SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel
vaktsineerimisega. · Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi. Viirused levivad: 1. piisknakkuse (gripp, viiruslik nohu) 2. otsese kontakti tagajärjel viirushaigega (leetrid, tuulerõuged) 3. toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused 4. vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV) 5. emalt lootele (punetised) 6. siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) hingamisteed viiruslik nohu, gripp nahk tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus seedekulgla viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus Limakapsel katab baktereid väljast. Lima aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakud kolooniaks. Spoor erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud.
Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised Saastunud toit; vesi Viiruslik kõhulahtisus, soolepõletikud Veri ning teised kehavedelikud HIV, mis põhjustab AIDSi, hepatiit Emalt lootele HIV, punetised Siirutajate vahendus Marutõbi (metsloomad), puukentsefaliit (puugid) Viiruste tungimist inimese organismi takistavad nahk ja limaskestad.
BAKTERHAIGUSED Mattias & Marten Bakterhaiguste põhitõed Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskematel juhtudel ka septitseemia ja elundikahjustused
kaitsesüsteemid ei suuda seda lõplikult hävitada. Inimene on pidevalt nakkusohlik, tegu on kroonilise viirushaigusega (nt osad viiruliku maksapõletiku vormid, HI-viirus) Viirused saavad inimesi nakatada eri viisidel: · piisknakkus (gripp, viiruslik nohu) · otsene kontaktnakkus (leetrid, tuulerõuged) · toidu ja joogiveede (kõhulahtisust põhjustavad viirused) · kehavedelike kaudu (HIV) · emalt lootele (punetised, HIV) · siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) Siirutaja tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Inimene kaitseb ennast viirushaiguste vastu mitmeti: - organismil on looduslikud kaitsetõkked: nt nahk, limaskestad, antikehad( -organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet) ja õgirakud (haaravad endasse viirusosakestega nakatunud rakke ja lagundavad neid). - organismi vastupanuvõimet tugevdatakse vaktsiinidega
Inimorganismis elavad kahjutud kaaslejad( kasutavad inimese organismi elupaigana), vajalikud bakterid(elavad seedekulglas, lõhustavad toitaineid ja sünteesivad vitamiine), tõvestavad bakterid(eritavad baktertoksiini-mürki, mis põhjustab haigusi ja vahel ka surma. Bakterid satuvad organismi:1)sissehingatava õhuga-tuberkuloos 2)toidu ja joogiga- düsenteeria 3)läbi vigastatud naha-teetanus 4)läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega-süüfilis 4)siirutajate vahendusel-entsefaliit. Kui tahad vältida nakatumist nakkushaigustesse, siis pese tihti käsi, lase ennast regulaarselt vaktsineerida, hoidu haigetest inimestest kaugemale, söö kasulikke vitamiine(nt c-vitamiin) ning ära lase mustusel haava sisse sattuda.
