kooliiga 6 12 eluaastat töökus ja kompetentsus noorukiiga rolli leidmine - rolli määramatus Igat perioodi hõlmav vanusevahemik, perioodi nimetus, eesmärk, arenguülesanne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed, lk.29-32, Lasteaialaps peres, lk.27-29 (NB! Neis ei ole kogu inimese elukaar, vaid ainult lapseiga, loengus andsin kõik perioodid ja küsin ka kõiki.) Jean Piaget`kognitiivse arengu teooria. Lapse arengus on neli etappi: sensomotoorse intellekti periood (0 2 eluaastat), operatsioonieelse mõtlemise periood (2 7 eluaastat), konkreetse mõtlemise periood (7 11 eluaastat), abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast). Põhimõisted. Skeem (schema): teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid, kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Refleksid: lapse esimesed skeemid. Operatsioonid: kõrgema taseme skeemid
Lapse heaolu sõltub sellest, millises keskkonnas ta elab, milliseks too keskkond seaduste ja kõikvõimalike toetus- ja abirahadega muudetud on. Jean Piaget (1896-1980) Oli Sveitsi psühholoog ja filisoof. Tuntud on tema epistemoloogilised uuringud lastega. Jean Piaget' kognitiivse arengu teooria Lapse arengu perioodid: *Sensomotoorse intellekti periood (0-2 eluaastat) *Operatsioonieelse mõtlemise periood (2-7 eluaastat) *Konkreetse mõtlemise periood (7-11 eluaastat) *Abstarktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastat) Keskendusime kahele kõige tähtsamale perioodile, sest puutume tulevikus just nende perioodidega kokku. Sensomotoorse intellekti periood: 1) Refleksid (kuni 1 või 1,5 elukuud) 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid (ehk käivitusreaktsioonid) (1,5-4 elukuud)
Seeläbi arenevad mängides füüsilised, kognitiivsed ja sotsiaalsed võimed ja oskused. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine kaaslastega mängu kontekstis, mitte mäng ise. Mäng pakub lapsele keskkonda, kus nad saavad turvaliselt harjutada suhtlemisel teiste lastega (Niilo, Kikas 2008:124) J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastavad mõtlemise teatud arengutasemele. Harjutusmäng Esimest mängu vormi nimetas Piaget harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest, kuni viienda staadiumini. Mänguvorm vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal (Saar 1997:17). ,,Harjutusmängu" all pidas Piaget silmas esmast sensomotoorset mängu imikutel ja enamikku loomade mängust (Blades, Cowie, Smith 2008:215). Esimesed mängud, mida juba imikud mängivad, on kehalise liigutamisega seotud tegevused. Eheda harjutusmängu käigus võib laps leida uusi lahendusi asjade omavaheliseks seostamiseks
b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad · Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus
b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. P sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.-12.eluaastani. Seega leiab P, et harjutus, sümbol ja reegel on põhielemendid lapse mängu arengus
Muutused värvustundlikkuses. Max 2735 a. Eriti langeb siniste ja punaste toonide puhul. Hallkae kõigil üle 80 a. Nägemisväli 5172 a. ki hulgas 3% kellel nägemisväli üle normi. Neurasteenikutel ja hüsteerikutel kitsam. 70 a. 30% võrra nägemisteravus langeb Taju adekvaatsus ei muutu 2050 a. Mida suuremad segajad, seda suurem erinevus noorte ja vanade vahel. Mida keerukamad figuurid, seda enam annab tunda ealine erinevus. Taju täpsus langeb. Lihtsa sensomotoorse reaktsiooni aeg pikeneb 0,02 sek. vanuse kindel karakteristik Kuulmine halveneb Kõrgema sagedusega heli kuulmislävi alaneb bioloogilise vanuse määraja. Kuulmisteravuse max 1415a. Meestel alaneb kuulmine sagedamini kui naistel. Hästi arenenud 2.sign.süsteemiga inimestel alaneb kuulmisteravus vähem. Kõrge intellektiga inimestel halveneb harvem Kõnetaju 50% kuulmistaju ületab 50dB. Ühe modaalsuse halvenemist kompenseeritakse teisega
mõtlemine, taju, kõne. Kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. (nt kahjutuse puhul võib inimene muutuda loiuks ja aeglaseks ning mõtlemisvõime kaob) Aju plokid Luria järgi Kolm plokki – sarnaste funktsioonidega piirkonnad ajus. I plokk • Kõige alus - aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. eluaastal, aistingute tasand (värvus, lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne) II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, „küpsemine“ 7 – 8 aastaselt.
