merkuuri pinnalt peegelduvad 
radarisignaalid peavad ülemise konjunktsiooni ajal 
Päikesest lähedalt mööduma. Üldrelatiivsusteooria järgi 
kõverdab Päikese  gravitatsioon  ruumi, mistõttu muutub 
pisut  trajektoor  ja teepikkus. Ka see  eksperiment  kinnitas 
 
 
üldrelatiivsusteooriat.
Teleskoobid
 Esimesed uurimised Merkuurist tegi Galileo 17 
saj.
 Maapealsete teleskoopidega tehtud uuringud 
näitasid 1962 aasta juunis, et Merkuuri 
pöörlemisperiood on 59 päeva.
 Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse 
Merkuuri pinnast ning kraatreid .
 
 
kosmoseaparaadid

Merkuuri pole uuritud eriti palju kosmoseaparaatidega, sest planeet 
on liiga lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi pakkuda 
inimestele.

Merkuuri pinnatemperatuur kõigub 427°C kuni -173°C

Satelliite ei saa saata tiirlema ümber Merkuuri, sest Päike tõmbab 
oma gravitatsiooniga  satelliidid  sealt ära.

Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni välja nii lihtsalt, sest 
nad peavad kõigepealt ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see 
nõuab meeletuid kütuse koguseid.

Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei saa satelliidid 
maanduda nende seadmetega, millega on Marsil ja mujal Maa 
sarnastel planeetidel maandutud. 

Merkuuri uurivaid satelliite on käinud hektel kaks ja 2013 aasta 
augustis läheb kolmas.
 
 
Mariner 10

Startis 3. novembril 1973

Lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda

Üle  2700  fotoga kaardistati 45% Merkuuri pinnast

Avastas, et Merkuuril on magnetväli

Missiooni lõpus saadeti jälgima päikest 
 
 
MESSENGER
  MErcury  Surface,  Space  ENvironment, GEochemistry and 
Ranging

Startis 3. augustil 2004

Lendas esimest korda Merkuurist mööda 4. jaanuaril 2008, 
mil e käigus koguti 700Gb pilte Merkuuri varjatud poolest
http://messenger.jhuapl.edu/
 
 
BepiColombo

Peaks startima 2013 aasta augustis.

Peaks jõudma Merkuuri orbi dile augustis 2019. Satel i dil peaks 
olema nominaalne eluiga 1 aasta.

Projektiga uuritakse Merkuuri magnetvälja( jaapanlased ) ja 
ehitust ning koostist( eurooplased )
http://www.esa.int/Our_Activities/Operations/BepiColombo
 
 
 
 
 
 
Kasutatud materjalid
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury.html
http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Mercury_(planet)
http://www.nineplanets.org/mercury.html
http://www.esa.int/SPECIALS/Operations/SEMYRMQJNVE_0.html
http://messenger.jhuapl.edu/
http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14