Viirused 1. Viirused ei ole rakulise ehitusega. 2. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. 3. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. 4. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7
suguelunditel,nahavoltides,suunurkades,kehapinnal,peanahal. 6. Kuidas seenhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? Seenahigused levivad kontakti teel siis aitab paljusid haigusi v�htsus ltida korralik h�htsus gieen, 7 . Too n�htsus iteid inimese bakterhaigustest. Tuberkuloos,verem�htsus rgitus,toidum�htsus rgitus,Puugid. 8. Kuidas bakterhaigused levivad? Mida teha nende v�htsus ltimiseks? M�htsus ned bakterihaigused levivad ka siirutajate egk haigustekitajate edasikandjate vahendusel.Haiguste v�htsus ltimiseks v�htsus itleb tugev immuuns�htsus steem v�htsus ga h�htsus sti
Keha ise kaitseb: nahk- ei lase viiruseid kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud, mis hävitavad viiruseid; antikehad- valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine · Viirushaigused Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus Piisknakkus: gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps, punetised, leetrid, Kontaktnakkus: punetised Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit) Siirutajate kaudu: marutaud · Viiruste kasutamine Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin(geeniteraapia, transgeensed organismid); põllumajandus (transgeensed taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna puhastamine(transegeensed organismid- ülireostuse puhastamine) · Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab erinevate elusorganismide
D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide tootmine biolisanditega pesupulbrites orgaanilise aine lagundamiseks 4. Patogeensed bakterid On... - bakterid mis põhjustavad haigusi ja toodavad toksiine ehk mürke Levivad – a)toidu kaudu(koolera,düsenteeria,botulism,salmonelloos) b)hingamisteede kaudu(difteeria,kopsupõletik,läkaköha) c)sugulisel kontaktil(süüfilis,tripper) d)otsesel kokkupuutel e)siirutajate kaudu(borrelioos) 5. Bakterite kasulikkus inimorganismile a)Jämesooles elavad bakterid aitavad orgaan. Aineid lagundada b) Jämesoole bakterid toodavad K- vitamiini c) jämesoolde asunud bakterid, kes ei lase sinna elama patogeenseid baktereid. 6. Bakterhaiguste ravi a) Vaktsineerimine b)hoidumine nakatumisest c)ennetav profülaktika d) ravimine antbiootikumidega e) isiku- ja toiduhügieen f) toidu õieti läbiküpsetamine 7
Nakatanud rakus algab massiline viirusosakeste tootmine (nt. gripp, rõuged, marutõbi jne.) Viirusosakeste mõõdukas tootmine (nt. HIV viirus, mis põhjustab AIDS-i). Kuidas viirused võivad inimest nakatada? Piisknakkuse teel (nt. gripp). Otsese kontakti korral viirushaigega (nt. leetrid, tuulerõuged). Toidu ja joogiveega (nt. maksapõletik, soolestiku põletikud). Vere või teiste kehavedelike kaudu (nt. AIDS). Emalt lootele (nt. punetised). Siirutajate teel (nt. puukentsefaliit). Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile (nt. marutõbised loomad). Kaitse viiruste eest Organism toodab antikehi. Vaktsineerimine. Inimeste levinumad viirushaigused Gripp, hingamisteede põletikud, tuule-rõuged, mumps, punetised, leetrid. Kõhulahtisus (soolestiku põletikud, maksa-põletikud. Lastehalvatustõbi. Marutõbi. Soolatüükad. AIDS. Herpesviirus. HIV.
Keraja kujuga (klorella) Ümar (pleurokokk). Ehitus Viirused Viirused Nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid. Rakuline ehitus puudub. Paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirustesse nakatumise viisid Piisknakkusega (gripp) Toiduga ja joogiga (A-hepatiit/kollatõbi) Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit) Haigete loomadega (entsefaliit:marutaud) Otsene kontakt haigega(leetrid,tuulerõuged,ohatis) Raseduse ajal haigelt emalt lootele(punetised;HIV) Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit) Siirutaja on tõvestaja,edasi kandja teisele inimesele. Viiruse ehitus viroteraapia Viirus ise tapab haigustekitajad. patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele omase antigeeniga. Rakud võtavad antigeeni enda sisse, küpsevad ning hakkavad seda oma pinnal esitlema.Seejärel viiakse rakud tagasi patsiendi organismi, kus need liiguvad juba lümfoidorganitesse
lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2. Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid 3. Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid 4. Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid 5. Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik,
( nt liha, kalakonservid, sidemed, süstlad, süstelahused jm ) · Pastöörimine Pastöörimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70 90 kraadi. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad. 1. Nimeta viirushaiguseid, ( 4 ), kuidas nendesse nakatutakse ja milliseid organisme see kahjustab. Tuulerõuged kontaktnakkus kahjustavad nahka. Viiruslik kõhulahtisus toidu ja söögiveega kahjustavad seedekulglat. Marutõbi siirutajate vahendusel kahjustavad närvisüsteemi. Viiruslik gripp piisknakkus kahjustavad hingamisteid. 2. Bakterite arenguks on vajalikud : · Niiskus · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Väike jääkainete hulk · Keskkonna happelisus ( nt äädikabakterite puhul ) · Õhuhapnik ( aeroobsete bakterite puhul ) 6.Bakterid paljunevad pooldudes : Rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku.