1907 – 10-aastasena avaldas esimese artikli albiinovarblasest. Piaget teooria on üks laialdasemalt tuntud teooriaid. Tema tööd ei ole mõjutanud mitte ainult psühholoogiat, vaid ka filosoofiat ja haridusteadust. Teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Esimene mängu vorm on harjutusmäng, mis vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal. Teist mänguvormi nim. Piaget sümbolmänguks ja see vastab eeloperatsionaalsele mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Kolmas ja viimane mängu vorm- reeglitega mäng- vastab konkreetse operatsionaalse mõtlemise astmele ja kestab 8.- 12.eluaastani. Seega leiab Piaget, et harjutus, sümbol ja reegel on
Perioodi lõpul (6-7a) tekib arvu jäävuse mõiste (arvutamine). Uudishimu - laps tunneb huvi kõige uue vastu, seda huvi tuleb toetada. Ohtlikud asjad panna ära, et keelde poleks liiga palju. Egotsentrism - laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Ka kõne on egotsentriline - last ei huvita, kas keegi teda kuulab. Räägib teistega koos, ei suuda oodata oma korda ega teisi hästi kuulata. Jean Piaget kognitiivse arengu teooria järgi on lapse arengus neli etappi: 1. sensomotoorse intellekti periood meeleelunditega seotud oskuste areng (02 eluaastat); 2. operatsioonieelse mõtlemise periood (27 eluaastat); 3. konkreetse mõtlemise periood (711 eluaastat); 4. abstraktse ehk formaalloogilise mõtlemise periood (alates 12. eluaastast). Sensomotoorse intellekti perioodil on esiplaanil lihtsad liigutus- või tajuaktid. Toimub lapse kohanemine asjadega. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema ja seda
Jean Piaget Piaget lähtub seisukohast, et laps läbib oma arengus staadiume, milleks ta on eelnevalt ette valmistatud ja mis on vajalikud järgnevale tasemele jõudmiseks. Ta toob välja 3 põhistaadiumi, mis jagunevad omakorda alajaotustesse: 1. Sensomotoorse arengu staadium toimub lapse sensoorsete ja motoorsete võimete areng. Kuid Piaget vaatleb lapse arengut selles staadiumis kuue ajalaotuse kaudu: 1.1 Kaasasündinud reflekside staadium Motoorsed harjumused Tsirkulaarsed reaktsioonid Vahendite ja eesmärkide koordinatsioon Uute vahendite avastamine Uute vahendite leiutamine 2. Konkreetsete operatsioonide staadium 2.1 Operatsioonide-eelne tase Konkreetsete situatsioonide esimene tasand Konkreetsete operatsioonide teine tase 3
skeemid) ja autod eristuvad teistest sõidukitest. Assimilatsioon aitab lapse vaimseid struktuure tihendada; akommodatsiooni tulemusel aga toimub kohanemine ja muutus. Kohanemine sisaldab mõlema protsessi komponente ning püüdlus assimilatsiooni ja akommodatsiooni vahelise tasakaalu poole motiveerib last teadmisi omandama, õppima. Kui uued kogemused on ligilähedased laste olemasolevatele võimetele, on keskkond muutuseks ja arenguks parim. Piaget' sensomotoorse staadiumi alastaadiumid: I alastaadium: refleksid o-1 Side keskkonnaga toimib reflekside kaudu, nt imemine, vaatamine. Refleks assimileerib uusi objekte. ll alastaadium: esmased tsirkulaarreaktsioonid 1-4 Primaarne käitumine. Teadmised konstrueeritakse reflekside või motoorsete tegevuste kaudu. Käitumine on tsirkulaarne, s.t imik kordab mingeid tegevusmustreid. Tegevus on suunatud peamiselt oma kehale. lmik ei erista iseennast vä|iskeskkonnast
Ta on niisama pikali selili ja vaatab lage, siputab natuke oma käte ja jalgadega. Huvitavad hääled on pea kohal ja ta keerab ringi, et näha, kust need tulevad. Vaatab huviga kaamerat jälle. Vaatluse analüüs: Griffihtsi järgi on 5 kuusel tähtsaim omandada kontroll oma keha üle nii palju, et ta suudaks ennast küljelt-küljele keerata, Karl oskas seda teha ja motiiviks oli eelkõige, et teada saada, kust tuleb mingisugune huvitav hääl. Karlil oli väga hästi tunda sensomotoorse arengustaadiumi kolmanda staadiumi eesmärgipärast käitumist ehk nägemise poolt juhitud objektide haaramine- ta tahtis saada kätte oma lutipudelit ja oli kaua nõus tegutsema selle nimel, et saada kätte oma lutipudel või selle kaas. Bruner näitas, et kuuekuused beebid haaravad enda kätte neile pakutava eseme, Karl üritas enda söötmise ajal lutipudelit hoida. Umbes kuuendast kuust peaks beebi taipama, et eset on võimalik ühest käest teise võtta, Karl
