Turismi arendamine Linna ametlik turismi arendamisega tegelev üksus · on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond. ·Turismiosakonna peaeesmärk: Aidata kaasa linna turismitulude suurendamisele Tallinna kui turismisihtkoha rahvusvahelise tuntuse suurendamisega igakülgse ja kvaliteetse turismiinfo jagamise kaudu. Turismi arengukava Ligi kuuekümne inimese koostööna on valminud Tallinna turismi arengukava, mis on pilootprojekt linna strateegilisele üldplaanile. Turismi arenguplaan koosneb kolmest osast: · Esimene osa tutvustab lühidalt töö metoodikat ning annab ülevaate turismi kui majandusharu osatähtsusest maailmas ja Eestis. · Teine osa keskendub linnale · Kolmas osa hõlmab tegevusplaane, näidates ära organisatsioonilised täiustused koostöös riigiga. Turismistatistika järeldus 2009 aasta novembris majutati Eestis kokku 139 600 turisti
Töörühm oli orienteeritud ID-kaardi alaste pilootprojektide läbiviimisele, standardiseerimisele ning pidi olema nõuandev ekspertkogu ID-kaardi küsimustes. Töörühma eestvedamisel viidi läbi identifitseerimiskaartidealaste rahvusvaheliste standardite ekspertiis, koostati rakendusjuhised ID-kaardi pilootprojektide läbiviimiseks ning astuti esimesed sammud Eesti ID-kaardi profiili koostamiseks. Töörühma abil viidi 1999.a. sügisel/talvel läbi ka ID-kaardi pilootprojekt kolmes Siseministeeriumi allasutuses (KMA, Politsei, Piirivalve). ID-kaardi projekti esialgses arengufaasis oli tegu kahe erineva projektiga. Tehnoloogiaringkondades uuriti elektroonilise isikutunnistuse rakendusvõimalusi esmajoones digitaalallkirjastamisel, kuid ka elektroonilisel isikutuvastamisel ja muudes rakendustes. Teisalt oli riigil seisukoht, et passide asemele vajatakse uut tüüpi mugavamat isikutunnistust.
Reeglina, inglise keeles as a rule, saksa keeles in der Regel on sõna, mille kasutamine on taunitav. Olenevalt kontekstist on parem kasutada vasteid tavaliselt, üldjuhul või enamasti. Lauses Reeglina tõusen pool seitse pühapäeva hommikuti oleks hea asendada reeglina, näiteks Pühapäeva hommikuti tõusen harilikult kell pool seitse. Ebavajalik on ka sõnade osiste liigtarvitamine. Liitsõna osis piloot- tähendab eesti keeles lennuki- või helikopterijuhti. Pilootprojekt mõistes esimese korra katsetus on seega väär termin. Selle asemel tuleks kasutada sõnu nagu katseprojekt. Uuemas ÕSis on pakutud ka sõna juhtprojekt. Lause Näidisetevõtte valikutingimused on karmid on parem kui Pilootettevõtte tingimused on karmid. Ülaltoodud näidetes on tegemist väljendite liig- või väärkasutamisega, mis ei tähenda, et neil sõnadel muudes tähendustes või kontekstides kunagi kohta ei ole.
9.KVALITEEDIEDEND AMINE KVALITEEDIEDENDAMINE Kvaliteediühingud Euroopa Liidus on kaks suurt kvaliteediühingut: Euroopa Kvaliteediorganisatsioon (European Organization for Quality, EOQ) (asut. 1956) Euroopa Kvaliteedijuhtimise Fond (European Foundation for Quality Management; EFQM) (asut. 1988) Euroopa Kvaliteedipoliitika Euroopa Kvaliteedipoliitika (European Quality Policy, EQP) algatas Euroopa Komisjon 1990-ndate aastate alguses. Euroopa Kvaliteedipoliitika eesmärkideks on : Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine Euroopa konkurentsivõime tõstmine, luues ettevõtetele soodsa keskkonna arenguks Sotsiaalse olukorra ja keskkonna seisundi parandamine. Euroopa kvaliteedivisioon Võidame üheskoos Rakendame Tuginedes edule ...
