1. Mida on vaja organismi normaalseks toimimiseks? Rakkude pidevat koostööd. 2. Mis tähtsus on tüvirakkudel? Kiire paljunemine, diferentseeruvad erinevate kudede rakkudeks. 3. Mis on kude? Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm koos vaheainega. 4. Paiguta antud mõisted õigesse kohta. Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Signaalitöötluse õppetool Pidevsignaalide töötlemine Iseseisev töö Täitja: XXXXXXXXXXX Tallinn 2008 Kasutatavad signaalid Ülesanded 1. Tuua välja signaalide S1 (t ) ja S2 (t) analüütiline kuju kasutades Heavisideí funktsoone. Leiame tõusud kasutades valemeid: S 2 - S1 S2 S(t)=S(t-t') S= t'=t2- t2 - t1 S S1(t): t1=0ms t2=1ms S1=0V S2=1V S=1000 t'=0 t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=0V S=-1000 t'=0,002 S1(t)= 1000t·H(t-0)·H(0,001-t) + (-1000)(t-0,002)·H(t-0,001)·H(0,002-t) S2(t): t1=1ms t2=2ms S1=1V S2=-1VS=-2000 t'=0,0015 t1=0ms t2=1ms tõus puudub S2(t)= (-1)H(t-0)H(0,001-t) ...
Helerii Kalev Juhendaja : A.Raja Töö sooritatud : 16-10-2000 Aruanne esitatud : ....-....-........ Aruanne tagastatud : ....-....-........ Aruanne kaitstud : ....-....-........ ................................................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele rezhiimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töövahendid Telefonikeskjaam Ericsson MD-110, analoogtelefon TA-68, analoog-ostsillograaf C1- 65A, digitaalostsillograaf C9-8, takistusmagasin. 5.1. telefoniliini tühisvool ja vool reziimis "toru võetud" Voolu mõõtmiseks ühendasime telefoniliiniga järjestikku takisti (100 ), et tööreziimid oluliselt ei muutuks. 100 Rtel.a. telefoniliini tühisvool: I = 0
Küsimused lk 71 + lisaküsimused 8-10 1. Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe hulka. Koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. 2.Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet Keemilise sünapsi tööpõhimõte on informatsiooni edasiandmine ja töötlemine ning vahendada selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku).
Satelliidid Mis on satelliit • Satelliit ehk tehiskaaslane on mõne planeedi gravitatsiooniväljas tiirlev kosmoseaparaat • Passiivsed tehiskaaslased- Maalt registreeritakse kaugeseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust. • Aktiivsed tehiskaaslased- nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteks raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil.
SKISOFREENIA Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) Marlene Kirt Mida kujundab endast skisofreenia? • Skisofreenia on psühhootiline häire, mis kujuneb sageli kauakestvaks ja põhjustab märgatavaid muutusi inimese reaalsustajus. • Skisofreeniahaigete mõtted, emotsioonid ja käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada • Skisofreeniat põhjustab ajus signaale edastavate kemikaalide tasakaalu häirumine, mistõttu inimene hakkab tajuma asju, mida ei ole päriselt olemas. Skisofreenia sümptomid • Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks ja negatiivseteks sümptomiteks • Positiivsed sümptomid + hallutsinatsioonid ja luulumõtted • Negatiivsed sümptomid Skisofreenia alavormid • Paranoidne skisofreenia • Hebefreenne vorm • Katatoonne vorm • Lihtne skisofreenia Levinumad müüdid skisofreenia