Nakatumine sellesse haigusesse toimub toidu ja veega. 2) vibruloomadest nt. lamblia elutseb nakatunud inimese peensooles, häirides seedimist ning kahjustades teisigi elundkondi (nakatumine toimub: toidu ja vee ning vähese hügieeni tõttu) , trihhomoonas aga põhjustab suguhaigust trihhomonoosi. 3) toksoplasma - inimesel suurenevad lümfisõlmed, esineb palavik, üldine nõrkus, pea- ja kurguvalu ning lööve. Nakatumine toimub siirutajate (kasside) vahedusel. Nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete (nt kassiliiva) katsumisest. 4) lõunamaades levib malaaria, mida põhjustab samuti algloom. Mallariatekitajaid levitavad hallasääsed. Need algloomad arenevad vaid neis hallasääse kehapiirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15°C. Seega meil hallasääsed malaariatekitajaid ei levita. 1319659837129285
Taimeviirused - taimi kahjustavad ja haigusi esile kutsuvad viirused on fütopatogeensed viirused. Taime tungivad viirused vigastatud kudede kaudu. Kahjustavad ainevahetust ja vähendavad saagikust. Väljenduvad: 1)keerdlehisus, 2)kloroos, 3)kärbumine Levimine: 1)putuksiirutajate abil (lehetäid, lehelutikad), 2)mugulatele, seemnetele, istikutele Kuidas vabaneda: 1)viirusvabad istikud, 2)siirutajate hävitamine, 3)viirusvabad seemned Haigus: Tunnused: Levik: Herpesviirused Tuulerõuged Villid nahal Hingamisteede kaudu Ohatis Villid huultel Kontaktnakkus Genitaalherpes Villid suguelunditel Seksuaalkontaktiga
Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgenedes muutub viiruse DNA aktiivseks (herpes, HIV). Viiruste jaotus : I jaotus : 1) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused, papilloomviirus). 2) RNA viirused. (gripp, retroviirus (HIV), marutõve viirus ). II jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)bakterviirused e faagid - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)seenteviirused. 3)taimede viirused: nakatumine : läbi siirutajate (putukad) nt. lehetäi nematoodid (ümaruss). haigestumine : a) otsesed kahjustused (lehelaiksus). b) saagikus väheneb(suurimat kahju saab kartul). 4)loomade viirused : a) ainult loomadel (Mareki haigus lindudel) b) ühised viirushaigused inimesel ja loomadel (marutõbi) c) ainult inimesel (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid :
htm) Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigusi põhjustavad bakterid levivad õhu ja siirutajate kaudu. Õhu kaudu levivad bakterid suudavad elada mõnda aega õhus ning sattuda terve inimese organismi sissehingamisel. Eriti suur oht haigestuda õhu kaudu levivatesse haigustesse on olla köhiva või aevastava haige läheduses. Selliselt levivateks haigusteks on läkaköha, difteeria ja tuberkuloos. Nende haiguste vastu aitab vaktsineerimine. Siirutajateks nimetatakse loomakesi, kes kannavad edasi üht või teist haigust. Bakterihaigused võivad levida väga erinevate siirutajate kaudu.