loodusliku levila piires. Võrgustiku nimetuses olev number 2000 tuleneb asjaolust, et loodusdirektiivi jõustumisel loodeti Natura võrgustik valmis saada aastaks 2000. Tiitlis Natura 2000 olev number on meile tähenduslik, sest Eestis alustati Natura võrgustiku moodustamisega just aastal 2000. Sel aastal kinnitati riiklik programm, mis tagas senisest suurema looduskaitse rahastamise riigieelarvest, ja alustas tööd Natura pilootprojekt Läänemaal ning Raplamaal, mis sai teerajaks kogu Eesti jaoks. Kuid nüüd aastal 2010, on Natura alade valimine jõudnud lõpusirgele kogu Euroopas ning kõik liikmesriigid tegelevad hoolsalt alade kaitse planeerimiseks vajaminevate kaitsekorralduskavade koostamisega. 2 Natura 2000 aladest üldiselt Mingi ala kuulumine Natura 2000 võrgustikku iseenesest ei too kaasa piiranguid,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond KVALITEEDIJUHTIMINE: EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND Seminaritöö 2015 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND 4 1.1 Konkursi ajalugu 4 1.2 Kvaliteediauhinna konkursi üldpõhimõtted 4 2. KVALITEEDIAUHINNA MUDEL 6 3. KONKURSI HINDAMISPROTSESS 8 3.1 Sisehindamine 8 3.2 Välishindamine 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD ALLIKAD 10 ...
(Tänasest võivad… 2017) 2017. aasta suvel olid Eestis pilootprojektina kasutusel ka isejuhtivad väikebussid, mis sõitsid Mere puiestee – Kultuurikatla marsruudil. Kokku läbisid bussid kuu ajaga 1300 kilomeetrit, sõidutades huvilis 22 tööpäeva jooksul. Tallinnas sõitnud isejuhtivate busside pilootprojekti üheks eesmärgiks oli näidata inimestele sellise tehnoloogia võimalikku kasutust linnaruumis (Isejuhtivad bussid… 2017) „Isejuhtivate väikebusside pilootprojekt sai teoks Eesti ELi nõukogu eesistumise raames, mille üks fookusvaldkondi on tehnoloogia arengu ja selle mõju tutvustamine laiemale avalikkusele. Isejuhtivate sõidukite näol on tegemist tulevikutehnoloogiaga, mis toob lähiaastakümnetel kaasa põhjalikud muutused kogu liikluskeskkonnas.“ (Isejuhtivad bussid… 2017) Kuigi eesistumise raames toimunud pilootprojekt lõppes 2017. aasta augustis, on siiski oodata sellele ka järge. Loodetavasti saab 2018
Pärast meie metsades õpperadadeks sobivate kohtade otsimist ja siinsetest töödest ülevaate andmist leiti ühiselt, et kasutades ära meie teadlasi ja naabrite kogemusi on otstarbekas algatada Rootsi ja Eesti metsaameti ühisprojekt. Selle eesmärgid olid koostada sobiv võtmebiotoopide inventeerimise metoodika, koolitada inventeerijad ja anda juhendid kaitse korraldamiseks (Ek jt 1999a; Ek et al 1999b). 1999. a., EestiRootsi koostööalgaastal, otsustati käivitada pilootprojekt, mille eesmärk oli täiustada inventeerimise metoodikat ja tõsta metsa bioloogilise mitmekesisuse alast teadlikkust. VEP tüpoloogia väljatöötamiseks ja korrektsete nimestike koostamiseks peeti põhjalikke arutelusid. Metoodika väljatöötamisest võtsid osa Tartu Ülikooli ja Tartu Põllumajandusülikooli teadlased ja spetsialistid (Andersson jt. 1999b). Tuliseid vaidlusi tekitas mõiste "key biotope" tõlkimine eesti keelde. Ökoloogid (näit. prof.