Neuroni kehad. Seljaajus paikneb tsentraalselt. Peaajus paikneb välimises osas (moodustab ajukoore) Valgeaine - kesknärvisüsteemi materjal, mos koosneb peamiselt müeliintupega ümbritsetud aksonikimpudest; peamiselt peaaju eri osi ühendavad närvid (närvikiud). Paikneb peaaju sees, seljaajus aga välimises osas. 4. Millega tegelevad sensoorne, somaatiline ja autonoomne (vegetatiivne) närvisüsteem? Vastus: Sensoorne - toovad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale Somaatiline - viib kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu skeletilihastele signaale Autonoomne - viib signaale näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse 5. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik? Vastus: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras. 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis
Bioloogia Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest
Neid kimpe nimetatakse närvideks NÄRVISÜSTEEM INIMESE NÄRVISÜSTEEM Koosneb: 12paarist kraniaalnärvidest 31 paarist seljaajunärvidest NÄRVID MEELEELUND Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundites asuvad spetsiifi lised retseptorrakud, mille ühiseks omadusteks on võime muunduda välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale. MEELEELUNDID2 Nina limaskestas asuvad haistmisretseptorid keelel asuvad maitsmisretseptorid Mõlemal registreerivad keemilisi signaale Silmas asuvad nägemisretseptorid Kõrvades asuvad kuulmisretseptorid Nahas asuvad kompimisretseptorid Silmad ja kõrvad registreerivad mehaanilisi signaale PEAAJU o Ajutüvi Piklikaju Keskaju Vaheaju o Väikeaju o Suuraju MILLINE EESMÄRK ON NÄRVISÜSTEEMIL?
Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:must/kollane D1, pruun/sinine D2 5V/0.1 sec Thikigul 0,65V 11)Heitgaasitagastus klapi asendi andur - Edastab tagastavate hetigaaside signaale. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: must/valge D8, pruun B2 Sde sees 5V 12)Ktuse filter - Takistab sodi sattumist mootorisse 13)Ktuse surve regulaator - Muudab krgsurvepumbast jaotustorusse juhtiava ktuse rhku 14)Ktuse pump - Vtab paagist ktust ja pumpab selle lbi filtri, pihusteid hendavasse jaotustorusse Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:punane/sinine A13 15)Thikigu hu regulaator - Hoiab thikigau prlemissagedust mootori koormusest sltumata.
Skeletilihaskude tahtele alluv kude, seda kontrollib närvisüsteem. Skeletilihased kinnituvad luudele 6. Närvisüsteemi osad ja nende ülesanded KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaaju töötleb informatsiooni ja reguleerib liikumist. Leidub paljudel loomadel, närvisüsteemi elund. Seljaaju Ülesanne on inimest liigutada ja vahendada informatsiooni ja mitmeid reflekse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Sensoorne kesknärvisüsteemi signaale viivad tundenärvid Somaatiline - skeletilihastele signaale viivad närvid. Autonoomne näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult
edastatakse arvutatud andmed satelliiidele. 5) GPS SÜSTEEM see süsteem on üles ehitatud 24 satelliidile, mis tiirlevad 20200km kõrgusel ülitäpselt määratud orbiiti mööda. Iga satelliit teeb ööpäeva jooksul kaks täistiiru ümber Maa ning saadab lühilainesignaalina maa suunas oma koordinaadid. Satelliidid on ümber maakera tiirlema pandud nii, et igas Maa punktis oleks igal ajahetkel võimalik tuvastada vähemalt nelja satelliiti, mis annavad signaale. GPS satelliidid saadavad kosmosest signaale, mis sisaldavad aega mil teade saati, täpset orbiidi asukoha informatsiooni ning iga GPS vastuvõtja kasutab neid signaale, et arvutada välja om asukoht. 6) TÖÖPÕHIMÕTE GPS vastuvõtja arvutab asukoha, kasutades enda ja nelja või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Kaugused omakorda leitakse, võrreldes satelliitide ja vastuvõtjate genereeritud kodeeritud signaalide täpseid algus- ja lõppaegu
