Merkuur ja tema mõõtmed (2)

Merkuur
Sisukord
Merkuur ja tema mõõtmed
Pöörlemine
Nimi ja tema kaaslased
Mõõtmed
Heledus
Temperatuur
Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli
Tihedus struktuur
Keemiline koostis
Merkuuri uuring
Merkuur ja tema mõõtmed.
Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige
väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui
Maa.
Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa
ööpäeva jooksul.
Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem
planeet.
Pöörlemine
Pöörlemistelg on orbiidi
tasandiga peaaegu risti
(ekvaatori kalle 2 kraadi).
Samuti tuleneb pöörlemistelje
asendist, et Merkuuril ei ole
aastaaegu nagu Maal.
Kauges minevikus võis Merkuuri
pöörlemine olla kiirem.
Oletatakse, et pöörlemisperiood
võis olla 8 tundi.
Päikese poolt põhjustatud
loodete tõttu on see aeglustunud.
Nimi ja tema kaaslased
Merkuur on nime saanud vanarooma
kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt
Mercuriuselt, kellele
. Vana-Kreekas vastas
Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti
kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on
kergejalgne jumalate käskjalg).
Merkuuril ei ole kaaslasi.
Mõõtmed
Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra
suurem).
Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest
Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanist. Merkuuri suurus on
võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni
omaga.
Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa
läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit
ruutkilomeetrit.
Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist).
Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa
läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit
ruutkilomeetrit.
Heledus
Merkuur on Päikesesüsteemi
tumedaim planeet: ta
peegeldab päikesevalgusest
ainult 5­6%. Planeedi pind on
tumedam isegi basaldist
Merkuur paistab kõige
heledamana siis, kui ta on
veerand- ja täisfaasi vahel.
Sel ajal on ta küll Maast
kaugemal kui teistes
faasides, kuid suurema
kauguse kompenseerib
valgustatud ala suurus.
Temperatuur
Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta
soojust) kõigub temperatuur suuresti.
Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit
(179°C), minimaalne 90°K (-173°C; enne koitu) ja
maksimaalne 700°K (427°C; sellel temperatuuril on
võimalik tina sulatada).
Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623°K, öösel 193°K
Merkuuri elliptilise orbiidi ning pöörlemis- ja
tiirlemisperioodi vahekorra tõttu esinevad teatavatel
pikkuskraadidel temperatuuri aastased ja ööpäevased
perioodilised muutused.
Päikese ja planeetide paiste.
Magnetväli
Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda
intensiivsem kui Maal.
Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust
hajutaks.
Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena.
Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale.
Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab
magnetosfääri.
Tihedus ja struktuur
Merkuuri raudtuum on palju suurem kui Kuul ning seetõttu
on ka Merkuuri tihedus palju suurem (keskmine tihedus on
5,43 g/cm³; Kuul 3,34 g/cm³).
Tihedus on arvutatud, lähtudes raadiusest ja massist.
Merkuur on Päikesesüsteemi suurtest taevakehadest
tiheduse poolest Maa järel (5,52 g/cm³) teisel kohal.
Raudtuuma raadius on 1800­1900 km ja ümbermõõt
umbes 3600 km
Võib ka olla, et Merkuuri koor on suhteliselt suurem kui
maakoor ning sisaldab märkimisväärsel hulgal tihedamat
ainet nagu maakoorgi.
Keemiline koostis
Merkuur koosneb umbes 60­70%
ulatuses metallidest ja 30%
ulatuses silikaatidest.
Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu
arvatakse, et Merkuuri koore
tihedus on umbes sama mis Kuu
omal.
Suur osa Merkuuri
pinnasekivimitest aurustus ning
tekkis kivimiauruatmosfäär, mille
nebulaartuul kaasa viis.
. Merkuur oli algselt praegusest
umbes kaks korda suurema
massiga.
Merkuuri uuring
Merkuur on Päikesesüsteemi
planeetidest kõige vähem uuritute
seas.
Selle läheduses on viibinud ainult
kaks kosmoseaparaati, millest
esimene, Mariner 10, startis 3.
novembril 1973. Ta lendas
Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3
korda mööda.
Ei olnud võimalik jätkata tema
kaardistamist praeguste
teleskoopide (Hubble'i teleskoop)
abil Maalt, kuna Merkuur on
Päikesele liiga lähedal: Päike
kahjustaks teleskoopi.
Pildid
Tänan !