5.1 Seniteadmata II KeA KIK 31 49 31 31 31 173 pesapaikade otsimine 5.2. Pool-looduslike koosluste KeA PRIA, 1. taastamine ja hooldamine KIK suur-konnakotka elupaikades I X X X X X X 5.2. Pilootprojekt liigikaitselise KeA KIK, 2 põllumajandusmeetme Muud väljatöötamiseks II allikad 50 50 50 50 200 5.3 Riiklik seire II KAUR RE X X X X X X 5.4 Kodupiirkonna, rände ja II KeA KIK 70 70 70 70 70 350 talvitumise uuring 5
· ametijuhendite/kasutajajuhendite loomine · kasutajate koolitus · andmete siirdamise ettevalmistamine ja läbiviimine · uuele süsteemile ülemineku ettevalmistamine ja teostamine · aktsepteerimistestimise (kasutajatepoolse vastuvõtmise) ettevalmistamine ja läbiviimine · rakendusjärgse ülevaatuse teostamine · hoolduse seadistamine Üleminekustrateegiad muudetud infosüsteemile · täielik üleminek · paralleelne toimimine · etapiline üleminek · pilootprojekt Rakendamise tulemused · testitud ja hinnatud andmebaas(id) ja rakendustarkvara · süsteemi lõplik dokumentatsioon · lõpp-kasutajatele kasutusjuhendid · hoolduskeskkond Hooldus · infosüsteemi muudatuste rakendamisjärgne tegevustik · arendamistegevuste ja -tulemuste läbivaatamine ja järelduste tegemine · taaskasutatavate komponentide täpsustamine · rakendussüsteemide vigade parandus · nõuete/muudatuste haldamine · kasutajatugi (helpdesk)
et võtta kaitse alla väärtuslikud metsaökosüsteemid ning säilitada Eesti metsade senine elurikkus. Selleks oli ette nähtud suurendada rangelt kaitstavate metsade pindala vähemalt 4%-ni metsade kogupindalast. Samuti tuli tagada, et metsakaitsealadel oleks piisavalt esindatud kõik Eesti metsaliigid, elupaigad ja ökosüsteemid ning et need vastaks rahvusvahelistele konventsioonidele ning EL direktiividele. Pilootprojekt kestis ligikaudu 2 aastat ja selle raames töötati välja ning testiti Eesti metsade esimest loodusväärtuste hindamise metoodikat. Samuti koguti informatsiooni metsade elurikkuse kohta ning koostati mahukas projektdokument, mille alusel käivitus 1999. aasta veebruarist Taani-Eesti koostööprojekt EMKAV. Projekti tulemusena valiti kaitse alla võtmiseks välja 136 metsaala (102 kaitsealal), et täita Eesti metsapoliitikas 1997. aastal seatud metsade elurikkuse kaitse eesmärke.
spetsiifika, mis võib omakorda varieeruda organisatsiooniti. Alati ei ole mõttekas ja/või võimalik püüda tervet organisatsiooni muuta võrgustikuna töötavaks, vaid piisab osade 78 funktsioonide, ametikohtade virtuaaltööle viimisest. Sellist muutust on juhtkonnal ja töötajail lihtsam läbi viia ja osaline virtuaaltööle üleminek võib olla ka nö. pilootprojektiks enne laiaulatuslikumat virtuaaltöö kasutuselevõttu. Edukas pilootprojekt on eelduseks, et töötajad suhtuvad virtuaaltöösse positiivsemalt ja väiksemamahulise muutuse käigus omandatud kogemustest võib juhtkonnal kasu olla organisatsiooni tööprotsesside terviklikul re-organiseerimisel. Joonis 9. Tööprotsesside ja kommunikatsiooni eripärad organisatsiooni erinevates funktsionaalsetes osakondades (Edwards, Wilson 2004). Igal organisatsiooni funktsionaalsel osakonnal on oma töö eripära (vt. joonis 9) ja neist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