See kaitseb inimest haigustekitajate eest, takistades patogeenide kinnitumist ja stimuleerides antikehade teket. Patogeensed ehk tõvestavad bakterid põhjustavad haigusi. Toodavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kahjustavad kudesid. Nakkatumisvõimalused on otsesel kontaktil (kokkupuutel), 6 hingamisteede, seedetrakti, vere kaudu, sugulisel kontaktil ja siirutajate vahendusel. Kaitseks on vaksineerimine, hoidumine nakatumisest, ennetav profülaktika. Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond organismis Difteeria Piisknakkusena Kurk ja kõri (võib põhjustada lämbumise) Kopsupõletik Piisknakkusena Kopsualveoolide, bronhioolide
· Mikroobivabad organismid on haigustele ülivastuvõtlikud, sest nende immuunsüsteem pole korralikult välja arenenud · Bakterid, mis põhjustavad organismi tungides haigusi on patogeensed bakterid(eritavad mürgiseid aineid e bakteritoksiine, mis kutsuvad esile kohekahjustusi) · Patogeensed bakterid satuvad organismi: õhk(piisknakkus, tuberkoloos); toit, jook(botulism, salmonelloos); kontakti teel: nahk, limaskestad(süüfilis); siirutajate abil(putukad, loomad- puukborrelioos) ja muld(teetanus) · Leviku teed organismis: vere ja lümfiga(süüfilis), närvikiududega(teetanus ja botulism), levitavad toksiine(difteeria) · Toksiinid on reeglina valgulised aineid ja neil on väga spetsiifiline toime · Virulentsus- haigustekitaja patogeensuse aste(kui ohtlik on) · Kaitse on vaktsineerimine: nõrgestatud või surmatud bakteritega; nõrgestatud toksiinidega · Organismis tekib imuunvastus=aktiivne immuunsus
Viiruste geenid mõjutavad peremeesrakku ja määravad uute viiruste moodustumise. Omadused: 1)Sarnanevad elusorganismidega: a)Võime muutuda ning aja jooksul areneda. b)Pärilikkusaine olemasolu, 2)Erinevad elusorganismidest: a)Puudub rakuline ehitus ( viirustel pole tuuma ega tsütoplasmat) ja ainevahetus ning nad pole võimelised iseseisvalt paljunema. Kuidas inimene nakatub: Inimene võib nakatuda saastunud toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel. Siirutaja: tõvestaja edasiandja teisele organismile. 4.Vetikad Iseloomulikud tunnused: 1)Vetikad on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega 2)Enamik vetikatest elab veekogudes - nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas Tähtsus looduses: 1)Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. 2)Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toituvad vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toiduks kaladele.
lämbumine) Toksiinid = reeglina mürgised valgulised ained, millel on väga spetsiifiline toime. Osa baktereid eritab toksiine oma elutegevuse käigus. Teine osa on mürgised alles pärast nende surma (lagunedes). Inimorganismi satuvad toksiinid: * õhu kaudu (piisknakkus, nt tuberkuloos) * toidu ja joogiga (toidunakkus nt salmonelloos) * naha-, limaskestade kaudu (kontaktnakkus, nt süüfilis) * siirutajate kaudu (puukborrelioos), mulla kaudu (teetanus) virulentsus haiguse tekitaja patogeensuse aste. Teetanus takistab lihaste lõdvestumist; satub organismi mikrohaavade kaudu. Botulism äge toidumürgitus, mis lõpeb närvihalvatusega. Peiteperiood 12-36 tundi. Takistab lihaste kokkutõmbeid (ka nende, mida me ise ei kontrolli, nt. hingamiselundkonna lihased) Algab valudega lihastes ja hingates; topeltnägemine; neelamine häiritud. Tuberkuloosi tekitajaks Kochi kepike.