sotsiaalsed võimed ja oskused. Sotsiaalse arengu seisukohalt on oluline suhtlemine kaaslastega mängu kontekstis, mitte mäng ise. Mäng pakub lapsele keskkonda, kus nad saavad turvaliselt harjutada suhtlemisel teiste lastega (Niilo, Kikas 2008:124) J. Piaget teeb vahet mängu kolme vormi vahel, mis vastavad mõtlemise teatud arengutasemele. 12 Harjutusmäng Esimest mängu vormi nimetas Piaget harjutusmänguks, mis leiab aset sensomotoorse perioodi teisest, kuni viienda staadiumini. Mänguvorm vastab sensomotoorse arengu astmele ja toimub esimesel kahel eluaastal (Saar 1997:17). ,,Harjutusmängu" all pidas Piaget silmas esmast sensomotoorset mängu imikutel ja enamikku loomade mängust (Blades, Cowie, Smith 2008:215). Esimesed mängud, mida juba imikud mängivad, on kehalise liigutamisega seotud tegevused. Eheda harjutusmängu käigus võib laps leida uusi lahendusi asjade omavaheliseks seostamiseks
Kujuneb arusaam asjade püsivusest. See tähendab, et asjad eksisteerivad ka siis, kui nad ei ole vaateväljas. Selles staadiumis lapsed hakkavad maailmast aru saama tänu sensoorsete kogemuste koordineerimisele (nagu nägemine ja kuulmine) füüsiliste ja motoorsete tegevuste kaudu. Imikud saavad maailmast informatsiooni tänu füüsilistele tegevustele, mida nad teostavad. Lapse võimed arenevad reflektiivselt, instinktiivselt Sensomotoorse perioodi lõpuks on esemed eraldiseisvad isikutest ning ajas püsivad. Objektide püsivusest arusaamine põhineb sellel, et need on olemas sõltumata selles, kas neid saab näha, kuulda, katsuda või mitte. Objektide püsivusest arusaamine on Piageti arvates üks olulisemaid imiku saavutusi. (7) 5.1.2. Tegevuseelne staadium( 2-7 a) Sümbolite kasutusele võtmine objektide ja sündmuste tähistamiseks. See on eelkõige keele areng
Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne. Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal: Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: -Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel -Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud
Kui imik vaatab kõristit, on see seetõttu teadlik sellest, et ta seda vaatab, kuuid tal puudub arusaam küristist jäävast iseseisvast objektist. Kui imik pilgu kõristilt ära pöörab (ega seega näe enam seda) – lõpetab kõristi oma eksistentsi. Seda mida imik ei näe – polegi olemas. Samuti imukul puudub arusaam objekti jäävusest – arusaamine sellest, et objektide olemasolu ei sõlu selleest, milline on parajasti meie sensoorne või motoorne suhe nendega. Piaget järgi on sensomotoorse perioodi suuurim saavutus jõudmine arusaamale, et objektid eksisteerivad iseseisvalt; Need on olemas isegi siis, kui neid pole käeulatuses, nähtavad, kuuldavad ega kombitavad. Piaget arvates teeva selle arusaamise võimalikuks lapse ühe keerukamad skeemid – maiilmaga suhtlemise viisid. Teadlane uskus, et vastsündiul on väga vähe skeeme ja need puudutavad peamiselt imiku kaasasündinud reaktsioone, nagu haaramine. Pakuvad need tagevusmustrid imikule ainsa võimaluse maailmaga
Lapsed õpivad aktiivselt tegutsedes, kas siis füüsiliselt või vaimselt. Peamised arengustaadiumid Piaget’ teoorias on järgmised: sensomotoorne staadium, operatsioonide eelne staadium, konkreetsete operatsioonide staadium ja formaalsete operatsioonide staadium. Sensomotoorseks organisatsiooniks nimetas Piaget vastsündinu võimet koordineerida olemasolevaid kognitiivseid struktuure, skeeme, ühendada neid komplektsemateks süsteemideks. Sensomotoorse staadiumi jooksul konstrueeritakse lapse teadmised motoorsete tegevuste kaudu, mis tekitavad regulaarseid sensoorseid tagajärgi. Selle protsessi käigus areneb vaid vahetuid kogemusi tajuv vastsündinu pisipõnniks, kes oskab reaalsusele otseselt mõju avaldada ning sellele lisaks ka kujuteldava reaalsuse abil oma tegevusi planeerida. Piaget jagas operatsioonide-eelse staadiumi kaheks alastaadiumiks:mõiste- eelne (2-4 eluaasta) ja intuitiivne (4-7 eluaasta).