hoolimata väliskeskkonna tingimuste muutumisest. 2. Selgitage mõne näite abil, mida tähendab negatiivne tagasiside. Negatiivne tagasiside on homöostaasi hoidmiseks, kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm 3. Kuidas ja mille abil suhtlevad rakud omavahel? Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron, sünapsides asuvad retseptorid, mille kaudu neurotransmitterid annavad edasi informatsiooni. 4. Mis vahe on kesknärvisüsteemil ja piirdenärvisüsteemil? Millest need koosnevad? Kesknärvisüsteem koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevadest ajukestadest, KNS ja selle osad võtavad vastu ja töötlevad informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerivad nende tegevust
vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. Satelliidina käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mis tahes sidesatelliiti, mis edastab avalikuks vastuvõtuks mõeldud signaale selleks ettenähtud sagedusaladel, samuti ühest geograafilisest punktist teise geograafilisse punkti toimuva suletud ühendusega signaale edastavat satelliiti tingimusel, et nende signaalide individuaalvastuvõtt nendes geograafilistes punktides on teatud asjaoludel võimalik. Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud. Kuni ei ole saavutatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes
kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale NEUROGLIIA neurogliia on närvisüsteemi kude. Neid on erinevaid: Oligodendrotsüüdid moodustavad neuriidi ümber müeliinkesta Astrotsüüdid ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, kontrollivad ainevahetust. Mikrogliiarakud võivad muutuda fagotsüteerivateks rakkudeks, hävitavad võõrkehasid. Neurogliia: Kaitseb ja toidab neuroneid Närviimpulsi liikumine on neurogliia abil tunduvalt kiirem 4
..................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud.
osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega. Suurajukoor on haigustekitajaga on kindel ja tugev skeem reageerimiseks. Õgirakud on rakud, mis seotud protsessidega nagu mälu, õppimine ka meeleelundite töö. Sensoorne PNS tagavad kaassündinud immuunsuse, jagunevad: makrograafid (tekivad verega retseptoritelt signaale toovad närvid. Somaatiline PNS skeletilihastele signaale liikuvatest monotsüütidest, hävitavad kudedes mikroobe, surnud või kahjustatud viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi
Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale. Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju. Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale retseptorilt. Pikemad jätked- neuriidid- juhivad närviimpulsse rakkudesse. Sünapsid kohad, kus neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab edasi närviimpulsi. Enamasti keemilised. Närviimpulsi neuriidi lõppu jõudmisel, eristatakse virgatsainet. Kui pidurdavaid signaale rohkem, siis impulssi ei edastata, vastsel juhul genereerib rakk närviimpulsi.
diagnoosimine nn K-liini testipistmiku kaudu. Kõik juhtplokid on programmeeritud nii, et tester saab lugeda selle ahela parameetrid ja rikked. Mugavuselektroonika Arvutivõrgu diagnoosimise jaoks on lisatud juhtplokk väljavõtted otse võrgust. See võimaldab signaale täpsemalt analüüsida. Uued testrid loevad nii K-liini kui ka võrku. 24 25 9.Arvutivõrkude diagnoosimine
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes.
väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallaine- koosneb närvirakkude kehadest. Suuraju koos koosneb hallaines, all paikneb valgeaine. Valgeaine- moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaajus välimine kiht, hallaine sees.
o sünaps koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku o trombotsüüdid (vereliistakud) vererakud, mis on vajalikud vere hüübimiseks o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest.
tefloon või mõni muu tehis materjal. Koaksiaalkaabel 4 Koaksiaalkaabel on tänu oma metallist varjestusele hea vahend arvutite ühendamiseks. Metallkest kaitseb mootorite, fluoor valgustite ja muude segajate eest. Koaksiaalkaablit on raske paigaldada, kuid on hästi kaitstud kõrvaliste signaalide eest. Koaksiaalkaabel 5 Koaksiaalkaabli abil saab ühendada pikki vahemaid arvutivõrgus. Sobib kohtadesse kus on rasked tingimused (palju segavaid signaale). Peenike koaksiaalkaabel Peenike koaksiaalkaabel thinnet 10BASE2 puhul kasutatakse peenikest kaablit. See on Etherneti üks standard. Kaabli diameeter umbes 5 mm. Segmenti pikkus on 185 m (mõnel juhul kuni 200 m). Peenike koaksiaalkaabel 2 Kaablit kasutati koolides võrkude loomiseks. Kasutatakse tavaliselt siinvõrgu loomisel. Kasutati algselt mereväes kuna kaabel oli välistingimustele vähetundlik ja kaabel sai piisavalt pikk. Jäme koaksiaalkaabel
Info töötlemine info töötlemine. ja salvestamine Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakkude Seob ja kimpudesse (nim. närvideks) ühinenud dendriidid kooskõlastab ja neuriidid. kõigi teiste Erinevad retseptorid suudavad registreerida elundkondade erinevaid signaale. Nina limaskestas asuvad tööd ja haistmisretseptorid ja keelel asuvad reguleerib maitsmisretseptorid registreerivad keemilisi organismi signaale. Silmades asuvad nägemisretseptorid talitlust vastavalt registreerivad valgussignaale. Kõrvas olevad elukeskkonna kuulmis- ja nahas olevad kompimisretseptorid muutustele
mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb närvisüsteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine. Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 4. Nimeta ja iseloomusta lühidalt inimese elundkondi Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. - Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest Ül: välisärritajate vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Nt: nahk( moodustab 15-25% kehakaalust). Nahk kaitseb alumisi kudesid
Kehakeel Suhtlemine mängib väga suurt rolli nii töö, kui eraelus Ja meil on väga kasulik tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled
kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks. Tänapäeval pole selles midagi imelist, kuid tollal oli tegu sensatsiooniga. Sputnik 1 saatis 90 päeva jooksul Maale raadiosignaale, kuid langes siis tagasi Maa atmosfääri ning põles sabatähena tuhaks. Sidesatelliidid Maa ümber tiirleb sadu sidesatelliite, mis edastavad ja kordavad signaale erinevate, maapinnal üksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel paiknevate punktide vahel. Signaaliks võib olla peaaegu ükskõik mis- telefonikõne, faksisõnum, arvutiinfo, e-post või internetiühendus. Sidesatelliit edastab tele- ning raadioprogramme, kuid mängib tähtsat rolli ka panganduses. Kaasaegne satelliit suudab korraga edastada 30 000 telefonikõnet ning viit värvitelevisioonikanalit. Televisioonisatelliidid Enamik satelliite peab sidet vaid
teenuse pakkumiseks. Inrapuna süsteemid jagunevad Otsenähravus signaaliedastus eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel, muidu infi ei levi. Hajuskiirgus signaalid peegelduvad seintelt ja laest, peegeldumise tõttu on töökiirus madal.Tööulatus kuni 30 meetrit. Infrapuna süsteemid jagunevad 2 Peegelduskiirgus arvuti kõrval asuvad optilised transiivrid (muundurid), mis saadavad signaale kindlasse kohta, kus nad ümber adresseeritakse edastamiseks vajalikku arvutisse. Lairiba võrgud Laservõrgud See tehnoloogia eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel. On sarnane infrapuna võrkude tehnoloogile Edastuskvaliteet on parem kui infrapuna võrkude puhul Raadioside põhiribas ja lairibas Edastuskiirus on umbes 5Mbit/s Lairibaedastusel in kiirus tavaliselt väiksem kuid, kuid see võimaldab
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5
konsentratsiooni suhtes. Kui see tõuseb, siis vett kaob rohkem kui tuleb ning reageerib: stimuleerib janukeskust ja sünteesib antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on antiduereetilist hormooni, seda rohkem imatakse neerudes vett esmasuriinist tagasi, kui on vähem hormooni, siis uriin lahjem ja vesisem. Puhkeasend -Energiakulu: süda pumpab verd; me hingame; toitu liigutatakse sooltes; toitained imatakse soolest verre; neerudes tekib uriin; närvid viivad meeleelunditest saabuvaid signaale keskNS-i; me mõtleme aju töötleb infot; soojuskadu soojus tuleb asendada, tuleb kulutada energiat; seeditud toidust pärit molekulidest sünteesitakse uusi molekule, et ehitada uusi rakke või parandada vigaseid. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad.
Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. *piirde närvisüsteem. Piirde- ehk perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Piirde narvisysteemi kuuluvad tundenärvid (tsentripetaalsed), närvipõimikud(Gangioonid), liigutusnärvid (tsentrifugaalsed), seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid). Närnirakk Närvirakk(Neoron) on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. 2)
tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ 1 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. 2 TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö viiakse läbi sidelaboratooriumis, kus on üles seatud firma Ericsson digitaalkeskjaam "MD 110". Telefonikeskjaama konfiguratsioon on siin selline, et laboratoorse töö sooritamiseks on analoogtelefonid vastavalt numbritega 30, ... 43 ja digitaaltelefonid numbritega 70, ... 77. Tööobjektiks on analoogtelefonid TA-68, TA-72 (vms). Signaalide kuju jälgimiseks on ette nähtud ostsillograaf C1-65A ja
13. Kus paiknevad reetinal kolvikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi. - Ainult kolvikesed paiknevad reetina foveal ja foveolal, vähem on neid perifeerias. Neid on 6-6,8 miljonit ja nad reageerivad eredale valgusele. Otsustavad peenete detailide ja värvide nägemise üle. Neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Tagavad tsentraalse nägemise. 14. Milliseid ganglionirakkude tüüpe tead?Millist infot vahendavad? Väikesed e. parvorakud saavad signaale üksikutelt kolvikestelt foveas vahendavad värvide ja kontrastide signaale. Suuremad magno. e. parasoolrakud reageerivad peamiselt liikumise peale. Saavad infot laiemalt alalt ja retseptiivväli on suurem. Neid on palju vähem, kui parvorakke. 15. Millest koosneb nägemisnärv ja millisteks osadeks jaotub? Nägemisnärv lahkub reetinalt nägemisnärvi pea kaudu. Keskelt tungivad läbi reetina tsentraalne arter ja veen. Nägemisnärvi pead nim. pimetähniks, seal
Närvisüsteem Viljandi Gümnaasium Merike Kiir 10.klass Juhendaja:Maiu Siiru Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem (systema nervosum) on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närvisüsteemi jaotus Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem on närvisüsteemi osa k ahekülgsel organismidel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju
o Kiirendab info edasiandmist närvirakkude vahel o Toestab o Toob närvirakkudele toitu 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Motoorsed ehk liigutajanärvid on ühenduses lihastega; juhivad lihastesse käske närvisüsteemi teistest osadest Sensoorsed ehk tundenärvid on ühenduses meeleelunditega, vahendavad kesknärvisüsteemile signaale organismi seest ja ümbritsevast keskkonnast ____________________________________________________________________ Sensoorne närvisüsteem - närvid toovad retseptoritest signaale kesknärvisüsteemi; sensoorsed närvid Somaatiline närvisüsteem närvid viivad kesknärvisüsteemist signaale skeletilihastele; motoorsed närvid 5. Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded? Hüpotalamus on kesknärvisüsteemi osa, mis asub vaheajus.