Õigustatud on see sellepärast, et ka mürk mõjub inimesele halvasti. Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevaid ja ühiseid tunnuseid. Erinevad – viirusel ei ole vakuooli, plastiide jne Ühised – pärilikkusaine, võime muutuda ja aja jooksul areneda. Kirjelda, millistel erinevatel viisidel saavad viirused peremeesrakus paljuneda. Loetle viise kuidas inimene nakatub viirusega. piisknakkus, otsene kontakt, toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel. Nimeta inimese viirushaigusi ja lisa, milliseid organeid need kahjustavad. gripp, nohu (piisknakkus) hingamisteed leetrid, tuulerõuged (otsene kontakt) nahk salmonelloos (toidu ja joogiveega) HIV (vere või teiste kehavedelike kaudu) ensefaliit, marutõbi (siirutajad) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? Et organism hakkaks tootma antikehi ja ei haigestuks vastavasse haigusesse. Anti hoiatus, et võib puhkeda gripiepideemia
Parasiidid kuuluvad biofaagide hulka. biogeotsönoos (kr, bios -- elu + ge -- maa + koinos -- ühine) -- ökosüsteem. biohelmindid (kr. bios -- elu + helmins -- nugiuss). Heterokseensed ehk mitmeperemehelised helmindid, kelle arenemistsüklis toimub peremeeste vahetus. Vrdl. geohelmindid. biohelmintoosid (biohelmint). Heterokseensete ehk mitmeperemeheliste parasiitide põhjustatud parasitoosid. Vrdl. geohelmintoosid. bioloogilised siirutajad (kr. bios -- elu). Bioloogiliste siirutajate organismis arenevad parasiidid edasi ja mõnikord ka sigivad. Need siirutajad on vastavate parasiitide vahe-, lisa- või lõpp-peremehed või vektorid. Vt. ka sekundaarsed nakkusallikad. biosfäär (kr. bios -- elu + sphaira -- kera) -- Maa elukond, Kõikide Maa ökosüsteemide summa. definitiivsed peremehed (ld. definitivus -- lõplik) -- terminaalperemehed, lõpp-peremehed. Neis peremeestes saavutab heterokseenne parasiit suguküpsuse ja sigib suguliselt.
kättesaadavaks 11. Mügarbakterid seovad õhulämmastikku muutes selle taimedele kättesaadavaks 12. Bakterite kasutamine 1)toiduainete valmistamine 2)Hapendamine 3)Käärimine Tõvestavad bakterid 13. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: 1)sissehingatava õhuga(tuberkuloos) 2)toidu ja joogiveega(düsenteeria) 3)läbi vigastatud naha(teetanus) 4)vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega(süüfilis) 5)siirutajate vahendusel(kirbud levitavad katku) 14. Kaitsmine 1) vaktsineerimine Algloomad 15. Ehitus: on üherakulised loomad 16. Liikumine:1) keha kuju muutes 2)viburit või ripsmeid liigutades Paljunemine: 1) pooldumise teel 2) pikipooldumise teel 3) ristipooldumise teel 17. Kui keskkonnatingimised muutuvad ebasoodsaks siis nad moodustavad enda ümber tsüsti 18. Tähtsus looduses 1) on toiduahela lüli
patogeensus, virulentsus, immunogeensus, immunogeenne osa, peremeesorganismide ring, koespetsiifilisus 20.Too näited haiguse keskkonnadeterminantidest, kuidas on need seotud haiguse epidemioloogiaga? Mõjutab peremeesorganismi vastuvõtlikkust, eksponeeritust haigustekitaja suhtes, mõjutab haigusjuhtude jaotumist populatsiooni erinevates osades * Füüsikaline keskkond topograafia (pinnase imavus halb, kõrgus, õhuvoolud, siirutajate geograafiline jaotumis), kliima (temperatuur, niiskus, sademed, aastaajad), pinnase iseloom (mikroelementide sisaldus, osakeste suurus, orgaanilised ained, lindude ja loomade väljaheited suurendavad vastavas keskkonnas seenhaigusi, pH) 21.Too näited peremehest tulenevatest determinantidest, kuidas need mõjutavad haiguse epidemioloogiat? Bioloogiline vastuvõtlikkus, potentsiaali osas olla eksponeeritud Vanus Eksponeerituse potentsiaal Sugu
b) Nad on bakteritest väiksemad. c) Viirusi näeb vaid mikroskoobiga. d) Viirused on hulkraksed rakusisesed parasiidid. e) Nad sisaldavad pärilikkusainet ja on võimelised muutuma. f) Uute viirusosakeste moodustumine toimub nii peremeesrakus kui ka väliskeskkonnas. Ülesanne 3. 3.1. Täida tabel, kus on 2 veergu ja 6 rida. Haigus Nakatumisviis (levik) Siirutajate vahendusel Viiruslik kõhulahtisus Õhu kaudu piisknakkusena AIDS 3.2. Mis on vaktsiin? 3.3. Miks inimesi vaktsineeritakse? Ülesanne 4. Viirused käituvad peremeesrakus erinevalt. Kirjuta iga kirjelduse juurde üks haigus, mida selliselt käituv viirus põhjustab. 1. Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku kohe hulgaliselt tootma uusi viirusosakesi. Need vabanevad ning nakatavad üha uusi rakke. Haigus kulgeb kiiresti ja ägedalt.