p r o j e k t i õ p e t ) ja õ p p e k ä i k e ; …‖ Ja teisal: ‖ Töö – ja tehnoloogiaõpetusega taotletaks, et õpilane: ―— omandab tehnoloogia vallas l o o v a m õ t l e m i s e , oskuse õpitut uutes olukordades kasutada (RÕK:1075); — omandab oskuse k a v a n d a d a j a t e o s t a d a oma tehnoloogilisi ideid keskkonda säästvalt , arvestades esteetilisi ja eetilisi väärtusi, kvaliteeti ning otstarbekust; — kogeb eneseteostust sensomotoorse tunnetuse ja tehnilise tegevuse kaudu, tugevdab usku oma võimetesse , arendab ettevõtlikkust ja innovaatilisust;…‖ ― — arendab tehnilist taipu, omandab ü l d t e h n i l i s i t e a d m i s i , elementaarse kirjaoskuse ja orjenteerumisvõime tänapäeva t e h n o l o o g i a m a a i l m a s , hindab kriitiliselt tootmisprotsessi ning t ö ö e s e t (tööobjekti);
p r o j e k t i õ p e t ) ja õ p p e k ä i k e ; ... Ja teisal: Töö ja tehnoloogiaõpetusega taotletaks, et õpilane: -- omandab tehnoloogia vallas l o o v a m õ t l e m i s e , oskuse õpitut uutes olukordades kasutada (RÕK:1075); -- omandab oskuse k a v a n d a d a j a t e o s t a d a oma tehnoloogilisi ideid keskkonda säästvalt , arvestades esteetilisi ja eetilisi väärtusi, kvaliteeti ning otstarbekust; -- kogeb eneseteostust sensomotoorse tunnetuse ja tehnilise tegevuse kaudu, tugevdab usku oma võimetesse , arendab ettevõtlikkust ja innovaatilisust;... -- arendab tehnilist taipu, omandab ü l d t e h n i l i s i t e a d m i s i , elementaarse kirjaoskuse ja orjenteerumisvõime tänapäeva t e h n o l o o g i a m a a i l m a s , hindab kriitiliselt tootmisprotsessi ning t ö ö e s e t (tööobjekti);
4 protsesside ja omaduste kujunemisel, iseloomuomadustes, võimetes ja huvides. Ja otse loomulikult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt (Tiko 2006:7). Arengul on kolm aspekti: 1. intellektuaalne e vaimne e kognitiivne areng, 2. sotsiaalne ja emotsionaalne areng, 3. füüsiline e kehaline e psühhomotoorne areng. Tuntud psühholoog J. Piaget´ järgi on lapse arengus neli etappi: 0-2 eluaastat sensomotoorse intellekti periood; 2-7 eluaastat operatsioonieelse mõtlemise periood; 7-11 eluaastat konkreetse mõtlemise periood; 12- ... eluaastat abstraktse e formaalloogilise mõtlemise periood (Laps ja lasteaed:11). Euroopas hästi tuntud lastekasvatusguru Emmi Pikler (Nagel 2007) on seisukohal, et parim kasvatus lapsele on see, kui tema arengut ei kiirustata. Pikleri kasvatusteooria põhimoto kõlab nii: "Andke mulle aega ja ruumi
· Varases arengus ,,õpetab käsi silma." Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. · Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne · Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. Imikueas muutuvad tegevusmustrid Piaget' sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal · Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas · Bower (1971): ei kehti väide ,,mis silmist, see meelest". · Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: · Motoorsete oskuste arenguga raskused haaramisel · Mäluga imiku võime asju meeles pidada on piiratud
Kuidas hakkavad lapsed mõistma ennast ja teisi · Imik peab omandama arusaama, et ta erineb teistest. Selle üht varast pöördepunkti on nimetatud ,,isiku jäävuseks", mida on hinnatyud selle järgi, kuidas imikud teisi ära tunnevad ja neid otsivad. Isiku jäävuse mõistega on lähedalt seotud ,,enese jäävuse" mõiste, mida kasutatakse mittesotsiaalseid objekte käsitledes. Mõlemad saavutatakse sensomotoorse arengu ajal. · ISIKU ENDA ÄRA TUNDMINE Lewis ja Brooks- Gunn leidsid tõendeid, et juba 9-12 kuused imikud suutsid mõnel määral eristad pildilist kujutist endast ja teistest. Oma pildi peale naersid nad rohkem. · TEISTE LIIGITAMINE LASTEL imikud omandavad isiku jäävuse enne eseme jäävust. Nad liigitavad isikuid sotsiaalsete mõõdete järgi, milleks on tuttavlikkus, vanus ja sugu. Emotsionnalne areng