Täitjad: Regan Peetsalu 061955IATB Üllar Soo 061963IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime (,,toru hargil" ja ,,toru võetud") ja nendele reziimidele vastavaid signaale telefoniliinil. Töös kasutatavad vahendid Ericssoni digitaalkeskjaam ,,MD 110"; analoogtelefon TA-68; ostsillograaf C1-65A; arvuti komplektis mikrofoniga; tester ja takistusmagasin. 1. Telefoniliini tühisvool ja vool reziimis ,,toru võetud" Voolu määramine toimub eeltakisti meetodil. Ühendasime liini järjestikku väikese takistusega (iga brigaadi liikme üliõpilaskood + 50 ) takisti, mis ei mõjutaks oluliselt tööreziime. Reeltakisti = 0+6+1+9+6+8+50 = 80
Neuron - Närvirakk Dendriit - Närviraku lühem jätke, võtab vastu närviimpulsse Neuriit - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsse teistele rakkudele Sünaps - Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust teise rakku Mediaatorid- Virgatsained Sünaptiline summatsioon - mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus Postsünaptiline pidurdus - Närviimpulsi seiskumine, kui närvirakku saabub ühepalju pidurdavaid ja erutavaid signaale Mälujälg - Püsimällu salvestatud informatsioon Sensoorne mälu - Info salvestatakse mõnesajaks sekundiks, unustamine algab kohe Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel
MUUTUSTELE. NÄRVIKOE RAKUD ON ÜHENDATUD KEERUKASSE VÕRKU (KESKNÄRVISÜSTEEM PEA- JA SELJAAJUS TOIMUB INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE; PIIRDENÄRVISÜSTEEM MOODUSTAVAD DENDRIIDID JA NEURIIDID E. NÄRVID). MEELEELUNDITE ABIL SAAME INFORMATISOONI VÄLISKESKKONNA KOHTA. NEIS ASUVAD RETSEPTORRAKUD, MILLEL ON VÕIME MUUNDADA VÄLISMÕJU NÄRVISÜSTEEMIS TÖÖDELDAVATEKS NÄRVIIMPULSSIDEKS. NINAS ASUVAD HAISTMISRETSEPTORID, KEELEL ASUVAD MAITSMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD KEEMILISI SIGNAALE), SILMADES ASUVAD NÄGEMISRETSEPTORID (REGULEERIVAD VALGUSSIGNAALE), KÕRVADES ASUVAD KUULMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD MEHAANILISI SIGNAALE), NAHAS ASUVAD TERMORETSEPTORID (REGISTREERIVAD SOOJUST). SISENÕRESÜSTEEM REGULEERIB ORGANISMI ELUAVALDUSI. HORMOONID ON AINED , MILLEL ON KINDEL TOIME TEISTELE RAKKUDELE JA ORGANITELE. HORMOONIDE REGULEERIVAD RAKUAINEVAHETUST, KASVUREGULATSIOONI, VÄRVUSE KUJUNEMIST, RINGEELUNDKONDA, SEEDIMIST JA SIGIMIST.
ümber Maa. Süsteemi töö põhineb elektromagnetlainete sirgjoonelisel levimisel navigatsioonisatelliitidelt GPS-vastuvõtjani. Elektromagnetlained võnguvad sagedusel 1,2 ja 1,5 GHz. Satelliitide tööd jälgivad maa peal asuvad tugijaamad. Iga satelliit saadab navigatsioonisõnumeid 50 bitti sekundis. Iga sõnum koosneb 30-sekundilisest kaadrist. Iga kaader jagatakse omakorda alakaadriteks. GPS-vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt signaale. Kõik satelliidid saadavad informatsiooni edasi samal sagedusel. Vastuvõtjad võib jagada kaheks: ühe- ja kahesageduslikud vastuvõtjad. Vastuvõtjaid on suuremaid ja väiksemaid. Lennukites ja laevades paiknevad vastuvõtjad on suuremad. Kaasaskantav vastuvõtja võib olla tikutopsi suurune. Signaale saadetakse vähemalt kahel sagedusel, et arvutada viivitusaeg igal sagedusel. Signaalid kodeeritakse, et vältida kõrvaliste isikute ligipääsu
kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks naeratamine, viha, kurbuse ja rõõmu väljendamine. Üheks geneetiliseks zestiks peetakse käte ristamist. Kumb käsi jääb käte ristamisel peale, kas parem või vasak ? Enamik inimesi vastab, et tunnevad end vaid ühel juhul mugvalt, teisel mitte. See on nähtavasti geneetiliselt määratud. Samas on enamus mittesõnalisi signaale on omandatud ning paljude zestide tähendus on kultuuriliselt tingitud (1. lk: 9 ). Põhilised suhtlemiszestid on kogu maailmas sarnased. Kui välja arvata mõned erandid, siis tähendab pearaputus peaaegu kõigis maades eitus ja noogutus jaatust. (1.Lk: 10). Samas leidub ka kultuure, kus nendel liigutustel on vastupidine tähendus. Mõned liigutused on aga pärit ürgkogukondlikust minevikust näiteks hammaste paljastamine. Naeratust peeti tollal ähvarduse avalduseks
Närvirakud on erilise kujuga, koosnedes kolmest tähtsast osast: - rakukehast - aksonist - dendriitidest Rakukeha (cellbody): see sisaldab raku osi, mida rakk elus püsimiseks vajab, näiteks tuuma, milles asub DNA. Akson (axon): see pikk, närviraku kaablisarnane saba juhib elektrilist signaali ja saadab selle järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale. Neurotransmitterid . Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi.