milline on TS ,et sellesse perekonda järgmiena sündiva lapse vererühm on AB?-AB vererühmaga laps sünni TS on 25% XVI.1.millised on inimeste viirushaigused? Inimese viirushaigused Nakatumine Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu Otsene kontakt - tuulerõuged, rõuged, leetrid Biovedelikega (veri, sperma) - HIV ja hepatiidi teatud vormid Toidu ja joogiga - reoviirused (kõhugripid), adenoviirused (kõhugripid), hepatiidi teatud vormid Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik
vaikivas olekus paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus. Mingi sise- või välismuutuse korral viirus aktiveerub, läheb lüütilisse tsüklisse ja tekib haigus (I tüüpi herpes, papilloomi viirus) Inimese viirushaigused Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu) · Veresooned (ebolaviirus, kollapalavik) · Seedeelundkond (reoviirused, adenoviirused) · Suguelundid (II tüüpi herpes, mumps) · Näärmeid kahjustavad (hepatiit, mumps) Inimorganismi kaitse viirushaiguste eest:
- pole võimelised iseseisvalt paljunema (selleks vajavad teiste organismide rakke, seetõttu nim neid ka rakusisesteks parasiitideks) Peamised nakatumise põhjused on: - piisknakkus (gripp, nohu, punetised, mumps) - viirushaigega otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid, punetised) - saastunud toidu ja joogivesi (kõhulahtisus) - vere või teiste kehavedelike kaudu (HIV, hepatiit) - emalt lootele (HIV, punetised) - siirutajate vahendusel (marutõbi, puukentsefaliit) 29 Viiruste vastu saab ennast kaitsa, lastes ennast vaktsineerida. Vaktsiinid on niisugused ained, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. BAKTERID Bakterid on üherakulised, kõige väiksemad elusorganismid. eeltuumsed organismid st et nende rakkudes pole tuuma.