Varases arengus „õpetab käsi silma.“ Meelte andmed on esialgu lahus ning hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu. Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega ruumis – objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet. A mitte B test Sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases eas Bower (1971): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“. Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis: Motoorsete oskuste arenguga – raskused haaramisel Mäluga – imiku võime asju meeles pidada on piiratud
kognitiivsete elementide kulgemisena organismi sees. Võrdlus juhib last muutuseks. Näiteks sarnanemine kohanemiseks. Kui lapse olemasolev struktuur ei ole käsitlenud uut kogemust, ta vaatab uut olukorda võrdlevalt organiseerides selleks vaimse tasandi näidise, et saaks kohtuda keskkonna nõudmistega. Piaget esimest kognitiivse arengu astet nimetatakse sensomotoorseks (02). Läbi sensomotoorse arengu toimub ka kognitiivne areng. Sellele on omane objekti konstantsus, mida iseloomustab asjaolu, et objekt või olend eksisteerib ka siis, kui ta vaateväljast kaob. See võimaldab lapsel tunda end turvaliselt kui vanemad on läinud, ta usub, et vanem on olemas ja tuleb tagasi. Teine oluline kontseptsioon toetub 52 põhjuslikkusele ühed sündmused kutsuvad esile teise.
mitte kasutada sünnitusel ravimeid!!! • loode langeb alla stimuleerib oksüdotsiini vabanemist, sellel nii PET uuringute tulemused – neuroprotektiivne toime (• 1 t. vastupidav O2 puudusele) • vastsündinul kõige intensiivsem metaboolne aktiivsus – analgiseeriv toime lapsele sünnil (pole valus!), – sensomotoorse ajukoore ja • oksüdotsiini mõjul tekib I neuronite sünkroniseeritud aktiivsus - “neuronid räägivad” – ajutüve pk. (sünaptiliselt) • 2-3.k.: – nägemiskoores ja selle lähedal
Piaget’ teooria kohaselt on kognitiivse arengu põhiastmeid neli: 1. Sensomotoorne aste: 0-2a. Vastsündinu maailmataju algab katse ja eksimuse meetodil toimimisest .Toimub järk-järguline üleminek reflektiivselt käitumiselt eesmärgipärasele tegevusele. Algne kogemus talletub laste mälus motoorsete tegevusskeemidena. Sensomotoorne reageering asendub vahetule ärritajale mõttelise ettekujutamisega ning nähtud tegevuste jäljendamisega. Sensomotoorse arengu perioodi lõpuks hakkavad lapsed ette kujutama oma potensiaalseid toiminguid ja nende tagajärgi. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui neid näha pole. 2. Operatsioonide-eelne aste: 2-7a. Operatsioonide-eelsel perioodil hakkavad lapsed aru saama, et sõna kui sümbol ja sellele vastav objekt ei pea sugugi koos olema. Kujuneb kõnekeel ja võime mõelda ning lahendada probleeme sümbolite vahendusel. Iseloomulikud on
Väikeaju tagab keha tasakaalus hoidmise lihaste pinge, asendi ja liikumise kohta saabuvat tagasisidet hinnates. Väikeaju on tundlik alkoholimürgistuse suhtes. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 15 Keskaju (mesencephalon) on väike piirkond silla ja vaheaju vahel, kuhu saabub nägemis- ja kuulmisinformatsioon ning kus paiknevad olulised sensomotoorse süsteemi tuumad. Retikulaarformatsioon ehk võrkstruktuur (formatio reticularis) ulatub kogu piklikajust läbi keskaju vaheajju. Tal on oluline aju aktiveerimise funktsioon virgeseisundi tagamiseks. Vaheaju Vaheaju moodustavad kaks struktuuri talamus ja hüpotalamus. Talamus on peaaju "releejaamaks", kuhu saabuvad sensoorset infot sisaldavad ülenevad teated meeleelundeilt ning kust need edastatakse ajukoorde. Ka selekteerib talamus ajukoorest saabuvat
annaabi.ee 