tahtele. VÖÖTLIHAS: rakud pikad, kiud, palju tuumi, vöödilised. *skeletilihased !kiired+ tugevad, alluvad tahtele. Südamekude: rakud lühemad, hargnevad. *südame sein !automaatne, ei allu tahtele Närvikude: rakud tähtjad, harunenud. *närvid *ajud, !ärrituvad, juhivad ärritust 4) Neuroni joonis+ nimetused Närvirakk, kannab edasi närviimpulsse. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline)
3. kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4. närvikiududest (eferentsed närvikiud), mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheaju selles asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust.
seisund muutub.) · Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana toimivad kui mediaatorid, seetõttu loobub keha tootmast oma mediaatoreid ja algab vajadus...valu. Signaalid neuronisse · Erutussünapside kaudu o Mitu eritussignaali Sünaptiline summatsioon · Pidurdussünapside kaudu o Pidurdavaid sigaale = erutavaid signaale Postsünaptiline pidurdus. Närviimpulssi ei teki ·
moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide sisaldamise tõttu pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust ja reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmärgi jälgimine Sõjarelvade juhtimine Luure Otsimine ja päästmine GLONASS Satelliitnavigatsioon Positsioneermisisüsteem Haldaja Venemaa 24 satelliiti 19100km kõrgusel GALILEO Satelliitnavigatsioon Positsioneerimissüsteem Looja Euroopa Liit KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/GPS http://mereviki.vta
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja
autonoomse närvisüsteemi alla kuuluvad... Näärmetesse, eluditesse ja skeletlihastesse signaale viivad närvid Kuidas toimib parasümpaatiline närvisüsteem? Aktiveerub puhkeolekus. Kontrollib seedeelundite tahtust. Igasse elundisse suunduvad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise närvisüs. närvikiud. Mis aitab kahjustunud aksonil taastuda? müeliintuppe tekivad närvikiu ümber neuroglüarakud. See toimib isoleerkihina ümber neuriidi. Kiirendab impulsi kulgemist ja aitab aksonil taasutuda. Mille abil toimub ioonide liikumine läbi rakumembraani?
Keel Keel on polüfunktsionaalne kommunikatsioonivahend, mida kasutatakse informatsiooni vahetamiseks. Keele all mõeldakse peamiselt inimeste suhtlemist, kuid selle piirid ulatuvad inimese DNAst kuni arvutikeeleni. Keele alla kuuluvad ka erinevad märgid, mis edastavad signaale näiteks valust, ohust, domineerimiset. Inimkeeles on väljendusvõimalused suuremad, näiteks luua ettekujutlusi millestki, mis ei eksisteeri. Veel eksisteerivad inimeste loodud tehiskeeled ehk süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine.
annaabi.ee 