Soojal ajal on haiguse kulg üldjuhul latentne, kuid halbades tingimustes võib kaladel esineda kliiniliste tunnustega haiguspuhanguid ka 1520 °C temperatuuri juures. VHSi haigestumisega kaasneb massiline suremine, mis võib ulatuda kuni 80%ni. Haiguse läbipõdenud kalad omandavad immuunsuse ja teist korda ei haigestu. Haigus levib eelkõige otsese kontakti teel, aga ka vee, põhjamuda, tiigiinventari, eluskalaveokite ja selgrootute siirutajate vahendusel. VHSi viiruse võib kalamajandisse sisse tuua ka kala marjaga. Haiguse peiteperiood sõltub vee temperatuurist, viiruse virulentsusest ja kala organismi resistentsusest ning on tavaliselt 715 päeva. Vikerforellid haigestuvad nii magedas kui ka soolases vees.VHSi kõige tüüpilisemad kliinilised tunnused on naha tumenemine, punnsilmsus, kõhu ümbermõõdu suurenemine, päraku väljasopistumine, lõpuste aneemia, uimede
Näiteks hingamisteede limaskestad taastuvad pärast haigust kiiresti. Närvirakkude kahjustused on aga püsivad ning seetõttu on näiteks viiruslik lastehalvatus väga ohtlik haigus. Kõige sagedamini levivad viirused kas otseselt haigega kokku puutudes või haige köhimisel ning aevastamisel õhku sattunud piiskadega. Raseduse ajal viirushaigelt emalt lootele kanduvad viirused (nt punetiste tekitajad) võivad põhjustada lootel arengukahjustusi. Harvem toimub nakatumine siirutajate vahendusel. Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile. Eestis on tuntumad viirushaiguste siirutajad puugid, kes kannavad edasi puukentsefaliiti tekitavat viirust. Üliohtlikud siirutajad on ka marutõbised loomad, kelle sülg nakatab puretud inimese marutõppe. Viirustega nakatumise viisid (1-6): 1. Siirutajatega (puukentsefaliit, marutõbi); 2. Raseduse ajal haigelt emalt lootele (punetised); 3
°C. Soojal ajal on haiguse kulg üldjuhul latentne, kuid halbades tingimustes võib kaladel esineda kliiniliste tunnustega haiguspuhanguid ka 15 20 °C temperatuuri juures. VHSi haigestumisega kaasneb massiline suremine, mis võib ulatuda kuni 80%ni. Haiguse läbipõdenud kalad omandavad immuunsuse ja teist korda ei haigestu. Haigus levib eelkõige otsese kontakti teel, aga ka vee, põhjamuda, tiigiinventari, eluskalaveokite ja selgrootute siirutajate vahendusel. VHSi viiruse võib kalamajandisse sisse tuua ka kala marjaga. Haiguse peiteperiood sõltub vee temperatuurist, viiruse virulentsusest ja kala organismi resistentsusest ning on tavaliselt 715 päeva. Vikerforellid haigestuvad nii magedas kui ka soolases vees.VHSi kõige tüüpilisemad kliinilised tunnused on naha tumenemine, punnsilmsus, kõhu ümbermõõdu suurenemine, päraku väljasopistumine, lõpuste aneemia, uimede lagunemine, närvisüsteemi kahjustusest
Kui nakatunud rakk jaguneb siis on viiruslik DNA ka tema tütarrakkudes. Viirus võib nii varjatult peituda aastaid. Organismi nõrgen. muutub viirus-DNA aktiivseks. (herpes, HIV) Viiruste jaotus : II. jaotus : a) DNA viirused. (rõuged, herpes, hepatiidiviirused) b) RNA viirused. (Gripp, HIV) II. jaotus : Lähtub organismist, keda nakatatakse. 1)Bakterviirused(faagid) - tapavad näiteks "jogurtibaktereid". 2)Seenteviirused. 3)Taimede viirused nakatumine : läbi siirutajate(mutukad) N: Lehetäi nematoodid(ümaruss). haigesumine : a) otsesed kahjustused(lehelaiksus) b) saagikus väheneb.(suurimat kahju saab kartul.) 4)Loomade viirused : a)ainult loomadel - (Mareki haigus lindudel) b)ühised viirushaigused inimesel ja loomadel. (marutõbi) c)ainult inimesel. (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid : 1) Piisknakkus(aerosoolid) - gripp ja nohu, mis levivad läbi õhu. 2) Kontaktnakkus
viirustel on ka täiendav ümbris, milles on valgud, lipiidid, süsivesikud, ensüümid (superkapsiid) ja ankurmolekul kompleks. Saab eristada kolme geenide rühma: 1. Geenid, mis mõjutavad nakatunud peremeesrakus toimuvaid protsesse, 2. Geenid, mis kordistavad viiruse pärilikku materjali. 3. Geenid, mis teevad viiruse struktuurvalke. Inimene ja viirus. 1.) Nakatumisviisid A.) piisknakkus gripp B.) sastunud toidu ja joogiga- kollatõve teatud vormid. 3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused
annaabi.ee 
