50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maiku15
Õppematerjali autor
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid.
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid.
nurga all 13. Kui pikk aasta? 365 ööpäeva, 5 h, 48 min, 46 sek 14. Miks ja millal võeti kasutusele liigaasta kalender? 40 e.m.a, sest 400 a 3ööpäeva jää maha 15. Mille poolest erine Gregoriuse kalender Juliuse omast? Kui täissada ei jagu 4ga, ei ole liigaasta. (1900 jagub 4ga, aga 19 mitte, seega pole liigaasta) 16. Koperniku avastused? Heliotsentriline süsteem, planeedid õiges järjekorras (6), selgitas öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist 17. Galilei avastused? Teleskoop, Kuu mäed ja mõõtis nende kõrgused, Jupiteri 4 kaaslast, Päikese plekid ja liikumine 18. Taevakehade liikumise 3 seadust? 1) Kõik planeedid tiirlevad ümber päikese, mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike / 2) Raadiusvektori poolt võrdseteks ajavahemiteks kaetud pindalad on võrdsed / 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu suurte pooltelgede kuubid 19. Mis on paralektiline nihe
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael). Maailma l?
pilvekihist 60 km allpool. Planeedil on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; Veenus pöörleb väga aeglaselt ja vastassuunas enamiku planeetide pöörlemissuunale. Pöörlemisperiood on küll pikem tiirlemisperioodist (225 päeva), kuid päikeseööpäev Veenusel kestab siiski vaid 117 päeva, s.t. Aastas on peaaegu kaks päeva. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Veenuse atmosfäär on nii tihe, et mõjub planeedi pinnale suure raskusena. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), ülejäänud on lämmastik. Vähesel määral on vingugaasi (0,1%), vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub, et seal leidub ka hapnikku, vesinikku. Mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase. Pilved sisaldavad palju väävelhapet ning vedel vesi puudub. Nii võib Veenusel sadada vihma, mis
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Päikesesüsteem.................................................................................................................... 4 Merkuur................................................................................................................................5 Veenus..................................................................................................................................5 Maa ..................................................................................................................................... 6 Marss...................................................................................................
5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemistelg, mis säilitab terve tiiru jooksul oma asendi on tiirlemistasandi suhtes kaldu. Öö ja päeva pikkus muutub, sest kui Maa põhjapoolus on suunatud Päikese poole, siis langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. Kui Maa pöörlemistelg oleks tiirlemistasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuse muutust ja aastaaegade vaheldumist lihtsalt poleks, sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuna Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti, siis tekib öö ja päev ning aastaajad. 6. Aastaajad tekivad, sest Maa tiirleb ümber Päikese ja sõltuvalt sellest kus pool Päikest Maa parasjagu paikneb, määrab se Päikese kiirte langemise nurga. Seega on ühel poolel Maakeral alati suvi ja teisel poolel samal ajal talv. 7
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid